A. P. kaebus Vormsi Vallavalitsuse otsuse (31.08.2016 kiri nr 5-1/330/2016-2) tühistamiseks ja Vormsi Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada uuesti A. P. ehitusloa väljastamine
Menetlusosalised
Kaebaja – A. P., volitatud esindaja v.adv Merle Järvala Vastustaja – Vormsi vald, volitatud esindaja adv Raul Keba
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta A. P. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 03.04.2017 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Vormsi Vallavalitsus väljastas 07.04.2016 korraldusega nr 6E (korraldus) projekteerimistingimused elamu, sauna, abihoone ja muldkeldri projekteerimiseks Vormsi vallas XXXXXX külas XXXXX maaüksusel (katastritunnus: XXXXXXXXX). Projekteerimistingimuste p 4.2 sätestab: „Max korruselisus 1,5. Põhihoone maksimaalne ehitusalune pind 200 m2 (viilkatus, kaldenurk 35–40°, kõrgus kuni 8,5 m). I kõrvalhoone ehitusalune pind kuni 150 m2 (viilkatus, kaldenurk 35–40°, kõrgus 7,5 m), II kõrvalhoone ehitusalune pind kuni 60 m2 (kõrgus kuni 5 m).“ A. P. esitas 01.07.2016 Vormsi vallale ehitusloa taotluse. Vormsi vallas tegutsev arhitekt Ants Rajando saatis 04.07.2016 kaebajale e-kirja, mille kolmes punktis oli antud hinnang kaebaja esitatud ehitusprojektile ning kohustatud kaebajat esitama korrigeeritud eskiis täiendavale kooskõlastamisele. Nimetatud kirja p-s 2 oli ära toodud, et kaebaja hoonetele projekteeritud kelpkatused on saare kontekstis täiesti võõrad ja ebasobivad ning et Vormsi rookatused on lihtsad viilkatused. Vormsi Vallavalitsus koostas 31.08.2016 kirja nr 5-1/330/2016-2, milles teavitati kaebajat sellest, et vallavalitsus ei saa anda ehitusluba projekteerimistingimustele mittevastava projekti alusel, kuna kaebajale on väljastatud projekteerimistingimused, mille punkti 4.2 järgi on lubatud ainult viilkatused, kuid kaebaja projektis on kelpkatused.
2.A. P. esitas 22.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Vormsi Vallavalitsuse 04.07.2016 kirja õigusvastasus; 2) tühistada Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kiri nr 5-1/330/2016-2, millega keelduti ehitusloa väljastamisest, või alternatiivselt tuvastada Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirja nr 51/330/2016-2 õigusvastasus; 3) tuvastada ehitusloa väljastamisega viivitamise õigusvastasus ja kohustada Vormsi Vallavalitsust väljastama A. P. ehitusluba vastavalt esitatud ehitusloa taotlusele.
3.Tallinna Halduskohus võttis 23.09.2016 määrusega menetlusse A. P. kaebuse nõuetes tuvastada Vormsi Vallavalitsuse 04.07.2016 kirja õigusvastasus, tühistada Vormsi Vallavalitsuse otsus (31.08.2016 kiri nr 5-1/330/2016-2), millega keelduti A. P. ehitusloa väljastamisest, ning kohustada Vormsi Vallvalitsust uuesti otsustama A. P. ehitusloa väljastamine. Kohus jättis käiguta kaebuse nõudes tuvastada ehitusloa väljastamisega viivitamise õigusvastasus. Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2016 määrusega läbi vaatamata nõude tuvastada Vormsi Vallavalitsuse 04.07.2016 kirja õigusvastasus ning tagastas kaebuse nõudes tuvastada ehitusloa väljastamisega viivitamise õigusvastasus. Menetlusosalised ei vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 09.12.2016 määrust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Ehitusloa väljastamisest keeldumise põhjused on otsitud. Puuduvad õiguslikud alused, millele tuginedes saaks vald keelduda kaebaja projekti elluviimisest. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuse kohaselt (tl 12–14) on viilkatuse alaliikideks muuhulgas projektis oleva unkaauguga kelpkatus. Projekteeritud unkaauguga kelpkatus on nimetatud ekspertarvamuse kohaselt Lääne-Eesti traditsiooniline katusetüüp roo kasutamisel katusekattena. Kuna kelpkatus on viilkatuse alaliik ja projekteerimistingimustes pole toodud välja detailsemalt, et kelpkatust ei tohiks kasutada, ei ole ehitusprojekt vastuolus projekteerimistingimustega. Ka internetis avalikult kättesaadava info kohaselt klassifitseeritakse katusetöid lame- ja viilkatuste tööde järgi. Lamekatuseks peetakse katust, mis on kuni 25° kaldega. Suurema kaldega katuseid loetakse viilkatuseks. 2) Vastustaja väidab, et Vormsi valla üldplaneeringust tuleneb nõue arvestada ehituslubade andmisel Vormsis väljakujunenud miljöö säilitamise vajadusega. Vald aga ei väida 2(11)
3-16-1897 selgesõnaliselt, et kaebaja ehitusprojekt ei sobi ümbritseva keskkonnaga ega küla miljööga. Vastustaja ei ole märkinud isegi seda, mitu hoonet ja milliste katustega XXXXX külas käesoleval hetkel üldse on. 3) Üldsõnaliselt märgib vastustaja, et kuivõrd Vormsi vallas on üksikelamute katuse tüübiks viilkatus, ei ole kelpkatusega hoone valla arhitektuurilisele ilmele iseloomulik ega arvesta külakeskkonna väljakujunenud miljööga. Sellega ei saa nõustuda. Vastustaja eksitab kohut ebaõigete andmetega. Avalikkusele teadaolevalt on Vormsis mitmeid hooneid just kelpkatuse tüübiga. Näiteks Vormsi koolimaja, rahvamaja, lasteaed ja kauplus. Näiteid jagub veelgi. Vormsi saarel olevad kelpkatusega hooned on ehitatud/säilinud erinevatest ajastustest alates aastast 1600 (Suuremõisa mõisa hooned) kuni tänapäevani (Rumpo Mäe talu). XXXXX külas on käesoleval hetkel üldse kokku viis krunti, millel asuvad hooned. Need hooned ei kanna mingit ühtset arhitektuurset põhimõtet ja on igaüks „ise nägu“. Kunagi oli külas 19 krunti hoonetega, millest käesolevaks ajaks on alles jäänud üksnes varemed. Ka see asjaolu näitab, et tarbetu on rääkida mingist üldisest Vormsi üldpilti rikastavast külamiljööst või väljakujunenud miljöö säilitamise vajadusest. 4) Maakonnaplaneering ei ole selliseks dokumendiks, mis saaks sätestada ehitise projekteerimise nõudeid, arhitektuurseid või ehituslikke tingimusi. Maakonnaplaneeringu eesmärk ja ülesanded on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS) §-des 55 ja 56. Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda väitega, et Vormsi valla üldplaneeringu p 4.2.2.1. kohaselt on projekteerimistingimustega võimalik anda üldised piirangud traditsioonilise arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks (millega kaebaja lõpuni ei nõustu, kuna üldplaneering sätestab üksnes üldised ehituslikud tingimused), siis esiteks ei saa rääkida mingist XXXXXX küla miljöö säilitamisest. Samuti ei ole hoone üldine arhitektuuriline ilme praegusel juhul vastuolus projekteerimistingimustega. Kolmandaks ei ole ühtegi alust väita, et kaebaja poolt püstitatav hoone oleks vastuolus ümberkaudsete hoonetega või kaebaja tellitud projekt tähendaks üldplaneeringus sätestatud tingimuste kõrvalejätmist. 5) Kadi Karise 05.01.2017 arvamus, mille vastustaja on kohtumenetluses edastanud (tl 148), on segase sisuga, sisaldab valesid väiteid ja on vastuolusid täis. Väide, et tänaseks päevaks ei ole Vormsil säilinud ühtegi traditsioonilist kelpkatusega hoonet, on vale. K. Karine ei tee vahet eluhoonetel ja muudel hoonetel. K. Karine on oma väidetes muuhulgas vasturääkiv vastustaja enda kirjalike seisukohtadega. Arvamuse kolmandas lõigus on märgitud järgmist: “Olen avaldanud seisukohta, et XXXXX võiks lubada suuremat arhitektuurset vabadust. Seda seetõttu, et XXXXXXX ei ole Vormsi kontekstis ei arhitektuuri- ega miljööväärtuslik piirkond ning on kõrvalise asukohaga.“ Seejuures on vastustaja ise oma kirjas viidanud maakonnaplaneeringu PlanS § 56 lg 1 p 6 sätestatud põhimõttele kultuuripärandi säilitamisest ja üldplaneeringu punktile 4.2.2.1, mis võimaldab kitsenduste seadmist traditsioonilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks. Kahe dokumendi tekst on sisuliselt äratuntavas vastuolus, kus üks väidab, et tegemist ei ole miljööväärtusliku piirkonnaga ja teine leiab, et kitsendused on võimalikud külamiljöö säilitamiseks. Jääb ebaselgeks, mida K. Karine on silmas pidanud väitega, et sellisele ajaloolisele imitatsioonile ei leia Vormsi miljööd ja ehitatud keskkonda analüüsides ühtki põhjendust. Arvamuse andja ise on väitnud, et XXXXXX mingist miljööväärtusest rääkida ei saakski. K. Karise arvamuses on korduvalt küll märgitud, et kelpkatust ei loeta üldlevinud arvamuse kohaselt viilkatuse alamtüübiks, ja viidatud leksikonidele, kuid konkreetseid viiteid tegemata jääb arvamus deklaratiivseks. Vastustaja on viidanud ka T. Masso raamatule „Väikemajad“, Tallinn 1990, kuid lisatud raamatu illustratsioon ei saa olla tõendiks, kuna ei ole ole nõutavas protsessuaalses vormis. Mingid üldlevinud arvamused ei lükka ümber Rimer Konsult OÜ ekspertarvamust. K. Karise 05.01.2017 arvamuse lõpus on märgitud segase sisuga väide, et 3(11)
3-16-1897 olgu asukoht kuitahes kõrvaline, nõudeid see ei väära. Samas on K. Karine ise oma arvamuses väitnud, et XXXXX võibki anda arhitektuurset vabadust põhjusel, et tegemist on kõrvalise alaga. K. Karise 05.01.2017 arvamuses on teatav vastuolu tema varasema analüüsiga, vt „Vormsi valla külade asustusstruktuuri ja traditsioonilise arhitektuuri analüüs. Külamiljöö väärtuste hindamine“, 2011 (edaspidi K. Karise analüüs). K. Karise analüüs on arvutivõrgus kättesaadav: http://avalik.amphora.ee/vormsivv/index.aspx?type=12&id=132139. Analüüsi lk-l 40 on väidetud, et 1926. a pärinevad andmed, et peamiseks katusekattematerjaliks oli veel õlg ja roog, vanemad hooned on enamasti poolkelp- või täiskelpkatustega, uuemad aga juba viilkatustega. K. Karise arvamus on koostatud mitmes erinevas kirjaviisis ning erineva fondiga, mis tekitab küsimuse selle arvamuse autentsusest. Kirjas on ka muid puudusi, nt Vormsi Vallavalitsuse asemel kirjutatud Viimsi Vallavalitsus.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Vaidlustatud Vormsi Vallavalitsuse 04.07.2016 ja 31.08.2016 kirjade näol ei ole tegemist haldusaktidega, vaid menetlustoimingutega, mis ei kuulu vaidlustamisele iseseisvana lõplikust haldusaktist. Nähtuvalt 31.08.2016 kirja sisust ei keeldunud vald sellega lõplikult haldusakti väljaandmisest, vaid selgitas kaebajale enda seisukohti ning teavitas teda asjaolust, et ehitusloa saamise eelduseks on ehitusprojekti vastavusse viimine projekteerimistingimustega. Sellise sisuga kirja ei saa pidada haldusaktiks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 ega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 1 mõistes. Märkuste tegemine loamenetluses on kohalike omavalitsuste (KOV) ja riigiasutuste igapäevane praktika. Ei ole mõeldav, et juhul, kui projektis esineb vigu (nt ei vasta lahendus projekteerimistingimustele), teeb haldusorgan 30 päeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuse. Selline käitumine ei ole kooskõlas menetlusökonoomika ega otstarbekuse põhimõttega, kuivõrd isikule tuleb anda võimalus enda projekti parandada ja täiendada. 2) Sisuliselt taandub kogu vaidlus küsimusele, kas kaebaja ehitusprojekt vastab projekteerimistingimuste p-le 4.2, mis sätestab nii põhi- kui ka kõrvalhoone katuse tüübiks viilkatuse. Ei sisuliselt ega grammatiliselt saa nõustuda kaebaja väitega, et kelpkatus on viilkatuse alaliik. Arvestades, et puudub vastav riiklik või muul moel üheselt mõistetav klassifikaator, tuleb katusetüübi mõistete võrdlemisel ja tõlgendamisel lähtuda üldtunnustatud andmekogudes toodud mõistetest. Vastavalt Vikipeedia käsitlusele on viilkatus (harva kasutatud saksamõjulist terminit sadulkatus) katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad. Kelpkatus seevastu on Vikipeedia kohaselt katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul. Erialakirjandusest leiab veel mitmeid viiteid, kus on välja toodud viilkatuse ja kelpkatuse erinevused. Ei ole kahtlust, et viilkatus ja kelpkatus on täiesti eristatavad katusetüübid, kusjuures kelpkatus ei ole viilkatuse alaliik. Üldistavalt saab öelda, et üldmõiste on kaldkatus ning selle alla kuuluvad eraldi katusetüüpidena viilkatus, kelpkatus ja mansardkatus. Tiit Masso teoses „Väikemajad“, Tallinn 1990 (tl 35), on viilkatus ja selle alatüübid (poolviilkatus, ebasümmeetriline ja sümmeetriline viilkatus) selgelt eristatud kelpkatusest ja selle alatüüpidest (poolkelpkatus, murdkelpkatus). 3) Väide, et Vormsi vanemad hooned on poolkelp- või kelpkatustega, ei ole antud kontekstis asjakohane. Ühtegi taolist tüüpi hoonet, millele K. Karise analüüsis on viidatud, pole Vormsis säilinud (nende ehitamine lõpetati juba 19. sajandil) ja seega ei ole esitatud argument tänase 4(11)
3-16-1897 arhitektuurse miljöö ja uusehitise puhul kohane. Katusetüübi sobivuse hindamisel väljakujunenud keskkonda on paslik aluseks võtta K. Karise analüüsi lisa 2 (internetis http://avalik.amphora.ee/vormsivv/index.aspx?type=12&id=132139), milles on välja toodud 165 iseloomulikumat hoonet Vormsi vallas, kusjuures mitte ükski üksikelamu ei ole kelpkatusega. 4) Viide K. Karise analüüsis esitatud soovitusele, et XXXXX külas võiks lubada suuremat arhitektuurset vabadust, tähendab antud kontekstis seda, et seal võiks lubada rohkem kaasaegset arhitektuurset laadi kui teistes paremini säilinud külades, kus tuleks jälgida traditsioonilisemat joont. Kindlasti ei saa mõistet – suurem arhitektuurne vabadus – tõlgendada selliselt, et XXXXXX ehitatavad hooned ei pea omavahel sobima ega moodustama Vormsi üldpilti rikastavat külamiljööd. 5) Vormsi valla üldplaneeringu punktis 4.2.2 on toodud maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning on märgitud, et külasüdamikes on ehitustegevus soovitav. Ehituslubade väljastamisel ja maa sihtotstarbe muutmisel üldplaneering täiendavaid piiranguid ja kitsendusi ei sea, v.a ehitusloa ja projekteerimistingimustega antavad üldised piirangud traditsioonilise arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks ning põhjendatud vajadusel kooskõlastusnõue naabriga. Seega tuleneb valla üldplaneeringust nõue arvestada ehituslubade andmisel Vormsis väljakujunenud miljöö säilitamise vajadusega. Kuivõrd Vormsi vallas on üksikelamute katuse tüübiks viilkatus, ei ole kelpkatusega hoone valla arhitektuurilisele ilmele iseloomulik ega arvesta külakeskkonna väljakujunenud miljööga. 6) Kaebaja esitatud Rimer Konsult OÜ ekspertarvamus ei tõenda kelpkatuse sobivust Vormsi saarel XXXXXX külas. Esiteks ei nähtu esitatud dokumendist, et allakirjutanu oleks kultuuriajaloolane või muu vastava haridusega isik, kes on pädev hindama Vormsi saare traditsioonilisi katusetüüpe. Teiseks on „Lääne-Eesti“ väga lai piirkond ning sellise üldistusastmega ekspertarvamus ei ole tõsiseltvõetav. Lisaks ei selgu arvamusest, millest tulenevalt loeb ekspert kelpkatuse viilkatuse alaliigiks. 7) Kaebaja esitatud näidete näol on tegemist ühiskondlike hoonetega, mis on püstitatud enne II maailmasõda ning hiljem korda tehtud, kusjuures lasteaia ja kaupluse hoone puhul ei saa rääkida kelpkatusega hoonetest, nagu seda soovib kaebaja enda ehitusprojektis. Kaebaja soov on püstitada uusehitis ning seejuures üksikelamu (ning abihoone). Jääb arusaamatuks kaebaja kriitika, et vastustaja ei ole märkinud isegi seda, mitu hoonet ja milliste katustega XXXXX külas käesoleval hetkel üldse on. Arusaadav, et ühtegi kelpkatusega üksikelamut XXXXX külas ei leidu. 8) Uushoonestuse planeerimise osas on K. Karise analüüsis (lk 58) viidatud, et uuselamute puhul tuleks lähtuda traditsioonilisest külamiljööst: sobilikud on ühekorruselised viilkatusega kompaktse nelinurkse põhiplaaniga elamud, kus eenduvana võivad olla esi- ja tagafassaadidel verandad, lahtised ja kinnised eeskojad. Korruselisus olgu üks täiskorrus, lisaks väljaehitatud katusekorrus. Vältida mitmekorruselisi lihtsaid kastjaid mahtusid ning lamekatuseid. Vältida saare arhitektuuritraditsioonile võõraid lahendusi: nt ühekorruseline madala kelp- või viilkatusega enamasti tüüpprojekti järgi ehitatud hooneid. Eeltoodust nähtub, et saare miljöösse sobilikud on viilkatusega hooned, kusjuures tekstist järeldub vahetegemine kelp- ja viilkatuste vahel. 9) Vormsi saar on kehtiva Lääne maakonnaplaneeringu kohaselt kogu ulatuses miljööväärtuslik ala. Menetluses oleva Lääne maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on tegemist maalise piirkonnaga, kus ühe põhimõttena tuleb uue hoonestuse kavandamisel hinnata selle sobivust 5(11)
3-16-1897 olemasoleva külamiljööga ning ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoonete sobivust maastikuga (seletuskirja p 2.3). Maakonnaplaneeringu seletuskirja p 3.1.1 kohaselt on Vormsi kõige väärtuslikuma maakondliku tähtsusega ala. Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Kelpkatusega üksikelamute püstitamiseks Vormsi vald ehituslube väljastanud ei ole. Kaebaja poolt näitena toodud ühiskondlike hoonete osas on väljastatud ehitusload olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks (hooned ise on püstitatud 1920–30ndatel). 10) K. Karine on oma 5.01.2017 arvamuses viidanud, et kuigi kelpkatus oli üks levinumaid rehemaja tüüpi elamute katusetüüpe Eestis, siis Vormsil rehemaju ei leidunud ning tänaseks päevaks ei ole Vormsil säilinud ühtegi traditsioonilist kelpkatusega hoonet. Lisaks selgitab K. Karine, et XXXXXX ei ole Vormsi kontekstis ei arhitektuuri- ega miljööväärtuslik piirkond ning on kõrvalise asukohaga. XXXXXX traditsiooniline külakeskkond puudub ning seda enam mõjub kaebajale projekteeritud 18. sajandi vanabalti häärberit meenutav hoone ebasobivalt. Sellisele ajaloolisele imitatsioonile ei leia Vormsi miljööd ja ehitatud keskkonda analüüsides ühtki põhjendust. K. Karise arvamuse kohaselt ei loeta kelpkatust üldlevinud arusaama kohaselt viilkatuse alamtüübiks, vaid see on viilkatuse, mansardkatuse ja poolkelpkatuse kõrval eraldi katusetüüp (vt arhitektuurileksikon, kunstileksikon jne). Seejuures peab K. Karine Vormsi saare üldise arhitektuurilise ilme ja külamiljöö säilitamise eesmärgil põhjendatuks Vormsi Vallavalitsuse nõuet, et projekteeritav hoone peab olema viilkatusega. 11) Kaebaja esitas 29.12.2016 seisukohaga fotod Vormsi saarel asuvatest kelpkatusega hoonetest (tl-d 116–124). Fotodel on endine kalurikolhoosi Põhjarannik kontorihoone (1950ndad), endine pansionaat Rälbys (1930-ndad), pansionaat, nüüdne korterelamu Hullos (1930ndad), seltsimaja Hullos (1936), pansionaat Rumpos (1990-ndad), sepikoda Rumpos, endine karjakastell (laut) Suuremõisas (19. saj), endine metsavahi korterelamu Suuremõisas. Esitatud näidetest ei ole üksi Vormsi elumaja (ega suvemaja). Fotod nr 1 ja 4 on ühiskondlikud hooned, nr 2, 3 ja 5 pansionaadid, seejuures nr 2 ja 3 on kahe täiskorrusega (täiesti teine hoonetüüp, ka katusetüüp on pigem lamekatus), nr 7 ja 8 ei ole samuti eluhooned. Esitatud fotod vaid kinnitavad fakti, et Vormsi saarel kelpkatusega üksikelamuid ei leidu. 12) Kuivõrd vald ei ole ehitusloa menetluses lõplikku haldusakti – ehitusloa väljastamisest keeldumist – teinud ning tegemist ei ole olnud õigusvastase tegevusega, puudub kohtul ka alus ja vajadus kohustada vastustajat ehitusloa väljastamise otsustamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tallinna Halduskohus põhjendas seisukohta, miks Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirja tuleb käsitleda haldusaktina, oma 09.12.2016 määruses (p 6). Kohus jääb selle seisukoha juurde. Käesoleva haldusasja raames ei ole tarvidust võtta seisukohta selle kohta, kas mistahes vigadele osutamine ehitusloa menetluses tuleb lugeda ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. Kohus möönab, et olukorrad võivad olla erinevad. Käesoleval juhul ei ole vastustaja ehitusloast väljastamisest keeldumist aga vormistanud. Seda ka A. P. kaebuse menetluse jooksul, kui vastustajale pidi olema selge, et A. P. ehitusprojekti muutma ei nõustu. Sellisena on kohtu hinnangul põhjendatud käsitada Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirja keeldumisena ehitusloa väljastamisest.
6(11)
3-16-1897
7.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesoleva vaidluse põhisisuks on, kas projekteerimistingimustes fikseeritud viilkatus hõlmab ka kelpkatust. Samuti see, kas kelpkatust saab pidada Vormsi saare, iseäranis XXXXXXX küla miljöösse sobivaks. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all see, et kaebaja soovib Vormsi valda XXXXXX külla XXXXXXX maaüksusele püstitada ühekorruselist kõrge kelpkatusega üksikelamut. Samamoodi on kõrge kelpkatusega kavandatav abihoone (vt üksikelamu, abihoone ja suveköögi ehitusprojekti seletuskiri, tl 65–68, ning elamu ja abihoone vaated, tl 76–78 ja 82–83). Kohus märgib, et kavandatava hoone sobivuse hindamisel konkreetsesse küla või saare miljöösse on vastustajal suur kaalutlusruum. Kohus ei saa otsustada seda, kas kaebaja kavandatav elamu ja abihoone on sobiv XXXXXXX küla või Vormsi saare miljöösse üldisemalt. Kohus saab üksnes kontrollida, kas vastustaja on kaalutlusreeglitest kinni pidanud, st kas keeldumine tugineb õiguslikule alusele ja on piisavalt põhjendatud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Õiguse üldpõhimõtete arvestamine tähendab mh seda, et vastustaja ei tohi erinevaid ehitusloa taotlejaid kohelda erinevalt.
8.Kohus leiab, et projekteerimistingimuste sõnastus ei saanud kaebajale tekitada ootust kavandada kelpkatusega hooneid. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mille kohaselt tuleb kelpkatust lugeda viilkatuse alaliigiks. Kaebaja on esitanud ekspertarvamusena vormistatud Rimer Konsult OÜ seisukoha, mille kohaselt katuse liigitus tulenevalt katuse kujust on lamekatus, ühepoolse kaldega katus ja viilkatus ning viilkatuse alaliikideks on näiteks saagkatus, kelpkatus, ilma räästata viilkatus ja unkaauguga kelpkatus (tl 13 ja pöördel). Esmalt märgib kohus, et Rimer Konsult OÜ arvamuse näol ei ole tegemist eksperdiarvamusega kohtumenetluse seaduste (vt HKMS § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku 32. pt) mõistes, millel oleks tõenduslikult suurem kaal. Tegemist on HKMS mõttes dokumentaalse tõendiga, mida tuleb hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega. Vaidlustamata Rimer Konsult OÜ ning arvamuse koostaja Tanel Seppeli ehitusalast pädevust, on eriteadmistega isiku arvamuse puhul oluline ka järelduste põhjendamine ja kasutatud allikatele viitamine. See muudab arvamuse kontrollitavaks. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuses puudub aga mistahes analüüs ja viide kasutatud allikatele, mis võimaldaks hinnata eksperdi järelduste õigsust. Jääb ebaselgeks, mil moel oleks vastustaja pidanud kaebaja esitatud ekspertarvamust ümber lükkama (seda on kaebaja aga ette heitnud), kui ekspertarvamuse sisuks on üksnes kinnitus, et kelpkatus on viilkatuse alaliik.
9.Ka kaebaja viidatud veebilehtedelt (http://www.katusetood.ee; http://katuseabi.eu; http://www.viimistlusehitus.ee/et/?option=com_jecck&view=item&id=20&Itemid=147) ei tulene, et kelpkatust tuleks lugeda viilkatuse alaliigiks. Nimetatud veebilehtedel ei ole kelpkatust üldse mainitud, millest ei saa aga kuidagi tuletada, et see tähendab kelpkatuse lugemist viilkatuse alaliigiks (kuna eristatakse viil- ja lamekatuse ehitustöid). Esitatud näited ei demonstreeri kuidagi, et ehituspraktikas mõistetakse viilkatuse all ka kelpkatuseid. Katusetööde teenuste pakkujate veebilehed ei saa kohtu hinnangul olla ka selliseks tõenduslikuks allikaks, mis puudutab erinevate katusetüüpide klassifitseerimist. Sellest, et katusetööde mõttes võivad olla viil- ja kelpkatused samastatavad, ei tulene, et need on samastatavad ka arhitektuurilises mõttes.
10.Kohus leiab, et viil- ja kelpkatus on nii tavavakeeles kui ka ehituspraktikas eristatavad ja välja kujunenud autonoomsed mõisted. Eesti õiguskeelsussõnaraamat loetleb katuse liikidena mh lamekatust, kelpkatust ja viilkatust (vt http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=katus&F=M). Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on viilkatus kahest kaldpinnast
7(11)
3-16-1897 moodustuv harjaga katus (https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=viilkatus&F=M). Kelpkatus aga neljatahuline, kelpadega katus (vt täpsemalt sõnaraamatust arvutivõrgus: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kelpkatus&F=M). Ka siin ei ole nimetatud mõisteid omavahel seostatud. See näitab kohtu hinnangul seda, et tegemist on praktikas iseseisvat kasutusala omavate mõistetega ning kelpkatuse kohta kasutatakse ikkagi nimetust kelpkatus ja mitte viilkatus. Samale seisukohale saab asuda ka ehitusalases praktikas. Vastustaja on esitanud väljavõtte Tiit Masso raamatust "Väikemajad", Tallinn 1990 (tl 35), milles on viilkatus ja selle alatüübid (poolviilkatus, ebasümmeetriline ja sümmeetriline viilkatus) eristatud kelpkatusest ja selle alatüüpidest (poolkelpkatus, murdkelpkatus). Näiteid kelpkatuse eristamisest viilkatusest kohtab ka taluarhitektuuri puudutavas kirjanduses (nt Metslang, J. Katuseraamat. Kirjastus Tammeraamat, 2016, lk 19). Vastav eristamine nähtub ka K. Karise analüüsist (vt otsuse p 14). Samuti kinnitavad seda vastustaja viited Vikipeedia veebientsüklopeediale. Kohus möönab küll, et tegemist on kasutajate poolt redigeeritava veebileksikoniga, mistõttu ainuüksi sellele allikale tuginemist ei saaks lugeda piisavaks. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et viilkatuse all peetakse silmas mh kelpkatust ning vastustaja nõue projekti muuta oli põhjendatud. Vastustaja ei oleks pidanud projekteerimistingimustes välja tooma kelpkatuse projekteerimise keeldu, kuna see pidi olema lubatud katusetüübi (viilkatus) fikseerimise kaudu kaebajale arusaadav. Kohus märgib veel, et väljavõte raamatust, sh raamatu illustratsioon vastab HKMS-s sätestatud tõendi tunnusele (HKMS § 56 lg 1) ning sellele tuginemine on kohtumenetluses võimalik.
11.Kelpkatuse piiramise põhjenduseks on vastustaja nimetanud asjaolu, et selline katusetüüp on Vormsi saare ning XXXXX küla miljöösse sobimatu. Vaidlus käib selle üle, kas vastustajal on õigus piirata kelpkatusega hoonete ehitamist Vormsi saarel, täpsemalt XXXXX külas. Nõustuda ei saa kaebajaga, et vald ei väida (selgesõnaliselt), et ehitusprojekt ei sobi ümbritseva keskkonna ega küla miljööga. Vormsi valla arhitekt Ants Rajando 04.07.2016 e-kirja p-st 2 tuleneb selgelt, et kaebaja hoonetele projekteeritud kelpkatused on saare kontekstis täiesti võõrad ja ebasobivad ning et Vormsi rookatused on lihtsad viilkatused (tl 10). Samale seisukohale jäi vastustaja ka 31.08.2016 kirjas nr 5-1/330/2016-2.
12.PlanS § 56 lg 1 p 6 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesandeks kultuuripärandi säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Maakonnaplaneering ise ei ole küll konkreetsete kinnisomandi kitsenduste seadmise aluseks, kuid see on juhindumiseks kohustuslik madalama tasandi planeeringutele (üldplaneering, detailplaneering) ja planeerimisotustustele (planeerimistingimused). Kehtivas maakonnaplaneeringus (arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://laane.maavalitsus.ee/kehtiv-maakonnaplaneering) ei ole küll viidet Vormsi saare miljööväärtuslikkuse kohta, küll aga loeb maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ( arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://laane.maavalitsus.ee/documents/182526/466529/Kehtestatud_teemaplaneering.pdf/67b7 aa52-8dd6-4419-84a5-4a18baad766a?version=1.0), mis täpsustab kehtivat Lääne maakonnaplaneeringut maakasutus- ja ehitustingimuste osas, Vormsi saare tervikuna Läänemaa väärtuslike maastike hulka (vt pt 3.5, lk 15). Nimetatud teemaplaneeringu pt 2.1.1 („Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud“) alapeatükis „Kasutus- ja ehitustingimused“ on rõhutatud, et ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning sobitada hooned hoolikalt maastikku; uusehitiste rajamisel kaaluda aga nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega (lk 6). Väärtuslikud maastikud kavandatakse samas mahus üle kanda ka koostamisel olevasse uude maakonnaplaneeringusse (vt Lääne maakonnaplaneering 2030+ seletuskiri, lk 7, arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://laane.maavalitsus.ee/documents/182526/9444287/Seletuskiri.pdf/65d9e3ea-e9d5-4df0a82a-87b2ba412579).
8(11)
3-16-1897
13.Vormsi valla kehtiva üldplaneeringu (2004. a), mis on arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://avalik.amphora.ee/VORMSIVV/document.aspx?id=46550, punkti 4.2.2.1 kohaselt ehituslubade väljastamisel ja maa sihtotstarbe muutmisel üldplaneering täiendavaid piiranguid ja kitsendusi ei sea, v.a ehitusloa ja projekteerimistingimustega antavad üldised piirangud traditsioonilise arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna miljöö säilitamiseks ning põhjendatud vajadusel kooskõlastusnõue naabriga. Seega viitab üldplaneering traditsioonilise arhitektuurilise ilme ja külakeskkonna säilitamise vajadusele, kuid vastavaid spetsiifilisi nõudeid mh XXXXXXX küla kohta üldplaneering ise ei kehtesta. Üldplaneeringus on viidatud, et Vormsi külamiljöö ja selle arhitektuurilised erijooned vajavad lisauuringuid ning nende alusel tuleb vastavaid nõudeid täpsustada. Külade miljööväärtuslike nõuete kehtestamise ühe võimalusena näeb üldplaneering ette teha seda valla ehitusmäärusega ja nõuete edasiseks täpsustamiseks võib üldplaneeringu kohaselt külaelanike soovil koostada Vormsi ehitusmääruse osana kohalikke külade ehitusmäärusi, mis kooskõlastatakse külakogukonna poolt (lk 75). Kohtule nähtub, et 2005. aastast pärinevas üldplaneeringus viidatud miljööväärtuse alase teadmiste lünka täidab K. Karise 2011. a analüüs, mis kujutab endast Eesti Vabaõhumuuseumi eestvedamisel läbi viidud Vormsi saare külade inventeerimise kokkuvõtet. Samuti nähtub kohtule, et ehitusnõuete ühtlustamiseks Vormsi vallas on kavandamisel üldplaneeringu põhisuundade ja juhtotstarbe ning ehitustingimuste täpsustamise teemaplaneering (üldplaneeringu teemaplaneering), millega on võimalik tutvuda Vormsi valla veebilehel, vt täpsemalt http://vormsi.ee/demokraatia/teemaplaneering/) ning mis on algatatud Vormsi Vallavolikogu 30.04.2012 otsusega nr 9. Üldplaneeringu teemaplaneeringu menetlus on alles pooleli. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks ehitusmääruse tasemel täpsemalt reguleerinud arhitektuurilisi tingimusi XXXXXXX külas. Kohus nõustub vastustajaga, et üldplaneeringust tuleneb nõue arvestada ehituslubade andmisel Vormsi saarel väljakujunenud miljöö säilimise vajadusega. Selline nõue tuleneb ka maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Vormsi saarele omistatud staatusest. Ehitusseadustiku § 26 lg 4 p 6 kohaselt määratakse projekteerimistingimustes kindlaks arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused. Sellest tulenevalt on igati õiguspärane projekteerimistingimustes fikseerida mh arhitektuuriliselt sobiv katusekuju. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlusaluse haldusakti andmiseks eksisteerib õiguslik alus.
14.Asjaolust, et praegusel hetkel ei ole arhitektuurilisi nõudeid väga täpselt valla õigusaktide tasemel reguleeritud, ei tulene, et arhitektuuriline vabadus XXXXX külas ehitamisel oleks absoluutne. Küll aga asetab see vastustajale kõrgemad nõuded põhjendamiskohustuse täitmisele. Käesolevas vaidluses ei ole pooled vaielnud selle üle, et K. Karise analüüs on selliseks autoriteetseks allikaks, mille põhjal kavandatava hoone arhitektuurilist sobivust hinnata. Pooltel on eriarvamus selle analüüsi tõlgendamise osas. Kohtu hinnangul tuleneb K. Karise analüüsist selgelt, et kaebaja planeeritavat kelpkatusega elamut peetakse Vormsi saare kontekstis sobimatuks. K. Karise analüüsi pt 9.1 „Uushoonestus“ alapealkirja „Hoonete mahud“ all on välja toodud, et uuselamute ehitamisel tuleks lähtuda traditsioonilisest külamiljööst: sobilikud on ühekorruselised viilkatusega kompaktse nelinurkse põhiplaaniga elamud, kus eenduvana võivad olla esi- ja tagafassaadidel verandad, lahtised ja kinnised eeskojad. Järgmises punktis rõhutatakse, et vältida tuleb saare arhitektuuritraditsioonile võõraid lahendusi: nt ühekorruseline madala kelp-või viilkatusega enamasti tüüpprojekti järgi ehitatud hooned (lk 58). Esiteks eristatakse K. Karise analüüsis selgelt kelp- ja viilkatustega hooneid. Teiseks tuleneb viidatust, et Vormsi saarel, sh XXXXXX külas ei ole soovitatav kasutada Vormsi saarele võõraid arhitektuurseid lahendusi, mille alla on vastustaja põhjendatult lugenud ka kaebaja planeeritava unkaauguga kelpkatusega elamu. K. Karise analüüsi lk-l 42 on välja toodud, et traditsiooniline Vormsi elamu on ühekorruseline viilkatusega rõhtpalkhoone. Viilkatuse domineerimist Vormsi saare arhitektuurses ilmes kinnitab ka K. Karise analüüsi lisa 2, milles on välja toodud 165 iseloomulikumat Vormsi saare hoonet, mille hulgas ei leidu ühtegi 9(11)
3-16-1897 kaebaja soovitule analoogset kelpkatusega hoonet. K. Karise analüüsis on viidatud 1926. a inventeerimise andmetele, mille kohaselt vanemad hooned Vormsil olid poolkelp- või täiskelpkatusega, uuemad aga juba viilkatustega (lk 40). Samas on analüüsis mainitud, et välitööde käigus ei tuvastatud ühtegi 19. sajandi hoonet ning Vormsi on tervikuna ilus peegeldus 20. sajandi alguskümnendist. Seega on kohtu hinnangul piisavalt põhjendatud vastustaja seisukoht, et Vormsi saarele, sh XXXXXX küla miljöösse planeeritav unkaauguga kelpkatus ei sobi.
15.K. Karise analüüsis on veel rõhutatud, et olulisim on Vormsil maksimaalselt säilitada saarele omast ajaloolist hoonestust ja hoonestusstruktuuri, säilitada ajaloolise hoonestuse kandev roll külakeskkonna kujundamisel ja vältida dominantsete uusehitiste teket (lk 57). Seda mõtet kannab vastustaja soov mitte lubada selliste hoonete rajamist ka XXXXXX külla, kus vanu hooneid säilinud ei ole. Oma 05.01.2017 arvamuses on K. Karine täiendavalt rõhutanud Vormsi saare omapära ja leidnud, et sõltumata sellest, et XXXXXX küla ei ole Vormsi kontekstis ei arhitektuuri- ega miljööväärtuslik piirkond, ei saa kavandatavat 18. sajandi vanabalti häärberit meenutavat hoonet pidada Vormsi saare konteksti sobivaks. Sellisena on K. Karine kinnitanud, et vastustaja on tema analüüsist teinud õiged järeldused. K. Karise analüüsi põhimõtted on sisse viidud ka üldplaneeringu teemaplaneeringu eelnõusse (eelnõu seisuga 11.07.2016), mille pt-s 2.5.2 „Üldised ehitustingimused“ on fikseeritud: „Hoonetele on lubatud kuni kaks maapealset korrust, kusjuures teine korrus tohib olla vaid viilkatuse alune. Hoone põhiplaan peab olema kompaktne ja nelinurkne, kus eenduvana võivad olla esi- ja tagafassaadidel verandad, lahtised ja kinnised eeskojad. Keelatud on külamiljöösse sobimatud ja kohaliku traditsiooniga vastuolus olevad hooned (nt freespalkidest hooned, silikaatkividest hooned, funktsionalistlikus stiilis hooned, lame- või kelpkatustega hooned, jmt) ning hoonete välisviimistluses mitteomased ehitusmaterjalid ja võtted (nt kiviimitatsiooniga katuseplekk, plastvooder, jne).“ Ehkki tegemist ei ole jõustunud Vormsi valla õigusaktiga, kinnitab see täiendavalt, et vastustaja keeldumise näol ei olnud tegemist otsitud põhjendustega.
16.Kohus nõustub K. Karise 05.01.2017 arvamuses antud hinnanguga, et Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuses esitatud väide, et unkaauguga kelpkatus on Lääne-Eesti traditsiooniline katusetüüp, on liiga üldistav seisukoht. Vaidlust ei ole selles, et sellist laadi hooneid ei ole Vormsi saarel säilinud ega ka praegusel ajal uusehitistena püstitatud. Kohus leiab, et ühiskondlikku või sotsiaalset funktsiooni täitvad hooned, mille kohta näiteid on esitatud, ei ole võrreldavad unkaauguga roost kelpkatusega elamuga, millesarnaste hoonete kohta saarel näited puuduvad. Samuti on K. Karise analüüsis rõhutatud, et külamiljöösse mittesobilik ning ilmselgelt tänasel päeval ebafunktsionaalne on Dibys asuv kalurikolhoosi hoone (tl 37, foto tl 116). Asjaolu, et ajaloolist külamiljööd ei ole säilinud või esineb näiteid miljöösse sobimatutest ehitistest, ei tähenda seda, et loobuda tuleks püüdest saavuta sellist külamiljööd, mida on peetud Vormsi saare konteksti sobivaks. Planeerimine on pikaaegne protsess ja tehtavad valikud mõjutavad keskkonda aastakümneid ja kauemgi. Seetõttu ei anna alust planeerida kaebaja soovitud katuse tüübiga hoonet ka see, et XXXXXXX külas ei ole ajaloolist külamiljööd säilinud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlusreegleid rikkunud, samuti see, et Vormsi vald oleks erinevaid ehitusloa taotlejaid kohelnud erinevalt.
17.Usutav ei ole, et K. Karise 05.01.2017 arvamust oleks keegi teine muutnud (arvamuses on kasutatud erinevat tähefonti ja ühel korral on eksitud valla nimes), millele kaebaja vihjab. Kohus ei nõustu, et K. Karise analüüs ja 05.01.2017 arvamus on vastuolulised. Kohtule nähtub, et vastustaja on K. Karise analüüsi õigesti sisustanud.
18.Ülaltoodut arvestades on Vormsi Vallavalitsuse 31.08.2016 kirjal nr 5-1/330/2016-2 kohane õiguslik alus ning keeldumine on piisavalt põhjendatud. Seega tuleb tühistamisnõue jätta 10(11)
3-16-1897 rahuldamata. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kohus rõhutab, et käesolevas haldusasjas ei kuulu hindamisele see, kas planeeritavad hooned tervikuna on XXXXXX külamiljöösse sobilikud, kuna vaidluse ese puudutas üksnes katusetüüpi.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud taotluse mõista tema kasuks välja menetluskulud summas 2448 eurot koos käibemaksuga (tl 155–161). Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad Vormsi valla võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.