M. M kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks, Viru Vangla 22.05.2017 vaideotsuse nr 612/126-3 tühistamiseks ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
Resolutsioon
1.Tagastada M. M kaebus tervikuna;
2.Jätta M. M taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Muud selgitused
Kohtumäärus edastada M. Mle.
Asjaolud
1.Kinnipeetav M. M esitas 20.02.2017 Viru Vanglale pöördumise (reg. nr 6-10/6298-1), milles taotles translatsioonivõrgu kaudu edastatavate telekanalite ja raadiojaamade analoogsignaali vahetamist digitaalsignaali vastu või lisada juurde digitaalsignaal. M. M arvates on digitaalsignaali TV pilt tunduvalt parem ja raadioheli kvaliteetsem.
Viru Vangla jättis 22.03.2017 vastusega nr 6-10/6298-2 M. M taotluse rahuldamata. Vangla oli seisukohal, et olemasolev ja toimiv analoogisignaal on piisavalt tõhus ja kvaliteetne ning selle väljavahetamiseks ei ole vajadust. Samuti oli vangla seisukohal, et M. Ml puudub õigus nõuda translatsioonivõrgu kaudu edastava signaali vahetamist või juurde lisamist.
3.M. M esitas 21.04.2017 Viru Vanglale vaide (reg. nr 6-12/126-1), milles palus 20.02.2017 pöördumises esitatud taotluste täitmist.
4.Viru Vangla jättis 22.05.2017 vaideotsusega nr 6-12/126-3 M. M vaide rahuldamata. Viru Vangla leidis, et analoogsignaali kaudu edastavate telekanalite pilt on kvaliteetne ja kanalite valik on piisav, et tagada kinnipeetavate informeeritus. Samuti on tagatud mõistlik valik nii raadio- kui ka telekanaleid.
5.M. M esitas 19.06.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub järgnevat: 1) Tühistada Viru Vangla 22.05.2017 vaideotsus ja kohustada Viru Vanglat täitma 20.02.2017 pöördumises esitatud taotlused; 2) tuvastada, et Viru Vangla käitus kaebaja suhtes võrreldes teiste vanglatega diskrimineerivalt, kui keeldus juurdepääsu võimaldamisest digitaalsignaalile; 3) tuvastada, et vangla direktor valetas, kui väitis, et vangla tehnika ei võimaldata edastada raadio- ja TV digitaalsignaali; 4) tuvastada, et Justiitsministeeriumi vanglate osakond on jätnud täitmata järelevalvekohustuse, mis tõi kaasa kaebaja õiguste piiramise ja diskrimineerimise. Kaebuse esitamise eesmärgina toob kaebaja välja preventiivse huvi ehk soovi ära hoida sarnaste rikkumiste kordumine tulevikus, kahjunõude esitamise kavatsuse ning ligipääsu saamise hea kvaliteediga suurele hulgale avalikule teabele. Ühtlasi on kaebuses esitatud taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja kaebusest koopiate väljastamiseks. Kaebaja soovib ka asja läbivaatamist kohtuistungil ning kohtuistungile sõltumatu eksperdi kutsumist ja eksperdile sissepääsu tagamist vanglasse. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja poolt välja toodud kaebuse esitamise eesmärke tõlgendab kohus M. M kaebust kui kaebust Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks - vahetada translatsioonivõrgu kaudu Viru Vanglas edastatavate telekanalite ja raadiojaamade analoogsignaal digitaalsignaali vastu või lisada juurde digitaalsignaal (HKMS § 37 lg 2 p 2), Viru Vangla 22.05.2017 vaideotsuse nr 6-12/126-3 tühistamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 1) ning Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse (seoses järelevalvekohustuse täitmata jätmisega) õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS 37 lg 2 p 6).
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et M. M kaebus kuulub tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
8.Seonduvalt kohustamisnõudega märgib kohus, et lähtudes HKMS üldpõhimõtetest (eelkõige HKMS § 2 lg-st 1) eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle kaalumiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 1, 4 ja 5). Ka Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-5-10 tehtud otsuse p-s 14 märkinud, et kohus peab kohustamiskaebuse rahuldamiseks hindama, kas toimingu sooritamine on haldusorganile õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda. Kohus leiab, et vanglal puudub vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt kohustus telekanalite ja raadiojaamade analoogsignaali vahetamiseks digitaalsignaali vastu ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda eelpoolnimetatud toimingu sooritamist. See, et digitaalsignaali televiisoripilt oleks natuke värvikam või raadio veidi kõlavam, ei kohusta vanglat üle minema digitaalsignaalile. Kohtu arvates on antud juhul oluline, et oleks tagatud vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-le
1 kaebaja õigus jälgida raadio- ja televisioonisaateid ja vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 44 kaebaja õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kaebusest ega ka muudest haldusmenetluse raames kogutud dokumentidest ei nähtu, et vanglas olemasoleva analoogsignaali tõttu oleks piiratud VangS § 31 lg-s 1 ja PS §-s 44 sätestatud kaebaja õigusi. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub antud juhul ilmselgelt kaebeõigus kohustamiskaebuse esitamiseks.
9.Lisaks kohustamisnõudele on kaebaja esitanud nõude ka Viru Vangla 22.05.2017 vaideotsuse nr 6-12/126-3 tühistamiseks. Kohus märgib, et HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kuna kohustamisnõude osas puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks vaideotsusega eraldiseisvalt rikutud, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine HKMS § 45 lg 4 alusel.
10.M. M on kaebuses ka taotlenud, et kohus tunnistaks Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tegevusetuse õigusvastaseks seoses järelevalvekohustuse täitmata jätmisega. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Õiguskirjanduses on leitud, kui õigustloov akt kaitseb ka isiku huve, siis on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist (vt Halduskohtumenetluse seadustik (kommenteeritud väljaanne) 2013, lk 180-181). VangS § 105 lg 4 kohaselt teostab Justiitsministeerium vangla üle teenistuslikku järelevalvet. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et teenistusliku järelevalve läbiviimiseks võib muu hulgas korraldada teenistusvalve, mis on vangla kontrollimine eesmärgiga avastada ja parandada ning edaspidi vältida vigu vangla tegevuses ja töökorralduses. Teenistusvalve teostamisse võib kaasata ametnikke ja töötajaid, kes kuuluvad vanglateenistusse, ning teisi asjatundjaid. Kohus leiab, et VangS § 105 lg-te 4 ja 5 eesmärgiks ei ole kinnipeetavate isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Seega Justiitsministeeriumi tegevus või tegevusetus seoses järelevalvekohustuse täitmisega või täitmata jätmisega ei riiva kaitsenormi teooriast lähtudes kaebaja õigusi. Järelikult ei ole M. M kaebus Justiitsministeeriumi tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu samuti lubatud.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. M kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebuses sisaldub ka taotlus kaebusest koopia saamiseks. Riigikohtu Halduskolleegium on analoogse taotluse osas avaldanud seisukohta, et ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt RKHKo 3-3-1-7-11, p 17). Ka antud asjas leiab kohus, et kaebusest koopia väljastamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigused jääda kaitseta, kui kohus ei väljasta kaebajale tema kaebusest koopiaid. Seetõttu jääb vastav taotlus rahuldamata.
13.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.