Ehitusturva OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.05.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/038555-12 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Ehitusturva OÜ, esindaja Alexey Lukashevich
Asja läbivaatamine
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle Orav-Hinno Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ehitusturva OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kand. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA)16.05.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/038555-12 kohustati Ehitusturva OÜ-d tasuma maksusumma 165 740,87 eurot. Maksuotsuse kohaselt kontrollis MTA 21.10.2016 korralduse nr 12.2-3/038555-1 alusel Ehitusturva OÜ (edaspidi kaebaja või kaebuse esitaja) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil aprill kuni september 2016 (k.a). Kontrolli käigus tuvastatud maksustamisel tähtsust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 11.04.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/0385559. Kontrolli tulemusel vähendati perioodi aprill kuni september 2016 (k.a) sisendkäibemaksu summas 70 970,89 eurot ja suurendati sama perioodi tulumaksukohustust kokku 94 769,98 euro võrra. Maksuarvestuse muudatused ja maksude määramine olid tingitud alljärgnevatest asjaoludest: 1) kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil OÜ-lt Mikal soojakute üüri teenust soetanud ja kaebaja oli sellest teadlik. Seega on kaebaja kontrollitava perioodi käibemaksu hulgas alusetult kajastanud OÜ Mikal poolt väljastatud arvel nr 1604181 märgitud käibemaksu summas 877 eurot; 2) kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil Personal2Go OÜ-lt abitööde teostamise ega soojakute üüri teenust soetanud ja kaebaja oli sellest teadlik. Personal2Go OÜ ei olnud teenusepakkujaks, kuna kaebaja ja Personak2Go OÜ vahel vormistatud dokumendid ja kaebaja poolt esitatud teave on vastuoluline ja 1(9)
ebausaldusväärne ega tõenda tehingute toimumist, Personal2gGo OÜ –l puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus ja tal ei olnud soojakuid, mida üürida. Seega on kaebaja kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud Personal2Go OÜ poolt väljastatud arvel nr 1605231 märgitud käibemaksu summas 1697,15 eurot ja arvel nr 1609303 märgitud käibemaksu summas 1920 eurot; 3) kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil soetanud Medoniks Grupp OÜ-lt abitööde alltöövõtu, tööjõuvahenduse ja koristamise teenust ning turvateenust ja kaebaja oli sellest teadlik. Medoniks Grupp OÜ ei olnud teenusepakkujaks, sest kaebaja ja Medoniks Grupp OÜ vahel vormistatud dokumendid ning esitatud teave on puudulik ja ebausaldusväärne ning Medoniks Grupp OÜ-l endal ei olnud tööjõudu, kellega arvetel kajastatud teenuseid osutada ning tööjõuvahendusteenus ei ole usaldusväärselt tõendatud. Sellest tulenevalt on kaebaja perioodil mai kuni september 2016 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud Medoniks Grupp OÜ arvetel märgitud käibemaksu summas 66 494,74 eurot; 4) kõigi viidatud arvete puhul olid täitmata käibemaksu mahaarvamise tingimused- kuna tegeliku teenuse pakkuja on teadmata ei saa väita, et teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt ning kuna teenus ei ole soetatud arvel märgitud teenusepakkujalt, siis ei ole tegemist nõuetekohaste arvetega; 5) kuna kaebaja on kontrollitaval perioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid (OÜ Mikal, Personal2Go OÜ ja Medoniks Grupp OÜ arved), väljamaksed aluseks olevad andmed on ebaõiged ning arvetel märgitud teenuse pakkujad ei ole tuvastatavad on kaebajal kohustus tasuda tulumaks ettevõtlusega seotud kuludelt 94 769,98 eurot. Vastuseks kaebaja poolt esitatud eriarvamusele märkis MTA maksuotsuse punktis 3 kokkuvõtvalt järgmist: 1) seoses tehingutega OÜ-ga Mikal on kaebaja väited paljasõnalised ega lükka ümber kontrollakti ptk-s 1.1.2.1 kajastatud ja kogutud tõendeid. Samuti on kaebaja tõlgendus väär. MTA ei heida kaebajale ette lepinguliste kohustuste rikkumist vaid on kogutud tõendite põhjal tõdenud, et tehingute kohta vormistatud dokumendid on formaalsed ehk sisulise tähtsuseta ning vormistatud vaid selleks, et jätta muljet tehingute toimumisest. Nt on teenuse osutamise akti 1 kohaslt kasutatud soojakuid mh objektidel, mida kaebajal müügiarvetest nähtuvalt polnud. Kaebaja väide, mille kohaselt kustutati OÜ Mikal käibemaksukohustuslaste registrist õigusvastaselt ja et tal oli olemas majandustegevus ja soojakud, on paljasõnalised ning vastuolus kontrollakti p 1.1.2.1 p-des b ja c kajastatud tõenditega. Olukorras, kus MTA leidis, et OÜ-l Mikal puudus majandustegevus, on kaebaja väited vastupidise kohta paljasõnalised ja kohatud; 2) MTA ei teinud järeldusi Personal2Go OÜ ja kaebaja vaheliste tehingute kohta üksnes ühe juhatuse liikme poolt antud seletuste alusel vaid hinnatud on tõendeid kogumis. Kaebaja ei viidanud maksumenetluses asjaolule, et mõnda asjaolu teab paremini teine juhatuse liige. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastas, et kaebaja teadis, et Personal2Go OÜ-l puudus ettevõtlus ja ta ei olnud tegelik teenusepakkuja, on kaebaja väide lepingupartneri majandustegevuse kontrollimise kohustuse puudumise kohta kohatu ja paljasõnaline ; 3) üksnes kokkulepete sõlmimisest kaebaja ja Medoniks Grupp OÜ vahel ei piisa, vaid tehingud tuleb ka nõuetekohaselt dokumenteerida ja nende sisu peab vastama tegelikule. Kontrollakti p-s 1.3.2.1 p-s b on tuvastatud, et Medoniks Gupp OÜ-l endal ei olnud tööjõudu, kellega arvetel toodud teenuseid osutada ning tööjõuvahendus ei ole usaldusväärselt tõendatud. Seega on tegelik olukord kaebaja väidetele vastupidine; 4) ainuüksi arvete olemasolu ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on nõuetekohase algdokumendiga ning et nende alusel tehtud väljamaksed on ettevõtlusega seotud.
2.Kaebaja esitas 19.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.05.2017 maksuotsuse tühistamiseks.
3.22.06.2017 kohtumäärusega haldusasjas 3-17-1296 võttis kohus kaebaja kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht 2(9)
4.Kaebaja taotleb maksuotsuse täielikku tühistamist, kuna leiab, et see on õigusvastane alljärgnevatel motiividel. 4.1 Käibemaks OÜ-ga Mikal tehtud tehingult. 4.1.1 Maksuhaldur leiab ekslikult, et kuna pooled ei ole üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamisel ja arvete tasumisel lepingutes sätestatud tingimustest kinni pidanud, siis on dokumendid formaalsed. Puudub vaidlus selle üle, et pooled on sõlminud lepingu ning selles kokku leppinud poolte õigused ja kohustused. VÕS ei sätesta, et poolte kohustuste rikkumisest tuleneb tehingu tühisus. Maksuhalduri poolt viidatud lepingu rikkumised ei ole olnud sellised, mis oleksid toonud kaasa kaebajale kahju tekkimise ja sundinud kaebajat kasutama õiguskaitsevahendeid. Asjaolu, et kõigi soojakute osas esitas OÜ Mikal ühesuguse üürinõude oli kaebajale vastuvõetav ja ei saa olla etteheidetav. Vastuolu ei ole ka selles, et objekti valveleping lõppes ja samas esitas OÜ Mikal ikka üüriarve soojaku eest. Lepingu lõppedes ei viidud soojakut kohe ära või siis viidi uuele objektile, millest ei informeeritud OÜ-d Mikal. 4.1.2 Maksuhaldur väidab, et kuna OÜ-l Mikal oli kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, uut avaldust aga ei rahuldatud, siis puudus OÜ-l Mikal majandustegevus. Kaebaja sellise käsitlusega ei nõustu. Kaebajale teada olevalt on tegemist maksuhalduri õigusvastase tegevusega, kuid kaebajal puudub võimalus ette kirjutada, kas ja kuidas OÜ Mikal oma õigusi kaitseb. Kuna kaebajale oli teada, et OÜ Mikal omab soojakuid ja neid ka reaalselt üüris kaebajale, siis oli OÜ-l Mikal kontrollitaval perioodil majandustegevus. Asjaolu, et maksuhaldur pahataktlikult keeldus OÜ-d Mikal käibemaksukohustuslasena registreerimast, ei saa olla etteheidetav kaebajale. Samuti ei välista käibemaksukohustuslasena registreerimata jätmine majandustegevust. 4.1.3 Kaebaja ei nõustu MTA käsitlusega, et OÜ-l Mikal ei olnud soojakuid, mida üürida. Kaebaja on näinud lepingut, millega OÜ Mikal soojakud omandas. Samuti eeldatakse valdaja omandit. OÜ Mikal valduses ei saa aga olla kahtlust, sest ta kasutas ja käsutas soojakuid. Kuna J.Kukebal on kaebajaga seotud isik, siis oli kaebaja ka teadlik, et OÜ Mikal omab majandustegevust, ja tema käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine oli õigusvastane. Ka juhul, kui OÜ Mikal ei oleks soojakuid omanud, ei saaks selles osas teha etteheiteid kaebajale, sest kaebajal ei ole kohustust kontrollida lepingupartneri majandustegevust. 4.1.4 Sellest järelduvalt on meelevaldne maksuhalduri väide, et OÜ Mikal poolt tasumiseks esitatud arve ei vasta nõuetele. Euroopa Kohtu otsustest kohtuasjades C-80/11, C-142/11 ja C-642/11 tuleneb, et maksuhalduri etteheited OÜ Mikal tegevuse kohta ei saa olla kaebajale etteheidetavad, kuna lepingupartneri kontroll ei olnud kaebaja ülesanne. 4.2 Käibemaks Personal2Go OÜ-ga tehtud tehingutelt. 4.2.1 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri käsitlusega, et kaebaja ja Personal2Go OÜ vahel vormistatud dokumendid ning kaebaja poolt esitatud teave on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ega tõenda tehingute toimumist. Kõigepealt tugineb kaebaja samadele vastuväidetele, nagu OÜ Mikal puhul. Täiendavalt märgib kaebaja, et kaebajal oli kontrolliperioodil 3 juhatuse liiget. Kuna maksuhaldur küsitles vaid ühte juhatuse liiget, on mõistetav et nimetatud isik ei pruukinud kursis olla teiste juhatuse liikmete poolt teostatud majandustehingutega, mistõttu on vastuolud mõistetavad. Kui kaebaja kasutas valveteenuse osutamiseks nii turvatöötajaid kui ka abitöötajaid, on tegemist kaebaja sisemise töökorraldusega. Ükski seadus ei kohusta diferentseerima ja lahti kirjutama osutatavat teenust alaliikide lõikes. Klienti rahuldas teenuse üldhind. 4.2.2 Õige ei ole maksuhalduri väide, et Personal2Go OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus. Personal2Go OÜ kontrollimenetluse tulemused ei ole kaebaja jaoks siduvad kuna kaebajat menetlusse ei kaasatud. Kaebaja ei saa laskuda sisutusse vaidlusesse maksuhalduriga, miks maksuhaldur Personal2Go OÜ suhtes seadust rikub. Kaebajale teada olevalt ei ole Perso3(9)
nal2Go OÜ seadust rikkunud ning valdas soojakuid, mida kaebajale tasu eest kasutada andis ja mille eest pidi kaebaja tasuma. 4.2.3 Asjaolu, et kaebaja juhatuse liikmed tunnevad ja teavad Personal2Go OÜ-ga seotud isikuid, ei ole kaebajale etteheidetav. Kaebajale teada olevalt oli OÜ-l Personal2Go OÜ-l majandustegevus. Pahatahtlik on maksuhalduri väide, mille kohaselt puudus alus arvete esitamiseks. Kaebaja on saanud reaalset teenust ja on selle eest tasunud. Ükski maksuhalduri poolt esitatud väide ei välista majandustehingute toimumist. 4.3 Käibemaks Medoniks Grupp OÜ-ga tehtud tehingutelt. 4.3.1 Kaebaja ei nõustu MTA väitega, et kaebaja ja Medoniks Grupp OÜ vahel vormistatud dokumendid ning esitatud teave on puudulikud ja ebausaldusväärsed ega tõenda tehingute toimumist. Kaebaja esitab samad väited, mis Personal2Go OÜ-ga. Kaebajale on osutatud abitööteenust, kaebaja on teenuse mahu ja hinna osas ühisel seisukohal lepingupartneriga ning seega puudub igasugune alus säilitada andmeid objektide lõikes osutatud teenuste mahtude kohta. Lepingu rikkumine (maksetähtajad) ei ole aluseks tehingu tühisuse tuvastamisele. Ükski MTA esitatud argument ei tõenda teenuse mitte saamist. 4.3.2 Kaebaja oli teadlik, et Medoniks Grupp OÜ vahendab kaebajale abitööjõudu, seega ei pidanud Medoniks Grupp OÜ ise tööjõudu omama. Kaebajale ei ole etteheidetav, kuidas Medoniks Grupp OÜ tõendas maksuhaldurile abitööjõu saamist. Kaebaja sai abitööjõu teenust, kaebajale esitati arved ja kaebaja tasus need. Kuna A. Minasov oli mõlema äriühingu juhatuses, siis oli ta ka teadlik, et Medoniks Grupp OÜ sai kaebajale teenust pakkuda. Sellekohased arved olid teenust osutanud ettevõtte poolt nõuetekohaselt esitatud ning need olid aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel.
4.4.Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri käsitlusega, et kaebaja on kontrollitaval perioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Kaebaja on aru saanud, et maksuhaldurile on pandud kohustus ükskõik mis argumentidega saavutada olukord, kus kaebaja lõpetab majandustegevuse. Haldusorgan peab aga lähtuma oma tegevuses seadusest, mitte ebaseaduslikest korraldustest. MTA seisukoht
5.MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. Kaebaja on kaebuses sõna-sõnalt korranud eriarvamuse põhjendusi, lisades juurde üksnes, et kaebaja MTA seisukohaga ei nõustu või et arved vastasid esitatud nõuetele. Eriarvamust on MTA käsitlenud maksuotsuse punktis 3 (lk 6-9) ja MTA jääb maksuotsuses ja kontrollaktis toodu juurde ja ei pea vajalikuks neis toodut üle korrata. Üksnes MTA seisukohtadega mittenõustumine ei saa olla põhjuseks, miks maksuotsus tuleks tühistada.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vaidlus on selles, kas kaebaja sai kontrolliperioodil OÜ-lt Mikal 18.04.2016 arvel nr 1604181 näidatud soojakute üüri teenust, OÜ-lt Personal2Go 23.05.2016 arvel nr 1605231 ja 30.09.2016 arvel nr 1609303 kajastatud abitööde teostamine ja soojakute üüri teenust ning Medoniks Grupp OÜ-lt kontrollakti punktis 1.3.1 toodud tabelis kajastatud arvetel (mai kuni september 2016) näidatud abitööde alltöövõtu, tööjõuvahenduse ja koristamise teenust ja turvateenust. Sellest sõltub, kas kaebajal on õigus viidatud arvetel kajastatud teenuste soetamisel tasutud käibemaks enda sisendkäibemaksust maha arvata ning kas nende teenuste eest tehtud väljamaksed saab lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millega kaasneb kaebajale tulumaksukohustus. 4(9)
7.Kohus leiab, et maksuotsus on põhjendatud ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhaldur on lähtunud maksu määramisel asjakohastest käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse normidest, on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning vastanud kaebaja eriarvamuse väidetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega. Kuna kaebuse väited kattuvad praktiliselt sõna-sõnalt kontrollakti peale 05.05.2017 esitatud eriarvamusega (MTA vastuse lisa 3) ja kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi tõendeid, tugineb kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki üle kordamata, märkides vastuseks kaebusele järgmist.
8.Maksuhaldur leidis kontrollakti punktis 1.1.2, et kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil OÜ-lt Mikal soojakute üüri teenust soetanud kuna kaebaja ja OÜ Mikal vahel vormistatud dokumendid ning teave on vastuoluline, ei ole usaldusväärne ega tõenda tehingu toimumist, OÜ-l Mikal puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus ning tal puudusid soojakud, mida üürida. Kaebaja vaidles maksuhalduri väidetele vastu eriarvamuse p-s 1.1 ning maksuhaldur esitas oma seisukoha maksuotsuse p-des 3.1-3.3. Kaebuses on kaebaja esitanud praktiliselt identsed seisukohad võrreldes eriarvamusega. Kohus leiab, et maksuhaldur tuvastas asjas kogutud tõendite põhjal õigesti, et kaebaja ja OÜ Mikal vahel vormistatud dokumendid on formaalsed ega tõenda teenuse osutamist. Teenuse esemeks olevate soojakute üürile andmise aluseks on 01.04.2016 kuupäeva kandev üürileping (MTA vastuse lisa 11), mille p 1.2 kohaselt koostatakse soojakute üürile andmisel ja tagastamisel iga soojaku kohta üleandmise- vastuvõtmise aktid koos fotodega, kuhu märgitakse iga soojaku seisukord nende üleandmise hetkel. Seejuures on lepingu punktis 1.3 ära toodud, et soojakute üleandmine ja tagastamine toimub Tallinnas, Kadaka tee 85 a; Tartus, Soojuse 2 ja Narvas, Elektrijaama tee 81. Maksuhaldur märgib õigesti, et kaebaja poolt maksuhaldurile esmalt esitatud 62 soojaku üleandmise- vastuvõtmise aktis (MTA vastuse lisa 12) ei ole fikseeritud soojakute seisukorda nende üleandmise hetkel. Samas sisaldavad kõik aktid kinnitust, et soojakud on üürilepingu järgseks kasutamiseks sobivas seisukorras. Arusaamatul põhjusel on kaebaja esitanud maksuhaldurile 24.01.2017 samad aktid veel kord, kuid lisatud on juba täiendavad viited, et kõigi soojakute seisukord on „hea“ ning puudused „puuduvad“ (MTA vastuse lisa 15). Hinnates kaebaja käitumist on MTA põhjendatult leidnud, et aktide sisu muutmine viitab sellele, et hilisemalt esitatud aktid on koostatud tagant järele. Nimetatu annab kohtu hinnangul omakorda aluse järelduseks, et aktid ei kajasta soojakute tegelikku üleandmist. Miks muidu esitanuks kaebaja maksuhaldurile oma sisus erinevaid akte. Aktide formaalsusele viitab kohtu hinnangul mh ka asjaolu, et aktidel toodud soojakute üleandmise kohad ei kattu leping punktis 1.2 tooduga, sh peaksid 62 –st aktist 45 kajastama soojakute üleandmist 01.04.2016.a Eesti eri kohtades ( Tallinn, Ida- Virumaa, Harjumaa jne). Reaalselt ei ole võimalik, et aktid alla kirjutanud J.Kukebal ja R.Rajasalu oleksid saanud füüsiliselt viibida samal päeval niivõrd erinevates kohtades Tallinnas ja üle Eesti. Seega ei saa aktid kajastada soojakute reaalset üleandmist. Samuti ei ole aktide juurde lisatud soojakute seisukorda fikseerivaid fotosid, nagu on nõutud lepingus. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega ka kaebuses esitanud arusaadavat põhjendust, mis oleks selgitanud aktide hilisemat muutmist ja kõrvaldanud soojakute üleandmisega seondunud vastuolusid. Iseenesest on õige kaebaja märkus, et lepingu tühisust ei too kaasa asjaolu, et pooled ei ole arvete väljastamisel ja tasumisel pidanud kinni lepinguga kokku lepitust. Maksuhaldur aga ei väidagi, et leping on nimetatud põhjusel tühine. Maksuhaldur väidab, et asjaolu, et arvete väljastamisel ja tasumisel ei peetud kinni lepinguga kokku lepitust, viitab asjaolule, et leping on oma sisus formaalne, st et soojakute üürile andmist tegelikkuses ei toimunud. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega. Seejuures ei ole kaebaja maksumenetluses ega ka kaebuses esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebajal olid üleüldse sellised objektid, millele väidetavalt paigutati OÜ-lt Mikal üüritud soojakud. Olukorras, kus maksuhaldur seadis maksumenetluses kaebaja poolt esitatud aktide ja arvete sisu kahtluse alla, oleks kaebaja pidanud vastavat asjaolu tõendama. Kaebaja seda ei teinud, mis viitab kohtu arvates sellele, et soojakute üürile võtmist tegelikkuses ei toimunud ning õige on maksuhalduri järeldus, mille kohaselt OÜ Mikal arved sisaldavad valeandmeid. 5(9)
Lisaks eeltoodule on maksuhaldur viidanud kontrollakti punktis 1.1.2.1 b põhjendatult asjaolule, et OÜ-l Mikal puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus ning tal ei olnud soojakuid, mida üürida. Olukorras, kus 15.03.2016 korralduse alusel toimunud maksumenetluses (menetluse tulemusel kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist ja selles küsimuses puudub pooltel vaidlus) ei suutnud OÜ Mikal tõendada Eestis ettevõtlusega tegelemist ning ettevõtte juhatuse liige soojakute üürile andmise teenuse pakkumist maksuhaldurile ei maininud, ei ole eluliselt usutav, et OÜ Mikal soovis maksuhalduri eest vara ja tehingupartnerite olemasolu varjata. Eeltoodu viitab omakorda asjaolule, et OÜ-l Mikal puudusid soojakud, mida anda kaebajale üürile. Ka kaebaja ei ole vastavaid tõendeid esitanud ning tema väited soojakute olemasolu kohta on jäänud paljasõnaliseks. Kohus nõustub ka kontrollakti p-s 1.1.2.2. tuvastatuga, mille kohaselt kaebaja teadis, et OÜ Mikal ei ole tegelik teenusepakkuja. Kaebaja ei eita, et J. Kukebal on kaebajaga seotud isik ega ka seda, et ta teadis, et OÜ Mikal kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. Seega on usutav, et kaebaja oli teadlik OÜ-ga Mikal seonduvast. Samas jäävad kaebaja väited OÜ-l Mikal majandustegevuse olemasolu kohta paljasõnaliseks. Vastavaid tõendeid ei esitatud ka kohtumenetluses. Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus maksuhalduriga, et eeltoodud asjaolud kogumis viitavad sellele, et soojakute üürimist OÜ-lt Mikal tegelikkuses ei toimunud ja kaebaja oli teadlik, et OÜ Mikal ei olnud tegelik teenuse pakkuja.
9.Maksuotsuse faktiliseks aluseks võib olla ka asjaolu, et isik on seotud maksupettusega või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-73-10 (p 14), nr 3-31-27-14 (p 15)). Kaebaja tsiteeritud seisukohad Euroopa Kohtu praktikast seoses teise tehingupoole kontrollimisega oleksid asjakohased, kui kaebaja poleks olnud arve võltsitusest teadlik. MTA on aga põhjendanud, et praegusel juhul see nii ei ole. Kaebaja teadlikkusele viitab kaebaja seotus OÜ-ga Mikal, mis omakorda tähendab, et kaebaja teadis, et OÜ-l Mikal puudus majandustegevus ning soojakud, mida üürile anda. Sisuliselt heidab maksuhaldur kaebajale ette osalemist maksupettuses, mis seisneb võltsarve teadlikus kasutamises maksuarvestuses eesmärgiga vähendada oma maksukohustust. Eeltoodust tulenevalt on maksuotsuse p-s 2.1.3 põhjendatult leitud, et kaebaja ei oleks tohtinud OÜ Mikal poolt väljastatud arve nr 1604181 alusel sisendkäibemaksu arvestada, sest teenus pole soetatud arvel näidatud teenusepakkujalt (KMS § 37 lg 7 p 2).
10.Maksuhaldur leidis kontrollakti punktis 1.2.2 ja maksuotsuse punktis 2.2.2, et kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil Personal2Go OÜ-lt abitööde teostamise ega soojakute üüri teenust soetanud ja kaebaja oli sellest teadlik. Maksuhaldur on vastanud kaebaja eriarvamuses toodud väidetele maksuotsuse punktides 3.4 ja 3.5. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et arvetel nr 1605231 ja nr 1609303 kajastatud teenuste soetamine OÜ-lt Personal2Go OÜ ei ole tõendatud. Vastuseks kaebuse punktis 3.1.1. toodule märgib kohus järgmist. On iseenesest õige, et kui kaebaja pakkus oma klientidele turvateenust, oli tal kliendilt vastava nõude puudumisel õigus kajastada arvel teenuse üldhind ning arvel ei olnud vaja lahti kirjutada, kuidas kaebaja teenust osutas (abitööjõu kasutamine jms). Maksuhaldur aga ei heidagi kaebajale ette arvete puudulikku vormistamist õigussuhetes oma klientidega. Maksuhaldur heidab kaebajale ette seda, et kaebaja ei ole osanud maksuhaldurile selgitada arvel nr 1605231 (MTA vastuse lisa 28) kajastatud teenuse mahu ja tunnihindade kujunemist. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud mh asjaolule, et olukorras, kus kaebaja on 08.11.2016 seletustes (MTA vastuse lisa 20) selgitanud, et Personal2Go OÜ-lt osteti abitööjõu teenust (seda kinnitab ka poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu p 2.1.1 (MTA vastuse lisa 32)), ei ole kaebaja maksuhaldurile teenuse edasi müüki oma klientidele tõendanud. Kontrollitaval perioodil on kaebaja pakkunud oma klientidele valdavalt hoopis mehitatud ja tehnilist valvet ning turvateenust. Selline teenuse kirjeldus ei võimaldanud MTA-l hinnata, kas teenuse osutamisel oli vajalik ka abitööjõu kasutamine. Seejuures ei kattu müügiarvetel ja arvel nr 1605231 kajastatud töötundide mahud. Olukorras, kus klientidele esitatud müügiarved abitööjõu kasutamist teenuse osutamist ei kajastanud, pidi kaebaja maksuhaldurile muude tõenditega tõendama, et abitööjõu kasutamise teenus sisaldus 6(9)
müügiarvetes, st kaebaja on teenuse Personal2Go OÜ-lt saanud ja selle oma klientidele edasi müünud. Kaebaja seda ei teinud ega ole vastanud maksuhalduri väitele, mille kohaselt ei ühti aktis 1 kajastatud abitööde teostamise maht ei müügiarvete ega ka töötundide arvestusega (MTA vastuse lisa 33) objektide ja töötajate lõikes. Kaebaja väited nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses on jäänud lakooniliseks ja paljasõnaliseks. Seejuures on oluline, et maksuhaldur ei ole teenuse saamise fakti tuvastamisel mh piirdunud üksnes müügiarvete (MTA vastuse lisa 21) ja arve nr 1605231 lisaks oleva akti 1 sisu analüüsiga, vaid on põhjendatult viidanud ka vastuolule sõlmitud käsunduslepingus kokku lepitud ja väljastatud arvel kajastatud tunni hinna ja tasumise tingimuste vahel ning toonud ka välja vastuolud kaebaja poolt esitatud töötundide arvestuse ja aktis 1 kajastatu vahel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka maksuhalduri järeldus, mille kohaselt viitab teenuste fiktiivsusele asjaolu, et Personal2Go OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus ning soojakud, mida üürida. Personal2Go OÜ ei suutnud maksuhaldurile tema suhtes 01.11.2016 alusel läbi viidud menetluses ettevõtlusega tegutsemist tõendada, sh oli KMD andmetel äriühingul perioodil mai kuni september 2016 tehingupartneriteks kaebaja ja OÜ Medoniks Grupp, kellega tehingute tegemise on maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et olukorras, kus ta leidis, et OÜ-l Mikal puudusid soojakud, mida kaebajale üürida, ei saanud OÜ Mikal vastavaid soojakuid ka Personal2Go OÜ-le edasi müüa. Kuna Personal2Go OÜ poolne soojakute soetus ei leidnud maksumenetluses kinnitust, kaebaja vastavat väidet ümber ei lükanud, siis on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et Personal2Go OÜ ei saanud vastavaid soojakuid arve nr 1609303 (MTA vastuse lisa nr 29) alusel kaebaja kasutusse anda. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et Personal2Go OÜ valdas soojakuid ja andis need kaebajale üle ega teinud usutavaks, et sõlmitud leping ei olnud fiktiivne. Ka Personal2Go OÜ ei esitanud maksuhaldurile soojakute üürile andmise eest tasu saamist täiendavaid dokumente ega teavet tehingute toimumise kohta (vt kontrollakti p 1.2.2.1 d). Kohus nõustub maksuhalduriga, et eelkirjeldatud käitumine võib tähendada, et isikud kas ei soovinud või ei osanud väidetavate tehingute kohta teavet anda. Kohtu hinnangul viitab selline käitumine sellele, et tehingud Personal 2Go OÜ ja kaebaja vahel olid fiktiivsed. Kohtu järeldust kinnitab asjaolu, et tulenevalt kaebuse punktis 3.5.2 väljendatust puudub vaidlus selles, et kaebaja juhatuse liikmed tunnevad ja teavad Personal2Go OÜ juhatuse liikmeid. Seega on usutav, et kaebaja teadis, et Personal2Go OÜ-l puudus majandustegevus, mitte vastupidi, nagu leiab kaebaja.
11.Eeltoodust tulenevalt on maksuotsuse p-s 2.2.3 põhjendatult leitud, et kaebaja ei oleks tohtinud Personal2Go OÜ poolt väljastatud arvete nr 1605231ja nr 1609303 alusel sisendkäibemaksu arvestada, sest teenus pole soetatud arvel näidatud teenusepakkujalt (KMS § 37 lg 7 p 2).
12.Maksuotsuse kohaselt on kaebaja kajastanud perioodi mai kuni september 2016 (k.a) sisendkäibemaksu hulgas alusetult Medoniks Grupp OÜ arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 66 494,74 eurot. Maksuhalduri hinnangul ei ole tehinguid (abitööde alltöövõtu, tööjõuvahenduse ja koristamise teenus ning turvateenus) toimunud, st kaebaja ei ole tegelikkuses teenuseid Medoniks Grupp OÜ-lt saanud. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et abitööde alltöövõtu, tööjõuvahenduse ja koristamise teenuse ning turvateenuse saamine OÜ-lt Medoniks Grupp OÜ ei ole tõendatud. Medoniks Grupp OÜ rekvisiitidega arvetest, mille alusel kaebaja sisendkäibemaksu deklareeris, kajastavad vaid arved nr 16069 ja nr 16101 teenuse hinda määras, nagu see on toodud poolte vahel 01.04.2016 sõlmitud käsunduslepingu ( MTA vastuse lisa 56) punktis 4.1.1. Ülejäänud arvetel on kajastatud lepingus toodust erinev tunnihind või puudub tunnihind üldse. Teiseks on pooled lepingu punktis 4.2 kokku leppinud, et igale tasumiseks esitatavale arvele lisatakse akt, milles kajastuvad objektid ja osutatavad teenused objektide lõikes. Selliseid akte ei ole Medoniks Grupp OÜ koostanud ning arvete juurde lisanud. Nagu nähtub kontrollakti punktist 1.3.2.1 b, siis on maksuhaldur vastavate aktide esitamist nõudnud, kuid kumbki tehingu pool ei ole maksuhaldurile vastavaid akte esitanud. Kohus leiab, et kuna kaebajale tasumiseks esitatud arvetel toodud teenuste kirjeldus ei võimalda 7(9)
tuvastada, millistel objektidel on teenuseid osutatud ning milline on teenuste maht iga objekti lõikes, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja soostunuks tasuma sellise teenuse eest mille osutamise tõendamise kohta esitatud dokumentatsioon on puudulik, st teenuse osutamise fakt ei ole kontrollitav. Isikult, kes tellib teiselt isikult teenust, võib eeldada, et ta veendub enne arve tasumist selles, et teenust on osutatud arvel toodud mahus, kokku lepitud tingimustel ja hinnaga. Käesoleval juhul viitab kaebaja hooletu käitumine lepingu täitmisel pigem sellele, et teenuseid tegelikkuses ei saadud ning esitatud arved on fiktiivsed. Kohus nõustub kaebajaga selles, et lepingus kokku lepitud maksetähtaegade rikkumine ei too kaasa tehingu tühisust. Maksuhaldur aga ei väidagi, et leping on tühine. Maksuhaldur väidab, et asjaolu, et poolte faktiline käitumine erineb oluliselt lepingus kokku lepitud käitumisest, viitab sellele, et leping ja selle alusel vormistatud dokumendid on formaalsed. Maksuhalduri kahtlusi, et tehinguid ei ole tegelikult toimunud, toetab ka asjaolu, et lähtuvalt käsunduslepingu punktist 2.1.1 on käsundi sisuks käsundiandja turvatöötaja abistamine. Asjaolu, et tegemist on abitöödega kinnitab ka valdav osa Medoniks Grupp OÜ poolt kaebajale tasumiseks esitatud arveid. Samas ei ole kaebaja ka viidatud teenuste puhul suutnud maksuhaldurile tõendada, et ta on Medoniks Grupp OÜ käest ostetud teenuse müünud edasi oma klientidele. Klientidele väljastatud müügiarvetelt ei nähtu, et arvetel kajastatud teenuste osutamisel on kasutatud Medoniks Grupp OÜ arvetel toodud abitööjõudu ning objektide loetelu, kus kaebaja on väidetavalt abitööjõudu kasutanud maksuhaldurile ei esitatud. Nimetatust tulenevalt nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et abitööde teostamine teistele klientidele ning seega ka faktiline vajadus teenuse ostmise järele Medoniks Grupp OÜ-lt ei ole tõendatud. Kaebaja ega Medoniks Grupp OÜ ei ole maksumenetluses ega ka kohtumenetluses suutnud tõendada, et Medoniks Grupp OÜ-l oli kasutada selline tööjõud, kelle abiga teenust osutada. Isegi kui Medoniks Grupp OÜ-l endal vastavat tööjõudu ei olnud, pidi ta suutma tõendada et tal oli võimalik abitööjõudu saada. Medoniks Grupp OÜ on küll esitanud 26.01.2017 maksuhaldurile renditöötajate nimekirja, mis sisaldab väidetavate töötajate nimesid ja isikukoode (MTA vastuse lisa 66), kuid ei ole tõendanud, et viidatud nimekirjas loetletud isikutel on puutumus kaebaja ja Medoniks Grupp OÜ vahelise õigussuhtega. Nimekirjas on üksnes loetletud isikute nimed, kuid ei ole seostatud neid konkreetsete tehingutega. Seda ei ole teinud ka isikud ise. Vastavaid asjaolusid ei ole tõendanud ka kaebaja, millest tulenevalt on asjakohane maksuhalduri järeldus, et Medoniks Grupp OÜ poolt töötajate rendile võtmine ja edasi vahendamine ei ole dokumentaalselt kinnitust leidnud. Nii nagu ka tehingute puhul OÜ-ga Mikal ja Personal2Go OÜ-ga ei sea kaebaja kahtluse alla maksuhalduri väidet, mille kohaselt oli kaebaja seotud talle väidetavat teenust osutanud isikuga, st antud juhul Medoniks Grupp OÜ-ga. Nimetatud asjaolu ei tõenda aga kohtu hinnangul mitte seda, et teenus oli saadud ja kaebaja oli sellest teadlik vaid hoopis kinnitab maksuhalduri järeldust, et kaebaja oli igati teadlik Medoniks Grupp OÜ-s toimuvast ja asjaolust, et väidetaval teenuse osutajal ei ole vajalikku tööjõudu arvetel näidatud teenuste osutamiseks. Seega on ka asjakohane maksuhalduri järeldus, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud. Tegelikkuses mittetoimunud tehingu kohta koostatud dokumentide alusel maksuarvestuse pidamine ja maksukohustuste deklareerimine saab olla üksnes teadlik maksuarvestuse reeglite rikkumine kaebaja poolt. Kui teenuseid ei ole osutatud, puudub alus vastavate arvete alusel sisendkäibemaksu deklareerida (KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1).
13.Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et nõuetekohane algdokument peab võimaldama kindlaks teha ja kontrollida väidetavate majandustehingute sisu ja arvnäitajaid ning teenuse saamise fakt ja teenust osutanud isik peavad olema usaldusväärselt tuvastatavad (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-27-14; nr 3-3-1-76-14 jne). See on oluline nii käibemaksu- kui ka tulumaksuarvestuse seisukohast. Olukorras, kus algdokumentidest ei selgu, millise konkreetse teenuse eest on arve esitatud, on põhjendatud asuda maksustamisel seisukohale, et maksukohustuslane pole teenust saanud. KMS § 4 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 p-d 1 ja 2 võimaldavad 8(9)
käibeks lugeda konkreetse, oluliste tunnuste abil identifitseeritava teenuse osutamise. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on KMS § 37 nõuetele vastav arve ning isegi juhul kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui puudub nõuetekohane arve (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-81-12 p 11). Kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, pole tegemist nõuetekohase arvega RPS § 7 lg 1 p 3 tähenduses. Selline asjaolu võib olla piisavaks aluseks, et kohaldada tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3. Kohus on käesoleva otsuse eelmistes alapunktides asunud seisukohale, et maksuhalduri järeldus, mille kohaselt OÜ Mikal, Personal2Go OÜ ja Medoniks Grupp OÜ poolt esitatud arved, poolte poolt allkirjastatud lepingud ja muud kaebaja poolt esitatud ja maksumenetluses kogutud teave ja dokumendid ei võimalda jõuda järeldusele, et kaebaja on arvetel kajastatud teenuseid saanud. Seega ei ole kaebajale tasumiseks esitatud arvete puhul tegemist nõuetekohaste algdokumentidega KMS § 37 ja RPS § 7 tähenduses ning kõnealused algdokumendid ei anna alust deklareerida sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1) ega lugeda dokumentide alusel tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotuks ja teha nimetatud arvete alusel tulumaksuvabalt väljamakseid. (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3).
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 16.05.2017 maksuotsuse tühistamiseks puudub alus ja kohus jätab kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.