Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-552
Haldusasi
PVMP-Elektika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
17.veebruari 2016. a korralduse nr 13-11/6525 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – PVMP-Elektika OÜ, esindajad v.adv Gerly Kask ja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
Menetluse alus ringkonnakohtus
PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-552 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. detsembril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-552 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PMVP-Elektika OÜ (ühendav ühing) ja OÜ PVMP-Ex (ühendatav ühing) sõlmisid 23.12.2013 ühinemislepingu ning äriühingute ühinemine jõustus 25.02.2014.
2.Tallinna Halduskohus andis 12.03.2014 määrusega nr 3-14-50293 Maksu- ja Tolliametile (MTA) maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 alusel loa aresti seadmiseks PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontole summas kuni 3 274 748,55 eurot seoses üksikjuhtumi kontrolli algatamisega, mis hõlmas OÜ PVMP-Ex käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel 2012. a jaanuar – 2013. a juuli.
3.MTA suurendas 22.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021972-54 PVMP-Elektika OÜ (OÜ PVMP-Ex õigusjärglane) 2012. a jaanuari – 2013. a juuli maksukohustust kogusummas 9 296 760,90 eurot. Maksuotsuse õiguspärasuse üle toimub vaidlus haldusasjas nr 3-16-183.
4.MTA kandis 29.01.2016 PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontol arestitud 363 429,07 euro suuruse enammakse MTA 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksukohustuste katteks.
5.Maksu- ja Tolliamet kohustas 17.02.2016 korraldusega nr 13-11/6525 PVMPElektika OÜ-d tasuma MKS § 105, § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 alusel kümne päeva jooksul maksuvõla kogusummas 375 368,15 eurot. Korralduse lisa kohaselt tekkis OÜ PVMP-Ex 2014. a jaanuari maksuvõla 59 279,25 eurot (sh kinnipeetud tulumaks 15 023,50 eurot, erijuhtude tulumaks 646,08 eurot ja sotsiaalmaks 43 609,67 eurot) tasumise kohustus 10.02.2014. Kõik OÜ-ga PVMP-Ex seotud õigused ja kohustused, mida viimane ei olnud tähtaegselt ja ühinemise jõustumise ajaks täitnud, läksid juriidiliste isikute ühinemisel üle PVMP-Elektika OÜ-le. PVMP Elektika OÜ 2014. a detsembri kuni 2016. a jaanuari maksukohustus on 316 088,90 eurot. Korralduse tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise.
6.PVMP-Elektika OÜ palus 18.03.2016 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (täiendatud 16.08.2016) MTA 17.02.2016 korraldus tühistada. Kaebaja ettemaksukontol eelarestitud vahendite (363 429,07 eurot) arvelt olid kaebaja jooksvad maksukohustused 28.01.2016 seisuga täidetud. PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontol oli 28.01.2016 seisuga 363 429,07 eurot, mis oli äriühingu käibevahenditest kantud summad 304 148,46 euro suuruste jooksvate maksukohustuste täitmiseks. Enne MTA 22.12.2015 maksuotsuse kajastamist kaebaja maksuarvestuses oli PVMP-Elektika OÜ-l ettemaks 59 280,61 eurot (s.o 363 429,07 – 304 148,46). Ajavahemikul 29.01.201617.02.2016 deklareeris kaebaja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) alusel täiendavalt makse 11 940,44 eurot. Seega oleks kaebaja maksukohustus pidanud MTA 17.02.2016 korralduse koostamise ajal olema 316 088,90 eurot (s.o 301 148,46 + 11 940,44), mitte 375 368,15 eurot ehk 59 279,25 eurot rohkem. Maksuhaldur nõuab maksukohustuslaselt summat, mis ületab 59 279,25 euro võrra tema maksukohustust. Maksuvõla kujunemine ei ole arusaadav ja pole võimalik kontrollida, kas järgitud on MKS § 2(7)
3-16-552 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda. MTA on 2015. a detsembris ja 2016. a jaanuaris teinud kaebaja maksuarvestuse kontokaardil muudatusi ning 21.06.2016 vastuse kohaselt on leitud vigu ja tehtud maksunõuete ümbertõstmisi ka MTA 17.02.2016 korraldusega hõlmatud osades (2014. a jaanuari TSD).
7.Maksu- ja Tolliamet vaidles 02.05.2016 kirjalikus vastuses (täiendatud 04.11.2016) kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. MTA 17.02.2016 korralduses on selgitatud, et selles kajastatud 59 279,25 eurot on kaebajaga ühinenud äriühingu OÜ PVMP-Ex deklareeritud maksuvõlg. MTA 22.12.2015 maksuotsus on tehtud maksustamisperioodide 2012. a jaanuar – 2013. a juuli kohta ning see ei ole olnud MTA 17.02.2016 korraldusega nõutava 2014–2016 deklareeritud maksuvõla tekkimise aluseks. Kaebaja ei ole sisuliselt tasunud perioodide 2014–2016 maksukohustusi põhjusel, et Tallinna Halduskohtu 12.03.2014 määruse nr 3-14-50293 alusel oli tema ettemaksukontol broneeritud 363 429,07 eurot, mis tasaarvestati MTA 22.12.2015 maksuotsusega kindlakstehtud maksuvõlaga. MTA 17.02.2016 korralduses kajastatud maksuvõlg ei kattu haldusasjas nr 3-16-183 vaidluse all oleva maksuvõlaga. Kaebaja on praeguseks 2014. a jaanuari TSD-d puudutavad nõuded tasunud ja muus osas ei ole korralduses kajastatud nõuetele sisulisi vastuväiteid esitatud. 2014. a jaanuari maksukohustuste tasumised tühistati maksuhalduri automaatses arvestussüsteemis 21.12.2015 ja 22.12.2015 põhjusel, et ilma varasema OÜ PVMP-Ex ja PVMP-Elektika OÜ ühinemiskande lahtisidumiseta ei olnud võimalik MTA 22.12.2015 maksuotsuse alusel tuvastatud maksukohustusi ühendatud äriühingu OÜ PVMP-Ex maksuarvestusse kanda. Ühinenud äriühingu varjatud maksukohustuse õigesse maksustamisperioodi sisestamiseks tuli ühinemise kanne esmalt tühistada, sisestada varasemalt varjatuks osutunud nõuded ühinemiseelsesse maksustamisperioodi, siduda need ühinenud äriühingu maksuarvestusega ja lisada ühinemiskanne uuesti, kuna kahe äriühingu maksuarvestus muutus üheks alles nende ühinemise järgselt. Eeltoodut on kaebajale selgitatud ka MTA 21.06.2016 vastuskirjas nr 134/018016-1.
8.Tallinna Halduskohus jättis 16.12.2016 otsusega PVMP-Elektika OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. MTA 17.02.2016 korraldus on motiveeritud ja kontrollitav. Vaidlustatud korraldusest nähtub nõutava maksuvõla summa (375 368,15 eurot), samuti kuupäev, millise seisuga maksuvõla tasumist nõutakse (17.02.2016). Korralduses on selgitatud maksuvõla tekkimise asjaolusid (kaebaja enda poolt deklareeritud, kuid tähtaegselt tasumata maksukohustused, samuti OÜ PVMP-Ex täitmata maksukohustused) ning viidatud selle andmise õiguslikele alustele (MKS § 105, § 128 lg 1, § 129 lg 1). Korralduse lisast nähtub, millist maksukohustust (veerg „Nõude liik“) ja millise maksustamisperioodi eest (veerud „Nõue“ ja „Tähtpäev“) nõutakse, samuti võlgnevuse summat iga maksustamisperioodi ja nõude liigi lõikes (veerg „Võlasumma“). Kaebaja väited ei anna alust arvata, et korraldus ei vasta 316 088,90 euro ulatuses kaebaja enda poolt deklareeritud ja tähtaegselt tasumata maksukohustustele. Kaebaja ei ole selgitanud, milline osa maksuhalduri esitatud selgitusest (sh MTA 21.06.2016 vastusest kaebaja päringule) seoses 59 279,25 euro suuruse nõudega on jäänud talle ebaselgeks. MTA 17.02.2016 korralduses on viitega äriseadustiku (ÄS) § 391 lg-le 4 arusaadavalt ja põhjendatult selgitatud, et kõik OÜ-ga PVMP-Ex seotud õigused ja kohustused, mida viimane ei olnud täitnud, läksid üle PVMP-Elektika OÜ-le. Sellise üle läinud nõudena on vaidlustatud korraldusega kaebajat kohustatud tasuma OÜ PVMP-Ex 2014. a veebruari maksuvõlga 59 279,25 eurot. Maksuvõla olemasolu ega selle sissenõudmise võimaluste seisukohast ei ole määrav see, mis põhjusel kaebajal maksuvõlg tekkis. Seega ei oma korralduse õiguspärasuse seisukohast tähtsust asjaolu, et kaebaja ettemaksukontol kajastuv enammakse on 28.01.2016 kantud MTA 22.12.2015 maksuotsuse (mis puudutab kaebajaga ühinenud OÜ PVMP-Ex varjatud maksukohustust maksustamisperioodidel 2012. a jaanuar – 2013. a juuli) katteks, kuigi 3(7)
3-16-552 kaebaja soovis selle arvel katta enda poolt maksustamisperioodidel 2015. a jaanuar 2016. a jaanuar deklareeritud maksukohustusi. Maksukohustuslase rahaliste kohustuste tasumise või tasaarvestamise järjekord tuleneb MKS § 105 lg-st 6 ega sõltu maksukohustuslase tahtest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.PVMP-Elektika OÜ palub 16.01.2017 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja on kõik oma maksukohustused tähtaegselt täitnud maksuhalduri hallatavale ettemaksukontole (vastavalt MKS § 105 lg-tele 1 ja 9 ning rahandusministri 19.12.2008 määrusele nr 51). PVMP-Elektika OÜ-l ei ole perioodil 20142015 olnud muid maksukohustusi peale igakuiste deklaratsioonide järgsed kohustused ja kaebaja ei ole olnud maksuvõlglane MKS § 32 tähenduses. MTA 17.02.2016 korraldusega nõutav maksuvõlg on tekkinud pärast MTA 22.12.2015 maksuotsuse kandmist kaebaja maksuarvestussüsteemi (st tegemist on eelaresti täitmisel avaldunud maksuvõlaga). Ettemaksukonto arestimine vajab seadusandja poolset täpsemat reguleerimist (vt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13; 18.06.2013 määrus nr 33-1-28-13; 25.02.2014 määrus nr 3-1-1-9-14) ning sellise regulatsiooni puudumine on vastuolus põhiseaduse §-ga 14. MTA 17.02.2016 korralduses ei ole viidatud, mille alusel ei lugenud maksuhaldur kaebaja ettemaksukontole kantud summasid tema maksukohustuste täitmiseks. Selliste põhjenduste puudumise tõttu tulnuks vaidlustatud korraldus 2015. a jaanuari 2016. a jaanuari maksukohustuste osas tühistada. Kaebaja ei saanud MTA 22.12.2015 maksuotsuse vaidlustamisel ette näha, et halduskohus välistab esialgse õiguskaitse alt summad, mis olid arestitud Tallinna Halduskohtu 12.03.2014 määruse nr 3-14-50293 alusel. Sisuliselt tähendab see majanduslikult raskemas olukorras olevate isikute ebavõrdset kohtlemist, sest ühelt poolt on ennetavate täitetoimingute rakendamise aluseks just maksukohustuslase majanduslik olukord ja teiselt poolt peaks sama isik eelaresti tõttu maksunõude täitma (vähemalt osaliselt) juba enne vaidluse lõppemist. Tulenevalt ettemaksukonto arestist, ettemaksukontole tehtud maksetest ja nende arvukatest ümberkannetest maksuhalduri poolt (vt 16.08.2016 seisukohale lisatud e-maksuameti väljavõte perioodist 01.01.201417.02.2016) ei ole maksuvõla kujunemine korralduse lisas nimetatud maksunõuete liikide ja maksustamisperioodide kaupa enam jälgitav ega kontrollitav. Kuna e-maksuameti väljatrükk ja 17.02.2016 korralduse lisa ei ole võrreldavad ega kokkulangevad, siis ei saa vaidlustatud korraldus olla õiguspärane ega kontrollitav. Muu hulgas ei ole kontrollitav, kas on järgitud MKS § 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda. MTA 21.06.2016 vastuses on tunnistatud vigade esinemist MTA 17.02.2016 korraldusega hõlmatud maksunõuete liikide ja maksustamisperioodide osas (nt OÜ PVMP-Ex 2014. a jaanuari TSD järgsed maksukohustused). Ümberkannete tegemine pärast kaebaja selgitustaotlust näitab, et MTA 17.02.2016 korraldus ei olnud seaduslik ja maksuhaldur on asunud seda vaidluse kestel korrigeerima, ilma selle muutmise kohta uut haldusakti andmata. MTA 21.06.2016 vastus tõendab, et kaebajal puudub maksuvõlg korralduses märgitud 2014. a jaanuari TSD alusel summas 59 279,25 eurot.
10.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 17.02.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja kaebaja väiteid ei ole jäetud tähelepanuta. Kohtuotsuses on rõhutatud, et kaebaja maksuvõla tekkimise põhjused ei mõjuta maksuvõla olemasolu ega selle sissenõudmise võimalusi. Seega ei oma vaidlustatud korralduse seaduslikkuse seisukohast tähtsust asjaolu, et kaebaja ettemaksukontol kajastuv enammakse kanti MTA 22.12.2015 4(7)
3-16-552 maksuotsuse katteks, kuigi apellant soovis selle arvelt katta enda 2015. a jaanuari 2016. a jaanuari deklareeritud maksukohustusi, sest maksukohustuste tasumise järjekord ei sõltu maksukohustuslase tahtest (MKS § 105 lg 6). Apellant ei ole esitanud omapoolset arvestust, mis annaks alust järeldada, et MTA 17.02.2016 korralduses loetletud nõuete liigid, maksustamisperioodid, tasumise tähtajad ja võlasummad ei vasta tema poolt deklareeritud ning tähtaegselt tasumata maksukohustustele. Apellant ignoreerib fakti, et MTA 17.02.2016 korraldusega on teda kohustatud tasuma deklareeritud maksukohustusi, mida ta ei ole sisuliselt tasunud Tallinna Halduskohtu 12.03.2014 määruse nr 3-14-50293 alusel tema ettemaksukontol broneeritud maksunõude tõttu. Väited kehtiva määruse alusel toimunud tasaarvestuste vastuolust apellandi tahtega on otsitud. MKS § 105 lg-st 6 tulenev tasumise järjekord kohaldub kõigi isikute suhtes ühetaoliselt, olenemata nende majanduslikust seisust. Seejuures likvideeris apellant 2015. a-l tagantjärele üksnes 2014. a-l tekkinud maksukohustusi, mitte ei tasunud 2015. a maksukohustusi. Seega ei suutnud apellant oma mittevaieldavaid maksukohustusi täita juba enne MTA 17.02.2016 korralduse andmist. Deklareeritud maksuvõla vabatahtlikule tasumisele suunatud korralduse vaidlustamisega ei saa apellant saavutada taotletud eesmärki ehk vabaneda deklareeritud, kuid tasumata maksunõudest (st põhivõlg ei saa kustuda ilma deklaratsiooniparanduste esitamiseta). Korraldusega nõutava maksuvõla kujunemine on mõistlikult jälgitav. Kaebuses viidatud 59 279,25 euro ulatuses oli tegemist apellandiga ühinenud äriühingu OÜ PVMP-Ex deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusega, mis muutus sissenõutavaks pärast MTA 22.12.2015 maksuotsusega määratud varasema perioodi (2012. a jaanuar 2013. a juuli) maksunõuet ning kanti 29.01.2016 ühinenud äriühingute ühisesse maksuarvestusse. MTA 22.12.2015 maksuotsuse ja MTA 17.02.2016 korralduses esitatud nõuete vahel puudub sisuline seos ning ühinemiskannete maksuarvestuses kajastamise tehniline keerukus ei anna alust pidada korraldust ebaõigeks või arusaamatuks. Asjaolu, et ühinemiskannete muutmisel jäi MKS § 105 lg-s 6 toodud järjekorda arvestavalt ekslikult tühistamata üks summa ja selle ülekontrollimisel muutus vaidluse all mitte oleva 03.05.2016 intressinõude nr 13-3/73175 summa väiksemaks ja selle kohta väljastati PVMP-Elektika OÜ-le 21.06.2016 eraldi otsus, ei mõjuta MTA 17.02.2016 korralduse õiguspärasust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.MTA 17.02.2016 korraldusega nr 13-11/6525 (II kd, tl 117-118p) kohustati PVMPElektika OÜ-d tasuma maksuvõla kogusummas 375 368,15 eurot, millest 59 279,25 eurot seondus OÜ PVMP-Ex 2014. a jaanuari TSD-l kajastunud maksukohustustega, mille tasumise tähtpäev oli 10.02.2014 ning mis läks 25.02.2014 jõustunud äriühingute ühinemisel ÄS § 391 lg 4 alusel üle PVMP-Elektika OÜ-le. Ülejäänud 316 088,90 eurot moodustusid PVMPElektika OÜ 2014. a detsembri 2016. a jaanuari TSD-del kajastatud maksukohustustest, mille tasumise tähtpäevad jäid vahemikku 12.01.2015–10.02.2016.
12.Asjas ei ole olnud sisulist vaidlust selle üle, et korralduse lisas loetletud summad vastavad OÜ PVMP-Ex ja PVMP-Elektika OÜ esitatud deklaratsioonides märgitule. Apellant on pidanud õigusvastaseks esmajoones olukorda, kus põhjusel, et Tallinna Halduskohtu 12.03.2014 määruse nr 3-14-50293 resolutsiooni p-ga 1.2 oli MTA-le antud hiljem MTA 22.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021972-54 (I kd, tl 12-21; lisad I kd, tl 22 – II kd, tl 67p) kindlaks tehtud maksuvõla täitmise tagamiseks luba arestida (broneerida) PVMP-Elektika OÜ ettemaksukonto kuni 3 274 748,55 euro ulatuses (Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2014 määrusega nr 3-14-50923 muudeti antud luba selliselt, et MTA võis kõnealuses summas arestida üksnes PVMP-Elektika OÜ käibedeklaratsioonidest tulenevad tagastusnõuded), ei arvestatud PVMP-Elektika OÜ poolt 2015–2016 ettemaksukontole ülekantud käibemaksu 5(7)
3-16-552 tagastusnõuete summasid (kokku 363 429,07 eurot) tema nn jooksvate maksukohustuste katteks, vaid need kanti pärast MTA 22.12.2015 maksuotsuse sissenõutavaks muutumist MKS § 105 lg 6 alusel PVMP-Elektika OÜ kui OÜ PVMP-Ex õigusjärglase varasemate (maksuotsus hõlmab maksustamisperioode 2012. a jaanuar – 2013. a juuli) maksukohustuste katteks. Seda ei piiranud ka Tallinna Halduskohtu 03.02.2016 määrus nr 3-16-183, millega PVMPElektika OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati osaliselt ning lubati MTA-l pöörata sissenõue tema ettemaksukontol kajastuva tagastusnõude (enammakse) täitmise taotlustele, kuid mitte ettemaksukontole edaspidi laekuvatele vahenditele. Samas ei pidanud halduskohus põhjendatuks esialgse õiguskaitse korras tagasiulatuvalt keelata kaebuse esitamise aja seisuga PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontol halduskohtu jõustunud 12.03.2014 määruse alusel arestitud summa (363 429,07 eurot) tasaarveldamist MTA 22.12.2015 maksuotsusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.02.2016 määrusega halduskohtu määruse muutmata.
13.MTA on 21.06.2016 vastuses nr 13-4/018016-1 (III kd, tl 5-6) selgitanud PVMPElektika OÜ-le täiendavalt tema ettemaksukontol toimunud liikumisi, mis seondusid kaebaja jaoks ebaselgeks jäänud OÜ PVMP-Ex 2014. a jaanuari TSD osas eelkõige ühinemiskande kajastamise infotehnoloogilise keerukusega. Maksuhaldur on selgitanud, et MTA 22.12.2015 maksuotsusega tuvastatud OÜ PVMP-Ex varasemate perioodide varjatud maksukohustuse äriühingute ühises maksuarvestuses kajastamiseks oli tehnilistel põhjustel vajalik esmalt tühistada OÜ PVMP-Ex 2014. a jaanuari TSD tasumine 59 279,25 eurot ning selle toimingu järel luges infosüsteem tühistatud summale vastavas ulatuses automaatselt tasutuks PVMPElektika OÜ 2014. a novembri ja detsembri TSD-del kajastuvad maksukohustused (III kd, tl 16p-17p). Ettemaksukontol olevate summade arvelt toimus 28.01.2016 MKS § 105 lg 6 alusel tasumine MTA 22.12.2015 maksuotsusega hõlmatud varasemate maksukohustuste katteks ning kuna need olid ettemaksukontol olevast summast oluliselt suuremad, siis jäi OÜ PVMPEx 2014. a jaanuari TSD-l kajastuv maksukohustus maksuvõlana üles. Asjaolu, et 2014. a jaanuari TSD tasumise (mis oli toimunud hiljemalt 16.07.2014) hilisema tühistamise tõttu muutus ka intressiarvestus, ei muuda MTA 17.02.2016 korraldust õigusvastaseks, vaid seda muudatust tuleb maksuhalduril arvestada intressinõude esitamisel. MTA 21.06.2016 otsusega nr 13-1/0673 (III kd, tl 27-27p) tunnistatigi OÜ PVMP-Ex 2014. a jaanuari TSD-ga seonduvas osas MTA 03.05.2016 intressinõue nr 13-3/73175 kehtetuks. Kuigi ettemaksukontol toimunud liikumisi võis apellandil olla keeruline jälgida, ei nähtu ringkonnakohtule, et MTA 17.02.2016 korralduse lisas kajastatud maksuvõlgade ja ettemaksukontol toimunud liikumiste tulemuse vahel esineks mingeid vastuolusid. Vaidlustatud korraldus on ka piisavalt motiveeritud ja isegi kui OÜ PVMP-Ex 2014. a jaanuari TSD-l kajastuvate maksukohustustega seonduvat võinuks selles põhjalikumalt selgitada, ei tingiks see sisuliselt õiguspärase haldusakti tühistamist, sest põhjendamise miinimumnõuded on korralduses täidetud ja korraldus on kohtulikult kontrollitav. Tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga.
14.Maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse MKS § 105 lgst 6 tulenevale kohustuste tekkimise järjekorras (v.a MKS § 105 lg-tes 6–7 nimetatud erandid, mis ei ole praegusel juhul asjassepuutuvad). MKS § 105 lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 6 lg 1 kohaselt hallatakse isiku rahalisi toiminguid tema ettemaksukontol ning § 11 lg-te 1 ja 2 järgi toimub sellelt ka arvestusse kantud kohustuste täitmine, alates varaseima tasumise tähtpäevaga kohustustest. Maksukohustuste tasumine või tasaarvestamine nende tekkimise järjekorras 6(7)
3-16-552 tuleneb otseselt õigusaktidest ja kehtib kõigi isikute suhtes ühetaoliselt ning see ei olene maksukohustuslase tahtest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja hinnanguga, et väites oma nn jooksvate maksukohustuste tähtaegset ja täielikku täitmist, on apellant põhjendamatult ignoreerinud haldusasjas nr 3-14-50923 tehtud kohtumääruste alusel tema ettemaksukonto suhtes rakendatud eelaresti ja maksumenetluse ajaks võimaliku tulevase maksukohustuse täitmiseks broneeritud summade 28.01.2016 toimunud ülekandmist MTA 22.12.2015 maksuotsusega kindlaks määratud varasemate (2012. a jaanuar – 2013. a juuli) maksukohustuste katteks. Asjaolu, et kõnealust maksuvõlga ei saanud PVMP-Elektika OÜ-le omistada enne 25.02.2014 ning maksuvõla olemasolu ja suurus tuvastati alles 22.12.2015, ei mõjuta kuidagi seda, et maksuvõlg tekkis hetkel, kui OÜ PVMP-Ex jättis tasumisele kuulunud maksusummad tähtpäevaks tasumata (MKS § 32). Pärast MTA 22.12.2015 maksuotsusega tuvastatud maksukohustuste sundkorras sissenõutavaks muutumist ei oleks maksuhaldur saanud MKS § 105 lg-t 6 arvestades kanda ettemaksukontol olevaid (ja seejuures maksuotsuse täitmise tagamiseks arestitud) summasid apellandi hilisemate maksukohustuste täitmiseks. Ettemaksukontole laekunud summasid olnuks võimalik tagantjärele kasutada apellandi nn jooksvate maksukohustuste täitmiseks vaid siis, kui MTA 03.03.2014 korralduse nr 12.23/21972-1 alusel läbiviidava maksumenetluse (mille tulemusel eeldatavasti tehtava maksuotsuse täitmise tagamiseks apellandi ettemaksukonto 12.03.2014 määruse alusel arestiti) lõpptulemusel ei oleks täiendavat maksusummat siiski määratud.
15.Ettemaksukonto arestimist käsitleva regulatsiooni ebapiisavus ei ole praeguses vaidluses asjakohane. Sellega seonduvad põhjendused oli apellandil võimalik esile tuua haldusasjas nr 3-14-50923. Samuti ei oma MTA 17.02.2016 korralduse õiguspärasuse seisukohalt tähtsust, kas haldusasjas nr 3-16-183 esialgse õiguskaitse kohaldamine viisil, et maksuotsuse täitmist võimaldati apellandi ettemaksukontol eelarestitud summade ulatuses, oli sisuliselt põhjendatud või mitte. Ka see küsimus kuulus hindamisele asjaomase esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et PVMP-Elektika OÜ on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 750 eurot (III kd, tl 53; III kd, tl 63) ja kandnud õigusabikulusid 429 eurot (III kd, tl 61-66). Menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. MTA ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.