Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-159
Haldusasi
LucasOil Moto Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. oktoobri 2015. a maksuotsuse nr 12.23/025727-41 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – LucasOil Moto Invest OÜ, esindaja v.adv Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle OravHinno
Menetluse alus ringkonnakohtus
LucasOil Moto Invest OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta LucasOil Moto Invest OÜ 23. detsembri 2016. a apellatsioonkaebusele ja
28.augusti 2017. a täiendavatele seisukohtadele lisatud tõendid haldusasja nr 3-16159 materjalide juurde võtmata.
Jätta LucasOil Moto Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-159 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 13. novembril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-16-159 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 28.07.2014 teate nr 12.2-3/025727-1 alusel LucasOil Moto Invest OÜ 2014. a juuni käibemaksu tagastusnõude õigsust ning 15.08.2014 korralduse nr 12.2-3/025727-2 ja 14.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031697-1 alusel LucasOil Moto Invest OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust 2014. a juunist kuni augustini. Kontrolli tulemuste kohta koostas MTA 06.07.2015 kontrollakti nr 12.2-3/02572740, millele LucasOil Moto Invest OÜ esitas 13.08.2015 eriarvamuse.
2.Maksu- ja Tolliamet nõudis 26.10.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/025727-41 LucasOil Moto Invest OÜ-lt käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1, § 15 lg 1 ja § 24 lg 1 alusel tagasi äriühingu ettemaksukontole täidetud tagastusnõude 16 876,51 eurot ja kohustas LucasOil Moto Invest OÜ-d tasuma maksusumma 7277,76 eurot. Kontrolli tulemusena vähendas MTA äriühingu 2014. a juuni kuni augusti 0% määraga maksustatavat käivet kokku 78 530 euro võrra, suurendas 2014. a juuni ja juuli 20% määraga maksustatavat käivet 120 771,36 euro võrra ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 24 154,27 euro võrra. LucasOil Moto Invest OÜ deklareeris kontrolliperioodi käibedeklaratsioonidel (KMD) 0% määraga maksustatava käibe hulgas kaupade ja teenuste ühendusesisest müüki SIA-le Liivconnection kogusummas 78 530 eurot (30.06.2014 arve nr 26 alusel 41 800 kg rapsiõli summas 37 620 eurot; 29.07.2014 arve nr 32 alusel 25 000 kg parafoli summas 22 500 eurot; 30.07.2014 arve nr 33 alusel 2100 liitrit mootoriõli summas 3860 eurot; 11.08.2014 arve nr 34 alusel 15 000 kg päevalilleõli summas 14 550 eurot). MTA ei sea kahtluse alla kauba olemasolu ja kauba edasimüügi hinda, kuid leiab, et LucasOil Moto Invest OÜ ei ole viidatud arvete alusel SIA-le Liivconnection kaupa müünud ning toimunud ei ole kauba toimetamist teise liikmesriiki ega selle võõrandamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele. 2014. a juunis ja juulis võõrandatud kaup on jäänud Eestisse ning võõrandatud tundmatule kolmandale isikule. Kuna MTA tuvastas, et kogu 2014. a augustis soetatud rapsi- ja päevalilleõli on müüdud LucasOil Fuel OÜ-le, siis ei ole selles osas SIA-le Liivconnection vormistatud müüki topelt maksustatud. SIA-l Liivconnection puudus tavapärane majandustegevus ning äriühing ei ole olnud Läti maksuhaldurile kättesaadav, mistõttu ei saa tehingu toimumist kinnitada asjaolu, et tehingu osapooled on kauba müüki deklareerinud. Müüdud kauba reaalne transport teise liikmesriiki ei ole tõendatud, sealjuures ei ole esitatud sõiduki liikumist tõendavaid sõidumeeriku andmeid, osaliselt puuduvad kauba rahvusvahelise veo saatelehed (CMR) ja esitatud CMR-d ei ole usaldusväärsed, sest nende andmeid on regulaarselt muudetud või sisaldavad need mittetõest teavet. Ainuüksi vorminõuetele vastavate dokumentide vormistamine ei kinnita tehingute tegelikku toimumist. LucasOil Moto Invest OÜ selgitused ei ole usaldusväärsed, sest isik on muutnud oma ütlusi vastavalt sellele, 2(11)
3-16-159 kuidas talle tundub olevat kasulikum. Kontrollimisel leidis tõendamist, et kaupade pikaajalist hoiustamist ei ole toimunud ning 06.08.2014 seisuga puudusid 2014. a juunis soetatud rapsiõli, mootorõli ja parafol koguses 25 588 liitrit, millest tulenevalt kuulub nende kaupade müük deklareerimisele kaupade müügikuus. LucasOil Moto Invest OÜ poolt esitatud arved ei vasta KMS § 37 nõuetele, sest arvetele on märgitud tehingu ebaõige majanduslik sisu (kauba ostja, käibemaksu määr). Automaatse numbrituvastussüsteemi (ANTS) vahendusel on fikseeritud andmed piiriületuse kohta ajavahemikul 28.05.2014–29.05.2014, kuid perioodil 01.07.2014–31.08.2014 ei ole ANTS süsteem LucasOil Moto Invest OÜ esitatud CMR-del kajastatud aegadel veokite piiriületusi tuvastanud. Kuna kaupade toimetamine Lätti ei ole tõendatud, siis on täitmata 0% käibemaksumäära kohaldamise tingimused ja kauba müük kuulub maksustamisele 20% määraga. LucasOil Moto Invest OÜ deklareeris 2014. a juuni KMD-l sisendkäibemaksu hulgas Maardu Terminal AS-lt 02.06.2014 arve nr 00432 ja Jetoil AS-lt 02.06.2014 arve-saateleht nr M05290 alusel diislikütuse soetamist kogusummas 37 344 eurot (sh käibemaks 6224 eurot). LucasOil Moto Invest OÜ juhatuse liikme selgituste kohaselt hoiustatakse diislikütust Lool mahutites nr 17 ja nr 18. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla kütuse soetamist, kuid leiab, et LucasOil Moto Invest OÜ ei ole soetanud diislikütust oma veoki tarbeks, vaid edasimüügiks, jättes kütuse müügi 20% määraga maksustatava käibe hulgas teadlikult deklareerimata. LucasOil Moto Invest OÜ ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks, et äriühing on lühikese perioodi jooksul kasutanud ettevõtlusega seonduvalt ära ca 60 000 liitrit diislikütust. Kütuse hoiustamist ei ole toimunud, sest ettevõte rentis Remix Kinnisvara OÜ-lt mahutit nr 17 alles alates 01.07.2014 ja väide, et kütust hoiustati ka Lubja tn laos plastikkuubikutes, on paljasõnaline. LucasOil Moto Invest OÜ 03.07.2014 andmed kütuse jääkide kohta (7000 liitrit) ja MTA analüüs annavad alust arvata, et 25 000 liitri kütuse kulutamine 31 päeva jooksul ei ole reaalne. MTA 06.08.2014 kontrollaktis nr UNI-001 kajastatud mahutite nr 17 ja nr 18 diislikütuse kogusele (35 000 liitrit) ei saa tugineda, sest nimetatud kogus märgiti juhatuse liikme RZ sõnade alusel, mitte reaalse mõõdistuse põhjal. Lisaks oli mahuti nr 18 rentnik kontrollakti koostamise hetkel Net Oil OÜ. LucasOil Moto Invest OÜ on soetanud oma veoki tarbeks regulaarselt kütust Vibeliku tanklast. Kuna diislikütuse ostja ja edasimüügi hind ei ole maksuhaldurile teada, on maksustatavaks väärtuseks loetud kauba soetusmaksumus.
3.MTA jättis 18.12.2015 vaideotsusega nr 6-1/3114-2 rahuldamata LucasOil Moto Invest OÜ 25.11.2015 vaide MTA 26.10.2015 maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.LucasOil Moto Invest OÜ esitas 20.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.10.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/025727-41 tühistamiseks. Maksuhaldur on hinnanud vääralt kaebaja esitatud tõendeid ühendusesisese käibe toimumise kohta ja kõiki tõendeid tuleb hinnata kohtumenetluses uuesti. KMS § 7 lg-st 4 ei tulene kaebajale kohustust esitada kindlaid tõendeid. Maksuhalduri seisukoht parafoli kasutamise kohta on asjatundmatu. Kaebaja ületas Eesti-Läti piiri seal, kus ANTS süsteemi ei ole, mistõttu ei saa maksuhaldur tugineda ANTS andmetele. Kaebaja soetas diislikütuse enda tarbeks ning maksuhalduri järeldused diislikütuse tarbimise ja koguste kohta on ebapiisavad ning tõendamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2016 otsusega LucasOil Moto Invest OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus MTA 26.10.2015 maksuotsuse, 06.07.2015 kontrollakti ja 18.12.2015 vaideotsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Halduskohus ei vii kohtumenetluse raames läbi uut maksumenetlust ega anna hinnangut kõigile maksumenetluses kogutud tõenditele, võttes seisukoha üksnes menetlusosaliste esitatud väidete kohta. 3(11)
3-16-159 KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 24 lg 1 sätestab, et isik peab täitma maksukohustuslase kohustusi alates maksukohustuslasena registreerimise päevast, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu KMS §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär 0% kaubal, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Sätet ei kohaldata, kui KMS § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba, soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number. KMS § 7 lg 1 p 1 järgi on kauba ühendusesisene käive kauba võõrandamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud KMS § 7 lg-s 2 nimetatud juhtudel. KMS § 7 lg 4 sätestab, et kauba ühendusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Kui ei ole täidetud kauba ekspordi või ühendusesisese käibe tingimused, siis maksustatakse ka välisriigi isikule kauba võõrandamine Eestis 20% käibemaksumääraga, kui kaup anti ostjale üle Eestis. Asjaolu, et seda kaupa asutakse hiljem kasutama välisriigis, ei mõjuta kauba võõrandamisel tekkinud maksukohustust (vt Riigikohtu 20.11.2012 otsus nr 3-3-1-40-12, p 9). Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja ei ole SIA-le Liivconnection vaidlusaluseid kaupu (rapsi-, mootori- ja päevalilleõli ning parafoli) müünud ja kaebaja ei ole maksuhalduri põhjendatud kahtlust hajutanud. SIA-ga Liivconnection tehtud tehingute toimumist tõendab kaebaja arvetega, nende eest tasumisega, ostjaga peetud kirjavahetusega ning oma seletustega. Kauba olemasolus vaidlus puudub. Kauba vedude kohta esitas kaebaja maksuhaldurile CMR-d (v.a parafoli kohta), mis saavad tõendada kauba toimetamist teise liikmesriiki, kuid need peavad toetama ka teisi asjas kogutud tõendeid. Käibemaksukohustuse väljaselgitamisel lasub maksuhalduri põhjendatud kahtluse korral tõendamiskoormus maksukohustuslasel (vt Riigikohtu 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-65-13, p 19). Maksuhaldur on seadnud põhjendatult kahtluse alla toodete veo Lätti, sest ANTS andmete kohaselt ei ole veoki (reg.nr 515 BGX) ja haagise (reg.nr 479 BV või 851 GR) Eesti-Läti piiriületust 01.07.2014–31.08.2014 toimunud. Kaebaja ei ole nimetanud konkreetset marsruuti, mille kaudu kaubavedu toimus ja kus ületati Eesti-Läti piiri kohas, kus „arvatavasti ANTS süsteemi ei olnud“. Kaubavedusid tõendavate sõidumeerikute puudumine viitab kogumis asjaolule, et CMR-des toodud andmed ei ole õiged. Maksukohustuse määramisel on oluline, kas kaebaja poolt deklareeritud andmed on tõesed, mistõttu puudus maksuhalduril kohustus hakata tõendama seda, kus ja milleks vaidlusalust kaupa kasutati, või kas Lätis tohib müüa suvist diislikütust, millele on lisatud biolisandeid (nt kaebaja müüdud õli). Kontrollaktis on välja toodud, et kaebaja soetas perioodil 06.08.2014–27.08.2014 päevalilleõli 30 000 kg ja koos perioodil 01.07.2014– 08.07.2014 soetatud rapsiõliga omas kaebaja kokku 66 000 kg õli. Samas nähtub kaebaja esitatud 29.08.2014 arvelt nr 37.1, et kaebaja on müünud 66 000 kg rapsiõli (st kogu soetatud koguse) LucasOil Fuel OÜ-le. LucasOil Moto Invest OÜ ei ole taotlenud parafoli kasutamise osas ekspertiisi tegemist ja parafoli kasutamise osas on esitatud vaid paljasõnalisi väiteid. Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et vaidlusalusel arvel näidatud parafol jõudis SIA-ni Liivconnection. SIA Liivconnection tegevusala määratlemine äriregistris ei takista äriühingul osta ja edasi müüa rapsiõli või muid tooteid, kuid kauba ostmine ehitusmaterjalide ja mootorsõidukite varuosade müüja poolt tekitab kahtlusi, võttes arvesse, et peale 2014. a juunis rapsiõli soetuse deklareerimist muutusid Läti äriühingu esindajad maksuhaldurile 4(11)
3-16-159 kättesaamatuks ning äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja juhatuse liikme poolt vaidlusaluste tehingute korrektselt vormistamata jätmine ning maksuhaldurile ütluste andmisel faktidega eksimine või ütluste andmisest keeldumine viitab sellele, et tehingud ei ole toimunud sellisel kujul, nagu on näidatud vaidlusalustel arvetel. LucasOil Moto Invest OÜ soetas Maardu Terminal AS-lt 02.06.2014 arve nr 00432 kohaselt 24 786 kg diislikütust (sh arve terminaliteenuse eest summas 123,93 eurot), mille alusel deklareeris 2014. a juuni KMD-l sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu 5867,72 eurot. Samuti ostis kaebaja Jetoil AS-lt 02.06.2014 arve-saateleht nr M05290 alusel 30 000 liitrit diislikütust. Kaebaja väited umbes 60 000 liitri diislikütuse oma ettevõtluse tarbeks kasutamise kohta on tõendamata. Kaebaja esitas Net Oil OÜ-le perioodil 27.06.2014– 19.11.2014 kokku 134 arvet veoteenuse osutamise kohta, kuid nendest ei järeldu, kui suured olid vahemaad, kui palju kütust kulus ja kas kasutatud kütus oli see, mis soetati Maardu Terminal AS-lt ja Jetoil AS-lt. Oma tarbeks kütuse soetamise seab kahtluse alla asjaolu, et kaebaja ostis vaidlusalusel perioodil täiendavalt kütust tavapärastest bensiinijaamadest ning tõendamata on kütuse kasutamine plastmahutite puhastamisel või matkaauto tarbeks. Maksuhaldur tuvastas 06.08.2014 vaatluse käigus, et Loo tanklas asuvates mahutites nr 17 ja nr 18 oli 35 000 liitrit diislikütust, millest tulenevalt oli ära kasutatud 26 899 liitrit kütust, kuid kütusemahuti nr 18 rentnikuks oli samas Net Oil OÜ, mitte kaebaja. Asjas ei olnud vajalik selgitada oma tarbeks kasutatud kütuse kogust maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 alusel välja hindamise teel, sest puuduvad tõendit, mis viitaksid, et kaebaja üldse vaidlusalust diislikütust omatarbeks kasutas. Maksuhaldur on põhjalikult täitnud uurimiskohustust ning kogunud hulgaliselt tõendeid. Kaebaja on esitanud üksnes üldsõnalisi väiteid, et maksuotsust on motiveeritud ebapiisavalt. Maksumenetluses tuvastatu kohaselt ei ole LucasOil Moto Invest OÜ 30.06.2014 arvel nr 26, 29.07.2014 arvel nr 32, 30.07.2014 arvel nr 33 ja 11.08.2014 arvel nr 34 märgitud kaupade Lätti toimetamine leidnud tõendamist, mistõttu on täitmata 0% käibemaksumäära kasutamise tingimused (KMS § 15 lg 3 p 2) ning arvetel vormistatud kaupade müük kuulub maksustamisele 20% määraga (KMS § 15 lg 1). Lisaks ei ole kaebaja ettevõtlusega seonduvalt ära kasutanud ca 60 000 liitrit diislikütust, mistõttu kuulub diislikütus maksustamisele 20% käibemaksumääraga (KMS § 15 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.LucasOil Moto Invest OÜ palub 23.12.2016 apellatsioonkaebuses ning 28.08.2017 ja 11.09.2017 täiendavates seisukohtades tühistada halduskohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kuna kaebaja vaidlustas maksuhalduri poolt tõendite hindamise ja taotles kohtult tõendite uut hindamist, pidanuks halduskohus põhjendama, miks ei ole kaebaja esitatud tõendid (arved, tasumist tõendavad dokumendid, Lätis deklareeritud käive) KMS § 7 lg 4 tähenduses ühendusesisese käibe tõendamiseks piisavad. Sõidumeeriku andmete või piiriületuskohtade info edastamise kohustust KMS-st ei tulene ning nende tõendite mitteesitamisega ei saa kaasneda maksukohustuse tekkimist. Kaebaja ei ole kordagi muutnud oma ütlusi, vaid on neid üksnes täiendanud. Minevikusündmuste meenutamisel ei pruugi kõik asjaolud kohe meenuda. Kaebajale ei saa heita ette seda, et SIA Liivconnection ei olnud Läti maksuhaldurile kättesaadav. MTA sai pärast maksuotsuse koostamist Läti maksuhaldurilt teavet SIA Liivconnection 2014. a juuli ja augusti käibedeklaratsioonide kohta, kuid ei ole neid arvestanud. Kogutud tõendite (KMD-d ja kirjavahetus) alusel ei saa järeldada SIA Liivconnection majandustegevuse mittetoimumist. Kaebaja vedas oma transpordivahendiga kaupa teise liikmesriiki ning tehingute toimumist kinnitavad arved, 5(11)
3-16-159 pangaülekanded, e-kirjad, müüja ja ostja poolt allkirjastatud CMR-d, SIA Liivconnection 2014. a juuni kuni augusti deklareeritud käibed ning maksumaksja selgitused. Maksuhaldur tugineb ANTS andmetele põhjendamatult, sest süsteem ei toimi kõikidel piiriületuskohtadel ning maksukohustuslane ei pea enda piiriületusi dokumenteerima või filmima, et asjaolu tõendada. Halduskohtu põhjendused selle kohta, et kogu õli (66 000 kg) müüdi 29.08.2014 arve nr 37.1 alusel LucasOil Fuel OÜ-le, ei ole jälgitavad. Maksuhaldur ei ole eristanud tehinguid rapsiõliga ja päevalilleõliga. Kaebaja soetas EMB Grupp AS-lt 2014. a augustis päevalilleõli kokku 30 000 kg, millest SIA-le Liivconnection müüdi 11.08.2014 arve nr 34 alusel edasi 15 000 kg. Seega ei saanud LucasOil Fuel OÜ-le müüdud rapsiõli kogus sisaldada päevalilleõli, kuivõrd õli oleks soetatud 15 000 liitrit vähem, kui seda müüdi. Kaebaja ei müünud 2014. a augustis LucasOil Fuel OÜ-le päevalilleõli, vaid rapsiõli. Maksuhaldur ei ole võtnud seisukohta kaebaja väite osas, et Lätis tohib müüa suvist diislikütust, millele on biolisandina lisatud tavapäraselt rapsiõli. Seega ei pidanudki õli Eestis kasutama ja siin kütusesse segama. Maksuhaldur on esitanud pealiskaudseid ja valikulisi väiteid nii rapsiõli kättesaadavuse kui ka parafoli kasutamise kohta. Kaebaja soetas Saksamaalt 30.06.2014 arve nr D141417 alusel sünteetilist mootoriõli (kauba kood 34031990), mis oli kahjustunud silikoonõliga. MTA järeldas vääralt, et silikooni sisaldus õlis oli põhjendatud, sest sama kauba koodi alla kvalifitseeruvad ka sünteetilised määrdeõlid silikooni alusel, ja õli ei vajanud tegelikkuses parafoliga puhastamist. Asjas ei ole tegelikult uuritud, kas ja mis tingimustel mootoriõli parafoliga seguneb, kuigi kaebaja on selgitanud, et parafol hangub temperatuuril 5°C, mis võimaldas puhastada õli silikoonitükkidest. Sellele vaatamata ei ole maksuhaldur küsinud kaebajalt täiendavaid selgitusi ega teostanud ekspertiisi. Kaebaja ei ole keeldunud parafoli kohta maksumenetluses ütluste andmisest. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ seisukohad ei ole asjakohased ning maksuhaldur ei kaasanud kaebajat ekspertiisi juurde, mis võis mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et kaebaja soetas silikooniga kahjustatud õli, tõendab ka Ingenieurbüro Lischka GmbH kirjavahetus. Maksuhaldur ei ole vaidlustanud kontrolliperioodil veoteenuse osutamist, kuid on jätnud arvesse võtmata, et sellega kaasneb kütusekulu ja 02.06.2014 ostetud diislikütus kokku 61 899 liitrit oli soetatud tulevase kütusevajaduse tarbeks. Kaebaja kasutas teenuse osutamisel autosid, mis tarbivad diislikütust 27–40 l/km kohta, millele lisandub pumpamisel kaasnev kütusekulu. Seega on vaidlusalune kütus vähemalt osaliselt soetatud omatarbeks. LucasOil Moto Invest OÜ ei oma kütuse käitleja tegevusluba ja väited kütuse edasimüügi kohta on oletuslikud. Maksuhaldur oleks pidanud selgitama ettevõtja oma tarbeks kasutatud ja väidetavalt võõrandatud kütuse koguse välja hindamise teel. Sõidukite kasutamist ei saa hinnata ainult sõidumeerikute alusel, vaid tõendusliku väärtusega on ka kauba saatelehed, mida kaebajal ei ole säilinud, kuid mida maksuhaldur ei ole ka teenuse saajalt välja nõudnud. MTA 06.08.2014 kontrolli tulemusena vormistatud akti nr UNI-001 kohaselt oli mahutites nr 17 ja nr 18 kütust 35 000 liitrit. Net Oil OÜ mahuti nr 18 kasutamine kaebaja poolt ei ole välistatud. Vaidlusalusel perioodil on kaebaja ostnud täiendavalt kütust ka tavapärastest bensiinijaamadest, kuid tegemist oli peamiselt bensiini soetamisega. 2014. a augustis Vibeliku tanklast ostetud 200 liitri diislikütusega ei ole võimalik osutada veoteenust terve kuu lõikes üle Eesti. Juhatuse liikmele 2014. a-l neljal korral tehtud ülekanded selgitusega „kütus“ seondusid kontrolliperioodist väljapoole jääva kütuse soetamise kulude hüvitamisega.
7.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 10.02.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja on vaidlustanud üksikuid väiteid, jättes arvestamata nende koosmõju ja teised asjas kogutud tõendid. Apellatsioonkaebuses on valdavalt korratud varasemalt esitatud väiteid, mistõttu jääb ka MTA kontrollaktis, maksuotsuses, vaideotsuses ja senises kohtumenetluses esitatud 6(11)
3-16-159 seisukohtade juurde. Maksuotsuses on põhjendatud, miks SIA-ga Liivconnection tehingute toimumine ja ühendusesisese käibe tekkimine ei ole tõendatud, vaatamata Lätis esitatud deklaratsioonidele ning väljastatud ja tasutud arvetele. Sõidumeerikute puudumine ja piiriületuskohtade mitteavaldamine kinnitavad kahtlusi tehingute toimumises. MTA on rajanud oma seisukoha muu hulgas asjaolule, et kaebaja juhatuse liikme selgitused on olnud vastuolulised ja ajas muutuvad. Kaebajale ei ole heidetud ette SIA Liivconnection käitumist, kuid tehingu asjaolud viitavad maksupettusele ning kaebajat ei saa lugeda heauskseks müüjaks. Maksuotsuses on käsitletud asjaolu, et SIA Liivconnection deklareeris 2014. a juunis kaebajalt kauba soetamist, kuid käibe deklareerimine ei näita, et kaup on ka tegelikult Eestist välja viidud. Apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid (Eesti ja Läti maksuhaldurite kirjavahetus ning kaebajale 07.01.2016 tehtud korraldus) tuleb jätta kõrvale, sest nende varasemalt esitamata jätmist ei ole millegagi põhjendatud. Teabevahetus toimub küll Euroopa Komisjoni ühendusesisese käibemaksualase infovahetuse andmebaasi (VIES) süsteemi kaudu, kuid välistatud pole ka vastava riigi maksuhaldurilt täiendava teabe küsimine. Andmed SIA Liivconnection 2014. a juuli ja augusti käibedeklaratsioonide kohta jõudis maksuhaldurini alles 08.01.2016, kuid see ei andnud maksuotsuse osas alust menetluse uuendamiseks. Maksuhaldur ei ole tuginenud pelgalt sõidumeerikute andmete või CMR-de puudumisele, vaid kõigile asjaoludele nende kogumis. ANTS süsteemi andmetest nähtub Ikla piiripunktis 20.06.2014 kaks piiriületust sõidukiga 515 BGX ja haagisega UG 123, kuid muude piiriületuste osas ei ole kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid või täpsustavaid selgitusi, mille alusel saaks ühendusesisese käibe lugeda toimunuks. Parafoli kasutamise osas ei ole etteheited põhjendatud. Praegusel juhul on olulised eelkõige Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ korduvad selgitused, mille kohaselt määrdeõli segamisel parafoliga need lahustuvad üksteises, seevastu silikoonõli ei lahustu mootoriõlis, kuid lahustub diislikütuses. Kaebaja arvel näidatud aine oli määrdeõli, mitte mootoriõli, seega olid selgitused asjakohased. Diislikütuse omatarbeks soetamist ja sellega seonduvalt veoteenuse osutamist ning kütuse kasutamist matkaauto tarbeks ja plastmahutite pesemiseks on maksuhaldur ja halduskohus piisavalt analüüsinud. Tõendamata on kaebaja väide, et tanklast täiendavalt soetatud kütusega sai sõita maksimaalselt 500 km. Väidetavalt omatarbeks ja veoteenuse osutamiseks kasutatud kütuse kogus ja läbisõidetud kilometraaž on tõendamata (sh ei ole ära näidatud kütuse pumpamisel lisanduvat kütusekulu). Asjaolu, et kaebaja ei oma kütuse käitleja tegevusluba, ei takista kütuse edasimüüki seaduse sätteid rikkudes. Kontrollaktis on analüüsitud asjaolu, et mahutisse nr 18 ei mahtunud 02.06.2014 soetatud kütus, sh võttes arvesse, et kaebaja pidi Loolt kütust vedama 29 899 liitrit. Samuti on kontrollaktis tuginetud asjaolule, et Vibeliku tanklast on ostetud diislikütust, bensiini ostud on tehtud teistest tanklatest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.LucasOil Moto Invest OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
9.LucasOil Moto Invest OÜ on 23.12.2016 apellatsioonkaebusele lisanud uute tõenditena (tl 58-65p) Läti maksuhalduri 18.12.2015 SCAC-päringu ning sellega seonduva Eesti ja Läti maksuhaldurite 07.–08.01.2016 e-kirjavahetuse, samuti MTA 07.01.2016 korralduse nr 141/6447-1, millega LucasOil Moto Invest OÜ-d kohustati andma täiendavat teavet ja esitama 7(11)
3-16-159 dokumente seoses LucasOil Moto Invest OÜ ja SIA Liivconnection vahel 2014. a juulis ja augustis tehtud tehingute kohta. Lisaks esitas LucasOil Moto Invest OÜ 28.08.2017 täiendavate seisukohtade lisadena (tl 97-100) asja materjalide juurde võtmiseks EMB Grupp AS juhatuse liikme Viktor Sbrodovi 28.08.2017 vastuse apellandi esindaja järelepärimisele, milles kinnitatakse, et 2014. aastal oli Baltikumi turul puudujääk eelkõige rapsiõlist, kuid nemad soetasid seda LucasOil Moto Invest OÜ tarbeks Euroopast. Kirjale on lisatud tabelid andmetega EMB Grupp AS ja LucasOil Moto Invest OÜ vahel 16.06.2014–14.11.2014 toimunud tehingute kohta (käibeandmik ja kontokaart).
10.HKMS § 198 lg 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui halduskohus on jätnud tõendi või asjaolu põhjendamatult tähelepanuta (p 1), menetlusosaline ei saanud asjaolule või tõendile tugineda halduskohtu poolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu (p 2) või asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel (p 3). HKMS § 189 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline põhistama uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust ning juhul, kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
11.Ringkonnakohus nõustub MTA-ga, et kaebajal puudusid igasugused takistused MTA 07.01.2016 korralduse ning Läti ja Eesti maksuhaldurite teabevahetust puudutavate tõendite esitamiseks juba esimese astme kohtu menetluse ajal, sest vastavad dokumendid edastati LucasOil Moto Invest OÜ-le juba enne kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seejuures ei ole kaebaja toonud välja mingeid sisulisi põhjendusi, miks on uued tõendid esitatud alles apellatsiooniastmes. Kuna kaebaja ei ole tõendite esitamisega hilinemist põhistanud, jäävad need HKMS § 198 lg 3 alusel tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendid lisaks vajalikud asja õigemaks lahendamiseks, sest SIA Liivconnection poolt 2014. a juuni kohta esitatud käibedeklaratsiooni (mille kohta olid MTA-l andmed olemas juba enne vaidlusaluse maksuotsuse tegemist) puudutavad seisukohad on laiendatavad ka 2014. a juuli ja augusti deklaratsioonidele. Nagu MTA on selgitanud, ei andnud ka Läti maksuhaldurilt täiendavalt laekunud teave, et SIA Liivconnection on 2014. a juulis ja augustis deklareerinud kaupade soetust LucasOil Moto Invest OÜ-lt, alust maksumenetluse uuendamiseks, sest esitatud deklaratsioone ei saanud pidada usaldusväärseteks.
12.LucasOil Moto Invest OÜ 28.08.2017 menetlusdokumendile lisatud EMB Grupp AS 28.08.2017 e-kiri koos manustega on mõjuva põhjuseta esitatud pärast ringkonnakohtu määratud uute avalduste või tõendite esitamise tähtaega (21.08.2017), mistõttu tuleb need jätta HKMS § 62 lg 1 alusel asja materjalide juurde võtmata. Lisaks on EMB Grupp AS 28.08.2017 selgitus rapsiõli defitsiidi kohta üldine ja paljasõnaline ning osaliselt vastuolus V. Sbrodovi 08.05.2015 maksumenetluses antud ütlustega (vt MTA 11.03.2016 vastuse lisa 62). Apellant ei ole esitanud mingeid sisulisi põhjendusi, miks on EMB Grupp AS-lt küsitud täiendavaid selgitusi toimunud õlitehingute kohta alles apellatsioonimenetluse lõppfaasis. Seega ei ole tõendite juurdevõtmiseks alust ka HKMS § 198 lg 3 järgi.
13.SIA-ga Liivconnection väidetavalt tehtud tehingutele kui ühendusesisesele käibele 0% käibemaksumäära rakendamisega seonduvalt on vaidlus selle üle, kas maksuhaldur tuvastas SIA-ga Liivconnection deklareeritud tehingutega seoses õigesti, et kauba (rapsiõli, parafol, mootoriõli, päevalilleõli) teise liikmesriiki toimetamist ja seega ühendusesisest käivet KMS § 7 lg 1 tähenduses ei ole toimunud, mistõttu kuulus kohaldamisele 20% käibemaksumäär. Puuduvad väiteid, et maksuhaldur oleks määranud ebaõigesti kauba müügihinna või eksinud tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja oli edasi müüdud kauba eelnevalt soetanud, mistõttu oli kaup tegelikult olemas. Maksumenetluses on 8(11)
3-16-159 kaebaja esitanud CMR-saatelehed rapsi-, päevalille- ja mootoriõli kohta (MTA 11.03.2016 vastuse lisad 32 ja 33), kuid mitte tõendeid parafoli vedamise kohta.
14.Halduskohus ei saa hakata maksuhalduri asemel ise maksumenetlust toimetama või kordama, kuid kohtumenetluses on võimalik kontrollida maksuotsuse õiguspärasust ja põhjendatust, sh hinnata maksuotsuse aluseks olnud või maksuhalduri poolt kõrvale jäetud tõendeid. Selline kontroll ei saa siiski toimuda abstraktselt, vaid olukorras, kus maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja maksuhaldur on tõendite kogumile tuginedes maksuotsuses mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (vt Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 19; 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p 11; 11.02.2014 otsus nr 3-3-165-14, p 9; 20.06.2007 otsus nr 3-3-1-34-07, p-d 11-12). Tõendamiskoormuse MKS § 150 lg 1 alusel maksukohustuslasele üleminek ei tähenda iseenesest, et maksukohustuslane peaks maksusumma vaidlustamise korral esitama vaide- või kohtumenetluses tingimata täiendavaid tõendeid. Maksusumma määramisel tehtud eksimusi on võimalik tõendada muu hulgas sel viisil, et maksukohustuslane juhib tähelepanu maksuhalduri vigadele maksumenetluse käigus kogutud tõendite hindamisel, kuid väiteid uurimiskohustuse rikkumisest tuleb konkretiseerida ja põhjendada.
15.Kaubale 0% käibemaksumäära kohaldamiseks peavad olema esitatud asjakohased ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et ühendusesisene käive on tegelikult toimunud ja kaup Eestist välja toimetatud. Puudub konkreetne ja ammendav loetelu dokumentidest, millega saab tõendada tehingu toimumist ja kauba tarnimist (vt Riigikohtu 20.11.2012 otsus nr 3-3-140-12, p-d 6-7). Sellisteks tõenditeks võivad olla kõik haldusmenetluses lubatud tõendid. MKS § 56 lg 2 alusel tuleb maksukohustuslasel pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada ja vajadusel esitada tõendeid selliste asjaolude kohta. Kauba või teenuse soetamise otstarve peab olema kas ilmselge või peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav. Ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta tõendite kogumine ja säilitamine on aga kontrollitavuse tagamiseks maksukohustuslase kohustus (vt Riigikohtu 22.06.2009 otsus nr 3-3-1-43-09, p 14). Käibemaksukohustuse väljaselgitamisel lasub põhjendatud kahtluse korral täiendava tõendamise koormus maksukohustuslasel. Maksukohustuslane peab oma ettevõtlust ja maksuarvestust korraldama nii, et põhjendatud kahtlusteks poleks alust või sellise kahtluse tekkimisel oleks täiendavate tõendite esitamisega võimalik kahtlus hajutada või vähemalt näidata, et maksukohustuslane on järginud hoolsusnõudeid (vt Riigikohtu 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-65-13, p 19).
16.Maksuotsuses ei ole heidetud LucasOil Moto Invest OÜ-le ette SIA Liivconnection käitumist või maksude deklareerimise ja täitmise kohustuse rikkumist, vaid asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud usaldusväärselt tõendada kauba transportimist Läti Vabariiki. MTA 06.07.2015 kontrollakti p-s 1.1.2 (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 74), 26.10.2015 maksuotsuse p-s 3.1 (tl 8-14) ja 18.12.2015 vaideotsuse p-s 6 (tl 15-17p) ning halduskohtu otsuse p-des 39-44 on asutud põhjendatult seisukohale, et maksumenetluses kogutud tõendeid ja selgitusi kogumis hinnates on usutav maksuhalduri kahtlus, et SIA-le Liivconnection 30.06.2014 arve nr 26, 29.07.2014 arve nr 32, 30.07.2014 arve nr 33 ja 11.08.2014 arve nr 34 (MTA 11.03.2016 vastuse lisad 18, 21, 22 ja 23) alusel müüdud kauba transport Lätti ei ole tõendatud ja arvetel ei kajastu kauba tegelik ostja. Kaebaja ei ole suutnud maksuotsuse vaidlustamisel esitada täiendavaid tõendeid või usutavaid selgitusi, mis maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümber lükkaksid. Maksuhaldur on õigesti rõhutanud, et maksusumma määramiseks puudub vajadus
9(11)
3-16-159 tõendada või välja selgitada, kes oli kauba tegelik ostja, vaid piisab tõenditele tuginevast ja veenvalt põhjendatud kahtlusest, et ostjaks ei olnud arvetel näidatud isik.
17.Äriühingu maksumenetluses esitatud dokumentide (CMR-d, arved, maksekorraldused) usaldusväärsust vähendab ringkonnakohtu hinnangul muu hulgas asjaolu, et EBM Grupp ASlt 16.06.2014 arve-saatelehe nr 5524 ja 25.06.2014 arve-saatelehe nr 5560 (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 25, lk 9-10) alusel ostetud 41,8 tonni rapsiõli olevat EBM Grupp AS juhatuse liikme V. Sbrodovi ütluste kohaselt pumbatud kaubale järgi tulnud auto tsisterni (MTA 11.03.2016 vastuse lisad 62 ja 77), kuid SIA Liivconnection kinnitas ostetava rapsiõli koguse (41,8 tonni) alles 28.06.2014 e-kirjas (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 38) ja kaup on veetud käsikirjaliste parandustega CMR-de kohaselt Loo alevikust (Vibeliku tee 15) Lätti alles 20.07.2014 ja 27.07.2017 (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 33), siis tulnuks seda vahepealsel ajal ladustada, kuid LucasOil Moto Invest OÜ juhatuse liikme RZ 21.08.2014 seletuste kohaselt ladustati kõnealuses kohas hoopis muud rapsiõli (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 10) ja 08.01.2015 seletustes on ta hoopiski väitnud, et Lool hoiustati kütust (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 16) ning 01.12.2014 e-kirja kohaselt ladustatakse õli Lubja tee 32 (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 42). Vastuolud kaebaja esindaja seletustes ei saa olla tingitud pelgalt inimlikest eksimustest sündmuste meenutamisel, sest väidetavatest tehingutest ei olnud selleks hetkeks möödunud veel kuigi pikk aeg, samuti ei ole need seletatavad muul eluliselt usutaval viisil (vt Riigikohtu 02.06.20104 otsus nr 3-3-1-27-14, p 14). Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud kauba hoiustamise ja vedamisega seonduvaid asjaolusid, mistõttu sõltumata sellest, kellele kaup tegelikult tarniti (LucasOil Fuel OÜ või tundmatu kolmas isik), ei ole kaebaja tõendanud KMD-del deklareeritud ühendusesisese käibe teket ja kauba vedu Läti Vabariiki SIA-le Liivconnection.
18.Vaidlus puudub selles, et ANTS süsteem on kaebaja veoki piiriületuse registreerinud 20.06.2014, st enne väidetavat kaubatarnet SIA-le Liivconnection (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 74-2). Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ANTS süsteemi poolt registreeritud teabega ei ole isegi kaudselt võimalik tõendada Eesti-Läti piiriületuste puudumist. Kuna vastavaid andmeid kogutakse automatiseeritult, siis ei oleks tõepoolest põhjust omistada võimalikele üksikutele ebakõladele kaugeleulatuvat tähendust, kuid olukorras, kus varasemalt on kaebaja veoki piiriületus registreeritud, puudub mõistlik põhjus arvata, et kõik hiljem toimunud piiriületused on jäänud mingil põhjusel registreerimata või toimusid need mingis kõrvalises kohas, kus ANTS süsteem ei pruugi toimida. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, millist marsruuti siis kauba vedamiseks kasutati ja pole ka eluliselt usutav, et Harjumaalt Riiga sõitmiseks oleks mõistlik ettevõtja kasutanud muud trassi peale Ikla piiripunkti läbivat põhimaanteed.
19.Õlide ja parafoli edasimüügi puhul ei ole praegusel juhul määrava tähtsusega see, mis otstarbel ostja või kaebaja on kauba soetanud (edasimüük, biokütuse tootmine, silikooniga rikutud õli puhastamine parafoliga vms), vaid asjaolu, et kauba ühendusesisese käibe (sh Lätti toimetamise) kohta puuduvad usutavad tõendid ja veenvad selgitused.
20.LucasOil Moto Invest OÜ kordab apellatsioonkaebuses varasemalt esitatud väiteid, mille kohaselt soetati 61 899 liitrit diislikütust ettevõtte enda tulevase kütusevajaduse tarbeks ning maksuhaldur on põhjendamatult jätnud arvestamata kütusekulu, mis kaasnes veoteenuse osutamisega, kütuse pumpamisega, plastmahutite puhastamisega ja matkaauto kasutamisega. Maardu Terminal AS-lt ja Jetoil AS-lt diislikütuse soetamisega seonduvalt on sisuline vaidlus selles, kas maksuhaldur asus põhjendatult seisukohale, et kaebaja ei soetanud diislikütust enda ettevõtluses tarbimiseks, vaid müüs selle edasi tundmatule kolmandale isikule. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on diislikütuse ostuarvetel märgitud käibemaksu summat kajastanud oma deklareeritud sisendkäibemaksu arvestuses. 10(11)
3-16-159
21.Ringkonnakohus nõustub MTA 06.07.2014 kontrollakti p-s 1.2.2.2, 26.10.2015 maksuotsuse p-s 3.2 ja halduskohtu otsuse p-des 47-48 toodud seisukohtade ning järeldustega, et diislikütuse oma tarbeks kasutamine ei ole tõendatud ega pea vajalikuks vastavaid põhjendusi üle korrata. Maksumenetluses esitatud tõendite kohaselt on kaebaja soetanud Vibeliku tanklast ühel korral diislikütust 200 liitrit, ülejäänud kuludokumendid on seotud teiste tanklate või kaupadega (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 125). Samas ei tõenda muude diislikütuse ostuarvete puudumine kaebaja väidet, et 2014. a juunis soetatud 61 899 liitrit diislikütust tarbiti kaebaja majandustegevuses, mitte ei müüdud edasi. LucasOil Moto Invest OÜ ei ole maksuotsust vaidlustades lükanud ümber maksuhalduri hinnangut, et kaebajal puudus võimekus hoiustada üheaegselt 61 899 liitrit diislikütust ning ostetud kütuse mahtu arvestades ei saanud see kuluda transporditeenuste osutamiseks. Net Oil OÜ-le 2014. a juunist kuni novembrini osutatud veoteenuste (MTA 11.03.2016 vastuse lisa 128) kohta esitatud saatedokumentide ja selgituste kohaselt toimus kauba vedu marsruudil Miiduranna tn 46, Viimsi – Vibeliku tee 15, Loo – Kroodi tn 4, Maardu – Lao tn 29, Maardu (MTA 11.03.2016 vastuse lisad 72 ja 182), kuid eeltoodud vahemaad ei saa isegi apellatsioonkaebuses märgitud kütusekulu (kuni 40 liitrit 100 km kohta) arvestades kuidagi põhjendada 61 899 liitri diislikütuse olulises osas või täielikku tarbimist (sellest jätkunuks ligi 155 000 km läbimiseks). Kaebaja on muu hulgas esitanud kohtumenetluses väite selle kohta, et välistada ei saa mahuti nr 18 rentimist Net Oil OÜ-lt, kuid see on jäänud üksnes oletuslikuks. Kogutud tõendite alusel tuleb järeldada, et LucasOil Moto Invest OÜ rentis alates 01.07.2014 Lool mahutit nr 17 ning muudel aegadel ja teiste mahutite kasutamine ei ole tõendatud.
22.MKS § 94 kohaldamine saab olla asjakohane olukorras, kus maksuhalduril puuduvad maksu määramiseks vajalikud tõendid. Praegusel juhul ei ole maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud ebaselged, mistõttu ei ole maksusumma hindamise teel määramine vajalik ega põhjendatud (vt Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12, p 27; 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 38). Maksuhaldur on asunud selgelt seisukohale, et kogu Maardu Terminal AS-lt ja Jetoil OÜ-lt soetatud diislikütus on edasi müüdud ja kaebaja pole suutnud usutavalt tõendada oma väidet, et vähemasti osaliselt tarbiti soetatud diislikütus ära tema ettevõtluse raames transporditeenuste osutamiseks.
23.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb LucasOil Moto Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.11.2016 otsus muutmata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et LucasOil Moto Invest OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 724,62 eurot (tl 69; tl 82) ja kandnud õigusabikulusid 2368,80 eurot (tl 80-89). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole esitanud andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.