Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1897
Haldusasi
XX kaebus Vormsi Vallavalitsuse otsuse (31.08.2016 kiri nr 5-1/330/2016-2) tühistamiseks ja Vormsi Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada uuesti XX-le ehitusloa väljastamine
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Merle Järvala Vastustaja – Vormsi vald, volitatud esindaja adv Raul Keba
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-16-1897 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-1897 projekteerimistingimustega võimalik anda üldised piirangud traditsioonilise arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks, siis esiteks ei saa rääkida Hosby küla miljöö säilitamisest ning teiseks ei ole hoone üldine arhitektuuriline ilme vastuolus projekteerimistingimustega. Kolmandaks ei ole ühtegi alust väita, et hoone oleks kokkusobimatu ümberkaudsete hoonetega või kaebaja tellitud projekt tähendaks üldplaneeringus sätestatud tingimuste kõrvalejätmist. Vastustaja esitatud KK 05.01.2017 arvamus on segase sisuga, sisaldab valesid väiteid ja on vastuoluline. Väide, et tänaseks päevaks ei ole Vormsil säilinud ühtegi traditsioonilist kelpkatusega hoonet, on vale. KK ei tee vahet eluhoonetel ja muudel hoonetel. KK arvamuse kolmandas lõigus on märgitud järgmist: “Olen avaldanud seisukohta, et Hosbys võiks lubada suuremat arhitektuurset vabadust. Seda seetõttu, et Hosby ei ole Vormsi kontekstis ei arhitektuuri- ega miljööväärtuslik piirkond ning on kõrvalise asukohaga.“ Samas on vastustaja oma kirjas viidanud maakonnaplaneeringu PlanS § 56 lg 1 p-s 6 sätestatud põhimõttele kultuuripärandi säilitamisest ja üldplaneeringu p-le 4.2.2.1, mis võimaldab kitsenduste seadmist traditsioonilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks. Kahe dokumendi tekst on äratuntavas vastuolus ‒ üks väidab, et tegemist ei ole miljööväärtusliku piirkonnaga ja teine leiab, et kitsendused on võimalikud külamiljöö säilitamiseks. KK arvamuses on korduvalt küll märgitud, et kelpkatust ei loeta üldlevinud arvamuse kohaselt viilkatuse alamtüübiks, ja viidatud leksikonidele, kuid konkreetseid viiteid tegemata jääb arvamus deklaratiivseks. Mingid üldlevinud arvamused ei lükka ümber X OÜ ekspertarvamust. KK 05.01.2017 arvamuses on vastuolu tema varasema analüüsiga (vt „Vormsi valla külade asustusstruktuuri ja traditsioonilise arhitektuuri analüüs. Külamiljöö väärtuste hindamine“, 2011). Analüüsi lk-l 40 on väidetud, et 1926. a-st pärinevad andmed, et peamiseks katusekattematerjaliks oli veel õlg ja roog, vanemad hooned on enamasti poolkelpvõi täiskelpkatustega, uuemad aga juba viilkatustega.
3-16-1897 arhitektuurse miljöö ja uusehitise puhul kohane. Katusetüübi sobivuse hindamisel väljakujunenud keskkonda on paslik aluseks võtta KK analüüsi lisa 2, milles on välja toodud 165 iseloomulikumat hoonet Vormsi vallas, kusjuures mitte ükski üksikelamu ei ole kelpkatusega. Viide KK analüüsis esitatud soovitusele, et Hosby külas võiks lubada suuremat arhitektuurset vabadust, tähendab antud kontekstis seda, et seal võiks lubada rohkem kaasaegset arhitektuurset laadi kui teistes paremini säilinud külades, kus tuleks jälgida traditsioonilisemat joont. Mõistet „suurem arhitektuurne vabadus“ ei saa tõlgendada selliselt, et Hosbysse ehitatavad hooned ei pea omavahel sobima ega moodustama Vormsi üldpilti rikastavat külamiljööd. Vormsi valla üldplaneeringust tuleneb nõue arvestada ehituslubade andmisel Vormsis väljakujunenud miljöö säilitamise vajadusega. Kuivõrd Vormsi vallas on üksikelamute katuse tüübiks viilkatus, ei ole kelpkatusega hoone valla arhitektuurilisele ilmele iseloomulik ega arvesta külakeskkonna väljakujunenud miljööga. X OÜ ekspertarvamus ei tõenda kelpkatuse sobivust Hosby külas. Dokumendist ei nähtu, et selle koostaja oleks kultuuriajaloolane või muu vastava haridusega isik, kes on pädev hindama Vormsi saare traditsioonilisi katusetüüpe. Lisaks on „Lääne-Eesti“ väga lai piirkond ning sellise üldistusastmega ekspertarvamus ei ole tõsiseltvõetav. Arvamusest ei selgu, millest tulenevalt loeb ekspert kelpkatuse viilkatuse alaliigiks. Kaebaja esitatud näidete näol on tegemist ühiskondlike hoonetega, mis on püstitatud enne Teist maailmasõda ning hiljem korda tehtud, kusjuures lasteaia ja kauplusehoone puhul ei saa rääkida kelpkatusega hoonetest. Ühtegi kelpkatusega üksikelamut Hosby külas ei leidu. KK analüüsist nähtub, et saare miljöösse sobilikud on viilkatusega hooned, kusjuures tekstist järeldub vahetegemine kelp- ja viilkatuste vahel. KK 05.01.2017 arvamuse kohaselt ei loeta kelpkatust üldlevinud arusaama kohaselt viilkatuse alamtüübiks, vaid see on viilkatuse, mansardkatuse ja poolkelpkatuse kõrval eraldi katusetüüp (vt arhitektuurileksikon, kunstileksikon jne). Vormsi saar on kehtiva Lääne maakonnaplaneeringu kohaselt kogu ulatuses miljööväärtuslik ala, kus ühe põhimõttena tuleb uue hoonestuse kavandamisel hinnata selle sobivust olemasoleva külamiljööga ning ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoonete sobivust maastikuga (seletuskirja p 2.3). Maakonnaplaneeringu seletuskirja p 3.1.1 kohaselt on Vormsi kõige väärtuslikuma maakondliku tähtsusega ala. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Kelpkatusega üksikelamute püstitamiseks Vormsi vald ehituslube väljastanud ei ole. Kaebaja poolt näitena toodud ühiskondlike hoonete osas on väljastatud ehitusload olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks (hooned ise on püstitatud 1920–30. aastatel). Kuivõrd vald ei ole ehitusloa menetluses lõplikku haldusakti – ehitusloa väljastamisest keeldumist – teinud ning tegemist ei ole olnud õigusvastase tegevusega, puudub kohtul alus ja vajadus kohustada vastustajat ehitusloa väljastamise otsustamiseks.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Halduskohus põhjendas seisukohta, miks Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirja tuleb käsitada haldusaktina, oma 09.12.2016 määruses (p 6) ja jääb selle seisukoha juurde. Vastustaja ei ole vormistanud ehitusloa väljastamisest keeldumist. Seda ka XX kaebuse menetluse jooksul, kui vastustajale pidi olema selge, et XX ei nõustu ehitusprojekti muutma. Sellisena on põhjendatud käsitada Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirja keeldumisena ehitusloa väljastamisest.
4(10)
3-16-1897 Projekteerimistingimuste sõnastus ei saanud kaebajale tekitada ootust kavandada kelpkatusega hooneid. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mille kohaselt tuleb kelpkatust lugeda viilkatuse alaliigiks. X OÜ arvamus ei ole eksperdiarvamus kohtumenetluse seaduste (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 32. ptk) mõistes, vaid dokumentaalne tõend, mida tuleb hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega. Kaebaja viidatud veebilehtedelt ei tulene, et kelpkatust tuleks lugeda viilkatuse alaliigiks. Nimetatud veebilehtedel ei ole kelpkatust üldse mainitud. Katusetööde teenuste pakkujate veebilehed ei saa olla ka selliseks tõenduslikuks allikaks, mis puudutab erinevate katusetüüpide klassifitseerimist. Sellest, et katusetööde mõttes võivad olla viil- ja kelpkatused samastatavad, ei tulene, et need on samastatavad ka arhitektuurilises mõttes. Viil- ja kelpkatus on nii tavakeeles kui ka ehituspraktikas eristatavad ja väljakujunenud autonoomsed mõisted. Eesti õigekeelsussõnaraamat loetleb katuse liikidena mh lamekatust, kelpkatust ja viilkatust. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on viilkatus kahest kaldpinnast moodustuv harjaga katus, kelpkatus aga neljatahuline, kelpadega katus. Tegemist on praktikas iseseisvat kasutusala omavate mõistetega. Samale seisukohale saab asuda ka ehitusalases praktikas. T. Masso raamatus "Väikemajad", Tallinn 1990, on viilkatus ja selle alatüübid (poolviilkatus, ebasümmeetriline ja sümmeetriline viilkatus) eristatud kelpkatusest ja selle alatüüpidest (poolkelpkatus, murdkelpkatus). Näiteid kelpkatuse eristamisest viilkatusest kohtab ka taluarhitektuuri puudutavas kirjanduses (nt Metslang, J. „Katuseraamat“. Kirjastus Tammeraamat, 2016, lk 19). Vastav eristamine nähtub ka KK analüüsist. Samuti kinnitavad seda vastustaja viited Vikipeedia veebientsüklopeediale. Vastustaja ei oleks pidanud projekteerimistingimustes välja tooma kelpkatuse projekteerimise keeldu, kuna see pidi olema lubatud katusetüübi (viilkatus) fikseerimise kaudu kaebajale arusaadav. Vormsi valla arhitekt AR 04.07.2016 e-kirja p-st 2 tuleneb selgelt, et kaebaja hoonetele projekteeritud kelpkatused on saare kontekstis täiesti võõrad ja ebasobivad ning Vormsi rookatused on lihtsad viilkatused. Samale seisukohale jäi vastustaja ka 31.08.2016 kirjas nr 5-1/330/2016-2. Kehtivas maakonnaplaneeringus ei ole küll viidet Vormsi saare miljööväärtuslikkuse kohta, küll aga loeb maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mis täpsustab kehtivat Lääne maakonnaplaneeringut maakasutus- ja ehitustingimuste osas, Vormsi saare tervikuna Läänemaa väärtuslike maastike hulka (vt ptk 3.5, 2.2.1). Väärtuslikud maastikud kavandatakse samas mahus üle kanda ka koostamisel olevasse uude maakonnaplaneeringusse. Vormsi valla kehtiva üldplaneeringu (2004. a) p 4.2.2.1 kohaselt ei sea üldplaneering ehituslubade väljastamisel ja maa sihtotstarbe muutmisel täiendavaid piiranguid ja kitsendusi, v.a ehitusloa ja projekteerimistingimustega antavad üldised piirangud traditsioonilise arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks ning põhjendatud vajadusel kooskõlastusnõue naabriga. KK 2011. a analüüs kujutab endast Eesti Vabaõhumuuseumi eestvedamisel läbi viidud Vormsi saare külade inventeerimise kokkuvõtet. Ehitusnõuete ühtlustamiseks Vormsi vallas on kavandamisel üldplaneeringu põhisuundade ja juhtotstarbe ning ehitustingimuste täpsustamise teemaplaneering (üldplaneeringu teemaplaneering), millega on võimalik tutvuda Vormsi valla veebilehel ning mille menetlus on alles pooleli. Üldplaneeringust tuleneb nõue arvestada ehituslubade andmisel Vormsi saarel väljakujunenud miljöö säilimise vajadusega. Selline nõue tuleneb ka maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Vormsi saarele omistatud staatusest. Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 4 p 6 kohaselt määratakse projekteerimistingimustes kindlaks arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused. Sellest tulenevalt on õiguspärane projekteerimistingimustes fikseerida mh arhitektuuriliselt sobiv katusekuju. Asjaolust, et 5(10)
3-16-1897 praegusel hetkel ei ole arhitektuurilisi nõudeid väga täpselt valla õigusaktide tasemel reguleeritud, ei tulene, et arhitektuuriline vabadus Hosby külas ehitamisel oleks absoluutne. KK analüüsist tuleneb selgelt, et kaebaja planeeritavat kelpkatusega elamut peetakse Vormsi saare kontekstis sobimatuks (ptk 9.1). Analüüsis eristatakse selgelt kelp- ja viilkatustega hooneid. Analüüsist tuleneb, et Vormsi saarel, sh Hosby külas, ei ole soovitatav kasutada Vormsi saarele võõraid arhitektuurseid lahendusi, mille alla on vastustaja põhjendatult lugenud kaebaja planeeritava unkaauguga kelpkatusega elamu. KK analüüsi lk-l 42 on välja toodud, et traditsiooniline Vormsi elamu on ühekorruseline viilkatusega rõhtpalkhoone. Viilkatuse domineerimist Vormsi saare arhitektuurses ilmes kinnitab ka KK analüüsi lisa 2, milles on välja toodud 165 iseloomulikumat Vormsi saare hoonet, mille hulgas ei leidu ühtegi kaebaja soovitule analoogset kelpkatusega hoonet. KK analüüsis on viidatud 1926. a inventeerimise andmetele, mille kohaselt vanemad hooned Vormsil olid poolkelp- või täiskelpkatusega, uuemad aga juba viilkatustega (lk 40). Analüüsis on mainitud, et välitööde käigus ei tuvastatud ühtegi 19. sajandi hoonet ning Vormsi on tervikuna ilus peegeldus 20. sajandi alguskümnendist. Seega on piisavalt põhjendatud vastustaja seisukoht, et Vormsi saarele, sh Hosby küla miljöösse planeeritav unkaauguga kelpkatus ei sobi. KK on 05.01.2017 arvamuses täiendavalt rõhutanud Vormsi saare omapära ja leidnud, et sõltumata sellest, et Hosby küla ei ole Vormsi kontekstis arhitektuuri- ega miljööväärtuslik piirkond, ei saa kavandatavat 18. sajandi vanabalti häärberit meenutavat hoonet pidada Vormsi saare konteksti sobivaks. KK analüüsi põhimõtted on sisse viidud ka üldplaneeringu teemaplaneeringu eelnõusse (eelnõu seisuga 11.07.2016, ptk 2.5.2). Ehkki tegemist ei ole jõustunud Vormsi valla õigusaktiga, kinnitab see täiendavalt, et vastustaja keeldumise näol ei olnud tegemist otsitud põhjendustega. Kohus nõustub KK 05.01.2017 arvamuses antud hinnanguga, et X OÜ ekspertarvamuses esitatud väide, et unkaauguga kelpkatus on Lääne-Eesti traditsiooniline katusetüüp, on liiga üldistav seisukoht. Sellist laadi hooneid ei ole Vormsi saarel säilinud ega ka praegusel ajal uusehitistena püstitatud. Ühiskondlikku või sotsiaalset funktsiooni täitvad hooned, mille kohta näiteid on esitatud, ei ole võrreldavad unkaauguga roost kelpkatusega elamuga, mille sarnaste hoonete kohta saarel näited puuduvad. Asjaolu, et ajaloolist külamiljööd ei ole säilinud või esineb näiteid miljöösse sobimatutest ehitistest, ei tähenda seda, et loobuda tuleks püüdest saavutada sellist külamiljööd, mida on peetud Vormsi saare konteksti sobivaks. Seetõttu ei anna alust planeerida kaebaja soovitud katuse tüübiga hoonet ka see, et Hosby külas ei ole ajaloolist külamiljööd säilinud. Vastustaja ei ole kaalutlusreegleid rikkunud ega erinevaid ehitusloa taotlejaid erinevalt kohelnud. Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirjal nr 5-1/330/2016-2 on kohane õiguslik alus ning keeldumine on piisavalt põhjendatud. Tühistamis- ja kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Praeguses haldusasjas ei kuulu hindamisele see, kas planeeritavad hooned tervikuna on Hosby külamiljöösse sobilikud, kuna vaidluse ese puudutas üksnes katusetüüpi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-16-1897 kaebaja projekteeritav elamu saare miljöösse sobib ning on seejuures jätnud lahendamata ehitusloa andmisest keeldumise õigusliku aluse ja põhjendatuse. Vastustaja ei tugine 31.08.2016 otsuses asjaolule, kas ehitis sobib Hosby külamiljöösse või mitte. Kohus on sekkunud liigselt haldusorgani pädevuses olevatesse küsimustesse ja püüdnud haldusakti põhjendada olukorras, kus on üheselt tuvastatud, et haldusaktis ei kajastu kaalutlemisel arvestatud asjaolud ning sellel puudub nii faktiline kui õiguslik alus. Kaebaja ei nõustu kohtu sedastusega, et projekteerimistingimuste sõnastus ei saanud kaebajale tekitada ootust kavandada kelpkatusega hooneid. Kaebaja on esitanud kohtule mitu tõendit koos avalikult kättesaadavate viidetega selle kohta, et kelpkatus on viilkatuse alaliik. Arusaamatu on kohtu väide, et Hosby külas ei ole ajaloolist külamiljööd säilinud. See seisukoht on vastuolus valla väitega, et kaebaja projekt sobib Hosby külamiljöösse. Kaebaja ei vaidle vastu kohtu seisukohale, et X OÜ arvamus on dokumentaalne tõend, kuid kohus on jätnud tähelepanuta, et arvamuse on andnud riiklikult tunnustatud vastava ala ekspert ning see võimaldab tõendit pidada eriteadmistega isiku arvamuseks (TsMS § 272 lg 1). Kui kohus leidis, et eksperdi arvamust tuleks täpsustada või täiendavalt selgitada, siis oleks ta pidanud tegema ettepaneku eksperdi ülekuulamiseks kohtuistungil. Eksperdi arvamusest nähtub, et viilkatuse alaliikideks on muu hulgas projektis olev unkaauguga kelpkatus. Ekspert leidis, et kuna kelpkatus on viilkatuse alaliik ja projekteerimistingimustes pole toodud välja detailsemalt, et kelpkatust ei tohiks kasutada, siis ei ole projekt vastuolus projekteerimistingimustega. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et sellisele vastuolule ei ole viidanud valla arhitekt AR oma 04.07.2016 e-kirjas, vaid esmakordselt tuli see teemaks 31.08.2016 keeldumises. Hilisemalt, juba kohtumenetluses, hakati arutama hoone sobivust külamiljöösse, mida ei ole üldse keeldumise alusena märgitud. KK arvamus ei kvalifitseeru vastava ala eksperdi arvamuseks. KK ei ole ka eriteadmistega isikuks TsMS § 272 lg 1 mõttes. KK analüüsi ja arvamust ei toeta ükski kehtiv õigusakt ega – norm. Kohus ei saa otsust rajada üksnes teooriale või kellegi üldisele jutule. Kohtuotsusega ei ole tuvastatud ühtegi EhS §-s 44 sätestatud asjaolu, mis võiks olla aluseks 31.08.2016 kirjaga ehitusloa väljastamisest keeldumisele. Kaebaja on menetluses tõendanud, et ehitis vastab projekteerimistingimustele. Kaebajale ei ole teada ühtegi alusdokumenti ning Vormsi vald pole kordagi viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millest lähtuvalt oleks katuseliigist lähtuvalt keeldumine võimalik. Tegemist on otsitud argumendiga. Internetis kättesaadav sõnaseletus, et kelpkatus on kelpadega katus, ei välista seda, et seesama kelpadega katus ongi viilkatuse alaliik. Kui kohus leidis, et avalikult kättesaadav informatsioon on vastuolus eksperdi poolt avaldatuga, siis oleks kohus pidanud enne otsuse tegemist sellise vastuolu kõrvaldama. Illustratsioonidele viitamine kohtuotsuses on poolte jaoks üllatuslik, menetluses ei ole sellest juttu olnud. Veebileksikonidele ei saa tugineda, kuna need on redigeeritavad, samuti ei tulene ühestki nendes avaldatud teabest seisukoht, et kelpkatus ei ole viilkatuse üks alaliike. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus ise möönab, et üldplaneering viitab traditsioonilise arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna säilitamise vajadusele, kuid vastavaid spetsiifilisi nõudeid Hosby küla kohta üldplaneering ei kehtesta. Kaebajale väljastatud projekteerimistingimuste p 4.1 sätestab, et arhitektuur-planeerimise nõuete täitmisel tuleb lähtuda Vormsi valla üldplaneeringust ja ehitusmäärusest. Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud, et piiranguid ehitusloa väljastamiseks taotletud kujul ei tulene kummastki nimetatud aktist. Ehitusmäärust ei ole. Kohus on projekteerimistingimusi hinnanud ebaõigesti, mis on viinud väära kohtulahendini.
7(10)
3-16-1897 Kohus jättis arvestamata kaebaja väite, et üldplaneeringu p 4.2.2.1 kohaselt on projekteerimistingimustega võimalik anda üldised piirangud traditsioonilise arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks. Selline nõue on kirjas ka projekteerimistingimuste p-s 4.3. Vastustaja 31.08.2016 otsuses ei ole kordagi nimetatud vastuolu projekteerimistingimuste p-ga 4.3. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi alusele, millest tuleneks, et kaebaja projekt ei sobi külamiljööga. Hosby küla miljöö säilitamisest ei saa rääkida, mida kinnitavad kaebaja esitatud fotod ja vastustaja seisukoht koos KK arvamusega. Ka kohus möönab, et hoone üldine arhitektuuriline ilme praegusel kujul ei ole vastuolus projekteerimistingimustega ning vaidlus käib katuse tüübi üle. Ei ole alust väita, et kaebaja püstitatav hoone oleks vastuolus ümberkaudsete hoonetega või kaebaja projekt tähendaks üldplaneeringus sätestatud tingimuste kõrvalejätmist. Asjas on kohane Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-12-16 (p-d 13, 14). Vastustaja on kaebaja projekti põhjendamatult lugenud ümbruskonda sobimatuks ja halduskohtu otsusega ei ole tuvastatud, et kaebaja väited oleks valed. Kohus on KK analüüsi ebaõigesti hinnanud. KK ei räägi sellest, et kelpkatusega hooned ei sobi ja viilkatusega sobivad, vaid sellest, et olenemata katusetüübist ei sobitu tüüpprojekti järgi ehitatud hooned. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja väite, et KK ei tee vahet elu- ja ühiskondlikel hoonetel ning kelpkatusega hooneid on saarel mitmeid. KK analüüs on koostatud mitmes eri kirjas ja tähed on erinevate suurustega, analüüsi viimases lauses on eksitud vallavalitsuse nimega. See tekitab kahtluse, et dokument on kellegi poolt korrigeeritud. Arvamuses puuduvad viited märgitud leksikonidele. Analüüs ei ole ka sisuliselt korrektne. Kohus jättis arvestamata kaebaja väitega, et ehitisregistri andmetel ei ole mingit takistust Larase suveköögi ehitamiseks, ja kaebaja esitatud tõendiga. Seega ei anna vald kaebaja projektijärgse eluhoone püstitamiseks ehitusluba, aga sama projekti järgi püstitatav suveköök on lubatav, sobiv ja kooskõlas projekteerimistingimustega.
XX esitas 01.06.2017 kirjaliku vastuse Vormsi valla seisukohale. 8(10)
3-16-1897 Vastustaja seisukoht, et 31.08.2016 kiri on menetlustoiming, mitte haldusakt, ei ole asjakohane. Vastustaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud. Vastustaja põhjendused toetavad kaebaja seisukohta, et ehitusloa väljastamisest keeldumine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Keelduti kirjaga, millel puudub keeldumise õiguslik alus ja põhjendus. Keeldumine on vastuolus HMS §-dega 55 ja 56. Kuivõrd kelpkatus on viilkatuse alaliik, vastab ehitusprojekt projekteerimistingimustele.
3-16-1897 muuna, mis mh nähtub sellest, et katuse tüübi valiku osas ei ole projekteerimistingimustes viidet ühelegi alternatiivile, sh kelpkatusele viilkatuse võimaliku alaliigina. Seega ei saanud kaebajal tekkida arusaama, et viilkatuse asemel on võimalik projekteerida ja ehitada ka kelpkatus ning ehitusloa andmisest keeldumine valla poolt oli sisuliselt põhjendatud, kuna ehitusprojekt ei vastanud katuse osas projekteerimistingimustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.