Janar Jäätma (eesistuja), liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit 20. märts 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-269
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Haldustoiminguks loa taotleja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mikk Kangro Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse XX Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Võtta Maksuja Tolliameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu
13.veebruari 2019. a määruse nr 3-19-269 peale menetlusse.
2.Jätta Maksu- ja Tolliameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
13.veebruari 2019. a määrus asjas nr 3-19-269 muutmata.
3.Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus mitte avaldada kohtuasja materjale XX-le rahuldamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja MKS § 130 lg 1 p 2 alusel halduskohtule taotluse lubada seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XX-le kuuluvale kinnistu 1⁄2 kaasomandi osale registriosanumbriga XXXXXXXX kohtulik hüpoteek 138 780 eurot ja 68 senti. Esitatud taotlusega alustab maksuhaldur Y OÜ (Y) endise juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust.
3-19-269 MTA kontrollis äriühingu käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september 2015 kuni märts 2016. MTA kohustas 13. detsembri 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/036735-58 Y-d tasuma täiendavalt käibemaksu 81 154 eurot ja 22 senti. Äriühingu juhatuse liikmeks oli perioodil 27. september 2013 kuni 8. november 2018 XX. Seega tekkis äriühingu maksukohustus XX juhatuse liikmeks oleku ajal. Seisuga 8. veebruar 2019 on äriühingu maksuvõlg (sh arvestuslik intress) 133 320 eurot ja 68 senti. P OÜ, E OÜ ja T OÜ ei ole äriühingule teenust osutanud. Esitatud arved on fiktiivsed. Äriühing osales maksupettuses, mis seisnes selles, et äriühingu seaduslik esindaja XX värbas töötajaid ja lähetas neid tööle Jaapanisse, kuid raamatupidamises kajastati variettevõtete arveid eesmärgiga vähendada Y tasumisele kuuluvat käibemaksu, mida Y väidetavad tehingupartneritest müüjad riigieelarvesse ei tasunud. Äriühing vaidlustas maksuotsuse kohtus, kuid kohtud jätsid kaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata (haldusasi nr 3-17-433). Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. Samuti on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX on äriühingu ainsa juhatuse liikmena rikkunud tahtlikult MKS §-s 8 nimetatud kohustusi.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 13. veebruari 2019. a määrusega MTA taotluse osaliselt ja andis loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XX-le kuuluvale kinnistu 1⁄2 kaasomandi osale registriosanumbriga XXXXXXXX kohtulik hüpoteek 134 285 eurot ja 44 senti. Vastutuskohustuse tuvastamise menetlus algatati kohtule taotluse esitamisega. MTA
13.detsembri 2016. a maksuotsusega tuvastati, et äriühing jättis perioodil 2015. a september kuni 2016. a märts tasumata käibemaksu 81 154 eurot ja 22 senti. Maksuhalduri hinnangul võib seega XX vastutada solidaarselt äriühinguga 133 320 euro ja 68 sendi ulatuses (s.o
13.detsembri 2016. a maksuotsusega määratud maksusumma jääk ja maksusummalt arvestatud intress seisuga 8. veebruar 2019). XX oli juhatuse liige 27. septembrist 2013 kuni
8.novembrini 2018. Seega oli MKS §-st 8 tulenevalt tema kohustus tagada maksustamisperioodide 2015. a september kuni 2016. a märts maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Tuginedes äriühingu kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele ning arvestades kohtu seisukohti haldusasjas nr 3-17-433, esineb põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. XX võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1). Juhatuse liige saab vastutada vaid maksuvõla (sh intressi) eest, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Seega saab kohtu hinnangul olla vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks XX solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla tasumise eest 128 825 eurot ja 44 senti (maksusumma 79 589 eurot ja 74 senti ja seisuga 8. november 2018 maksusummalt arvestatud intress 49 235 eurot ja 70 senti), millele lisanduvad täitekulud 5460 eurot. Seega on põhjendatud hüpoteegi seadmine 134 285 euro ja 44 sendi ulatuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(6)
3-19-269
3.MTA palub määruskaebuses rahuldada MTA taotlus täies ulatuses ja lubada seada XX varale hüpoteek 138 780 eurot ja 68 senti. Ühtlasi palub MTA määruskaebuses teha määrus ilma XX-lt seisukohta küsimata ega mitte avaldada talle kohtuasja materjale. Määruskaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Arvestuslikku intressi peab saama nõuda ka pärast juhatuse liikmeks oleku aega. Maksuvõlalt tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga. Kui põhivõlg on tekkinud juhatuse liikme süülisest tegevusest isiku juhatuse liikmeks oleku ajal, ei oma tähtsust, et intressi tasumist nõutakse perioodi eest, millal isik juhatuse liige polnud. Kui isik oleks enda juhatuse liikmeks oleku ajal maksukohustused täitnud, ei oleks intressikohustust tekkinud. Kohtud on haldusasjades nr 3-18-2066 ja nr 3-17-2065 nõustunud intressinõude esitamisega ka pärast juhatuse liikmeks olemise perioodi lõppemist. Puudub varasem kohtupraktika, kus kohtud oleksid leidnud, et pärast juhatuse liikmeks olemist ei vastuta isikud intressikohustuse eest. Halduskohus tegi vastupidise lahendi. Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks intress oma heidutava mõju ning isikul puuduks motivatsioon hoida ära maksuvõla tekkimist. Lisaks on halduskohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust sellega, et kohtumäärus ei ole jälgitav intresside osas lõppjäreldusele jõudmise kohalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 204 lg 1 ja § 265 lg 5). Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida täiendavaid seisukohti, vaid kohus arvestab varem avaldatuga.
5.MTA määruskaebuses sisalduv taotlus mitte avaldada kohtuasja materjale XX-le ei ole põhjendatud. MTA esitas kohtute infosüsteemist nähtuvalt halduskohtule 20. veebruaril 2019 kinnituse täitetoimingu sooritamise kohta, mistõttu tuli halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt määrus XX-le kätte toimetada.
6.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb MTA määruskaebus jätta rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
7.MTA esitas halduskohtule MKS § 1361 lg 1 ning 130 lg 1 p 2 alusel taotluse seada kohtulik hüpoteek XX kinnisasja osale. MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 2 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. MKS § 1361 lg 2 p 2 järgi peab taotluses olema muuhulgas märgitud võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus.
8.Juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha vastutusotsus. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei 3(6)
3-19-269 tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (RKHK 3-3-1-17-17, p 11; 3-3-1-24-14, p 11.3), samuti, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline (3-3-1-15-12, p 49; 3-3-1-16-12, p 9).
9.Halduskohus jõudis järeldusele, et maksuhalduri esitatud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastusotsuse tegemine XX suhtes oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Vastava järelduseni jõudmiseks on kohus kaalunud, kas maksuhaldur on kontrollinud maksude tasumise õigsust ning kas XX võiks vastutada äriühingu maksuvõla eest.
10.Maksuhalduri taotluses esitatud andmetest nähtub, et maksuhaldur kavatseb MKS § 40 lg 1 ja § 96 alusel teha XX-le kui äriühingu endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse. Taotlusest nähtub, et XX oli äriühingu juhatuse liige 27. septembrist 2013 kuni
8.novembrini 2018. Taotluse kohaselt tekkis maksuvõlg koos intressidega 134 285 eurot ja 44 senti XX ametis oleku ajal. Intressid 4495 eurot ja 24 senti arvestati perioodi eest, millal XX ei olnud enam juhatuse liige.
11.Halduskohus lubas MTA-l seada isiku varale kohtulik hüpoteek 134 285 eurot ja 44 senti. Halduskohus ei lubanud isiku varale seada hüpoteeki 4495 euro ja 24 sendi ulatuses. Halduskohus märkis, et kuna juhatuse liige vastutab vaid maksuvõla (sh intressi) eest, mis tekkis tema juhatuse liikmeks oleku ajal (s.o 27. september 2013 kuni 8. november 2018), ei saa vastutusotsusega isikule määrata arvestuslikku intressi perioodi eest (s.o 9. november 2018 kuni 8. veebruar 2019), mil ta ei olnud juhatuse liige.
12.MTA vaidlustab halduskohtu määrust osas, milles halduskohus ei lubanud MTA-l taotleda isiku varale kohtulikku hüpoteeki 4495 euro ja 24 sendi ulatuses. Seega on määruskaebuse lahendamisel vaidlus selle üle, kas isikule saab vastutusotsusega määrata ka intressi selle perioodi eest, millal ta enam juhatuse liige pole.
13.Ringkonnakohus ei nõustunud 18. märtsi 2019. a määruses asjas nr 3-19-276 MTA seisukohaga, et maksuvõlglasest äriühingu endiselt juhatuse liikmelt peab olema võimalik nõuda MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel tehtava vastutusotsusega sisse tema juhatuse liikmeks oleku ajal ja tema juhatuse liikme kohustuste süülise rikkumise tagajärjel tekkinud maksuvõlalt arvestatavat intressi ka selle perioodi eest, mil isik ei olnud enam äriühingu juhatuse liige. Eespool viidatud lahendis märkis ringkonnakohus järgmist: „7. MKS § 8 lg 1 sätestab, et seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 näeb ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Ringkonnakohus on ka varasemalt rõhutanud, et MKS §-des 38–42 reguleeritud kolmanda isiku vastutuse tekkimise aluseid ei saa tõlgendada laiendavalt ning maksukohustuslasega solidaarselt tema maksuvõla eest vastutav isik peab nähtuma üheselt seadusest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 otsus nr 3-17-2112, p 7). Isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, peab ühe eeltingimusena olema üldse kohustatud maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustust täitma (nt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50.f). Tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on iseenesest küll maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus (MKS § 31 lg 1 p 5 ja § 115 lg 1), kuid ka selle kõrvalkohustuse (st intressivõla) osas tuleb siiski eraldiseisvalt hinnata, kas esinevad MKS § 8 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse alused või mitte. Nii maksusumma kui ka intressi tasumise kohustus on ikkagi maksukohustuslase 4(6)
3-19-269 [---] kohustuseks (MKS § 105 lg 1) ning maksukohustuslase seadusliku esindaja solidaarne vastutus intressivõla eest saab MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel järgneda vaid juhul, kui ta on jätnud intressi tasumise kohustuse tähtaegse ja täieliku täitmise süüliselt korraldamata. Isikul ei ole reeglina võimalik korraldada maksuvõlalt arvestatava intressi tasumise kohustuse täitmist maksukohustuslase vara arvel, kui tal puudub volitus maksukohustuslast esindada ja käsutada tema vara, mistõttu ei saa tal olla ka vastavat kohustust, mille rikkumisele võiks järgneda solidaarvastutus tekkiva intressivõla eest. [---] MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 tõlgendamine eeltoodud viisil ei ole vastuolus ka maksuintressi eesmärkidega (nt Riigikohtu 29.03.2017 otsus nr 3-4-1-15-16, p-d 108– 112) ega kahjusta intressi distsiplineerivat toimet. Maksuintress peab motiveerima maksumaksjat või maksu kinnipidajat oma kohustusi tähtaegselt täitma (MKS § 105 lg 1 ja § 115 lg 1) ja seda rolli intress ka täidab, kuid maksuintressi eesmärgiks ei saa pidada kolmanda isiku motiveerimist täita võõras maksukohustus, sest MKS § 115 ei näe ette kohustust tasuda intressi vastutusotsusega sissenõutavalt summalt.“ Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas eespool viidatud seisukoha juurde.
14.Määruskaebuses välja toodud Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2018. a otsus nr 3-17-2065 (p 27) ja 31. jaanuari 2019. a otsus nr 3-18-2066 (p 14), mille peale esitatud apellatsioonkaebused on hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses, kajastavad praegusega sarnast olukorda. Tegemist on jõustumata lahenditega ning viidatud otsustes puudub analüüs, kuidas on vastava perioodi intressivõla osas täidetud MKS § 8 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud kolmanda isiku vastutuse eeldused (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-19-276, p 8).
15.Käesoleva juhtumi asjaoludest ei nähtu XX seost äriühinguga pärast ametiaja lõppemist ning sellise seose puudumise tõttu ei saanud XX mõjutada äriühingu intressi arvestamise kohustuste täitmist pärast ametisuhte lõppemist. Seega ei ole XX-l taotluses esitatud asjaoludel pärast ametisuhte lõppemist tekkinud intresside arvestamise ega tasumise kohustust ning ta ei saa vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele tekkinud intressivõla 4495 euro ja 24 sendi eest.
16.Ringkonnakohus ei nõustu MTA väitega, et halduskohtu seisukoht ei ole jälgitav intresside osas. Halduskohus on õigesti leidnud, et vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks on maksuvõlg 128 825 eurot ja 44 senti (maksusumma 79 589 eurot ja 74 senti ning seisuga 8. november 2018 arvestatud intress 49 235 eurot ja 70 senti), millele lisanduvad täitekulud 5460 eurot. Seetõttu oli põhjendatud seada hüpoteek 134 285 eurot ja 44 senti.
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 16.10.2019 otsusega
RESOLUTSIOON
5(6)
3-19-269
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 osas, millega jäeti Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata.
3.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus täies ulatuses. Muuta Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punktis 1 XX-le kuuluvale kinnistu osale seatud kohtuliku hüpoteegi summat, määrates selleks 138 780 eurot 68 senti.
4.Sõnastada Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 tervikuna järgmiselt: „Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 138 780 euro 68 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist XX (isikukood X) omandis olevale kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osale asukohaga X maakond, X vald, X alevik, X tee (registriosa nr X).“
5.Muuta Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse põhjendusi määruskaebusega vaidlustatud osas vastavalt praeguse määruse põhjendustele.
6.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ja puudutatud isiku isikukood tähemärgiga.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.