LucasOil Moto Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.10.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/025727-41 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – LucasOil Moto Invest OÜ, esindaja juh. liige Ruslan Zelenski Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle Orav
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 26.10.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/025727-41 nõuti tagasi LucasOil Moto Invest OÜ-lt ettemaksukontole täidetud tagastusnõue 16876,51 eurot ja kohustati teda tasuma maksusumma 7277,76 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei olnud kaebajal õigust kontrollitaval perioodil kajastada 0% maksustatavas käibes kaupade (rapsi- ja päevalilleõli, parafol, mootoriõli) müüki SIA-le Liivconnection arvete alusel, sest kaupade toimetamist Lätti ja müüki SIAle Liivconnection ei ole toimunud. Seega kuulub vormistatud kaupade müük maksustamisele 20% käibemaksumääraga. Samuti tuvastas MTA, et kaebaja ei ole soetanud diislikütust oma veoki tarbeks, vaid edasimüügiks. Seega on kaebaja jätnud deklareerimata juuni 2014 KMD-l 20% määraga maksustatava käibe hulgas diislikütuse müügi.
MTA 18.12.2015 vaideotsusega nr 6-1/3114-2 jäeti LucasOil Moto Invest OÜ vaie rahuldamata.
3.LucasOil Moto Invest OÜ esitas 20.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 26.10.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/025727-41 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on õigusvastane, kuna maksuhaldur on rikkunud maksuotsuse andmisel maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg-t 1 ja lg-t 3 ning MKS § 95 lg-t 1 ja
2.Kaebaja vaidlustab kõik maksuhalduri poolt maksukohustuse suurendamise aluseks olevad asjaolud ja tõendite pinnalt tehtud maksuhalduri järeldused ja leiab, et maksuhaldur on tõendeid valesti hinnanud ning teinud tõendite hindamisest ebaõigeid järeldusi. Samuti on maksuhaldur rikkunud maksumenetluses uurimispõhimõtet, jättes maksukohustust suurendavad asjaolud välja selgitamata.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja on vaidlusalused rapsiõli, parafoli ja päevalilleõli soetanud ja kauba eest tasunud. Käibemaksu nimetatud kauba soetamisel on arvatud maha kooskõlas käibemaksuseadusega (KMS). Parafoli puhul on riigile tasutud ka õiges suuruses kütuseaktsiis. Kaebaja on esitanud arved ja arvete eest tasumised selle kohta, et kõnealused kaubad võõrandati Läti äriühingule SIA Liivconnection. Kaebaja tõendas kaupade ühendusesisest võõrandamist SIA-le Liivconnection arvega, arvete tasumise eest tasumisega (raha laekumisega pangakontole), ostjaga peetud kirjavahetusega ning oma seletusega. Kauba vedude kohta esitas kaebaja maksuhaldurile rahvusvahelise veose saatelehed (CMR), v.a parafol. Kaebaja leiab, et need tõendid on ühendusesisese võõrandamise tõendamiseks piisavad. Kaebajalt ei saa nõuda muude tõendite esitamist tulenevalt käibemaksudirektiivist ja MKS § 7 lg-st 4. Samuti andis kaebaja maksuhaldurile täiendavaid selgitusi seonduvalt SIA-ga Liivconnection.
6.Alati võib leida isikute ütlusest vigu, ebakõlasid jne. See on paratamatu, sest ütlustes annavad isiku välja selle teave, mida nad mäletavad. Samas ei pruugi see teave olla piisavalt täpne ja õige. Mõistlik on lähtuda dokumentaalsetest tõenditest, sest antud asjas ei ole põhjust arvata, et kaebaja on dokumente võltsinud või esitanud nendes ebaõiget teavet. Kaebaja juhatuse liige tegutseb äriühingus üksi ning peab äriühingus tegema kõiki tegevusi ja toiminguid. Tegevuse korrektsus sõltub ajast ja võimalustest. Usutav on see, et juhatuse liige ei pööra tähelepanu igale detailile ning dokumendile ja selle vormistamisele. Kaebajat ei pea puuduste korral karistama maksude määramisega.
7.Vastustaja ei ole kontrollinud ega ümber lükanud versiooni, et Läti Vabariigis tohib müüa suvist diislikütust, millele on lisatud biolisand. Selleks võibki olla kaebaja müüdud õli.
8.Kaebaja teatas maksuhaldurile, et neil ei ole sõidumeerikutes andmed säilinud ja puudub kaart nende andmete kättesaamiseks, mistõttu neid ka esitata. Sõidumeerikute andmed ei kuulu käibemaksuseaduse (KMS) § 7 lg-s 4 nimetatud andmete alla ning nende mitteesitamine ei saa tuua kaasa maksukohustuse tekkimist.
9.Maksuhaldur tugineb ka põhjendamatult numbrituvastussüsteemi (ANTS) andmetele, kuigi maksuhaldur ei ole tõendanud, et numbrituvastussüsteem toimib kõikidel piiriületuse kohtadel. Kaebaja ületas piiri seal, kus arvatavasti ANTS süsteemi ei olnud. Samuti on tõendamata maksuhalduri väited, et kaebajal puudus päevalilleõli, mida Läti äriühingule müüa ja see müüdi hoopis LucasOil Moto OÜ-le. Maksuhalduri väiteid kontrollida ei ole võimalik, mistõttu rikutud on MKS § 95 lg-d 1 ja 2.
10.Parafoli kasutamise osas on maksuhalduri järeldused asjatundmatud. Kaebaja taotles maksumenetluses, et kui Maksu- ja Tolliamet ei pea parafoli teel silikooni tükkide eemaldamist usutavaks, siis tuleb viia läbi ekspertiis või katse. Katse võib läbi viia Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ esindajate osavõtul. Maksuhaldur katse läbiviimist ei korraldanud, kuid jätkuvalt väidab, et ei ole võimalik teostada parafoli lisamist mootorõlisse ilma, et ained omavahel ei segune. Selline väide on täiesti tõendamata. Asjas ei ole uuritud, kas ja mis tingimustel mootoriõli seguneb parafoliga. Kaebaja on maksuhaldurile selgitanud, et parafol hakkab juba temperatuuril +5oC hanguma. Just hangumise protsess võimaldas õli puhastamist silikooni tükkidest. Mingit kahe aine
segamist ei ole toimunud. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ei ole olulist teavet andnud, vaid on vastanud revidendi asjatundmatutele küsimustele.
11.Maksuotsusest tuleneb, et maksuhaldur ei ole aru saanud sellest, et kaebaja soetas mootoriõli, mis oli kahjustatud silikooniga. Eriarvamusega esitatud e-kirjavahetus Ingenieurbüro Lischka GbmH-ga tõendab, et mootorõli oli kahjustatud. Maksuhaldur ei ole neid tõendeid hinnanud, rikkudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg-t 2. Parafoli kasutati selle silikooni eemaldamiseks õlist. Pärast parafoliga õlist silikooni tükkide eemaldamist võõrandas kaebaja selle kauba SIA-le Liivconnection. Kaebajal oli hea meel, et sellest kaubast lahti sai, sest seda ei oleks saanud mujal kasutada kui kütmiseks või hävitamiseks, sest parafol oli silikooni tükkidega. Seepärast ei saanud kaebaja seda kaupa müüa kui aktsiiskaupa. Tegemist oli kahjustanud kaubaga, mis kuulus äraviskamisele. Seepärast ei pidanud kaebaja vajalikuks hakata järgima kaeba vedamisel ATKAES nõudeid eesmärgiga saada tagasi Eestis makstud aktsiis.
12.Maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja tegevuses maksupettust ega maksupettuses osalemist. Arvestamata on jäetud ka asjaolu, et SIA Liivconnection on kaebajalt kauba soetamise deklareerinud. Ka selle asjaolu puhul on tegemist olulise tõendiga, mis kinnitab kaebaja poolt ühendusesiseste tehingute tegemist.
13.Kaebaja taotleb antud asjas 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), mida on muudetud nõukogu 7.12.2010 direktiiviga 2010/88/EL (ELT L 326, lk 1; „käibemaksudirektiiv”), artikli 138 lõike 1 vahetut kohaldamist ja selle sätte alusel ühendusesiseselt kauba võõrandamiselt käibemaksu tasumisest vabastamist.
14.Asjas on tõendatud, et kaebaja soetas diislikütuse. Kaebaja selgitas, et on seda kasutanud omatarbeks, veokite tankimiseks ning veoteenuse osutamiseks. Maksuhalduril tuli tuvastada, kas ja kui palju diislikütust 26 899 liitrist on ettevõtlusega seotud. Samuti peab maksuhaldur selgimata välja, palju võtab veok kütust kauba peale pumpamisel ja välja pumpamisel. Neid koguseid tuleb arvestada iga veo korral, sest kaebaja teostas just kütuse vedu. Maksuhaldur oleks pidanud välja selgitama omatarbeks ja väidetavalt võõrandatud kütuse koguse hindamise eel. Maksuhaldur on maksutanud kogu soetatud kütuse kui müüdud kütuse, kuigi maksuhalduri ametnikud tuvastasid 06.08.2014 vaatluse käigus kütuse jäägi ning kaebaja on esitanud arved osutatud veoteenuste kohta ning teinud on isegi oma kauba vedusid teistesse riikidesse. Maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud, kas üksikute soetatud kütuse arve alusel soetatud kütusega oli nimetatud teenuse osutamine ja vedude tegemine võimalik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et 26.10.2015 maksuotsus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. MTA ei ole tõendeid valesti hinnanud ega rikkunud kaebaja poolt näidatud MKS norme ega uurimispõhimõtet ning on teinud tõendite hindamise tulemusena õiged järeldused.
16.Parafoli osas ei ole KMS § 7 lg 4 ega ka käibemaksudirektiivi artikkel 138 lõike 1 kohaldamiseks üks kohustuslikest tingimustest täidetud. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et parafol Eestist Lätti veeti. CMR-des, mida kaebaja MTA-le tehingute tõendamiseks esitas, esinevad olulised vead, mistõttu ei tõenda need kaupade väljavedu Lätti. Seega on ka ülejäänud kaupade osas tõendamata see, et kauba vedu Eestist Lätti toimus.
17.Kuivõrd käesolevas asjas müüja (LucasOil Moto Invest OÜ) ei tõendanud, et kaup Eestist Lätti viidi, siis tulebki vastav võõrandamistehing maksustada 20% käibemaksumääraga. SIA Liivconnection ei ole alates juulist 2014 esitanud käibedeklaratsioone (st deklareerinud LucasOil Moto Invest OÜ-lt väidetavat kaupade soetamist), mistõttu Riigikohtu lahendi 3-3-1-40-12 p-s 12
väljendatust tulenevalt osundab see võimalikule maksupettusele ja müüja teadmisele või teadma pidamisele sellest.
18.Vastustaja on 06.07.2015 kontrollaktis (p 1.1.) ja 26.10.2015 maksuotsuses (p 2.1.) ümber lükanud selle, et kaup on Eestist Lätti toimetatud ning ka võõrandamise SIA-le Liivconnection. See tähendab, et täidetud pole kumbki KMS § 7 lg-s 4 toodud nõutav tingimus, et ühendusesisest käivet saaks lugeda toimunuks. KMS § 7 lg-s 4 on jäetud maksukohustuslasele küll valikuvõimalus, milliseid tõendeid ühendusesisese käibe tõendamiseks esitada, kuid on siiski täpsustatud, et need tõendid peavad tõendama, et kaup võõrandati ja teise liikmesriiki toimetati. Käesolevas vaidluses on MTA kaebaja poolt esitatud tõendid nii kauba võõrandamise kui ka teise liikmesriiki toimetamise osas ümber lükanud, mistõttu ei ole ühendusesisene käive tõendatud.
19.Vastustaja hinnangul näitavad kontrolli käigus selgunud asjaolud koosmõjus seda, et SIA-l Liivconnection puudus tavapärane majandustegevus. On mõistlik eeldada, et juhul, kui SIA Liivconnection oleks LucasOil Moto Invest OÜ-lt kaupu soetanud, oleks ta kontrolli käigus esitanud Läti maksuhaldurile ka vastavad dokumendid. Ainuüksi asjaolu, et tehingu osapooled deklareerivad tehingut, ei kinnita, et SIA Liivconnection on kaupa ostnud LucasOil Moto Invest OÜ-lt. Arvestades, et SIA Liivconnection deklareeris vaid osa LucasOil Moto Invest OÜ-lt väidetavalt soetatud kaupadest (rapsiõli juunis 2014) järeldab maksuhaldur, et dokumente ei esitatud Läti maksuhaldurile seetõttu, et neid ei eksisteeri. Juulis ja augustis 2014 SIA Liivconnection käibedeklaratsioone ei esitanud. Asjaolu, et SIA Liivconnection oli tehingute toimumise ajal käibemaksukohustuslane, ei kinnita, et tehingud ka tegelikkuses LucasOil Moto Invest OÜ ja SIA Liivconnection vahel toimusid. Kõiki kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis hinnates nähtub selgesti, et käesolevas asjas koguneb LucasOil Moto Invest OÜ ja SIA Liivconnection vahel tehingute mittetoimumisele viitavaid asjaolusid liiga palju, et pidada seda üksnes kokkusattumiseks. Kuivõrd MTA on oma väiteid põhjendanud, siis on kaebajale üle läinud koormus vastavalt MKS § 150 lg-le 1 tõendada MTA väidete ja maksusumma määramise ebaõigsust.
20.MTA eesmärk ei ole anda iga hinna eest välja maksuotsus, vaid maksuotsus väljastatakse üksnes seaduses välja toodud juhtudel (MKS § 92). Käesoleval juhul on õiguslik alus olemas (MKS § 92 lg 1 p 2 ja 3) ja seetõttu on ka maksuotsuse tegemine põhjendatud. Vastavalt MKS § 11 lg-le 1 on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. MTA on ka käesolevas asjas tähendust omavaid asjaolusid arvestanud. Selle kinnituseks on asjaolu, et MTA pole topelt maksustanud juulis ja augustis 2014 soetatud rapsi- ja päevalilleõli, mis on edasi müüdud LucasOil Fuel OÜ-le ning on ka kaebaja poolt vastavate kuude deklaratsioonidel deklareeritud.
21.Kaebaja ise on tõdenud, et vähemalt osa neist on valed. Seega kaebaja poolt esitatud dokumendid ei tõenda tehingute toimumist ning neist lähtuda ei saa. Samuti ei saa vähem tähtsaks pidada ka isikute ütlusi. MTA poolt 06.07.2015 kontrollaktis välja toodud vastuolud on sellised, milliseid ei ole vabandatavad mäletamise probleemidega. Kui lähtuda üksnes dokumentaalsetest tõenditest, siis näiteks kaebaja esitatud CMR-de võrdlus SIA-le Liivconnection esitatud arvetega kinnitab seda, et sellist kaupa Lätti ei transporditud, kuivõrd CMR-del märgitud veokitega ei olnud võimalik arvetel märgitud kaupa vedada. Ka ei ole ebakõlad dokumentides ja seletustes põhjendatavad või vabandatavad sellega, et juhatuse liiga tegutses äriühingus üksi. Ei saa olla usutav, et kaebaja, vedades ise kaupa, eksib näiteks kauba pakendiga või haagise numbriga. Kui kaebaja ei vormista dokumente piisava korrektsusega, siis võtabki ta endale riski, et kui ta ei suuda tehingute toimumist ja kauba Eestist välja viimist tõendada, tuleb tal kanda maksukoormus. Seejuures ei ole tegemist kellegi karistamisega, vaid seadusest tuleneva maksukohustusega. Puudused dokumentides ei olnud sellised, mis võiksid olla mõistlikult põhjendatavad ning ka kaebaja ei ole püüdnud kuidagi teiste
tõenditega tehingute toimumist tõendada, mistõttu on põhjendatud, et maksukoormus jääb tema kanda.
22.MTA ei pea esitama maksuotsuses teoreetilisi versioone selle kohta, kellele ja milleks kaebaja kaubad müüdi, vaid tegema järeldused konkreetses asjas kogutud tõendite pinnalt. Sellist kohustust ei tulene ühestki seadusest. Käesoleva vaidluse kontekstis on oluline üksnes see, et kaupu ei toimetatud Lätti ja müük SIA-le Liivconnection ei ole tõendatud, mistõttu ei ole täidetud ühendusesisese käibe tingimused ja kohaldada tuleb käibemaksu põhimäära vastavalt KMS § 15 lgle 1. Selline maksustamine on kooskõlas nii käibemaksudirektiivi kui ka MKS-ga. Kaebaja versiooni Lätti rapsi- ja päevalilleõli müümise osas on MTA ümber lükanud, seega ei oma tähtsust ka kaebaja väited õli kasutamise osas biolisandina Lätis.
23.Kaebaja ei ole osaliselt esitanud KMS § 7 lg-st 4 tulenevaid andmeid, mis tõendaksid kauba teise liikmesriiki viimist. Osaliselt on esitanud tõendid, milles esinevate vastuolude tõttu, ei tõenda need samuti teise liikmesriiki kauba viimist. Vastuolude kõrvaldamiseks ja tõendamaks ühtlasi kauba Lätti transportimist pidanuks kaebaja esitama sõidumeerikute andmed. Kuivõrd kaebaja ei ole neid esitanud, siis ongi tõendamata kauba Lätti viimine, mis tähendab, et kaebajal tekkiski maksukohustus.
24.Kaebaja on esitanud paljasõnalise hüpoteetilise väite, et ületas piiri kohas, kus ANTS süsteemi ei olnud. Kaebaja ei selgita, kus ta piiri ületas, et oleks võimalik kontrollida, kas ANTS süsteem vastavas kohas olemas oli. Seega pole kaebaja täitnud MKS § 150 lg-s 1 toodud kohustust ning MTA-l puudub kohustus tõendada, et ANTS toimiks kõikidel piiriületuskohtadel. Lisaks pole kaebaja esitanud ka sõidumeerikuid, mis näitaksid, et kaebaja on vastavaid sõite teinud. Samuti ei ole MTA tuginenud ainult ANTS andmetele, vaid ka muudele asjas kogutud tõenditele (nt CMRides olevatele vastuoludele jne) ja hinnanud neid kogumis, mistõttu on tõendatud, et Eestist Lätti kaebaja kaupa ei viinud.
25.Maksuhaldur on tõenditele tuginedes põhjendanud 6.07.2015 maksuotsuse lk 7, et kaebajal puudus päevalilleõli, mida Läti äriühingule müüa, kuivõrd olemas olnud päevalilleõli müüdi LucasOil Moto OÜ-le. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, tal oli päevalilleõli, mida Läti äriühingule müüa. Seega kaebaja väited on väärad ja MTA ei ole rikkunud MKS § 95 lg-d 1 ja 2.
26.Vastustaja hinnangul jätab kaebaja tähelepanuta asjaolu, et tema seletused on ajas muutunud, mis muudab kaebaja hilisemad väited parafoli kasutamise osas ebausutavaks. Samuti on Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastanud selgelt, et kui üks aine lahustub teises, siis pole võimalik seda settimise ja segamise abil eraldada. Kaebaja soetas määrdeõli, mitte mootoriõli. Ingenierbüro Lischka GbmH 30.06.2014 arvel nr D141417, mille alusel LucasOil Moto Invest OÜ kaupa ostis on märgitud kauba koodiks 34031990. Euroopa Liidu kombineeritud kauba nomenklatuuri kohaselt CN-koodi 3403 19 90 alla klassifitseeritakse määrdeained (õlid), mis sisaldavad alla 70% massist naftaõli või bituminoossetest mineraalidest saadud õli. Nimetatud õlide hulka kuuluvad ka sünteetilised määrdeõlid silikoonide alusel. Seega silikooni sisaldus antud õlides on õigustatud ja ei vaja silikoonist puhastamist. Kaebaja esitatud e-kirjavahetusest (kuupäevaga 28.05.2014) selgub, et Ingenieurbüro Lischka GbmH ei ole kindel kauba koodi määramises ning lubab seda hiljem täpsustada. Seega on usutav, et kirjavahetusest hiljem esitatud arvel märgitud kood on õige. Kuigi arvel on kauba nimetuseks pandud mootoriõli, tuleb kauba määramisel lähtuda müüja poolt arvel näidatud kaubakoodist. Arvel nähtuva kaubakoodi alla kuulub määrdeõli, mitte mootoriõli. Sama on selgitanud MTA ka 06.07.2015 kontrollaktis lk 10 ja 26.10.2015 maksuotsuses lk 9. Seega on MTA hinnanud kõiki tõendeid ega ole rikkunud MKS § 95 lg-t 2.
27.MTA ei pea tuvastama maksupettust ega pettuses osalemist, kuigi maksuotsuses on viiteid ka sellistele asjaoludele. Väär on ka kaebaja väide nagu SIA Liivconnection on kauba soetamise deklareerinud. Ühendusesisese käibe näitamiseks on oluline näidata ära ka see, et kaup on teise
liikmesriiki viidud, seega ei oma asjas olulist tähtsust asjaolu, et juunis 2014 on SIA Liivconnection käivet deklareerinud. Ka käibemaksudirektiivi artikli 138 lõike vahetu kohaldamine viiks samale tulemusele nagu on jõutud 26.10.2015 maksuotsuses, kuivõrd ka vastav artikkel nõuab seda, et kaup oleks viidud teise liikmesriigi territooriumile. Seda aga kaebaja tõendanud ei ole.
28.Kaebaja juhatuse liikme väited diislikütuse kasutamise osas on ajas muutunud, mis muudab kaebaja juhatuse liikme seletused diislikütuse kasutamise osas ebausutavaks. Ka on kaebaja väited diislikütuse kasutamise osas kauba veoks, matkaauto tarbeks ja plastmahutite pesemise osas paljasõnalised. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta näiteks matkaautot ettevõtluses kasutas, samuti plastmahutite pesemist. Kauba veoks soetas kaebaja aga reeglipäraselt kütust kütusetanklast. Seega on MTA piisavalt ümber lükanud kaebaja väited kütuse kasutamise osas oma ettevõtluse tarbeks.
29.Kuna kütus saadi kätte Maardu Terminal AS-i laost 02.06.2014, on maksuhaldur teinud kontrollakti punkti 1.2.2.2 alapunktis 3a analüüsi esmaste (03.07.2014 esitatud) andmetega kütuse jääkide kohta. Analüüs näitas, et kulutada 25 000 liitrit 31 päeva jooksul ei ole reaalne. Lähtuvalt eeltoodust ei pidanud maksuhaldur vajalikuks teostada hilisemate andmete võrdlemise analüüsi, kuna see ei näita reaalset olukorda. Viide MTA 06.08.2014 kontrolli aktile nr UNI-001 on asjakohatu, kuna aktis kajastati diislikütuse kogus 35 000 liitrit tuginedes Ruslan Zelenski sõnadele, mitte reaalsele mõõdistamisele ning kütusemahuti nr 18 rentnikuks sellel hetkel oli Net Oil OÜ.
30.Kohtupraktikas on leitud, et käibemaksu puhul pole maksusumma määramine hindamise teel reeglina võimalik, sest kui müüja oleks teada, tuleks raamatupidamise algdokumendid tema abiga taastada, mitte aga määrata maksusummat hindamise teel. 06.08.2014 kütuse jääk ei ole tuvastatud, vaid on öeldud kaebaja juhatuse liikme poolt ning lisaks oli kütusemahuti nr 18 rentnikuks sellel hetkel Net Oil OÜ. MTA on 26.10.2015 maksuotsuses seadnud kahtluse alla selle, et kaebaja kaupa Lätti vedas. Kaebaja ei ole esitanud ka vedude kinnituseks sõidumeerikuid. Seega pole tõendatud, et kaebaja arvetel näidatud veod on toimunud. Mis puutub kütuse tšekkidesse, millele MTA 06.07.2015 kontrollakti lk 15 viitas, siis esiteks nagu kaebaja ka ise rõhutab, on tegemist üksikute tšekkidega ja need on esitatud augusti ja septembri 2014 kohta. Juuni 2014 kohta aga kaebaja keeldus tšekke esitamast. Seega kokkuvõttes ei saanudki MTA hinnata, kas tšekkide alusel soetatud kütusega oli teenuste osutamine ja vedude tegemine võimalik ning arvestades 06.07.2015 maksuotsuse punktis
1.2.tõendeid kogumis oli põhjendatud kogu soetatud kütuse müüdud kütusena maksustamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta seetõttu rahuldamata. MTA 26.10.2015 maksuotsus nr 12.2-3/025727-41 on õiguspärane, nõuetekohaselt motiveeritud ja kooskõlas seadusega, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub maksuotsuse ja MTA 06.07.2015 kontrollaktis (edaspidi kontrollakt) nr 12.23/025727-40 ja MTA 18.12.2015 vaideotsuses nr 6-1/3114-2 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebuses toodud väidete kohta märgib kohus järgmist. Tehingud SIA-ga Liivconnection
32.Kaebaja on kaebuse punktis 2.3 välja toonud, et vaidlustab kõik maksuhalduri poolt maksukohustuse suurendamise aluseks olevad asjaolud ja tõendite pinnalt tehtud maksuhalduri järeldused. Kaebaja leiab, et kohtumenetluses tuleb kõiki tõendeid uuesti hinnata. Kohus eelnevas kaebajaga ei nõustu. Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada (HKMS § 157 lg 2). Otsuse põhjendavas osas märgitakse põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega (HKMS § 165 lg 1 p 4). Kohus ei vii kohtumenetluse raames läbi uut maksumenetlust ning ei anna seetõttu hinnangut kõigile
maksumenetluses kogutud tõenditele. Kohus võtab seisukohad üksnes menetlusosaliste poolt esitatud väidete osas. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule asjaolusid, millele kaebaja ei ole tähelepanu juhtinud ja mille tõttu maksuotsus oleks õigusvastane.
33.LucasOil Moto Invest OÜ deklareeris käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD) 0% määraga maksustatava käibe hulgas kauba ja teenuse ühendusesisest käivet SIA-le Liivconnection kogusummas 78 530 eurot, sh: - 30.06.2014 arve nr 26 alusel rapsiõli 41 800 kg, summas 37 620 eurot; - 29.07.2014 arve nr 32 alusel parafoli 25 000 kg, summas 22 500 eurot ning 30.07.2014 arve nr 33 alusel mootoriõli 2100 liitrit, summas 3860 eurot; - 11.08.2014 arve nr 34 alusel päevalilleõli 15 000 kg, summas 14 550 eurot.
34.KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti kaubal, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Sätet ei kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba, soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number. Kaebaja tõendas kaupade ühendusesisest võõrandamist SIA-le Liivconnection arvega ning arvete eest tasumisega. Kauba (rapsiõli, mootoriõli ja päevalilleõli) olemasolu osas vaidlus puudub. Poolte vahel toimub vaidlus selle üle, kas kaebajal oli õigus vaidlusaluse kauba võõrandamisel kohaldada käibemaksu 0% määraga.
35.Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja ei ole vaidlusaluseid kaupu müünud SIA-le Liivconnection. Tulenevalt KMS § 4 lg 1 p-st 1 on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 7 lg 1 p 1 järgi on kauba ühendusesisene käive kauba võõrandamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kauba ühendusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega.
36.Euroopa Liidu Nõukogu 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ, mida on muudetud Euroopa Nõukogu 7.12.2010 direktiiviga 2010/88EL (käibemaksudirektiiv) artikli 138 lg 1 alusel vabastavad liikmesriigid käibemaksust kaubatarned, mille müüja, soetaja või nende nimel tegutsev isik lähetab või veab sihtkohta väljaspool enda territooriumi, kuid ühenduse territooriumil, teisele maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kes sellena tegutseb, muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis. KMS § 9 lg 1 p 1 kohaselt on kauba käibe tekkimise koht Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Eelnevast järeldub, et kui ei ole täidetud kauba ekspordi või ühendusesisese käibe tingimused, siis maksustatakse ka välisriigi isikule kauba võõrandamine Eestis 20% käibemaksumääraga, kui kaup anti ostjale üle Eestis. Asjaolu, et seda kaupa asutakse hiljem kasutama välisriigis, ei mõjuta kauba võõrandamisel tekkinud maksukohustust (Riigikohtu Halduskolleegiumi 20.11.2012 otsus nr 3-3-1-40-12, p 9).
37.Kaebusest tulenevalt tõendas kaebaja kaupade ühendusesisest võõrandamist SIA-le Liivconnection lisaks arvetele, arvete eest tasumisega, ostjaga peetud kirjavahetusega ning oma seletusega. Kauba vedude kohta esitas kaebaja maksuhaldurile CMR-d, va parafoli kohta. LucasOil Moto Invest OÜ juhatuse liige Ruslan Zeleneski kinnitas 21.08.2014 ja 08.01.2015, et transportis isiklikult vaidlusaluse kauba Lätti. Kaebaja poolt esitatud CMR-de kohaselt toimus rapsiõli vedu 17.07.2014 (pastapliiatsiga tehtud parandus 20.07.2014) ja 27.07.2014 veokiga, mille reg nr on 515BGX ja haagise reg nr 479BV; mootoriõli vedu toimus 01.08.2014 veokiga reg nr 515BGC, haagise reg nr 851 GR; päevalilleõli vedu toimus 31.08.2014 veokiga reg nr 515BGC, haagise reg
nr 479BV. Kohus nõustub, et CMR-d saavad olla iseenesest sellisteks tõenditeks, millega on võimalik tõendada kauba kohaletoimetamist teise ühendusesisesse riiki, samas peavad CMR-d toetama ka teisi asjas kogutud tõendeid.
38.Kaebaja leiab, et temalt ei saa nõuda muude tõendite esitamist tulenevalt käibemaksudirektiivist ja MKS § 7 lg-st 4. Kohus eelnevas kaebajaga ei nõustu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-65-13 selgitanud, et käibemaksukohustuse väljaselgitamisel lasub põhjendatud kahtluse korral täiendava tõendamise koormus maksukohustuslasel. Viidatud otsuse p-s 10 märkis Riigikohus järgmist: „Maksukohustuslane peab oma ettevõtlust ja maksuarvestust korraldama nii, et põhjendatud kahtluseks poleks alust või sellise kahtluse tekkimisel oleks täiendavate tõendite esitamisega võimalik kahtlus hajutada või vähemalt näidata, et maksukohustuslane on järginud hoolsusnõudeid.“ Käesoleval juhul esines maksuhalduril põhjendatult kahtlus LucasOil Moto Invest OÜ esitatud arvetel kajastatud tehingute mittetoimumisest. Seejuures ei ole kaebaja esitanud kohtumenetluses täiendavaid tõendeid, mis sellise kahtluse oleks hajutanud ega viidanud selliste tõendite olemasolule.
39.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei esitanud parafoli veo kohta Lätti CMR-e. Ka teiste toodete veo on vastustaja õigustatult kahtluse alla seadnud. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses välja toonud, et numbrivaatussüsteemi andmete (ANTS) kohaselt ei ole veoki reg nr 515BGX koos haagisega reg nr 479BV või 851 GR Eesti-Läti piiriületust 01.07.2014-31.08.2014 toimunud. Kaebaja nimetatud asjaolu ei vaidlusta, vaid toob üksnes välja, et tegemist on ebausaldusväärsete andmetega ning kaebaja ületas Läti piiri seal, kus „arvatavasti ANTS süsteemi ei olnud“. Samas ei ole kaebaja nimetanud ei maksumenetluses ega kohtumenetluses marsruuti, mida mööda kaubavedu toimus. Kohtu hinnangul seab eelkõige toodud asjaolu kahtluse alla kaubaveo toimumise. Juhul, kui kaubavedu reaalselt toimus, puudub mõistlik seletus, miks kaebaja ei andnud maksuhaldurile teada piiriületuskohast. Viimast kohtu kahtlust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei esitanud ka väidetavalt kaubavedusid teostanud sõidukite sõidumeerikuid. Kohus nõustub kaebajaga, et tegemist ei ole sellise puuduva tõendiga, mis toob kaasa maksukohustuse tekkimise, küll aga viitab nimetatud tõendi puudumine kogumis asjaolule, et vaidlusalustes CMR-des toodud andmed ei ole õiged.
40.Kaebaja toob välja, et maksuhaldur ei ole vaidlustatud otsuses võtnud seisukohta selles, et Läti Vabariigis tohib müüa suvist diislikütust, millele on lisatud biolisand, milleks võib olla kaebaja müüdud õli. Õige on kaebaja viide, et maksuhaldur ei ole nimetatu osas seisukohta võtnud. Samas nõustub kohus vastustajaga, et maksuhalduril puudub seadusest tulenev nõue maksukohustuse määramisel hakata tõendama asjaolu, kus ning milleks vaidlusalust kaupa kasutati. Maksukohustuse määramisel on oluline, kas kaebaja poolt deklareeritud andmed on tõesed. Seetõttu ei ole tegemist sellise haldusakti motiveerimise kohustuse rikkumisega, mis tooks kaasa maksuotsuse õigusvastasuse.
41.Kaebaja hinnangul on tõendamata maksuhalduri väited, et kaebajal puudus päevalilleõli, mida Läti äriühingule müüa ja see müüdi LucasOil Moto OÜ-le. Maksuhaldur on kontrollaktis (lk 7, alapunktis a) välja toonud, et perioodil 06.08.2014 -27.08.2014 soetas kaebaja päevalilleõli 30 000 kg. Koos nimetatud perioodil ja perioodil 01.07.2014-08.07.2014 soetatud rapsiõliga omas kaebaja kokku 66 000 kg õli. Samas kaebaja poolt esitatud 29.08.2014 arvelt nr 37.1 nähtub, et kaebaja müüb 66 000 kg rapsiõli (vastustaja lisa nr 24). Seega müüs kaebaja kogu soetatud õli LucasOil Fuel OÜle. Kaebaja ei ole ka ise maksumenetluses esitanud täiendavaid tõendeid õli omamise kohta.
42.Kaebaja hinnangul on parafoli kasutamise osas maksuhalduri järeldused asjatundmatud. Tegemist on paljasõnalise väitega, kuna kaebaja ei ole esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit ega taotlenud ka kohtumenetluses vastava ekspertiisi läbiviimist. Samuti keeldus kaebaja seaduslik esindaja maksumenetluses parafoli kohta ütluste andmisest, sh nähtub 21.08.2014 protokollist alapealkirja all „Tehingud parafoliga“, et ütlused on maha tõmmatud, millest võib järeldada, et kaebaja seaduslik esindaja ei soovi antud ütlustega arvestamist. Ka ei ole kaebaja esitanud vastuväiteid maksuotsuses välja toodud asjaolule (maksuotsuse punkt 10), et vaidlusalust
kaupa, millele kaebaja taotles maksumenetluses ekspertiisi läbiviimist, taotluse esitamise ajal ei eksisteerinud. Samas ei oma kaebuse väited seonduvalt parafoliga ka asjas määravat tähtsust, kuna kaebaja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et vaidlusalusel arvel näidatud parafol SIA-ni Liivconnection üldse jõudis (Vt otsuse punkti 39).
43.Õige on kaebaja hinnang, et tegevusala määratlemine äriregistris ei ole majandustegevusele siduv ning ei takista äriühingul osta ja edasi müüa rapsiõli või muid tooteid. Samas tekitab kahtlusi asjaolu, miks peaks ehitusmaterjalide ja mootorsõidukite varuosade müüja hakkama tegelema õli ostmisega. Samuti on kummastav, et peale juunis 2014 rapsiõli soetuse deklareerimist muutusid Läti äriühingu tegevliikmed maksuhaldurile kättesaamatuks ning tehingu toimumise järgselt kustutati äriühing käibemaksukohustuslase registrist. Eeltoodud käitumine ei ole tavapärane tegutsevale äriühingule ning viitab asjaolule, et soovitakse midagi varjata.
44.Kaebaja hinnangul ei tohi teda karistada puudulikult vormistatud tehingute pärast, kuna kaebaja juhatuse liige tegutseb äriühingus üksi ning ei pööra igale detailile tähelepanud. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 ja § 183 alusel esindab osaühingu juhatuse liige osaühingut kõigis õigustoimingutes ja korraldab osaühingu raamatupidamist. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liige ei ole vormistanud vaidlusaluseid tehinguid korrektselt ning maksuhaldurile ütluste andmisel, eksib faktidega või keeldub üldse ütluste andmisest, viitab pigem sellele, et tehingud ei ole toimunud sellisel kujul nagu on näidatud vaidlusalustel deklareeritud arvetel.
45.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et MTA eesmärk on olnud väljastada kaebajale iga hinna maksuotsus. Maksuotsust on võimalik väljastada üksnes MKS §-s 92 sätestatu alusel. Vastustaja on lähtunud oma tegevuses MKS § 11 lg-st 1, mille kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Diislikütuse kasutamine omatarbeks
46.LucasOil Moto Invest OÜ deklareeris juuni 2014 KMD-l sisendkäibemaksu hulgas Maardu Terminal AS 02.06.2014 arve nr 00432 alusel käibemaksu summas 5867, 72 (vastustaja lisa nr 28). 2.06.2014 arve nr 00432 kohaselt soetas LucasOil Moto Invest OÜ 24 786 kg diiselkütust ning samas tuli tasuda terminali teenuse eest summas 123, 93 eurot.
47.Lisaks eelnevale ostis kaebaja diislikütust ka Jetoil AS-lt 2.06.2014 arve-saateleht nr M05290 alusel (vastustaja lisa nr 30) 30 000 liitrit. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad eelnimetatud kütusekogused sai kaebaja kätte 2.06.2014. Kaebuse väidete kohaselt ei ole vastustaja ümber lükanud asjaolu, et kaebaja kasutas diislikütust enda kauba veoks, matkaauto tarbeks ja plastmahutite pesemiseks. Kohtu hinnangul on kaebeväited eelkäsitletud diislikütuse, koguses u 60 000 liitrit, endatarbeks kasutamise kohta tõendamata. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud arveid OÜ-le NetOil (kohtule nähtuvalt kokku arveid 13) perioodil 27.06.2014-19.11.2014 veoteenuse osutamise kohta (vastustaja lisa nr 128). Samas ei saa nimetatud arvete alusel järeldada, et veoteenuse osutamisel kasutati just vaidlusalusel arvel nr 00432 märgitud diiselkütust (ei selgu kui suured olid vahemaad, palju kütust kulus üheks sõiduks jne). Lisaks ei täitnud kaebaja maksuhalduri korraldusi, esitada sõidumeerikute väljavõtteid, mis võimaldaks kontrollida kulutatud kütuse kogust läbisõidetud kilometraažiga. 8.01.2015 antud ütlustes R. Zelenski kinnitas, et tal puudub võimalus sõidumeeriku väljavõtte esitamiseks, kuna tal puudub vastav kaart (protokolli punkt 24). Samas seab kahtluse alla omatarbeks kütuse kasutamise asjaolu, et vaidlusalusel perioodil ostis kaebaja täiendavalt tavapärastest bensiinijaamadest kütust (vastustaja lisad nr 34 ja 36). Kaebaja ei ole eelneva osas vastuväiteid esitanud. Lisaks puuduvad igasugused tõendid kütuse kasutamise
kohta plastmahutite puhastamisel või matkaauto tarbeks. Arvestades seda on kaebaja väited kütuse omatarbeks kasutamise kohta tõendamata.
48.Kaebuse kohaselt oleks maksuhaldur pidanud hindamise teel välja selgitama kütuse koguse, mis tarvitati kaebaja omatarbeks, kuna vastustaja ametnikud tuvastasid 6.08.2014 vaatluse käigus, et kaebajal on Vibeliku 15 asuvas mahutis nr 18 diislikütust 35 000 liitrit ning vaatluse hetkeks oli ära kasutatud 26 899 liitrit kütust. 6.08.2014 kontroll aktis nr UNI-001 (vastustaja lisa nr 9) tuvastati kaebaja juhatuse liikme R. Zelenski juuresolekul ning ütluste alusel, et kell 14.40 Loo tanklas asuvates mahutites nr 17 ja 18 on 35 000 liitrit diiselkütust (aktis DK). Samas vastustaja kinnitusel oli kütusemahuti rentnikuks Net Oil OÜ, millele kaebaja ei ole vastuväiteid esitanud.
49.Maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada (MKS § 94 lg 1). Hindamisel tuginetakse asjas kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Maksuotsuses esitatakse ka hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid (MKS § 94 lg 2). Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et MKS § 56 lg st 2 tulenevalt on maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-43-09, p 14). Arvestades punktis 47 ja 48 toodud asjaolusid, nõustub kohus vastustajaga, et antud juhul hindamise läbiviimine ei olnud vajalik, kuna asjas ei ole esitatud tõendeid, mis viitaks sellele, et kaebaja kasutas vaidlusalust diiselkütust üldse omatarbeks.
50.Kohus ei nõustu ka kaebaja üldsõnalise seisukohaga, et maksuotsus on motiveerimata ning vastustaja on rikkunud uurimisprintsiipi. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et vastustaja on põhjalikult täitnud uurimiskohustust ning kogunud hulgaliselt tõendeid. Kaebaja ei ole ka selgelt märkinud, milliseid tõendeid vastustaja oleks pidanud veel koguma või millist tõendit on jäetud arvesse võtmata, samuti, milles konkreetselt seisneb motiveerimise puudus. Maksuotsusest ja kontrollaktist nähtub, et vastustaja on andnud põhjaliku hinnangu kõigile asjas kogutud tõenditele, toonud esile neis esinevad vastuolud, ebausutavused ja puudujäägid (nt et kaebaja tõendeid juhtimisteenuse saamise ja klientide poolt parklakoha kasutamise kohta ei esitatud) ning on esitanud maksuotsuses seisukohad ka kõikidele eriarvamuses esitatud vastuväidetele.
51.Kuivõrd maksumenetluses tuvastatu kohaselt ei ole LucasOil Moto Invest OÜ 30.06.2014 arvel nr 26; 29.07.2014 arvel nr 32; 30.07.2014 arvel nr 33;11.08.2014 arvel nr 34 märgitud kaupade toimetamine Lätti ei ole tõendamist leidnud, siis on täitmata käibemaksumäära 0% kasutamise tingimused (KMS § 15 lg 3 p 2) ning arvetel vormistatud kaupade müük kuulub maksutamisele 20% käibemaksu määraga (KMS § 15 lg 1). Lisaks ei ole kaebaja ettevõtlusega seonduvalt ära kasutanud ca 60 000 liitrit diiselkütust, mistõttu kuulub diiselkütus maksustamisele käibemaksu määraga 20 % (KMS § 15 lg 1). Vastustaja ei ole rikkunud MKS § 95 lg-d 1 ja 2. Seega on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
52.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.