Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

osutanud ja on esitanud kaebajale fiktiivseid arveid. Kaebaja ei olnud mitte ainult maksupettusest teadlik, vaid ka osales selles aktiivselt. Tegelikult on vaidlusalustes arvetes märgitud tööd teinud ära füüsilised isikud, kellel puudus seos Pellegraanul OÜ, Endmills OÜ ja Trimax OÜ-ga ja kelle oli värvanud kaebaja ise. Seetõttu on kaebaja arvanud alusetult maha käibemaksu 81 154,22 eurot.

KAEBAJA NÕUE JA SEISUKOHAD

VASTUSTAJA

tagas kaebaja vajalike tööde saamise õiges mahus ning vajaliku kvaliteediga olukorras, kus isikute vahel oli vaid suuline leping.

KOHTU PÕHJENDUSED

teenuseid. Ei ole vaidlust selles, et T.V. ja A.O. on omavahel pikaajalised tuttavad (kaebaja on seda kinnitanud maksumenetluse käigus ja ka eriarvamuses). Halduskohtute praktika kohaselt on maksupettusest teadmine samastatav pettuses osalemisega. Käesolevas asjas on aga maksuhaldur heitnud kaebajale ette maksupettuses ka aktiivselt osalemist ning arvestades kogutud tõendeid, nõustub kohus selle seisukohaga.

§ 37 lg 7 p-de 5 ja 7 alusel tuleb arvel märkida teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja teenuse osutamise kuupäev. Ainukesed dokumentaalsed tõendid, mis vaidlusaluse teenuse osutamisega seonduvad, on kaebaja esitatud OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel väljastatud arved kaebajale, kõikidel juhtudel selgitusega „paigaldustööd Nagasaki Jaapan“, ja teiselt poolt kaebaja nimel väljastatud arved Kostamena OÜ-le samuti selgitusega „paigaldustööd Jaapan Nagasaki“. Kõikidel nimetatud arvetel on teenuse arvnäitajatena kirjas „kogus 1“ ning muud tehingut iseloomustavad arvnäitajad puuduvad. Arvetelt ei nähtu, millisel perioodil teenust osutati. Samuti ei nähtu, kuidas kujunes teenuse hind. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Käesoleval juhul ei ole see võimalik. Ei ole selge, milline arve milliste ülesannete täitmist kajastas. Ei ole usutav, et mahukate paigaldustööde kohta on ainsate dokumentidena esitada vaid üldsõnalised arved. Samas teenuse müügil kaebajalt OÜ-le Kostamena on koostatud tööde vastuvõtuaktid, millest nähtub teenuse sisu vajaliku täpsusega. Kaebaja ei saa aga sisustada tema tasutud arveid oma edasimüügiarvetega. Asjaolu, et tööde arvestus tehti alles OÜ-le Kostamena, näitab samuti, et see oli tegelikult teenuse osutamise esimene etapp.

Osa arvetestki on esitatud enne, kui M.O. ja A.O. juhatuse liikmeteks said. Äriühingute eelmised juhtorganite liikmed on kinnitanud maksuhaldurile maksumenetluses (E.T. 03.06.2016 vastus, A. V. 13.06.2016 vastus), et nad ei ole enne äriühingu müüki andnud A.O.le ja M.O.le mingeid volitusi äriühingute nimel tegutseda. Selgusetuks jääb, kes oleks OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel varem seda teenuse osutamist korraldanud; 2) OÜ-l Endmills, OÜ-l Pellegraanul ja OÜ-l Trimax ei olnud vaidlusalusel perioodil muid tehingupartnereid peale kaebaja. Nad ei olnud enne vaidlusaluseid tehinguid sarnaseid teenuseid osutanud; 3) M.O. eitab tehingutes osalemist (kontrollakt p 1.1.2.4.) ja äriühingute juhtimist ning arvete koostamist, väites, et arvetele kantavaid andmeid teadis eelkõige T. ning ka OÜ Endmills ostu mõte tuli T.lt (kuna tööd käisid juba ammu, kuid polnud firmat, kuhu raha kanda – M.O. selgitused maksuhaldurile 15.06.2016); 4) A.O. hoidis kõrvale maksumenetlusest ja ei ilmunud vaatamata korduvalt edastatud kohtukutsetele istungile tunnistajaks. Maksutoimikust nähtub, et A.O.t on korduvalt proovitud kätte saada, sh Facebooki vahendusel (kus A.O. samas oli aktiivne, kuid edastatud maksuhalduri juurde ilmumise kutsele ei reageerinud). A.O. on ise maksuhaldurile 18.08.2016 telefonitsi kinnitanud, et tema e-posti aadress on [email protected], ometi ei ole ta reageerinud sellele aadressile saadetud maksuhalduri kirjale ega ka kahele sinna saadetud kohtukutsele. Ka kaebajat esindava advokaadi kinnitusel on see õige e-posti aadress. Isegi kaebajat esindava vandeadvokaadi vahendusel pidi A.O. teadma kohtuistungist hiljemalt 2 päeva enne istungit (telefonikõne advokaadi kinnitusel laupäeval 14.10.2017, istung esmaspäeval 16.10.2017), kuid ei informeerinud kohut mitteilmumisest ega selle põhjustest; 5) T.V. eitas maksumenetluse alguses, et võttis töölistega ühendust ja korraldas neile Jaapanisse tööviisa saamise, ja kinnitas, et isiklikult ta töötajaid ei tea. Märkimisväärne osa töötajatest on oma tööandjana nimetanud aga just T.V.i ja peaaegu kõik on kinnitanud, et nendega võttis töö osas ühendust just T.V., nad said viisad ja lennupiletid T.V.i käest ja lisasid T.V.i ka Facebookis oma sõbraks, kuna seal loodi kinnine Kostamena grupp, kus vahetati töö kohta infot (kontrollakt p 1.1.2.8, nt 17.08.2016 G. S. selgitusel võttis T.V. ta tööle, pakkus tasu maksmist sularahas, maksis kolme töömehe soovitamise eest 450 eurot ja lõpus vA.das ta ka töölt). maksuhaldurile vastuse andnud 23 töötajast ükski ei ole oma tööandjatena nimetanud OÜ-d Endmills, OÜ-d Pellegraanul või OÜ-d Trimax. Osa arvates olid nad OÜ Kostamena töötajad, kelle esindajateks pidasid nad ka T.V.i ja A.O.t (vt kontrollakt p 1.1.2.6. b). Osa töötajatega oli sõlmutud tööleping OÜ-ga C&S Art (keda töötajatele esindas A.O. ja kes ei ole käibemaksukohustuslane), osa ei mäleta, kellega neil tööleping oli, osaga töölepinguid ei sõlmitudki (vt kontrollakt p 1.1.2.6. d-g). OÜ C&S Art juhatuse liige Tarvi Räbovõitra on kinnitanud 26.08.2016 makshaldurile, et A.O. palus kevadel 2015, kui alustas tööd Jaapanis, kasutada äriühingu pangakontot, et oleks, kuhu tema palgaraha saaks laekuda. Kuna äriühingul majandustegevust ei olnud, siis Tarvi Räbovõitra seda A.O.le ka võimaldas. OÜ C&S Art nimel tegutsemise volitust A.O.le aga ta ei andnud ja ühtegi sellist dokumenti maksuhaldurile ka esitatud ei ole. Seega puudus A.O.l volitus sõlmida OÜ C&S Art nimel füüsiliste isikutega töölepinguid. Kontrollaktis on T.V.i seoseid töötajate Jaapanisse lähetamise ja neile ülesannete andmisega piisava põhjalikkusega selgitatud (p 1.1.2.8), kohus nõustub nendega ja ei hakka neid üle kordama; 6) olenemata sellest, et kaebajale allhanget osutavad äriühingud muutusid, ei mõjutanud see seda, millised füüsilised isikud kaebajale teenuseid osutasid. Uus äriühing ei toonud kaasa töötajate vahetumist. Ka enne OÜ-lt Endmills, OÜ-lt Pellegraanul ja OÜ-lt Trimax teenuse ostmist osutas kaebaja seda OÜ-le Kostamena ise ja jätkas teenuse osutamist sel moel peale OÜ-ga Endmills, OÜ-ga Pellegraanul ja OÜ-ga Trimax tehingute kajastamise lõpetamist;

7) ühegi nimetatud äriühinguga ei olnud kaebajal sõlmitud kirjalikku lepingut ehitusteenuste osutamise kohta. Tavapärastes majandussuhetes peavad osapooled kindlustama end ehitus- ja paigaldustööde puhul garantiiremondi vajaduse vastu, kuna vajadus garantiitööde tegemiseks on praktikas sagedane. Isegi kui garantiitöid tegelikkuses tegema ei pea, peavad nii allhankija kui ka peatöövõtja sellega igal juhul ette arvestama. Seetõttu oleks tavapärane ettevõtja sõlminud tööde teostamiseks kirjalikud lepingud, kus kirjas poolte õigused ja kohustused. Juhul, kui oleks olnud vajadus teostada garantiitöid, ei oleks kaebajal tellijana praegusel juhul võimalik panna enda asemel vastutama alltöövõtjaid, kuna alltöövõtja kohustused ei ole kuskil fikseeritud ja ei ole võimalik aru saada, millised tööd alltöövõtja tegema pidi. Tavapärases majandustegevuses on selliste riskide võtmine peatöövõtja poolt mõeldamatu. Kaebaja põhjendamatu usaldussuhe talle tundmatute äriühingutega viitab sellele, et tehinguid kaebaja ja nende äriühingute vahel tegelikkuses ei toimunudki; 8) puuduvad hinnapäringud, teenuse maksumuse kalkulatsioonid, dokumendid lepingueelsete läbirääkimiste kohta, ei ole tuvastatav, mille alusel lepiti kokku teostavates töödes ja tööde eest tasumises, selles, kes materjali soetama peab ja kes selle eest lõppastmes maksab. Reeglina lepitakse hinnas kokku kas tunnitasuna või konkreetse töö põhiselt (objektipõhiselt). Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja oleks võtnud hinnapakkumisi ja rääkinud hinna osas alltöövõtjatega läbi. Ei ole majanduslikult loogiline, et hind algul kokku leppimata jäeti ja see kujunes sisuliselt töö käigus. Eelnev viitab sellele, et vajadus hinnakujunduseks sisuliselt puudus, kuna kaebaja vastavat teenust ei saanudki. Töötajate kinnitusest nähtuvalt lubas kaebaja juhatuse liige T.V. neile hoopis konkreetset tunnipalka (reeglina 12 eurot tunnis), mida tellija oma allhankija töötajale iseenesest lubada ei saaks (see on allhankija ja tema töötaja vaheline õigussuhe); 9) ehkki vaidlust ei ole selles, et A.O. viibis sagedasti Jaapanis objektil, ei tähenda see kaebajale teenuse osutamist OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax poolt. A.O. viibis Jaapanis alates kevadest 2015 (seda kinnitasid maksuhaldurile mitmed töötajad (vt kontrollakt p 1.1.2.8.), samuti M.O.), seega ligi pool aastat enne tehingute tegemist OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax poolt. Enamik töötajaid on nimetanud A.O.t Jaapanis oma ülemuseks. Eelnimetatud äriühingud ei oma seega tööde tegemises mingit rolli, kuna nende nimel arvete esitamine ei muutnud senises töökorralduses midagi (kontrollakti lk 9). Kohus nõustub maksuhalduri käsitusega, et A.O. oli sisuliselt kaebaja varjatud töötaja ja korraldas töötajate värbamist T.V.iga koordineeritult (kontrollakti p 1.1.2.6.). A.O. esines küll OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax esindajana, kuid tema tegevus ei olnud seotud nende äriühingute majandustegevusega ega neile äriühingutele kasumi tekitamisega. Korra on T.V. tellinud lennupileteid Jaapanisse, märkides tellijaks Lumemarja Invest OÜ ja tellija esindajaks A.O. (21.12.2015 airtickets24.com tellimus; vt ka kontrollakti lk 10). J. K. kinnitas istungil, et T. vaatas üle, kes läheb tööle, ajas asju (Jaapani) saatkonnaga ja et T.V. käis ka ise mõned korrad Jaapanis. A. S. kinnitas istungil, et T.V.i roll oli see, et ta tõmbas kogu asja käima. Samuti oli tal algne tööleping Lumemarja Invest OÜ-ga, edaspidi oli aga iga natukese aja tagant uus firma („mingi mill oli, rohkem ei mäleta, jah, võis olla Endmills“), palka maksti elukaaslase arvele ja maksjaks oli mingi võõras firma, tema ise teadis, et palkajaks ja maksjaks on lihtsalt A.O.; 10) kui T.V. osales aktiivselt töötajate otsimises ja nende Jaapanisse tööle lähetamises, puudub igasugune majanduslik põhjendus, miks kaebaja ei oleks saanud osutada ise OÜ-le Kostamena paigaldustööde allhanke teenust ja miks kaebaja pidi seda omakorda teistelt äriühingutelt sisse ostma. Majanduslik eeldus on, et iga lisanduv vahendaja muudab teenuse kallimaks, kuna iga vahendaja soovib teenida teenuse vahendamiselt kasumit. Istungil väitis ka kaebajat esindav vandeadvokaat, et iga järgnev vahendaja lisas teenusele oma kasumimarginaali ja sama nähtub teenuse edasimüügiarvetest. Teenuse osutajad ei olnud OÜ-l Endmills, OÜ-l Pellegraanul ja OÜl Trimax olemasolevad töötajad, vaid T.V. leidis nad ise sotsiaalvõrgustikest või töökuulutuste

kaudu. Enne septembrit 2015 ja peale märtsi 2016 osutaski OÜ-le Kostamena teenust kaebaja ise. Kohus nõustub maksuhalduriga, et teenust osutati tegelikult samamoodi ka kontrolliperioodil. J. K. kinnitas kohtuistungil, et kuna Jaapanis töötamiseks vajaliku loa certificate of liability saamine võttis aega 2 kuud, siis loa olemasolul pidi töötajat objektil hoidma. Algselt oli kokkulepe teenuse osutamiseks kaebajaga. J. K. arvates jätkasid A.O. äriühingud seetõttu ilmselt töö tegemist enamvähem samade inimestega, kes olid olnud tööl ajal, kui teenuse osutajaks oli Lumemarja Invest OÜ. J. K. kinnitas ka, et A.O. oli töid tegemas juba 2014. aastal (seega aasta enne vaidlusaluste arvete väljastamist OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel). Seega teenuse osutamise sisulise poole pealt midagi ei muutunud. J. K. ei teadnud istungil ette nimetamise järgi ei OÜ-d Endmills, OÜ-d Pellegraanul ega OÜ-d Trimax; 11) OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax kontodele laekuvad summad kanti M.O. ja A.O. alaealise lapse A. O. kontole (15.06.2016 selgitustes kinnitab M.O., et tema tegi neid ülekandeid A.O. ülesandel), kust tegi ta samuti A.O. ülesandel väljamaksed füüsilistele isikutele. M.O. kinnitusel oli tema ema E. O. konto A.O. käsutuses, kuhu ta kandis rahad, mida saaks Jaapanis kasutada; 12) T.V. on töid teinud füüsilistele isikutele osaliselt ise maksnud. Kaebaja selgitus, et Lumemarja Invest OÜ on andnud laenu, mis kanti OÜ C&S Art ja Anette O. pangakontole, kust see maksti töötajate palkadeks, ei ole kooskõlas teiste tõenditega ning on ka majanduslikult ebaloogiline. Esiteks ei olnud seda laenu maksumenetluse ajal veel tagasi makstud. Laenulepinguid esitatud ei ole. Pole usutavat selgitust, miks pöördusid töötajad palga saamise nõuetega T.V.i poole, kui neil puudus temaga töösuhe, ning miks T.V. nende tööandja asemel ise palku välja maksis. Kui kaebaja tellis teenust OÜ-lt Endmills, OÜ-lt Pellegraanul ja OÜ-lt Trimax, vastutanuks kaebaja vaid neile äriühingutele arvete tasumise eest ja mitte selle eest, kas nimetatud äriühingud ka oma töötajatele töötasu välja maksavad. Lisanduks ka probleem, et kaebaja ei saa tõendada, et tasus alltöövõtja arve, kui ta ei tasunud seda esindusõigust omavale isikule. Tavapärases majanduselus selliseid äririske ei võeta. Kaebaja esindaja väide, et T.V.i antud laenud on tagasi makstud, on tõendamata, kaebaja on viidanud siin vaid M. M. maksuhaldurile antud suulisele kinnitusele („T.V.i ülekanded on laen. kuna jäin tööta ja pere vajas raha. Laen tagastatud.“; M. M. 17.08.2016 kirjalikud selgitused maksuhaldurile), mis on liialt üldsõnaline ja millele tuginedes ei saa väita, et T.V.i antud laenud on tagasi makstud. T.V.i kontolt tagasimakseid ei nähtu; 13) arvestades OÜ-le Kostamena edasi müüdud teenuse mahtu ja töötajatele erinevatelt kontodelt reaalselt välja makstud summasid, ei olnud OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax palgafondi sisse planeerinud tööjõumakse, kuna valdav osa neile laekunud rahast makstigi töötajatele (maksuotsuse lk 6 alt kolmas lõik). Kaebaja ei ole seda järeldust kohtumenetluses kummutanud. Kaebaja väide, et need olid lähetatud töötajad ja lähetusraha on peamiselt maksuvaba, ei ole asjakohane, kuna esiteks kerkis selline väide esmakordselt üles kohtuistungil, ühtegi lähetusdokumenti asjas esitatud ei ole ja ka sisuliselt ei vasta nende isikute töö seal lähetuse tunnustele (isikud ei lähetatud ära oma peamisest töökohast, vaid värvatigi Jaapanisse tööle minekuks); 14) kokku kolme erineva tehingupartneri kasutamiseks sama teenuse osutamiseks, kui äriühingutega seotud isikud on samad, ei nähtu muud põhjust, kui et iga äriühing väljastas arveid vaid ühe kuu, mille järel ta üsna kiirelt (mida edasi, seda kiiremini) KM registrist kustutati. Kuna peale OÜ Pellegraanul KM registrist kustutamist ei jõutud piisavalt kiiresti uut käibemaksukohustuslasest äriühingut leida (OÜ Trimax osa ostis A.O. 10.03.2016, juhatuse liikmeks sai ta 14.03.2016), jäi 2016. aasta veebruaris 4883,5 töötunni ulatuses osutatud teenuse eest kaebajale arve osutamata ja kaebaja esitas sel kuul vaid arve otse OÜ-le Kostamena (vt kontrollakt p 1.1.2.2. b). Märtsi lõpus esitas aga OÜ Trimax kaebajale suisa 83 170,30 euro suuruse

(koos käibemaksuga 99 804,36 euro suuruse) arve. Kuna OÜ Trimax kustutati KM registrist 05.04.2016, on ilmne, et kaebaja teadis 31.03.2016 arve väljastamise hetkel äriühingu suhtes käimas olevast ettevõtluse tõendamise menetlusest ja peatsest KM registrist kustutamisest.

allkirjastatud digitaalselt Kadriann Ikkonen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.