Maksuõigus › Maksuotsused

3-16-2368 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-16-2368 Asjassepuutumatu on maksuhalduri viide Saksamaalt klaasipesuvedeliku soetamise, Eestisse toimetamise ja Antsla laopinnal ladestamise kohta, kuna seda tegevust ei heidetud kaebajale ette kriminaalmenetluses ning maksuotsusest ei nähtu, et see oleks olnud maksuotsuse tegemise aluseks. Ühestki tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks piirituse kogumiseks tegelenud 1000-liitriste anumate soetamisega ning andnud tuvastamata isikutele juhiseid klaasipesuvedeliku filtreerimiseks. Sellekohaseks tõendiks ei saa olla süüdistusakt. Kaebaja ei tegelenud alkoholi töötlemisega, vaid sellega tegelesid tundmatud isikud. Kaebaja ei ole Antsla angaaris käinud. Maksuhaldur ei ole kindlaks teinud, kelle omandis oli klaasipesuvedelik, kelle vahel ja millal oli klaasipesuvedeliku omandi üleandmise kokkulepe, kelle vahel ja millal sõlmiti hoiuleping. Arusaamatu on, mis seos on AA poolt 2012. a maikuus Rakveresse ja edasi Tallinnasse läbipaistva vedelikuga pudelite toimetamisel ning Antslas YYY toimunud vedeliku töötlemisel. Asjakohatud on ka maksuotsuses viidatud TT ütlused. Maksuotsuses viidatud ekspertiisiaktist ei ole jälgitav, kuidas on jõutud järeldusele, et CC kasutuses olnud sõidukist leitud 0,5-liitrine alkoholilõhnaline vedelik ja Antslast leitud vedelik on pärit samast algallikast töödeldud alkoholist. Läbiotsimise protokollist ei nähtu, et Antslast leitud aktiivsüsi oleks pakendatud ja tõkendatud, mistõttu pole kontrollitav, kas aktiivsüsi, mida ekspert hindas, oli seesama, mis leiti Antslast. Maksuotsuses on tõendamata kaebaja teadmine sellest, et peale nn filtreerimisprotsessi saadud vedelik ei vastanud täielikult või osaliselt denatureeritud alkoholi tunnustele, arvestades, et ATKEAS § 27 lg 1 p-de 8 ja 91 kohaselt on denatureeritud alkohol aktsiisist vabastatud. Maksunõue on aegunud, sest ATKEAS § 25 lg 5 kohaselt ei tule ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikul aktsiisi tasumiseks esitada deklaratsiooni ja sellises olukorras kohaldub MKS § 98 lg 2 esimeses lauses sätestatud 1-aastane aegumistähtaeg.

3-16-2368 kus väidetavalt osa aktsiisikaubast leiti. KarS § 375 objektiivne koosseis ei kattu ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 ja § 24 lg-s 12 tooduga. Kolmanda isiku juurest leiti vaid 0,5 liitrine pudel, mille samastamine vaidlusaluse alkoholiga on küsitav. Maksusumma määramine on aegunud.

3-16-2368 Kaebajatel on põhimõtteliselt õigus selles, et maksuhalduri poolt kohtule esitatud kriminaalmenetluse muud materjalid ning maksumenetluses kogutud täiendavad tõendid ei anna ühest tõendusteavet kauba valduse kohta 25.07.2012. Samas on kaebajad jätnud tähelepanuta, et faktiline asjaolu, et nemad asusid 25.07.2012 Antslas asuvad angaaris hoidma 1000-liitristesse kuubikmahutitesse villituna vähemalt 18 636,9 liitrit eelnevalt klaasipesuvedeliku filtreerimise teel valmistatud alkoholi sisaldavat vedelikku, on tõendatud Tartu Maakohtu 09.02.2015 otsusega nr 1-13-11657 ning kaebajate ja Riigiprokuratuuri vahel sõlmitud kokkulepetega. Maksuhaldur ei ole tuginenud prokuratuuri süüdistusaktile. Kuigi kokkuleppemenetluses tehtavas kohtuotsuses käsitatakse üksnes süüdistust ning süüdistatava ja prokuratuuri vahelist kokkulepet, ei tähenda see, et kohus ei tuvastaks karistamise aluseks oleva teokoosseisu esinemist. Maakohus on kohtuotsuses sõnaselgelt märkinud, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada kaebajad süüdi KarS § 375 järgi. Maakohtu otsusega on tõendatud, et alates 25.07.2012 oli alkohol kaebajate ja kolmanda isiku valduses. Maksuhalduril puudus vajadus selle asjaolu kohta täiendavate tõendite kogumiseks. Kaebajad ei ole esitanud mistahes täiendavaid tõendeid, mis seaksid maakohtu otsuses tuvastatud faktiliste asjaolude esinemise kahtluse alla. Kaebajad leiavad ekslikult, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusel on mingisugune põhimõtteliselt teistsugune kvaliteet kriminaalasja üldmenetluses tehtud kohtuotsusega võrreldes. Asjaolu, et kokkulepete kohaselt ei ole kuriteoga kahju tekitatud, ei välista kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusega tuvastatud asjaoludele tuginemist maksuotsuse tegemisel. Riigiprokuratuur ja süüdistatavad ei saa omavahel kokku leppida selles, kas maksukohustus tekib või mitte. Maksukohustuse tekkimist ei käsitata kahjuna. Kaebajatel on põhimõtteliselt õigus, et ATKEAS § 22 lg 1 p 4 ja KarS § 375 lg 1 teokoosseisud ei ole kattuvad. Kaebajatele ei ole aga pandud maksukohustust mitte nende süüdimõistmise tõttu, vaid süüdimõistva otsusega on loetud tõendatuks maksuotsuse aluseks olev faktiline asjaolu, nimelt see, et kaup oli kaebajate valduses. Eraldi ja sõltumata kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest on eksperdi arvamusega tõendatud, et kauba näol oli tegemist aktsiisikaubaks oleva alkoholiga. Teokoosseisude mittekattumine ei tähenda, et maksuotsuse tegemisel ei võiks lähtuda kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses tuvastatud nendest faktilistest asjaoludest, mis on aluseks ka aktsiisikohustuse tekkimisele. Põhjendamatu on kaebajate arutlus sellest, et tõendamata on nende teadlikkus sellest, et filtreerimisprotsessi tulemusena saadud toote näol on tegemist aktsiisikaubaga. See, kas isikud olid aine täpsest koostisest või ka alkoholiaktsiisi regulatsioonist teadlikud, ei ole ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaldamise seisukohast oluline. Maksu määramine ei ole aegunud. Maksustamise aluseks olevaks teokoosseisuks on ATKEAS nõuete rikkumine aktsiisikauba valdamisel. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel maksustamise teokoosseisuks on sisuliselt õigusrikkumise toimepanemine. Seaduses ei ole sätestatud võimalust deklareerida ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel tekkivat maksukohustust. ATKEAS § 25 lg 5 kohaselt tuleb aktsiis tasuda haldusaktis määratud tähtpäevaks. Vaatamata sellele tuleb maksusumma määramise aegumistähtaega arvestada MKS § 98 lg 1 alusel ning aegumistähtaja aluseks tuleb lugeda päev, mil oleks tulnud esitada aktsiisideklaratsioon juhul, kui kauba valdamine oleks toimunud ATKEAS rikkumiseta. Maakohtu otsusega on tõendatud, et kaup oli kaebajate valduses alates 25.07.2012. Kaebajad oleksid pidanud nõuetekohase deklaratsiooni esitama 20.08.2012. Kuna maksustamise aluseks olevad teod olid kriminaalmenetluse esemeks, peatus aegumine MKS § 99 lg 1 p 5 alusel kuni 09.02.2015, mil jõustus maakohtu otsus. Maksuotsus tehti 27.10.2016, seega igal juhul MKS

5(7)

3-16-2368 § 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastase aegumistähtaja jooksul. MKS § 98 lg 2 kaebajate suhtes ei kehti, sest paneks nad põhjendamatult eelistatud seisundisse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-16-2368

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.