Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 31.01.2018, Tartu 3-17-2352 Ants Kutti kaebus Narva Linnavolikogu 07.11.2017. a otsuse nr 63 „Linnavolikogu õiguskomisjoni koosseisu kinnitamine“ ja otsuse nr 74 „Linnavolikogu piiriäärse ja väliskoostöö komisjoni koosseisu kinnitamine“ tühistamiseks ning komisjonide koosseisude kinnitamiseks uue istungi korraldamiseks ja komisjonide moodustamiseks kohustamiseks. Tartu Halduskohtu 04.01.2018. a määrus Ants Kutti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Ants Kutti
Jätta Ants Kutti määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 04.01.2018. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Linna Põhimääruse p-st 4.4.2 ja komisjoni esimehe esildisest. A. Kuttit komisjoni koosseisu ei valitud.
2) Kohus ei ole kindlaks teinud, kas vaidlustatavatel haldusaktidel on üksnes haldusesisene mõju või on need suunatud ka väljapoole. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib valida komisjonide liikmeks ka isikuid, kes ei ole volikogu liikmed. Samas ei tohiks olla õiguspärane ega kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega olukord, kus haldusakti saaksid vaidlustada üksnes haldusvälised isikud ehk komisjonide liikmed, kes ei kuulu volikokku, aga mitte volikogu liikmed, kes kuuluvad komisjoni või kellel on seadusjärgne õigus kuuluda komisjoni. 3) Kuna 01.01.2012 jõustus uus HKMS, siis ei ole Riigikohtu 04.11.2004. a lahendile nr 3-3-1-55-04 tuginevad seisukohad vaidlustatavas määruses ajakohased. Ebaõige oleks laiendada antud Riigikohtu lahendi seisukohti kõikidele sisesuhetest tekkinud vaidlustele, kuivõrd lahendis käsitleti suhteid kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel teabe taotlemisel. Üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt on halduskohtus vaidlustatav samadel põhimõtetel, nagu ka haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses.
või algatada Narva Linnavolikogus umbusaldusmenetlus) ei oleks kaebaja jaoks ilmselt tulemuslikud. Seega ei vaidlusta kaebaja ka selles osas halduskohtu põhjendusi sisuliselt, vaid on üksnes arvamusel, et halduskohtu nimetatud võimalused ei ole tema jaoks ilmselt tulemuslikud. Kaebaja on veel seisukohal, et eelviidatud teoreetilised võimalused ei saa võtta temalt põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebaja tõi ka välja, et halduskohtul on PS-i kommentaaride kohaselt kinnipüüdev pädevus kõigis avalikõiguslikes vaidlustes. Selline pädevus pole siiski absoluutne. PS-i kommentaarides on lisaks selgitatud, et üldise kohtutee garantii kaitseala ei laiene siseõigusnormidele. Siseõigusnormiks on näiteks KOKS § 47 lg 1 kolmas lause, mille järgi on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni (Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise, H. Kalmo jt, Tallinn 2017, lk 215).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.