Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.01.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2190
Haldusasi
AS Haljas kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/014130-82 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Haljas, volitatud esindaja vandeadvokaat Priit Raudsepp Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.11.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Haljas apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
14.11.2017 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-15-2190 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-2190 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nii kaebaja kui ka müüjad olid vaidlusalusel perioodil registreeritud käibemaksukohustuslastena ning kaebajale esitatud arved vastasid formaalselt käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 loetletud tunnustele. Maksustamise aluseks on aga reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu. Maksuhaldur on 06.05.2015 kontrollaktis põhjalikult käsitlenud asjaolusid, mis kinnitavad, et müüjad ei olnud kaebajale kauba tegelikuks müüjaks ja kaebaja oli sellest teadlik. Maksuhaldur on põhjendanud, et kaebaja osales maksupettuses, soetades oma kauba Läti ja Leedu äriühingutelt, ent vormistades oma raamatupidamises kauba soetamise läbi Eesti ettevõtete. Selle tulemusena tekkis kaebajal õigus arvestada kaupade soetamisel sisendkäibemaksu, millist õigust poleks tal tekkinud kauba ühendusesisese soetamise deklareerimise korral. OÜ Isocom juhatuse liige RS on eitanud tehingu tegemist ning parandanud vastava käibemaksudeklaratsiooni, võttes maha nii suhkru soetuse kui ka edasimüügi. Teiste müüjatega tehingute mittetoimumisele viitab maksumenetluses tuvastatu, mille kohaselt on tegemist reaalse majandustegevuseta variühingu tunnustele vastavate äriühingutega. On oluliselt ebausutav, et mingis valdkonnas aastaid tegutsenud ettevõtja otsustab asuda oma majandustegevuses tavapäraseid kaupu soetama varem sel turul tundmatutelt äriühingutelt, kontrollimata eelnevalt nende tausta ning pööramata tähelepanu tehingute kohta koostatud dokumentatsiooni korrektsusele. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud, et müüjad kauba vahendamisest kasu ei saanud, st nende väidetaval vahendustegevusel puudus majanduslik eesmärk. Kaup liikus ühendusesisesest riigist otse kaebaja asukohta ning kaebaja valduses oli täielik informatsioon kogu tarneahela kohta. Usutav ei ole kaebaja väide, et müüjate CMR-d sattusid tema kätte juhuslikult vedajate hooletuse tõttu. Olukorda, kus kaebaja käes oli valdav osa eri vedajate poolt veetud kaupa puudutavatest CMR-dest, ei ole võimalik seletada inimliku eksitusega. Asjaolu, et kaebaja poolt ülekantud raha liikus kiirest läbi mitme äriühingu ning võeti koheselt sularahas välja, viitab tehinguahela eri etappide tegevuse eelnevale kooskõlastamisele või koordineeritusele. Maksuotsuses viidatud tõendite valguses on välistatud võimalus, et kaebaja ei olnud teadlik, et müüjad ei olnud kauba tegelikeks müüjateks. Tõendid kinnitavad maksuotsuses tehtud järeldust kaebaja huvides aset leidnud maksupettuse kohta ning selle kohta, et kaebaja osales selle korraldamises. Maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ei pea maksuhaldur tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses, vaid piisab, kui ta põhjendab oma sellekohaseid kahtlusi. Maksuhaldur on maksuotsuses maksupettuse toimumise väidet piisavalt põhjendanud. Maksupettuse toimepanemise kohta on otseste tõendite leidmine sellise tegevuse konspiratiivse iseloomu tõttu sageli võimatu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-2190 otsuse suuresti müüjate tegevuse analüüsimisele. Kaebajal puudus müüjate üle kontroll. Müüjate esitatud arved olid korrektsed, nad olid nõuetekohaselt registrites ja võlgnevustest vabad. Kõik viitas sellele, et nad käituvad õiguspäraselt. Kaebajale ei saa ette heita müüjatel reaalse majandustegevuse väidetavat puudumist. Seejuures oli OÜ VMV Trade puhul 2013. aastal tegemist täiesti reaalset majandustegevust omava ettevõttega, kelle müügitulu oli 2012. aastal üle 4 miljoni euro, tööjõukuludeks maksti 2012. aastal 21 548 eurot ja muudeks tegevuskuludeks 16 590 eurot. Samamoodi esinesid reaalsed kulutused ka 2013. aastal. Kohus seda asjaolu ei uurinud, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Kaebaja tegi omalt poolt kõik, et veenduda, kas müüjad on suhkru tegelikud tarnijad. Maksuhaldur ei ole välja toonud, kes siis olid tegelikud tarnijad. Kaebaja sõlmis kõikide müüjatega lepingud, sai kõikidelt arve ja tasus kauba eest pangakontole. Vastu sai kaebaja suhkru. Seega täitis kaebaja oma hoolsuskohustust ning tal ei pidanud tekkima kahtlust, et tegemist on maksupettusega. Vastustaja esindaja ei osanud halduskohtu istungil selgitada, mis siis oleksid olnud need tõendid, millega kaebaja oleks saanud tehingute toimumist ja müüjate tegelikku tarnet tõendada. Kaebaja selgitused on kooskõlas tema poolt esitatud dokumentidega. Halduskohus ei põhjendanud, miks viitab maksupettusele asjaolu, et müügilepingud on müüjaid koormavad. Samuti ei põhjendanud kohus, millisest õigusaktist tuleneb kaebaja ja müüjate kohustus omada nõuetekohaseid sertifikaate ja miks nende puudumine viitab maksupettusele. Suhkru hinna väidetav alandamine ei mõjuta kaebaja maksukohustust. Kaebajal puudus selle asjaolu üle kontroll. Vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud. Kohus ei uurinud OÜ-ga Isocom seotud tõendeid. Kohus jättis tähelepanuta, et OÜ Isocom muutis oma deklaratsiooni pärast seda, kui sattus maksuhalduri huviorbiiti. Kohus ei ole põhjendanud, miks olid olulised RS seletused, kui tehingute tegemise ajal oli esindajaks JB. Halduskohus on otsuse valdavas osas rajanud motiveerimata maksuotsusele. Halduskohtu ülesanne ei ole kõrvaldada haldusaktis toodud puudusi. Kohus on püüdnud õigustada maksu määramist ning asunud kõrvaldama maksuotsuses esinevaid olulisi puudusi. Seejuures on ka halduskohus jätnud oma otsuse nõuetekohaselt põhjendamata. Kohus ei ole toonud välja, milliseid tõendeid ei pea ta usaldusväärseteks või asjassepuutuvateks. Otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks kohus ei nõustu kaebaja väidetega. Halduskohus ja maksuhaldur on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Seisukoht, et tegemist on maksupettusega, tugineb vaid ühel dokumendil, mida on vääralt hinnatud. Maksuhaldur leiab, et suhkru tarne oli kaebaja kontrolli all, sest veokirjas on suhkru saatja OÜ Isocom väljale sisestatud number, mis kuulub suhkru saaja ehk kaebaja töötajale. Samas möönis maksuhaldur kohtuistungil, et tegemist võis olla eksitusega. Kohus võttis alusetult vastu maksuhalduri esitatud tõendid. Maksuhaldur esitas 144 erinevat tõendit, millest vastuses kaebusele viitas ta vaid maksuotsusele ja kontrollaktile. Maksuotsuses viitas maksuhaldur vaid kontrollaktile, kuid kontrollakt ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Seega pole vastustaja sidunud oma väiteid esitatud tõenditega. Halduskohus võttis tõendid asja juurde, kaebaja vastuväitega arvestamata. Kohtuotsusest ei selgu, millistele tõenditele rajas kohus otsuse, rajades oma otsuse vigasele maksuotsusele. Uurimispõhimõtte rikkumise tõttu tuleb kohtuotsus tühistada.
4(6)
3-15-2190
3-15-2190 analüüsinud esitatud lepinguid, sh nende esitamist maksumenetluses 4 kuud pärast vastava nõude esitamist. Maksumenetluses selgus veel, et raha liikus müüjatelt allhankijateni alles pärast seda, kui kaebaja oli teinud vastava ülekande müüjatele. Ülekantud raha liikus kiiresti läbi mitme äriühingu. Asjaolu, et OÜ-l VMV Trade oli majandusaasta aruandest tulenevalt 2012. aastal majandustegevus, ei saa järeldada, et see jätkus ka 2013. aastal ning nimetatud äriühinguga tehtud tehingud olid reaalsed.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.