Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar 1. november 2017, Tartu 3-17-1313 M.M. kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks, Viru Vangla 22.05.2017 vaideotsuse nr 612/126-3 tühistamiseks ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Tartu Halduskohtu 30. augusti 2017. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - M.M. Vastustajad - Viru Vangla, Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. augusti 2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas 19. veebruaril 2017. a Viru Vanglale pöördumise (reg. nr 6-10/6298-1), milles taotles translatsioonivõrgu kaudu edastatavate telekanalite ja raadiojaamade analoogsignaali vahetamist digitaalsignaali vastu või lisada juurde digitaalsignaal. Viru Vangla jättis 22. märtsi 2017. a vastusega nr 6-10/6298-2 M.M. taotluse rahuldamata.
2.M.M. esitas 21. aprillil 2017. a Viru Vanglale vaide (reg. nr 6-12/126-1), milles taotleb oma
veebruari 2017 pöördumises esitatud taotluste täitmist. Viru Vangla jättis 22. mai 2017 vaideotsusega nr 6-12/126-3 M.M. vaide rahuldamata. Lisaks jättis Viru Vangla 22. mai 2017 vastusega taotlusele vaides nr 6-12/126-1 oleva taotluse koopiate väljastamiseks rahuldamata.
3.M.M. esitas 19. juunil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Viru Vangla vaideotsuse tühistamist ja Viru Vangla kohustamist täita avalduses nimetatud taotlused. Lisaks palutakse kaebuses halduskohtul tuvastada, et vangla on käitunud M.M. suhtes diskrimineerivalt keelates kaebajal ligipääsu TV digisignaalile; vangla direktor on valetanud väites, et vanglal
puuduvad tehnilised võimalused edastada raadio ja TV digisignaali ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond on jätnud täitmata järelevalvekohustuse, mis on kaasa toonud kaebaja õiguste õigusvastase piiramise ja põhjendamatu diskrimineerimise. Kaebaja taotleb asjas istungi korraldamist, istungile sõltumatu eksperdi kutsumist ja eksperdi poolt Viru Vangla asjassepuutuvate seadmete hindamist, enda kaebusest koopia väljastamist ning menetlusabi kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4.Tartu Halduskohus tagastas 30. augusti 2017. a määrusega M.M. kaebuse tervikuna kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2).
4.1.Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda. Vanglal puudub vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt kohustus telekanalite ja raadiojaamade analoogsignaali vahetamiseks digitaalsignaali vastu ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eelpoolnimetatud toimingu sooritamist. Kaebusest ega ka muudest haldusmenetluse raames kogutud dokumentidest ei nähtu, et vanglas olemasoleva analoogsignaali tõttu oleks piiratud VangS § 31 lg-s 1 ja PS §-s 44 sätestatud kaebaja õigusi. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub antud juhul ilmselgelt kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks.
4.2.Kuna kohustamisnõude osas puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks vaideotsusega eraldiseisvalt rikutud, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine HKMS § 45 lg 4 alusel.
4.3.Kohus leiab, et VangS § 105 lg-te 4 ja 5 eesmärgiks ei ole kinnipeetavate isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Seega Justiitsministeeriumi tegevus või tegevusetus seoses järelevalvekohustuse täitmisega või täitmata jätmisega ei riiva kaitsenormi teooriast lähtudes kaebaja õigusi. Järelikult ei ole M.M. kaebus Justiitsministeeriumi tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu samuti lubatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.M.M. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
30.augusti 2017. a määruse täies mahus, võtta kaebus menetlusse ja kohustada halduskohut väljastama kaebuse koopia. Määruskaebuse esitaja leiab, et tal on seadusest tulenev õigus nõuda, et talle oleksid kättesaadavad lõik eesti raadiokanalid ning kui vangla direktor leiab, et tal on põhjust seda julgeolekuohust lähtuvalt piirata, tuleb selline piirang sätestada kirjalikult ning ära näidata piirangu faktiline ja õiguslik alus. Analoogsignaalil põhineva tehnika kvaliteeti ei ole võimalik võrrelda tänapäevase digitehnikaga. Kuna vangla ei ole põhjendanud, miks kaebaja peab vaatama oluliselt halvemat telepilti kui vabaduses, kuigi vangla saaks edastada ka head telepilti, on tegu pahatahtliku õiguste piiramisega ja kaebajal on õigus nõuda niisuguse tegevuse lõpetamist. Kui järelevalveorgan s.t Justiitsministeeriumi vanglate osakond ei tee oma tööd korralikult ja seetõttu saavad kannatada kaebaja õigused, on kaebajal õigus nõuda järelevalvekohustuse rikkumise tuvastamist. Kaebaja soovib seda teha nii preventiivsel eesmärgil kui eesmärgiga esitada erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste kumulatiivse mõju alusel kahjunõue. Seonduvalt koopiate väljastamata jätmisega leiab määruskaebuse esitaja, et erinevalt Riigikohtust ei saa halduskohus piirata kaebaja õigust korraldava määrusega, mida ei saa vaidlustada. Erinevalt vastustajast, kellel on piiramatud võimalused koopiate tegemiseks, tuleb kaebajal osta tasu eest nii kirjutamisega seotud vahendid kui tasuda soovi korral vanglale koopiate tegemise eest. Kaebaja leiab, et teda diskrimineeritakse kolmekordselt: erinevalt
vastustajast ei ole talle menetluses osalemine tasuta, kuid kohus ei aita kaebaja olukorda leevendada; riik on võtnud kaebajalt võimaluse raha teenida, kuid nõuab tasu koopiate eest ning lisaks ei kata kaebajale laekuvad summad vältimatute kulude miinimumi.
6.Tartu Halduskohus vabastas 27. septembri 2017. a määrusega M.M. riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, tagastas M.M. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30. augusti 2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale, võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu
30.augusti 2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse ning kohustas Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi määruskaebusele vastama.
7.Vastustaja Viru Vangla nõustus vastuses määruskaebusele halduskohtu 30. augusti 2017. a kohtumääruses esitatud seisukohtadega ning palus määruskaebuse jätta rahuldamata.
8.Vastustaja Justiitsministeerium leidis vastuses määruskaebusele, et halduskohus on põhjendatult 30. augusti 2017. a määrusega M.M. kaebuse tagastanud. Justiitsministeerium märgib, et teenistuslik järelevalve võib üldplaanis aidata kaasa kinnipeetavate õiguste paremale tagastamisele, kuid isiku subjektiivete õiguste kaitseks on õiguskorda loodud teised õiguskaitsemeetmed. Kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida analoog- ja digitaalsignaali kaudu teenuse saamise vahel, siis ei saa Justiitsministeerium olla rikkunud selles osas oma järelevalvekohustust. Tegutsemiskohustuse puudumisel ei saanud Justiitsministeerium olla õigusvastaselt tegevusetu.
9.Tartu Halduskohus jättis 12. oktoobri 2017. a määrusega M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. augusti 2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale rahuldamata ja edastas selle koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 30. augusti 2017. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
11.HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Halduskohus on
27.septembri 2017. a määrusega võtnud menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu
30.augusti 2017 määruse resolutsiooni p-i 1 peale (kaebuse tagastamine) ja tagastanud määruskaebuse resolutsiooni p-i 2 peale (kaebusest koopia väljastamata jätmine). Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on 8. septembri 2015. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 selgitanud, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on korraldav määrus HKMS § 11 lg 2, § 12 lg 1, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ning see ei ole edasi kaevatav. Seega on halduskohus määruskaebuse kaebusest koopia väljastamata jätmise osas õigesti tagastanud ning ringkonnakohtus on määruskaebemenetluses vaidluse all küsimus, kas halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud.
12.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. M.M. eesmärgiks kohtule kaebuse esitamisel on, et vangla edastaks raadio ja TV saateid analoogsignaali asemel digitaalsignaali vahendusel. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Halduskohus on analüüsinud kaebaja esitatud erinevaid nõudeid ning piisavalt põhjendanud, et vanglal puudub kohustus raadio ja TV saadete edastamisel minna üle digitaalsignaalile ning kaebajal puudub subjektiivne õigus seda nõuda. Vangistusseaduse § 31 lg 1 kommentaarides on märgitud, et vangla peab tagama kinnipeetavale võimaluse kuulata raadiot ja vaadata telerit olenemata sellest, kas tal on isiklik raadio või teler. Tegemist on ühe vanglavälise suhtlemise vormiga, mida vanglateenistus peab soodustama (Vangistusseadus.
Kommenteeritud väljaanne. J. Sootak, lk 96).Vaidlust pole selles, et kaebajal puudub VangS § 31 lg-s 1 sätestatud raadio- ja televisioonisaadete jälgimise võimalus, seega on kaebajale tagatud nii ajaveetmise võimalus kui päevakajaline informatsioon, mis võimaldab ennast kursis hoida eluga väljaspool kinnipidamisasutust.
13.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (RKHKm 6. septembrist 2007 nr 3-3-1-40-07, p 11; RKHKm
4.juunist 2013 nr 3-3-1-86-12, p 11). Seaduses on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. Ühe kaebuse lubatavuse eeldusena peab isikul olema kaebeõigus ja üheks kaebeõiguse tingimuseks on kaebaja subjektiivse avaliku õiguse riive. Kui kaebaja õiguste riivet ei eksisteeri, siis on seadusandja poolt antud kohtule õigus kaebus tagastada. Kuna käesolevas asjas kaebaja põhiõiguste riive puudub, siis ei ole kaebuse läbivaatamine põhjendatud.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus
30.augusti 2017. a määrus muutmata.
Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt/
rahuldamata
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
ning
Tartu
Halduskohtu
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.