Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 16. jaanuar 2018, Tartu 3-16-2527
Haldusasi
Eiko Pitka kaebus Maksu- ja Tolliameti 23. septembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00650-31 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017 otsus Eiko Pitka apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Eiko Pitka esindaja v.adv Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata E. Pitka taotlus kohtuistungi korraldamiseks apellatsioonimenetluses.
2.Võtta asja juurde Merteks Grupp OÜ 2013. ja 2014. aasta majandusaasta aruanded.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsus ja saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15. veebruar 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.15. mai 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/026315-15 kohustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) P&P Teenused OÜ-d tasuma maksusumma 97 437,46 eurot. P&P Teenused OÜ maksuotsust ei vaidlustanud.
2.23. septembril 2016 andis MTA vastutusotsuse nr 13-7/00650-31, millega kohustas P&P Teenused OÜ juhatuse liikme Eiko Pitka tasuma P&P Teenused OÜ vastutusotsuse andmise ajaks tasumata maksuvõla 97 407,82 eurot.
3.Pärast edutut vaidemenetlust esitas E. Pitka 8. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 23. septembri 2016 vastutusotsuse nr 13-7/00650-31 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on ebaõige maksuhalduri väide, et P&P Teenused OÜ müüs Merteks Gupp OÜ-le metsamaterjali kokku 557 196 euro eest ja Merteks Grupp OÜ tasus selle
summa P&P Teenused OÜ-le sularahas. Kaebaja kinnitusel ei ole ta sellist summat kindlasti saanud ning ei ole allkirjastanud sellises mahus metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ega müügiarveid. P&P Teenused OÜ ei ole käivet varjanud, mistõttu ei saanud tal tekkida ka käibemaksu tasumise kohustust. Lisaks puudub põhjuslik seos maksuvõla kujunemise ja juhatuse liikme tegevuse vahel. Maksuhaldur ei ole täitnud uurimiskohustust, jättes selgitamata metsa ülestöötamisega seonduvad kulutused. Kaebaja kinnitusel on metsa ülestöötamiseks vaja rasketehnikat, mida P&P Teenused OÜ ise ei omanud, mis tähendab, et äriühing ei saanud neid töid ise teostada. Lisaks juba esitatud Aivor OÜ arvele oli teenusarveid oluliselt rohkem ja need peaksid olema Aivor OÜ valduses. Kuna kaebaja ei ole enam P&P Teenused OÜ juhatuse liige, siis ei ole äriühingu raamatupidamisdokumendid enam tema valduses, mistõttu on ta palunud maksuhalduril selgitada raietööde tegelik maht ja kindlaks teha, kui suures ulatuses on P&P Teenused OÜ-l õigus sisendkäibemaksu maha arvata.
4.Maksuhaldur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. MTA selgitas, et P&P Teenused OÜ maksuvõlg koosneb maksustamisperioodidel september 2013 kuni aprill 2014 tasumata jäänud maksudest. Nimetatud ajal oli äriühingu ainukeseks juhatuse liikmeks E. Pitka. Vastutusotsuses on näidatud ka maksuvõla sissenõudmiseks sooritatud toimingud. See tähendab, et maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 96 lg-s 5 sätestatud formaalsed alused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud. Kaebaja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti on maksuhaldur vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud vaide esitaja süü maksuvõla tekkimises. Kaebaja ei ole esitanud vastutusotsuse järeldust ümber lükkavaid tõendeid.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsusega jäeti E. Pitka kaebus rahuldamata.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt oli E. Pitka maksuvõla tekkimise ajal P&P Teenused OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks. Seega oli kaebaja äriühingu juhatuse liikmena isikuks, kes korraldas P&P Teenused OÜ majandustegevust ning oli kohustatud tagama äriühingu maksukohustuse tähtaegse ja täieliku täitmise äriühingu vara arvel.
7.Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et P&P Teenused OÜ ei ole käivet varjanud. P&P Teenused OÜ kontrollimisel selgus, et äriühing oli jätnud kontrollitavatel perioodidel deklareerimata käibe, mis tekkis metsamaterjali müügist Merteks Grupp OÜ-le. Maksuhaldur tuvastas maksuotsuses, et perioodil september 2013 kuni aprill 2014 tasus Merteks Grupp OÜ metsamaterjali eest sularahas 557 196 eurot, mis näitab kogu metsamaterjali müüki (koos käibemaksuga). Asja materjalidest nähtuvalt 14. jaanuaril 2015 kinnitas E. Pitka P&P Teenused OÜ kontrolli käigus maksuhaldurile antud seletuses, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid koostas tema. Kuna kõik Merteks Grupp OÜ esitatud aktid olid koostatud visuaalselt ühe käekirjaga, siis on kõikidel juhtudel tegemist E. Pitka koostatud aktidega.
8.Lisaks selgus maksumenetluse käigus, et P&P Teenused OÜ-l puuduvad 33 024,46 euro sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevad dokumendid. Usaldusväärne kuludokument ei ole vastutusmenetluse ajal kaebaja esitatud Aivor OÜ 11. detsembri 2013. a sularahaarve nr 1334. Kuigi Aivor OÜ juhatuse liige kinnitas teenuse osutamist, siis äriühingu töötajad ei tea metsa ülestöötamise teenuse pakkumisest midagi. Samuti ei nähtu sellise teenuse osutamine Aivor OÜ majandusaasta aruannetest. Seega puudus MTA-l põhjendatult alus arvata, et Aivor OÜ osutas teenuseid P&P Teenused OÜ-le perioodil september 2013 kuni aprill 2014.
9.Kaebaja oli teadlik nii ebaõigest sisendkäibemaksu deklareerimisest kui tegeliku käibe deklareerimata jätmisest, millega rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustusi. Kaebaja väide, et äriühingul maksuhalduri poolt tuvastatud kohustuste täitmiseks vajalikud
rahalised vahendid puudusid, on paljasõnaline. Kuna dokumentidelt nähtuvalt on tasumine kõigil juhtudel toimunud sularahas ja seda on kinnitanud ka E. Pitka ise, siis tuleb eeldada, et rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks olid äriühingul olemas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Eiko Pitka esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
11.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnorme lahendades asja kirjalikus menetluses ja jättes kaebaja taotletud täiendavad tõendid kogumata. Asjas ei vaielda niivõrd õiguslike kui faktiliste küsimuste üle. 17. märtsi 2017. a menetlusdokumendis taotles kaebaja nii täiendavate dokumentaalsete tõendite kogumist kui tunnistajate ülekuulamist, kuid halduskohus jättis kaebaja taotlused tervikuna rahuldamata. Halduskohus ei ole andnud kaebajale mingit võimalust oma kaebust tõendada, kuigi kohtul on uurimisprintsiip. Toimikusse ei ole kogutud peaaegu üldse mingeid tõendeid. Antud juhul peab tõsikindlalt tuvastama, et P&P Teenused OÜ sai Merteks Grupp OÜ-lt sularaha. Alles siis saaks teha etteheite, et kaebaja oleks pidanud selle sularaha eest tasuma P&P Teenused OÜ maksukohustusi. Seega tuleb käesolevas kohtuasjas hakata metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akte detailselt uurima ning selgitama nende väidetavat seost kaebajaga.
12.Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid on ainsad tõendid, mille kaudu maksuhaldur soovib tõendada nö. varjatud kaubakäivet. Aktid on halva kvaliteediga ja kohati on võimatu neist aru saada või siis ei ole võimalik tuvastada, kas aktil on kaebaja allkiri. Akti nr 22 (II kd, tl 18), aktil nr 19 (II kd, tl 16) ja tl 13 oleva akti puhul saab kaebaja juba praegu avaldada, et nendel aktidel ei ole tema allkiri. Suures osas on aktides fikseerimata sularaha üleminek ostjalt müüjale, on vaid märgitud, et muud tingimused: „sularahas“. See on selgelt ebapiisav, et fikseerida sularaha üleandmine, see on vaid maksmisviisi sätestamine, mitte enam. Halduskohus on tuvastanud sularaha väga suure liikumine (322 065 eurot), kuid millised konkreetsed dokumendid (aktid) sellist sularaha liikumist kajastavad, kohtuotsust ei selgu.
13.Maksuhaldur ei ole arvestanud, et P&P Teenused OÜ tellis metsa ülestöötamise teenuse (metsaraide ja väljaveo) kolmandalt isikult OÜ Aivor ja vastavad kulud olid sisendkäibemaksuna mahaarvatavad. MTA poolt üle kuulatud metsa müüjad H. Kriisa (II kd, tl. 15) ja H. Silm on kinnitanud, et mets võeti maha masinatega. Nad viitavadki OÜ Aivor alltöövõtja poolt tööde teostamisele (koos rasketehnikaga), kuna P&P Teenused OÜ-l tööks vajalik tehnika puudus. Kaebaja on järjepidevalt väitnud, et OÜ Aivor esitas veel arveid, mis peavad olema ettevõttega seotud isikutel säilinud. Kohus jättis rahuldamata taotluse OÜ Aivor arvete väljanõudmiseks, maksuhaldur ei ole soovinud sellega tegeleda ja kaebaja valduses neid ei ole. Halduskohus ei ole piisava põhjalikkusega tutvunud OÜ Aivor juhatuse liikme vastusega, mille punktis 3 ta selgitas, et OÜ P&P Teenused on teada, kuna OÜ Aivor osutas sellele firmale metsa kompleksteenust see tähendab metsa ülestöötamist ja väljavedu. OÜ Aivor võttis veel ise masinate teenuse alltöövõtu korras, kuna Aivor OÜ-l kõike vajalikku tehnikat ja tööjõudu omal polnud.
14.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks põhjendamatud. Tal oli nii haldus- kui kohtumenetluse vältel võimalik täiendavaid tõendeid esitada. Kõik Merteks Grupp OÜ poolt esitatud aktid, nii need, mille koostamist apellant tunnistab, kui ka need, mis olid aluseks varjatud käibe tuvastamisel, on koostatud ühe käekirjaga. Siit võib järeldada, et kõik aktid olid koostatud E. Pitka poolt. Antud juhul võib olemasolevate tõendite pinnalt lugeda sularahas tasumise toimunuks. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing jätkab tehingute tegemist olukorras, kus kauba eest ei maksta. E. Pitka ise kinnitas maksuhaldurile antud seletuses, et soetas raieõiguse füüsilistelt isikutelt sularahas ning müüs ülestöötatud metsamaterjali Merteks Grupp OÜ-le samuti sularahas. Seega oli selline äriühingu tavaline praktika.
Vastustaja ei nõustu ka apellandi seisukohtadega sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse osas ning leiab, et kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja väited P&P Teenused OÜ täiendavate kulude kohta on paljasõnalised ja tõendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule.
16.Kaevatava vastutusotsusega kaebajale pandud kohustus tasuda P&P Teenused OÜ maksuvõlg, tuleneb maksuhalduri hinnangul kokkuvõtlikult asjaolust, et P&P Teenused OÜ omandas eraisikutelt kasvava metsa raieõiguse, korraldas metsaraie ning võõrandas saadud metsamaterjali Merteks Grupp OÜ-le, jättis metsamaterjali müügi käibe (osaliselt) deklareerimata ning käibemaksu tasumata. Kaebaja oli tehingute tegemise ajal 2013. aasta teises pooles ja 2014. aasta alguses äriühingu juhatuse ainuke liige, korraldas ise tehingute sõlmimise ja täitmise, sai metsamaterjali müügist sularaha ning vastavalt tegutses tahtlikult, jättes käibe deklareerimata ja maksu tasumata. P&P Teenuse OÜ maksukohustus on tuvastatud 15. mai 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/026315-15. Maksumenetluse ajal ei olnud E. Pitka enam P&P Teenused OÜ juhatuse liige. Äriühing maksuotsust ei vaidlustanud.
17.Kaebaja väitel on vastutusotsus õigusvastane põhjusel, et P&P Teenused OÜ-l puudub maksuvõlg. Maksuhaldur on ebaõigesti tuvastanud metsamaterjali müügi käibe ulatuse. Äriühing müüs metsamaterjali maksuotsuses nimetatust oluliselt väiksemas mahus ja on tegeliku käibe deklareerinud parandusdeklaratsiooni esitamisega. Käive on tuvastatud üksnes metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, millest osa ei ole kaebaja vormistatud ega kanna tema allkirja. Lisaks on kohtutoimikus olevad aktid sedavõrd halva kvaliteediga, et ei ole tõendina hinnatavad. Aktidel lahtris „muud tingimused“ tehtud märge „sularahas“ ei ole piisav tõendamaks sularaha üleandmist kaebajale. Eeltoodule vaatamata on halduskohus jätnud rahuldamata kaebaja taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks, jättes seega kaebaja ilma võimalusest oma väiteid tõendada olukorras, kus kaebajal endal puudub juurdepääs tõenditele. Täiendavalt on kaebaja osutanud sellele, et tegelikult toimunud käive ei toonud kohustust tasuda käibemaksu samas ulatuses sisendkäibemaksu tõttu.
18.Kaebaja väidetest tuleneb, et kaebuse lahendamiseks tuleb kohtul otsustada, kas MTA on õigesti tuvastanud faktilised asjaolud, millele ta tugines P&P Teenused OÜ maksukohustuse määramisel. Seejuures peab selgitama tõendamiskoormuse jagunemise poolte vahel vastavalt HKMS § 59 lg-le 1, arvestades maksukorralduse seaduse § 150 sätestatut. Halduskohtu otsusest saab järeldada, et kohus on pidanud vastutusotsuse ja maksuotsuse põhjendusi piisavaks, et lugeda tõendamiskoormus kaebajale üle läinuks. Kaebaja on soovinud täita tal lasuvat tõendamiskohustust, taotledes selliste tõendite kogumist, mis ei ole tema valduses. Taotluse lahendamisel tuli hinnata, kas asjaolu, mille tõendamiseks tõendite kogumist taotleti on vaja tõendada (HKMS § 56 lg 1) ja kas tõendil on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2), samuti kas esineb alus tõendi kogumisest keelduda.
26.aprilli 2017. a määrusega on halduskohus keeldunud dokumentaalsete tõendite kogumisest, põhjendades seda asjaoluga, et kaebajal oli võimalik esitada tõendeid nii haldus- kui kohtumenetluse vältel ning asjas vaieldakse vastutusotsuse, mitte maksuotsuse õiguspärasuse üle.
19.Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et kuigi asjas vaieldakse vastutusotsuse õiguspärasuse üle, siis on kaebajal õigus esitada vastuväiteid ka maksuotsusele. Riigikohus sedastas 12. juuni 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-17-13 (p 17): „Juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on küll äriühingu maksuvõlg, kuid vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastatakse
vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel. Maksuotsus pole vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiks. Maksuhaldur võib vastutusotsuses viidata maksuotsuses tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele. /.../ Vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatuga. Tal on õigus vaidlustada vastavas osas vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule.“
20.Seega ka käesolevas asjas on E. Pitkal õigus seada kahtluse alla maksuotsuses tuvastatud P&P Teenused OÜ maksukohustus, seal hulgas maksukohustuse aluseks olevad faktilised asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajale etteheidetav haldusmenetluses tõendite esitamata jätmine, kuna taotletud tõendid ei asu kaebaja valduses ja tal puudub õigus nõuda kolmandatelt isikutelt dokumentaalsete tõendite väljaandmist või seletuste andmist. Kaebaja on maksumenetluses avaldanud, et ei nõustu käibe varjamise etteheitega (II kd, tl 67) ning vastutusotsuse menetluses osutanud täiendavate tõendite kogumise vajadusele (I kd, tl 147-148).
21.Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kohtutoimikus olevad metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktide koopiad (II kd, tl 10-19) on tõesti sellise kvaliteediga, et puudub võimalus hinnata, kas need on koostatud ja allkirjastatud sama isiku poolt. Osa neist on täiesti loetamatud kuni selleni välja, et pole üheselt selge, kas aktid üldse on allkirjastatud. Samas on aktid tõenditeks, millele tuginedes on MTA tuvastanud P&P Teenused OÜ metsamaterjali müügi käibe. Olukorras, kus kaebaja on eitanud käivet maksuhalduri tuvastatud ulatuses, lasus kohtul kohustus kohtumenetluses seda faktilist asjaolu kontrollida. Selleks ei ole piisav aga seisukoht, et käive on tõendatud, kuna kaebaja on maksumenetluses väitnud metsamaterjalide üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamist. Halduskohus ei ole tuvastanud, milliste aktide koostamist kaebaja maksumenetluses väitis ja kas see kinnitus hõlmas kõiki kohtule esitatud akte. Nendel asjaoludel tuleb pidada kohaseks kaebaja taotlust üleandmise-vastuvõtmise aktide originaalide väljanõudmiseks ning muude dokumentaalsete tõendite kogumiseks, mis kinnitavad käibe toimumist (näiteks müügiarved) ja metsamaterjali eest tasumist sularahas (näiteks Merteks Grupp OÜ kassa väljamineku orderid, Merteks Grupp OÜ esindaja ütlused). Kujunenud olukorras ei pruugi maksuhalduri kogutud tõendid ja esitatud põhjendused olla piisavad, et lugeda tõendamiskoormus käibe ulatuse osas kaebajale üle läinuks.
22.Sisendkäibemaksu kohta on kaebaja esitanud ühe Aivor OÜ väljastatud arve, selgitades, et neid on veel. Ringkonnakohus nõustub, et ainuüksi arve ei pruugi anda õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna arve nõuetekohasuse tingimuse täitmiseks peab arve ühtlasi õigesti kajastama majandustehingu asjaolusid. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Halduskohus on nõustunud vastustaja seisukohaga, et esitatud arve (I kd, tl 98) ei ole usaldusväärne, selgitamata, millises dokumendis vastustaja sellist seisukohta avaldas ning miks ta vastustaja seisukohaga nõustub. Tegemist on otsuse põhjendamispuudusega, mis käesolevas asjas on oluline. Olukorras, kus tõendist ei ilmne tõepärast teavet asja lahendamisel oluliste asjaolude kohta, võib tegemist olla asjas tähtsust mitteomava tõendiga, mille kogumisest võib kohus keelduda. Kuid sellisel juhul peab hiljemalt kohtuotsusest selguma, miks kohus ei pea tõendit usaldusväärseks. Kui halduskohus ei pea vajalikuks täiendavate tõendite kogumist P&P Teenused OÜ sisendkäibemaksu kohta, siis tuleb seda nõuetekohaselt põhjendada. Nõustumine vastustaja seisukohaga nõuab viitamist haldusaktile või vaideotsusele, kus vastustaja on esitanud asjakohase põhjenduse, et oleks üheselt selge, millised on need põhjendused, millele kohus otsuse rajab.
23.Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses (I kd, tl 4) ja hiljem eraldi taotluses (II kd, tl 86p) soovinud asja lahendamiseks istungi korraldamist. Sõltumata menetlusosalise tahtest võib kohus siiski asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sh kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused (HKMS § 131 lg 1 p 2).
24.Riigikohus on 10. mai 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-20-16, milles vaidluse all oli samuti vastutusotsuse õiguspärasus ning asja lahendamine kirjalikus menetluses istungit korraldamata ja tunnistajaid üle kuulamata, selgitanud (p 16.2): „Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohus arutab kohtuistungil menetlusosalistega läbi ka asja lahendamiseks olulised õigusküsimused (HKMS § 129 lg 1 p 6). Seega isegi juhul, kui faktiliste asjaolude üle vaidlust pole, ei tähenda see, et asi tulebki läbi vaadata üksnes kirjalikus menetluses. Kohus peab ka siis, kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused, asja läbivaatamise vormi määramisel arvesse võtma menetlusosalise jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu (HKMS § 131 lg 1 p 2). Kohtuistung garanteerib menetlusosalisele eelduslikult kõige tõhusama menetlusliku kaitse vaidluses, milles on tegemist kaaluka õigushüve ja selle intensiivse riivega.“
25.Ringkonnakohus leidis juba eespool, et käesolevas asjas on vaidluse all eelkõige faktilised asjaolud. Samuti taotles kaebaja tunnistajate ülekuulamist, milleks tavapäraselt on samuti vajalik istungi korraldamine, rõhutades sealjuures, et kaebus puudutab kaebaja varalisi õigusi väga olulises ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja taotletud tõendid ei ole ilmselt asjassepuutumatud ning ei saa välistada, et tõendite uurimine võib anda teavet asjas oluliste faktiliste asjaolude kohta. Lisaks on oluline, et asja lahendamisest sõltub, kas kaebajal tuleb tasuda kolmanda isiku maksukohustuse katteks 97 407,82 eurot, mistõttu ilmselgelt on tegemist vaidlusega, kus kaebaja jaoks on kaalul oluline õigushüve.
26.Ringkonnakohus juhib siinjuures menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et P&P Teenused OÜ metsa võõrandamisega seotud käibe tuvastamine erineb mõnevõrra maksuhalduri tavapärasest praktikast. Nimelt on MTA tuvastanud, et vaidlusalused tehingud ei kuulunud P&P Teenused OÜ tavapärase majandustegevuse hulka, nii ostu- kui müügitehingud toimusid eranditult sularahas, metsamaterjali võõrandamise käive ületas oluliselt käivet äriühingu muust majandustegevusest, P&P Teenused OÜ-l puudusid töötajad, masinad ja seadmed metsa hindamiseks, ülestöötamiseks ja vedamiseks, samuti puudusid selleks töötajad, masinad ja seadmed P&P Teenused OÜ-le väidetavalt metsa ülestöötamiseteenust osutanud äriühingul, puuduvad andmed rahaliste vahendite kohta, mille arvel P&P Teenused OÜ oleks saanud kasvava metsa raieõigusi omandada ja metsa üles töötada, kaebaja, äriühingu juhatuse ainsa liikmena on osaliselt eitanud MTA tuvastatud käibe toimumist. Samas Merteks Grupp OÜ, kellele P&P Teenused OÜ metsamaterjali võõrandas, põhitegevusalaks oli just metsamaterjali kokkuost. Äriühingu vastav müügitulu 2013. aastal oli ca 600 000 ja 2014. aastal ca 775 000 eurot, mis lubab oletada piisavate käibevahendite olemasolu. Ringkonnakohus peab oluliseks, et kuigi kaebaja on möönnud metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktide koostamist (II kd, tl 47p), ei ole ta seletusi andes täpsustanud, mitu akti ta koostas või kui suures ulatuses nende alusel Merteks Grupp OÜ-le metsamaterjali müüs. Seetõttu võib olla asjakohane kaebaja väide, et osa akte ei ole tema koostatud ega allkirjastatud. Lisaks osutab ringkonnakohus vastuolule tehingutega seotud asjaoludes. E. Pitka selgituse kohaselt (II kd, tl 47) leidis ta metsa raieõiguse müüjad kuulutuste kaudu, helistas neile ja käis seejärel üksi tehinguid vormistamas. Samas H. Kriisa selgitas (II kd, tl 25), et talle helistas korduvalt Kaire Kalman, suhtluses temaga raieõiguse ostja vahetus enne tehingu vormistamist ja lepingu sõlmimisel käis tema juures kolm inimest, keda ta kirjeldada ei oska ning pildilt kaebajat ära ei tundnud. A. Suurmaa väitel (II kd, tl 34) raieõiguse müümiseks tema ise helistas paljudele kuulutuste peale ning tema juures käis lõpuks tehingut vormistamas kaks meest, kellest ühena tundis ta fotolt ära kaebaja. M. Reili kinnitusel (II kd, tl 38) raieõiguse võõrandamiseks helistas ta
lehekuulutuse peale, lepingut käis tema juures vormistamas üks mees, kuid kaebajat ta pildilt ära ei tundnud. H. Silma selgitusel (II kd, tl 61) helistas talle üks naisterahvas, kes soovis raieõigust osta, lepingu vormistas ja raha maksis E. Pitka. Rohkem metsaomanike seletusi asjas esitatud ei ole. Keegi metsaomanikest ei tea, kes metsa ülestöötamise korraldas või kes tegelikult vastava töö tegi.
27.Sarnastel asjaoludel, s.t olukorras, kus metsamaterjali kokkuostja väidab materjali soetamist teiselt äriühingult, mis omakorda on ostnud materjali või metsa raieõiguse käibemakuskohustuslaseks mitteolevalt metsaomanikult, kui teisel äriühingul puudub majandustegevus üldse või puuduvad vahendid selles vallas tegutsemiseks ja ta on jätnud käibemaksu tasumata, on MTA mitmes asjas asunud seisukohale, et maksustamisel ei saa kahe äriühingu vahelisi tehinguid arvestada, vaatamata sellele, et tehingute kohta on vormistatud kirjalikud dokumendid ja äriühingute esindajad tehingute toimumist kinnitavad. Selle asemel tuleb lugeda, et metsamaterjali kokkuostja on saanud materjali tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning kuna ei saa tuvastada, et müüja oli käibemaksukohustuslane ja vastavalt puudub nõuetekohane arve, siis ei ole kokkuostjal õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhalduri sellist seisukohta on aktsepteeritud kohtuvaidlustes, näiteks Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsustes asjas nr 3-12-992 ja 3-12-1306 ning Tartu Halduskohtu jõustunud otsustes asjades nr 3-13-883 ja 3-12-2633. Maksumenetluses ei ole MTA uurinud, kas mõni kolmas isik võis kaebaja abil kasutada P&P Teenused OÜ-d metsamaterjali müügitehingute kohta üksnes dokumentide vormistamiseks, et luua tehinguahelas järgnevatele äriühingutele võimalus ostutehingutega seotud sisendkäibemaksu kajastamiseks oma maksuarvestuses. Sellekohast infot võib anda nii Merteks Grupp OÜ juhatuse liikme ülekuulamine kui metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide originaalide uurimine, samuti muude tehingu kohta vormistatud dokumentide väljanõudmine kolmandatelt isikutelt. Samuti võib olla asjakohane nõuda maksuhaldurilt selgitusi, miks ta käesoleval juhul, erinevalt oma seisukohtades muudes asjades, peab käivet täies ulatuses toimunuks. Nendel asjaoludel on halduskohus ennatlikult leidnud, et kaebaja taotletud tõendite kogumine ei ole vajalik, kuna asjas on juba esitatud piisavalt tõendeid õiguspärase lahendi tegemiseks.
28.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on asjas istungi korraldamata jätmise ning tõendite kogumata ja vastavalt ka hindamata jätmisega teinud olulise menetlusvea, mis võis mõjutada asja lahendamist. Alles pärast asjaolude igakülgset väljaselgitamist saab otsustada, kas kaebaja suhtes vastutusotsuse andmise eeldused on täidetud ja kaebajale tasumiseks määratud maksusumma õigesti tuvastatud.
29.E. Pitka apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsus tühistada. Menetlusrikkumise kaalu ja ulatuse tõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks vajalikke menetlustoiminguid ise teha, kuna sel juhul jääksid menetlusosalised väga olulises ulatuses ilma edasikaebe võimalusest tõendite hindamise osas. Seetõttu tuleb asi saata halduskohtule uueks lahendamiseks. Sel põhjusel ei ole apellatsioonimenetluses vajalik ka istungi korraldamine ja vastav taotlus jääb rahuldamata. E. Pitka taotlus täiendavate tõendite kogumiseks tuleb lahendada halduskohtul asja uuel lahendamisel.
30.Ringkonnakohus võtab asja juurde tuleb võtta Merteks Grupp OÜ 2013. ja 2014. aasta majandusaasta aruanded.
31.Menetluskulud tuleb jagada ja välja mõista halduskohtul asja uuel lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.