Rein Lossi taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 24. aprilli 2017. a käskkiri nr 1-1/55
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 26. oktoobri 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rein Lossi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Rein Loss Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rein Lossi menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
2.Võtta määruskaebus menetlusse.
3.Jätta Rein Lossi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Halduskohtu 26. oktoobri 2017. a määrus ja jätta Rein Lossi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Jätta läbi vaatamata Rein Lossi taotlus kriminaalmenetluse algatamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 4 ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 muudeti vangla kodukorda alates 1. oktoobrist 2017. 1. oktoobril 2017 jõustunud uue redaktsiooni p 2.3 kohaselt on suitsetamine vangla territooriumil keelatud.
2.Rein Loss esitas 19. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning palus peatada eelnevalt nimetatud käskkirja kehtivuse. Samal kuupäeval esitas R. Loss ka vaide Justiitsministeeriumile käskkirja kehtivuse peatamiseks.
3.Tartu Halduskohus jättis 26. oktoobri 2017. a määrusega R. Lossi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 alusel, kuna puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus leidis, et kuigi suitsetamise keelamine põhjustab taotlejale ebamugavusi, ei ole teatud ebamugavuste talumine vaide- või kohtumenetluse ajal
piisav, et kohaldada asjas esialgset õiguskaitset. Taotlusest ei nähtu, et oleks oht, et isikule saabuksid pöördumatud tagajärjed. Isegi kui kohus peataks esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 muudetud Viru Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise, ei tooks see taotlejale kaasa olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi. VSkE § 641 p 31 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Selle sätte olemasolu ei võimaldaks taotlejale tubakatooteid väljastada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.R. Loss esitas hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26. oktoobri 2017. a määruse peale, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna määruskaebuse esitaja ei saa suitsetada, tekitab see temas nii vaimseid kui füüsilisi piinu. Määruskaebuse esitaja palub vangla kohustamist väljastada talle igapäevaselt vähemalt kolm sigaretti ning võimaldada tal neid ka suitsetada. Määruskaebuse esitaja soovib ka võimalusel kriminaalmenetluse algatamist ametnike suhtes, kelle tegevusest tulenevalt ei saa kinnipeetavad suitsetada. Põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb tunnistada ja kohaldamata jätta justiitsministri
6.oktoobri 2016. a määrusega tehtud muudatused vangla sisekorraeeskirja. Koos määruskaebusega esitas R. Loss nii riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks käesolevas haldusasjas kui ka taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlused (I) ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse osas (II). I
6.R. Loss on määruskaebuses palunud anda talle menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
7.R. Loss esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 8. novembril 2017, mistõttu tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 8. juuli 2017 kuni 7. november 2017. Isikukonto väljavõttest nähtub, et majanduslikud eeldused menetlusabi andmiseks on täidetud. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja taotlus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel tuleb rahuldada.
8.HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 26. oktoobri 2017. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
9.Määruskaebuse esitaja on soovinud talle riigi õigusabi korras ka esindaja määramist käesolevas halduskohtumenetluses. Seega on tegemist riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga. Kuna vastav taotlus on esitatud määruskaebuses, tuleb taotlust mõista sedasi, et isik soovib endale esindaja määramist just määruskaebemenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus tuvastas küll isiku maksevõimetuse lahendatavas asjas, kuid see ei tingi isikule veel riigi kulul õigusabi teenuse osutamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isik on kohtule esitanud arusaadava ja mõistetava esialgse õiguskaitse taotluse, menetlusabi taotluse kui ka suutnud ise koostada kohtule mõistetava määruskaebuse. Isik ei pea halduskohtumenetluses osalemiseks omama õigusalaseid teadmisi. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. II
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse lubatavuse kontrollimisel on oluline tuvastada, kas isikul esineb esialgse õiguskaitse vajadus, st pöördumatu tagajärje oht. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna isikul ei esine esialgse õiguskaitse vajadust. HKMS § 249 lg 3 teise lause alusel taotluse läbi vaatamata jätmine eeldaks, et esialgse õiguskaitse vajadus on kunagi eksisteerinud, kuid on praeguseks hetkeks ära langenud. Sellist asjaolu aga ei esine.
11.Tartu Ringkonnakohus leidis analoogses vaidluses 6. detsembri 2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449, kus kinnipeetav oli esitanud esialgse õiguskaitse taotluse lubamaks tal pärast keelu jõustumist vangla territooriumil suitsetada, et suitsetamisest loobumise puhul ei esine kinnipeetavatele äratuntavaid pöördumatuid tagajärgi. Ringkonnakohus asus seisukohale, et teadupärast kahjustab krooniline tubakasuitsetamine mitmeid elundkondi, sh südameveresoonkonda, meeleelundeid jne. Suitsetamist vältides saab ennetada paljusid haiguseid. Tubakasuitsetamine ise on sõltuvushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi, kuna tubakatoodetes leiduv nikotiin on närvimürk. Mitmed ülemaailmsed teadusuuringud on näidanud, et tubakatoodete tarvitamine on muutunud globaalseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks ning tegemist on suure tervise riskifaktoriga. Suitsetamisest tekkinud haiguste ravi rahastavad maksumaksjad. Suitsetamisest loobumise järgselt tekkida võivad võõrutusnähud võivad küll esineda, kuid suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud oma kogumis. Ka käesoleva määruskaebuse esitaja on märkinud, et suitsetamise keelamine tekitab temas vaimseid ja füüsilisi piinu, kuid nagu mainitud, ei kaalu need üles võimalikke terviseriske mis kaasnevad suitsetamisega. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate oma, mistõttu võimaldab üldine suitsetamise keeld kasutada maksumaksja raha otstarbekamalt. Kui kinnipeetavatel tagatakse suitsetamisest loobumisel võimalike võõrutusnähtude asjatundlik ravi, siis ei saa Viru Vangla tegevust pidada kuidagi isiku õigusi ülemäära riivavaks. Seda enam, et võõrutusnähud on reeglina mööduvad.
Ringkonnakohus lisab käesoleva määrusega, et vanglas suitsetamise keelustamist õigustav avalik huvi väljendub täiendavalt ka selles, et kindlamalt välistatakse mittesuitsetavate kinnipeetavate ning vanglaametnike tervise kahjustamise oht läbi passiivse suitsetamise. Ehkki vanglates on passiivse suitsetamisega kaasnevaid ohte püütud vähendada, näitavad mitmed kohtuvaidlused seda, et täielikult ei pruugi vanglas olla välistatud see, et suitsetajate läheduses viibivad mittesuitsetavad isikud, kes peavad tervist kahjustavat tubakasuitsu sisse hingama. Samuti võib suitsetamise lubamine ohustada vangla julgeolekut, sest sigarette võidakse kasutada nt kinnipeetavatevahelise valuutana. Lisaks võib ringkonnakohtu senise kohtupraktika põhjal väita, et tubakatoodete kasutamisega seonduvate reeglite rikkumisi (nende peitmine, vahendamine, jne) esineb kinnipeetavate poolt vanglates küllaltki sageli. Suitsetamise täielik keelamine vanglates aitab ilmselgelt neid rikkumisi vähendada ning võimaldab ühtlasi vabastada vanglaametnike ressursse muude oluliste ülesannete täitmise jaoks. Seega räägib suitsetamise keelamiseks oluline avalik huvi, mida peab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse võtma.
12.Vastuseks määruskaebuse esitaja palvele kontrollida vangla sisekorraeeskirjas tehtud muudatuste põhiseaduspärasust vastab ringkonnakohus, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 ei luba kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist, välja arvatud kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldades leiab, et esialgse õiguskaitse menetluses kohaldatav norm on põhiseaduse vastane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
12.novembri 2015. a määrus asjas nr 3-4-1-28-15, p 29). Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ei ole alust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks ja asjakohase regulatsiooni kohaldamata jätmiseks.
13.Määruskaebuse esitaja on palunud võimalust kaaluda ka kriminaalmenetluse algatamist ametnike suhtes, kes teda piinavad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastava taotluse esitamine halduskohtumenetluses võimalik, mistõttu tuleb see HKMS § 55 lg 3 kohaselt jätta läbi vaatamata.
14.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus samuti rahuldamata.
16.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, viidates sealjuures HKMS § 249 lg-le 3. HKMS § 249 lg 3 ls 2 järgi jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Vajaduse äralangemine eeldab seda, et mingil hetkel oli isikul küll vajadus õiguskaitseks olemas, kuid määruse tegemise hetkeks oli see kohtu hinnangul ära langenud. Halduskohtu määrusest ei nähtu, kuidas oli käesoleval juhul tegemist sellise olukorraga. Sisuliselt nähtub halduskohtu määruse põhjendustest hoopiski see, et halduskohtu arvates ei esine asjas pöördumatute tagajärgede saabumise ohtu. Seega on halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt hinnanud ning pidanud seda põhjendamatuks. Sellisel juhul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsioon, millega jäeti taotlus läbi vaatamata, oli ekslik. Arvestades seda, ning asjaolu, et ringkonnakohus täiendab oluliselt ka halduskohtu määruse põhjendusi, tuleb kokkuvõttes halduskohtu määrus tühistada. Ent nagu ülal märgitud, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.