Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-16-552

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(7)

3-16-552 Kaevatav korraldus vormistati 17.02.2016. Ajavahemikul 29.01.2016 - 17.02.2016 deklareeris kaebaja täiendavalt juurde makse summas 11 940,44 eurot. Perioodil 29.01.2016 - 17.02.2016 maksumaksja ülekandeid maksuhalduri pangakontole ei teinud. Kuna ettemaksukontol olnud PVMP vahendid kanti maksuotsusega määratud maksukohustuse katteks, oleks maksumaksja tasumata kohustus maksuhalduri enda arvestusele tuginedes pidanud olema 316 088,9 eurot (304 148,46 + 11 940,44). Korraldusega nõutav põhimaksu kohustus on 375 368,15 eurot ehk 59 279,25 eurot rohkem. 2) Korraldus on motiveerimata ja ei ole kontrollitav. Korralduse lisast pole arusaadav, kuidas on vaidlusalune summa kujunenud. Korraldusest ei tulene, millal ja millistes suurustes on toimunud põhimaksude tasumised (iga maksu lõikes ja üldiselt). Seega pole kontrollitav, kas on järgitud maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda ja kas maksuhaldur on kandnud ainult ettemaksukontol olnud summa maksuotsusega määratud kohustuse katteks ja kust on tulnud maksukohustuse suurenemine. 3) Haldusakti motiveerimatus on korralduse tühistamise iseseisvaks aluseks. Haldusakti põhjendamise nõue on haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt üks olulisemaid põhimõtteid. Vaidlusalune korraldus on sisuliselt motiveerimata ning ei vasta MKS § 46 lg 2 ning HMS § 54, § 55 lg 1, § 56 lg 1 ja lg 2 nõuetele. Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Kuigi võib väita, et kaebaja peab ise maksuarvestust, tuleb arvestada, et motiveerimise eesmärgiks ei ole ainult kaebeõiguse reaalne teostamine, vaid ka halduse enesekontroll. Maksukohustuslasele peaks olema haldusakti saamisel üheselt selge, millise võla alusel ja miks on võlanõue esitatud. Kuna korraldus ja selles märgitud maksuvõla suurus on kontrollimatu ja motiveerimata ning kohtumenetluses ei saa enam asuda haldusakti motiveerima, siis kuulub korraldus täies ulatuses tühistamisele. 4) Kaebaja pöördus 20.05.2016 maksuhalduri poole selgituste saamiseks tema maksuarvestuse kontokaardil 2015 detsembris ja 2016 jaanuaris tehtud (muudatus)kannete kohta. MTA 21.06.2016 vastuskirjast tuleneb, et vaidlustatud 17.02.2016 korraldusega hõlmatud maksunõuete liikide ja maksustamisperioodide osas on maksuhaldur leidnud vigu ja teinud maksunõuete ümbertõstmisi, mille tulemusena muutusid maksunõuete liigid ja maksustamisperioodid. Nende ümbertõstmiste tulemisena on seega muudetud ka vaidlustatud korralduse sisu. 5) Kaebaja jaoks ei ole tulenevalt ettemaksukonto arestist, ettemaksukontole tehtud maksetest ja nende arvukatest ümberkannetest maksuhalduri poolt jälgitav ega kontrollitav, kuidas korralduses märgitud maksunõuete ja maksustamisperioodide järgne maksuvõlg on kujunenud.

3(7)

3-16-552 aga kaebaja enda poolt perioodil 2014 - 2016 deklareeritud, kuid seni tasumata maksukohustusi. Neid deklareeritud maksunõudeid ei ole kaebaja 28.01.2016 kaebuses (vaidlus nr 3-16-183) vaidlustanud ega täitnud. 3) 17.02.2016 korraldusega kohustab maksuhaldur kaebajat tasuma üksnes tema seni tasumata jooksvaid (periood 2014 - 2016) maksukohustusi, mida kaebaja ei olnud tasunud sisuliselt 12.03.2014 määrusega nr 3-14-50293 eelarestitud ja ettemaksukontol broneeritud maksunõude tõttu. Eelarestitud maksunõudega oli tegu 363 429,07 euro suuruse broneeringuga jaanuar 2012 - juuli 2013 varjatud maksukohustuste täitmise tagamiseks, mis 29.01.2016 tasaarvestati 22.12.2015 maksuotsuse alusel. Seetõttu on vaidluste nr 3-16-552 ja nr 3-16-183 esemed erinevad ning kaebajal puudub võimalus 17.02.2016 korralduse alusena deklareeritud andmeid muutmata põhinõudest vabaneda, mistõttu on maksuvõla mittetasumisele suunatud korralduse tühistamise nõue, väidetud maksuvõla selgusetuse argumendil ainetu. Deklaratsiooniparanduste esitamiseta 17.02.2016 korralduses loetletud põhivõlg ei kustu, olenemata korralduse väidetavast motiveerimispuudusest, sest põhivõlg jääb korralduse kehtivusest hoolimata kehtima. Seega ei ole kaebajal võimalik sisuliselt kaebuses taotletavat eesmärki (tühistada korralduses nõutud maksunõue ja selle sissenõutavus) saavutada, mis viitab kaebuse ilmsele põhjendamatusele. Kaebaja on osaliselt 17.02.2016 korraldusega nõutud põhimaksuvõlgu juba ka ise ära tasunud. 4) Kohtute ulatusliku praktika kohaselt on loetud põhjendamiskohustus täidetuks, kui summa kujunemine nähtub maksuvõla tasumisel nõudele lisatud arvestuskaardilt. Kuna käeoleval juhul on see nõue täidetud on kaebuses esitatud vastupidised avaldused alusetud. Korralduses on selgitatud sisulisemalt lahti ka kaebuses viidatud 59 279,25 euro lisandumine kaebaja deklareeritud põhivõlgnevuse hulka. Lühidalt öeldes oli tegu kaebajaga ühinenud äriühingu (PVPM-Ex OÜ) deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusega, mis pärast 22.12.2015 maksuotsusega määratud varasemat (periood 2012 - juuni 2013) maksunõuet sissenõutavaks muutus ja 29.01.2016 nende ühisesse maksuarvestusse kanti. Seega eksib kaebaja, väites, et korralduses märgitud maksuvõla suurus on kontrollimatu. Ka maksukohustuslase kohta peetava APEX arvestussüsteemi väljavõttel arvutatud summad kattuvad korralduses nõutud summadega, mistõttu on inimlik eksimus sisuliselt välistatud, kuna tegu on automatiseeritud arvutusprotsessiga. Kaebaja ei ole oma alternatiivsete väidete kinnituseks esitanud omapoolset „õiget“ arvestust, ega vaidle sisuliselt ka 316 088,90 euro (375 368,15 - 59 279,25) suuruse nõude üle, mistõttu on alusetu kaebaja väide, et kogu korralduses näidatud summa olevat talle arusaamatu. 5) Tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, mistõttu on kaebuses motiveerimispuudustele viitavad seisukohad ainetud. 6) Kaebaja on tänaseks 17.02.2016 korralduse vaidlustatavas osas sisuliselt täitnud (s.o 59 279,25 eurot) ning mitte vaidlustatavas osas ajatanud, täites ajatamisgraafikut siiani korrektselt, mistõttu sundtäitmine on selles osas välistatud. Korralduse toime on seega tänaseks ammendunud ja 17.02.2016 korraldus kaevatavas osas ka oma kehtivuse kaotanud. Kehtivuse kaotanud haldusakti üle vaidlus tühistamiskaebusena on menetluslikult lubamatu selle õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, mistõttu tuleb analoogiast HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 järgi kehtetu haldusakti peale esitatud tühistamiskaebuse menetlemine lõpetada. 7) MTA selgitas kaebaja päringule vastusena, et kaebaja maksuarvestuses ühinemise kande sisestamisega liikusid kaebaja maksuarvestusse PVMP-Ex OÜ TSD 01.2014 alusel tekkinud maksunõuded summas 59 279,25 eurot ja ühendatud nõuded said tasutud kaebaja

4(7)

3-16-552 maksuarvestuses. Pärast ühinemiskandeid tehtud MTA 22.12.2015 maksuotsus tuvastas PVMP-Ex OÜ varjatud maksukohustuse, mis oli vajalik kanda ühendatud äriühingu PVMP-Ex OÜ maksuarvestusse. See oli tehnilistel põhjustel maksuhalduri automaatses arvestussüsteemi võimalik kanda üksnes varasema ühinemiskande lahtisidumisega. Ühinemisega üle kantud nõuete tasumiste tühistamiseta ei olnud võimalik ühinemise kannet arvestussüsteemis tühistada. Seetõttu tühistati ühinemiskande järgselt ühinenud äriühingule väljastatud maksuotsuse õigesse maksuperioodi sisestamiseks arvestuslikud tasumised ja ühinemise kanne, sisestati maksuotsus PVMP-Ex OÜ maksuarvestuse õigesse maksuperioodi, lisati ühinemise kanne, mille tulemusel liikusid PVMP-Ex OÜ TSD 01.2014 alusel tekkinud nõuded nüüd koos maksuotsuse alusel tekkinud nõuetega PVMP maksuarvestusse, sest kahe äriühingu maksuarvestus muutus üheks nende ühinemise järgselt. 8) MKS § 105 lg 6 järjekorda arvestavalt ja selle ülekontrollimise järgselt muutus vaidlusvälise MTA 03.05.2016 intressinõude nr 13-3/73175 summa väiksemaks, mille kohta väljastati kaebajale eraldi 21.06.2016 otsus. See ei muuda vaidlusalust MTA 17.02.2016 korraldust õigusvastaseks ega ebaselgeks. 9) Kaebaja spekulatiivsed mõtteavaldused mõne maksuvõla aegumisest, deklareeritud summa osalisest tasumisest või maksudeklaratsiooni arvutusveast on konkreetsetele arvnäitajatele või nõuetele viitamata paljasõnalised, ebamäärased ja seetõttu ka eesmärgipäratud. Kaebaja subjektiivne hinnang MTA ettemaksukontolt nähtuvate liikumiste väidetavast arusaamatusest ja mõtteavaldused kogu APEX arvestussüsteemi ebaselgusest on otsitud, alusetud ja ka MTA 17.02.2016 korralduses esitatud, kuid osaliselt juba täidetud nõudeid silmas pidades asjasse puutumatud. 10) Kaebaja vaidlustab 17.02.2016 korraldust sisuliselt vaid osaliselt, mistõttu ei ole kaebaja 16.08.2016 vastuse lisana esitatud ca 2 aastast perioodi hõlmav kaebaja ettemaksukonto väljavõtte väidetav ebaselgus asjasse puutuv. Konkreetselt MTA 17.02.2016 korraldust puudutav nõuete ülevaade on eelnevalt piisavas ulatuses välja toodud, mistõttu palub vastustaja jätta kaebaja taotluse ettemaksukonto väljavõtte asja juurde võtmiseks HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et PVMP kaebus ei anna alust MTA 17.02.2016 korralduse tühistamiseks.

5(7)

3-16-552 deklareeritud maksukohustusi summas 316 088,90 eurot, kui ka kaebajaga ühendatud PVMP-Ex OÜ maksustamisperioodi veebruar 2014 maksuvõlga summas 59 279,25 eurot.

6(7)

3-16-552 soovis selle arvel katta enda poolt maksustamisperioodidel jaanuar 2015 kuni jaanuar 2016 deklareeritud maksukohustusi. See, millises järjekorras tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused, tuleneb seadusest (MKS § 105 lg 6) ja ei sõltu maksukohustuslase tahtest.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.