3-15-3023 Global Marine Supply OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027892-25 tühistamiseks Kaebaja – Global Marine Supply OÜ, esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Miiko Vainer
Haldusasi
Menetlusosalised
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 31.03.2016 otsus Global Marine Supply OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 12.09.2017
Vaidlustatud kohtulahend
RESOLUTSIOON
1.Jätta Global Marine Supply OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-3023 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-3023 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Global Marine Supply OÜ on alates 2005. a-st tegutsev äriühing, kelle põhitegevusalaks on mere-lastiveo organiseerimine ja laevade agenteerimine ning lisategevusalaks toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine. Global Marine Supply OÜ juhatuse liige perioodil 12.07.2005‒25.10.2016 oli RL (ainus juhatuse liige perioodil 12.04.2013‒20.11.2014). MS oli Global Marine Supply OÜ juhatuse liige perioodil 05.06.2006‒12.04.2013 ning RT perioodidel 05.06.2006−12.04.2013 ja alates 20.11.2014.
2.Global Marine Supply OÜ kajastas 2014. a augusti ja septembri käibedeklaratsioonidel kokku 16 437,60 euro ulatuses sisendkäibemaksu järgmiste arvete alusel konsultatsiooniteenuste soetamisel Teras Investments OÜ-lt (käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 30.08.2014 ja äriregistrist kustutatud 12.06.2017) ja MJ Construction OÜ-lt (käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 23.10.2014 ja äriregistrist kustutatud 22.06.2017): - Teras Investments OÜ 12.08.2014 arve nr 135 (36 000 eurot; MTA vastuse lisa 50); - Teras Investments OÜ 21.08.2014 arve nr 142 (26 625 eurot; MTA vastuse lisa 51 ja lisa 12 lk 18); - MJ Construction OÜ 30.09.2014 arve nr 200 (36 000 eurot; MTA vastuse lisa 86 ja lisa 12 lk 16). Samuti kajastas Global Marine Supply OÜ 2014. a septembri käibedeklaratsioonil 2161,29 euro suurust sisendkäibemaksu järgmiste arvete alusel autojuhiteenuste ning sõidukite tõstelifti paigaldamise ja remonditeenuste soetamisel Truija Investeeringud OÜ-lt (käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 27.10.2014 ja äriregistrist kustutatud 06.07.2017): - Truija Investeeringud OÜ 15.08.2014 arve nr 136 (672 eurot; arve ja sõiduplaan MTA vastuse lisa 122); - Truija Investeeringud OÜ 15.08.2014 arve nr 137 (5684,92 eurot; MTA vastuse lisa 123); - Truija Investeeringud OÜ 20.09.2014 arve nr 141 (1173,60 eurot; arve ja sõiduplaan MTA vastuse lisa 124); - Truija Investeeringud OÜ 20.09.2014 arve nr 142 (5437,20 eurot; MTA vastuse lisa 125).
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 24.09.2014 teate nr 12.2-3/027892-1, 27.10.2014 teate nr 12.2-3/027892-2, 24.11.2014 korralduse nr 12.2-3/027892-3 ja 24.04.2015 korralduse nr 12.2-3/027892-21 alusel Global Marine Supply OÜ 2014. a augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsust ning tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse arvestamise ja deklareerimise õigsust.
4.MTA koostas kontrolli tulemusel 01.07.2015 kontrollakti (MTA vastuse lisa 2), milles kajastas järgmised asjaolud. Tehingud Teras Investments OÜ-ga ja MJ Construction OÜ-ga 1) Teras Investments OÜ arved nr 135 ja nr 142 on esitatud vastavalt Global Marine Supply OÜ ja Teras Investments OÜ vahel 01.01.2013 sõlmitud konsultatsiooniteenuste lepingule nr 15 (kehtiv kuni 31.12.2014; MTA vastuse lisad 48 ja 49) ning MJ Construction OÜ arve 2(16)
3-15-3023 nr 200 vastavalt Global Marine Supply OÜ ja MJ Construction OÜ vahel 05.01.2014 sõlmitud konsultatsiooniteenuste lepingule nr 16 (kehtiv kuni 31.12.2014; MTA vastuse lisad 84 ja 85). Global Marine Supply OÜ lepingulise esindaja MS väitel osutasid nii Teras Investments OÜ kui ka MJ Construction OÜ Global Marine Supply OÜ-le konsultatsiooniteenust, mis seisnes Global Marine Supply OÜ ühe põhilise kliendi St. Peter Line Ltd kohta varjatult info kogumises, mille tulemusena kasvas Global Marine Supply OÜ poolt St. Peter Line Ltd-le müüdava kauba kogus ning säilisid head kliendisuhted. Tegelikkuses ei ole Global Marine Supply OÜ Teras Investment OÜ-lt ega MJ Construction OÜ-lt konsultatsiooniteenuseid soetanud ning tegelikkusele mittevastavate arvete raamatupidamises kajastamisega on soovitud viia äriühingust raha maksuvabalt välja ja saada maksueelist alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise teel. Mõlema äriühingu poolt teenuse osutamise eest esitatud arved olid vormistatud sisuliselt samadel põhjadel ning samas formaadis. Samuti ei selgu arvetelt, milles teenus konkreetselt seisnes, lepingud on üldsõnalised ning lepingu reaalne täitmine on dokumenteerimata. Arvete sisus on viidatud üksnes Global Marine Supply OÜ-ga sõlmitud lepingule ning osamakse arvule, mistõttu ei vasta arved käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele. Kui MS väitel osutas Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ arvetel kajastatud teenuseid reaalselt Venemaa kodanik IV, siis lepingute järgi pidanuksid seda tegema vastavalt Teras Investments OÜ juhatuse liige AT ja MJ Construction OÜ juhatuse liige MJ. Lepingutes ei ole viidatud IV-le ning IV isikusamasus ja roll teenuse osutamisel ei ole leidnud kontrolli käigus tõendamist. IV ei ole olnud tööalases suhtes Teras Invesments OÜ-ga ega MJ Construction OÜ-ga ning ei ole kuulunud nende äriühingute juhatusse. 2) MS seletused konsultatsiooniteenuste tegeliku majandusliku sisu ning selle osutamise kohta on üldsõnalised, vastuolulised ega ole kontrollitavad. Kui esialgselt antud selgitustes väitis MS, et St. Peter Line Ltd ei ole konsultandist ega tema poolt teabe kogumisest teadlik (paludes maksuhalduril IV St. Peter Line Ltd-le mitte mainida), selgitas ta hiljem, et konsultant nõuab Global Marine Supply OÜ nimel St. Peter Line Ltd-lt viimase poolt tasumata võlgnevusi (06.05.2015 selgitused, MTA vastuse lisa 11). Ühtlasi selgus MS 02.12.2014 selgitustest (MTA vastuse lisa 8), et IV leidsid hoopis Global Marine Supply OÜ omanikud, mitte Teras Investments OÜ või MJ Construction OÜ (02.12.2014 ja 06.05.2015 suuliste selgituste protokollid). Samuti on tõendamata seos väidetavalt osutatud konsultatsiooniteenuse ja Global Marine Supply OÜ müügikäibe kasvu vahel. Kuigi alates 2013. a-st on äriühingu müügikäive 2012. a-ga võrreldes kasvanud, on see olnud pidevas kõikumises, mitte stabiilselt kasvanud. Samuti nähtub Global Marine Supply OÜ esitatud käibedeklaratsioonidelt ja ekspordideklaratsioonidelt, et äriühing varustas St. Peter Line Ltd-le kuuluvaid kruiisilaevu juba enne IV poolt väidetavate teenuste osutamist ehk juba enne 2013. a-t. 3) Teras Investments OÜ-l ja MJ Construction OÜ-l puudus tavapärane majandustegevus – mõlemal äriühingul puudusid töötajad, nende pakutavate teenuste kohta ei olnud võimalik leida informatsiooni internetist, mõlemad kustutati käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22 lg 31alusel seoses majandustegevuse tõendamatusega, mõlemad on deklareerinud 2014. a-l soetust ja müüki praktiliselt võrdselt, mõlemal puudus reaalselt toimiv juriidiline aadress ja tavapärased majanduskulud, äriühingute pangakontode väljavõtetelt nähtuv ei ühti käibedeklaratsioonide andmetega ning kontole laekunud raha on võetud sularahas välja või kantud teistele variäriühingu tunnustega ettevõtetele. Teras Investments OÜ-d ja MJ Construction OÜ-d lepingute sõlmimisel esindanud AT ja M.-L. J on hoidnud teadlikult maksumenetlusest kõrvale. Üks Teras Investments OÜ arve on allkirjastatud HR (Teras Investments OÜ juhatuse liige perioodil 17.06.2014−12.08.2014) poolt pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist, samas kui sel ajal juhatuse liikmeks olnud EN (juhatuse liige perioodil 12.08.2014−23.02.2015) ei teadnud tehingutest midagi. Alates 16.12.2014 MJ Construction OÜ juhatuse liikmeks olev EU selgitas, et kaotas 2014. a sügisel oma isikut 3(16)
3-15-3023 tõendava dokumendi koos paroolidega ega teadnud, et ta on vormistatud selle äriühingu juhatuse liikmeks (EU 19.02.2015 selgitused, MTA vastuse lisa 101). Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ pangakontosid käsutab pangaautomaatide salvestiste kohaselt üks ja sama tundmatu kolmas isik, mitte äriühingute esindusõiguslikud isikud. Väidetava teenuse soetamine Teras Investments OÜ-lt lõpetati, kui viimane kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. Pärast seda hakati väidetavalt soetama samasisulist teenust MJ Construction OÜ-lt kuni viimase käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseni. Eeltoodu viitab sellele, et tehinguid kontrollisid ühed ja samad isikud, kes võtsid vastavalt vajadusele kasutusele üha uusi variühinguid. Eelmise variühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise järgselt jäeti see äriühing maha selle müümisega uuele variisikule, määrates ta samaaegselt uueks juhatuse liikmeks, kes aga ei teadnud äriühingu majandustegevusest midagi. 4) Maksuhaldurile 18.05.2015 esitatud ümbertehtud arved (Teras Investments OÜ 21.08.2014 arve nr 142 ja MJ Construction OÜ 30.09.2014 arve nr 200, MTA vastuse lisa 12 lk-d 18 ja 16) on tõenäoliselt Global Marine Supply OÜ-ga seotud isikute poolt koostatud tagasiulatuvalt. Nendes esineb kirjavigu, need on ebaloogilised (nt ei lange vahendustasu suurus kokku lepingust tuleneva vahendustasu suurusega), arvetel puuduvad need koostanud isikute nimed, allkirjad ja templid, need erinevad visuaalselt varem esitatud arvetest ning arved on esitatud pärast seda, kui Global Marine Supply OÜ-le tutvustati maksuhalduri seisukohti ning võimaldati teha tehingutega seonduvalt vabatahtlikult parandusi. 18.05.2015 täiendavates selgitustes on esmakordselt viidatud sellele, et lisaks IV-le tegeles väidetavate konsultatsiooniteenuste osutamisega ja suhtles St. Peter Line Ltd-ga ka PK. Tehingud Truija Investeeringud OÜ-ga 5) Truija Investeeringud OÜ lepingulise esindaja Vassili Zagurski sõnul ei ole Truija Investeeringud OÜ ja Global Marine Supply OÜ vahel toimunud ühtegi tehingut. V. Zagurski kinnitas maksuhaldurile esitatud Truija Investeeringud OÜ arvete tegelikkusele mittevastavust. Lisaks erinevad kõnealused arved varasemate kontrollimenetluste käigus maksuhaldurile esitatud Truija Investeeringud OÜ poolt väljastatud dokumentidest. MS seletuste kohaselt Truija Investeeringud OÜ-d esindanud IJ-l puuduvad seosed Truija Investeeringud OÜ-ga. Kui MS väitel asus Truija Investeeringud OÜ tegevuskoht (nimetusega „autoservice“) Maardus, siis Truija Investeeringud OÜ esindaja V. Zagurski selgituste kohaselt ei omanud Truija Investeeringud OÜ selles kohas tegevuskohta ning äriühingu tegevuskoht asus hoopis Märjamaal. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et Maardus (Vana-Narva mnt 9) asub hoopis Mauri Veod OÜ tegevuskoht, kelle juhataja IJ-ga olid Global Marine Supply OÜ-l ärisuhted juba alates 2013. a jaanuarist (IJ ettevõtte Triumf Auto OÜ kaudu). Isikute ärisuhted võimaldasid osapooltel väljastada tegelikkusele mittevastavaid dokumente. 6) Asjaosaliste seletused on vastuolulised Truija Investeeringud OÜ arvel kajastatud sõidukile tagasilla paigaldamise ja remonditeenuse osutamise perioodi ja sõiduki osas, samuti autojuhiteenuste osas. Kui arvetelt nähtuvalt tehti käigukasti remont sõidukile Jeep Grand Cherokee 245BHS ja tagasild paigaldati sõidukile Fiat Ducato registreerimismärgiga 520MJL, siis väidetavalt töid teostanud IJ sõnul tehti töid Global Marine Supply OÜ sõidukile Peugeot. MS arvas aga, et töid tehti kas Mercedes-Benzile või Fiatile. Kui Global Marine Supply OÜ esindaja väitis, et IJ osutas transporditeenust Global Marine Supply OÜ hankijate ja Global Marine Supply OÜ vahel, siis IJ väitis, et osutas transporditeenust Global Marine Supply OÜ lao ja sadamate vahel. Global Marine Supply OÜ suuremate klientide selgitustest ja maksuhaldurile esitatud saatelehtedest nähtuvalt ei ühtinud kauba väljastamise kuupäevad suures osas maksuhaldurile esitatud nimekirjaga, mille alusel vedas kaupa IJ. IJ-l oli vaid Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, sedagi kuni 23.01.2014 ning juba 2012. a oktoobrist oli tema juhiluba Maanteeametis hoiul. 4(16)
3-15-3023 7) Truija Investeeringud OÜ poolt väidetavalt tehtud tööde ja hangitud varuosade kohta puudub igasugune dokumentatsioon. Puuduvad Truija Investeeringud OÜ-le teenuse eest tasumist tõendavad dokumendid (sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid, kassa väljaminekusissetulekuorderid vms) ning sularahas tasumine ei nähtu ka Global Marine Supply OÜ kassaarvestusest. MS selgitused Truija Investeeringud OÜ-le tasumise osas on vastuolulised. Väidetavalt on Truija Investeeringud OÜ-le tasunud Global Marine Supply OÜ aruandva isikuna MS. Need väited ning neid kinnitavad raamatupidamisdokumendid ei ole aga usaldusväärsed.
5.Global Marine Supply OÜ esitas 12.08.2015 eriarvamuse (MTA vastuse lisa 42) ning 03.09.2015 ja 07.09.2015 täiendavaid dokumente (tarnijate arved-saatelehed, MTA vastuse lisad 44-1 kuni 44-284).
6.MTA tegi 10.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/0278892-25 (tl 27-31), millega suurendas Global Marine Supply OÜ 2014. a augusti ja septembri käibemaksukohustust 18 598,89 euro võrra ning 2014. a septembri tulumaksukohustust 26 216,93 euro võrra. Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebaja teinud Teras Investments OÜ-ga, MJ Construction OÜ-ga ega Truija Investeeringud OÜ-ga nimetatud äriühingute rekvisiite kandvatel arvetel kajastatud tehinguid, mistõttu on nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine lubamatu ning Teras Investments OÜ-le ja MJ Construction OÜ-le tehtud väljamakseid tuleb käsitada ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetena ja maksustada tulumaksuga. MTA 01.07.2015 kontrollakt on maksuotsuse lahutamatu osa. 1) Käibedeklaratsioonidel kajastatud Teras Investments OÜ, MJ Construction OÜ ja Truija Investeeringud OÜ arved ei vasta KMS §-s 37 sätestatud nõuetele, sest arved ei kajasta tehingute tegelikku majanduslikku sisu ja teenust ei ole soetatud arvetel näidatud isikutelt. Arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud, mistõttu on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täitmata. Global Marine Supply OÜ pidi teadma, et ta ei ole autojuhija autoremonditeenust ning tõstelifti ja selle paigaldust tegelikkuses saanud Truija Investeeringud OÜ-lt. 2) Kuna Teras Investments OÜ arved nr 135 ja nr 142 ning MJ Construction OÜ arve nr 200 ei vasta raamatupidamislikes õigusaktides toodud nõuetele, sest nendel kajastatud tehinguid ei ole reaalselt toimunud ning teenuseid ei ole saadud, kuuluvad tulumaksuga maksustamisele järgmised nende arvete alusel tehtud Global Marine Supply OÜ pangakonto väljavõttelt nähtuvad väljamaksed: 1) 22.08.2014 summas 36 000 eurot, 2) 17.09.2014 summas 26 625,60 eurot, 3) 17.10.2014 ja 18.10.2014 summas 36 000 eurot. Väljamakstud summa kokku 98 625,60 eurot on käsitatav kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse. 3) Eriarvamuses esitatud väited ei lükka ümber maksuhalduri seisukohti. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, vaid on pöördunud kontrolli käigus kõikide isikute poole, kelle kontaktid olid maksuhalduril olemas. Menetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et Global Marine Supply OÜ-le ei osutanud veoteenust Truija Investeeringud OÜ. Osadel saatelehtedel on kauba vastuvõtjaks märgitud hoopis OM, kellele tehtud töötasu väljamakset on Global Marine Supply OÜ deklareerinud 2015. a juulis. Lisaks on osadest saatelehtedest nähtuvalt olnud kaubavedajaks Eesti Kaubavedude OÜ. Seega ei tõenda maksuhaldurile edastatud saatelehed, et kaubavedajaks oli Truija Investeeringud OÜ-st IJ.
7.Global Marine Supply OÜ esitas MTA 10.09.2015 maksuotsuse peale vaide (MTA vastuse lisa 45), mille menetlemise käigus esitas ka täiendavaid tõendeid (MTA vastuse lisa 46-1 kuni 46-3). MTA jättis 03.11.2015 vaideotsusega nr 6-1/3049-3 (tl 35-37p) vaide rahuldamata.
5(16)
3-15-3023
8.Global Marine Supply OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 03.12.2015 kaebuse (tl 2-9) MTA 10.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027892-25 tühistamiseks. 1) Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ osutasid kaebajale konsultatsiooniteenust, mis seisnes kaebaja ühe peamise kliendi St. Peter Line Ltd kohta info kogumises ning mille tulemusena kasvas kaebaja poolt St. Peter Line Ltd-le müüdava kauba kogus. Teenuse sisuks oli teha kõike, mis oli vajalik kaebaja suhtluses St. Peter Line Ltd-d esindavate isikutega, et realiseeruksid kaebaja ärilised huvid – müüa neile rohkem kaupa. Teenust osutasid IV ja PK ning teised võimalikud isikud, kes tegid kaebaja huvides tööd St. Peter Line Ltd-ga seotud isikutega. Kaebaja tasus vastavalt IV ja PK juhistele kahele Eesti Vabariigi äriühingule, kes esitasid nõuetekohased arved, olid registreeritud käibemaksukohustuslaste registris ning teadlikud teenuse osutajate isikutest. Teras Investments OÜ-ga ning MJ Construction OÜ-ga tehingute reaalselt toimumist kinnitab väljaspool vaidlust olev asjaolu, et nimetatud äriühingutega sõlmitud lepingute alusel osutatud konsultatsiooniteenuste tõttu suurenes oluliselt kaebaja müügikäive. Maksuhaldur on jätnud arvesse võtmata asjassepuutuvate isikute antud selgitused teenuse tegeliku saamise kohta. Samuti pole maksuhaldur pöördunud Venemaal elavate isikute poole, kes arvetel kajastatud konsultatsiooniteenuseid tegelikult osutasid. Suur osa teenuse osutamisest toimus telefoni teel, kuna suure reisilaeva varustamine on väga tihe ja reaalajas toimuv tegevus. Kuivõrd teenuse raames saadi kaebaja kliendi tegevuse kohta aktuaalset informatsiooni, mida kaebaja ei oleks avalike registrite kaudu saanud, oli tegemist teenusega, mille puhul ei taha keegi avaldada, kuidas vajalik informatsioon saadi. Kaebaja ei võtnud lepingu sõlmimisega endale riske, sest kui teenus ei oleks tulemust toonud, ei oleks tal tekkinud ka tasumise kohustust. Puudub vaidlus, et kaebaja huvide eest Venemaal seisti, mistõttu ei saa olla ka vaidlust, et kaebaja on konsultatsiooniteenuseid saanud. Samuti puudub vaidlus, et kaebaja on nende teenuste eest tasunud. Tasumine teenuste eest, mida isik tegelikkuses pole saanud, oleks majanduslikult ebaloogiline. Sealjuures ei ole maksuhaldur tõendanud, et Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ arvete alusel välja makstud raha oleks liikunud tagasi kaebajale. Kuivõrd teenuse saamise osas ei saa olla vaidlust, oleks maksuhaldur pidanud igal juhul kaaluma maksustamist hindamise teel ning selle tegemata jätmine on sedavõrd suur viga, et toob kaasa maksuotsuse tühistamise. 2) Maksuhaldur on pannud kaebajale vastutuse teiste isikute poolt maksukohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. Kaebaja ei saa vastutada oma tehingupartnerite käitumise eest, muu hulgas nende poolt maksukohustuste täitmata jätmise ega selle eest, kas või mil määral olid tema tehingupartnerid või nendega seotud isikud nõus andma maksumenetluses maksuhaldurile teavet. Maksuhaldur ei ole tuvastanud Euroopa Kohtu 13.02.2014 otsuses nr C-187/13: Maks Pen EOOD, 06.12.2012 otsuses nr C-285/11: Bonik ja 06.12.2012 otsuse nr C-324/11: Gábor Tóth viidatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramise aluseid. Samuti pole maksuhaldur tõendanud maksupettuse toimepanemist. Sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse korraga ei ole kooskõlas see, kui mahaarvamisõigust ei lubata kasutada maksukohustuslasel, kes ei teadnud ega võinud teada, et asjaomase tehinguga on seotud pettus, mille pani toime tarnija, või käibemaksupettusega on seotud muu tehing tarneahelas, mis tehti enne või pärast kõnealuse maksukohustuslase tehtud tehingut (Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus nr C-285/11: Bonik). Kaebaja ei ole maksupettuses osalenud ega olnud teadlik tehingu teiste poolte võimalikest maksuõiguse rikkumistest. Enamus asjaoludest, millest maksuhaldur järeldab tehingute mittetoimumist, puudutavad kolmandaid isikuid, mitte kaebajat. Üksnes asjaolu, et osadel arvetel märgitud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus ning neil puudusid kauba päritolu tõendavad dokumendid, ei ole kaebaja hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks piisav (Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12). Heauskne ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest (Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 16). Kaebaja tehingupartnerite käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei saa näidata seda, et tehingupartneritel puudus majandustegevus. Ebaolulised on maksuhalduri välja toodud 6(16)
3-15-3023 asjaolud, et Teras Investments OÜ-ga ja MJ Construction OÜ-ga sõlmitud lepingud olid sõnastatud samamoodi ja arvetel esines kirjavigu. 3) Maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt täitnud uurimiskohustust. Maksuotsus põhineb üksnes maksuhalduri oletustel, mis ei ole tõsiseltvõetavad ja on tõendamata. Samuti on rikutud ärakuulamisõigust, sest põhjendamatult on jäetud pikendamata eriarvamuse koostamiseks antud tähtaeg. 4) Truija Investeeringud OÜ osutas kaebajale autojuhiteenust, müüs sõiduautode Jeep Grand Cherokee 245BHS ja Fiat Ducato 520MJL tõstelifti ning teostas selle paigalduse ja remondi. Nendes tehingutes esindas Truija Investeeringud OÜ-d IJ ning osade saatelehtede kohaselt oli kauba vastuvõtjaks OM. Tööde tegemises ei ole kahtlust. Kaebaja kontrolli all ei ole see, kuidas täidavad IJ või Truija Investeeringud OÜ enda maksukohustusi. Maksuhaldur ei ole IJ-lt uurinud näiteks seda, mis asjaoludel esitas ta osutatud teenuste eest OÜ Truija Investeeringud nimel arveid, ega seda, kas või kuidas toimus teenuste osutamine tegelikult. Samuti pole maksuhaldur küsinud piisavalt selgitusi Vassili Zagurskilt ega näinud piisavalt vaeva selleks, et leida IJ poolt nimetatud S. Tarnijad on vedude toimumist vaidlusalustel kuupäevadel osaliselt kinnitanud.
9.MTA palus jätta kaebus rahuldamata (tl 58-59). Kaebaja ei ole esitanud kaebuses vaidega võrreldes sisuliselt ühtegi uut seisukohta. Kaebaja ei soetanud konsultatsiooniteenust Teras Investments OÜ-lt ega MJ Construction OÜ-lt, vaid kandis arved oma raamatupidamisse ning arvas sisendkäibemaksu maha maksueelise saamise eesmärgil. Samuti ei soetanud kaebaja teenuseid Truija Investeeringud OÜ-lt, vaid usaldusväärselt tuvastamatuks jäänud kolmandatelt isikutelt, olles teadlik, et arvetel kajastatud müüjad ei ole tegelikud müüjad. Arvete nõutele mittevastavuse tõttu ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine põhjendatud (KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1) ja nõuetekohase algdokumendi puudumise tõttu kuulub väljamaksetelt tasumisele tulumaks (TuMS § 51 lg 2 p 3). Menetluses tuvastatud asjaolud, nt vastuolulised ja üldsõnalised selgitused ning teenust osutanud isikuid puudutavad tõendid (arved, lepingud) on tekitanud piisavalt põhjendatud kahtluse, et tegelikkuses teenuseid ei osutatud ja kaebaja oli sellest teadlik.
10.Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Maksuhaldur ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebaja on juriidiline isik, kes peab oma tegevuse mõistlikult korraldama kogu aasta vältel. Eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg ei olnud ebamõistlikult lühike ning vaidlusalused asjaolud ei olnud sedavõrd keerukad, et oleksid tinginud eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamise. KMS § 29 lg-test 1 ja 3 tulenev sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus eeldab, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt ning selle kohta väljastatud arvel müüjana kajastatud isik oleks ka tegelik müüja (Riigikohtu 05.06.2006 otsus nr 3-3-1-34-06, 02.10.2003 otsus nr 3-3-1-50-03, 05.05.2003 otsus nr 3-3-1-39-03). Maksuhaldur on nõuetekohaselt täitnud uurimiskohustust ning tuvastanud piisava hulga asjaolusid, mille põhjal on eluliselt usutavam see, et kaebaja on osalenud maksupettuse toimepanemises, s.o kajastanud teadlikult oma maksuarvestuses tegelikke majandustehinguid mitte kajastavaid dokumente oma maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui see, et kaebaja käitus ausalt. Kaebaja seevastu ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et Teras Investments OÜ ning MJ Construction OÜ oleksid talle arvetel kajastatud konsultatsiooniteenuseid tegelikult osutanud. Maksuhaldur on maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud enda seisukohta kinnitavaid tõendeid. Jättes tehingu täitmisega seotud asjaolud dokumenteerimata, riskib ettevõtja sellega, et ta ei suuda ümber lükata maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et tehingu maksuarvestuses kajastamine on kantud maksupettuse eesmärgist. 7(16)
3-15-3023 2) Maksuhaldur on loogiliselt ning kogutud tõenditele tuginevalt näidanud ära, et eluliselt ei ole usutav konsultatsiooniteenuste saamine Teras Investments OÜ-lt või MJ Construction OÜ-lt ega see, et kaebaja võis heas usus eeldada, et teenuse osutajateks on eelnimetatud isikud. Juba ainuüksi vastuolud maksuhaldurile selgitusi andnud isikute ütlustes on piisavad, õigustamaks veendumust, et tegemist ei ole reaalselt aset leidnud tehingutega. Peale selle, et kaebaja esindaja MS ütlused on ebajärjekindlad, ei ole need ka kooskõlas MJ Construction OÜ esindaja M.-L. J seletustega. Maksuhaldur ei ole välistanud, et IV või PK, kelle nime kaebaja maksuhaldurile hiljem välja käis, võisid kaebaja või kaebaja juhtide huvides Venemaa Föderatsioonis toimetada. Välistatud pole ka see, et nende tegevus seisnes St. Peter Line Ltd majandustegevuse kohta andmete kogumises ning kaebaja huvide esitamises. See aga ei anna alust väita, et Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ oleksid osutanud kaebajale konsultatsiooniteenust. Puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaksid nimetatud füüsilisi isikuid seostada nende äriühingutega. Kuigi M.-L. J on maksuhaldurile antud seletustes nimetanud IV nime, pole see seletus tõsiseltvõetav, sest M.-L. J väidete kohaselt oli MJ Construction OÜ teenuse sisuks kaebaja ning IV kokku viimine. Puudub vaidlus, et kaebaja pidi olema IV-ga tuttav juba enne seda, kui algasid kaebaja suhted MJ Construction OÜ-ga. Olukorras, kus kaebajale oli väidetavalt teada, et tegelikult hakkab kaebaja huvides toimetama IV või PK ning kaebaja suhtles lepingu täitmise raames just nende isikutega, on arusaamatu, miks on konsultandi esindajatena lepingu täitmise küsimuses märgitud AT ja M-L. J. On ilmne, et sellise konsultatsiooniteenuse tellimine saab põhineda vaid suurel isiklikul usaldusel teenuse osutaja vastu. Selline usaldus võis kaebajal olla IV vastu, ent see ei seleta lepingute sõlmimist Teras Investments OÜ-ga ning MJ Construction OÜ-ga ilma, et neis oleks üldse täpsustatud, kes neid teenuseid osutama hakkab. Arvestades lisaks eelnevale veel lepingute praktiliselt sama sõnastust ja mõlema väidetava tehingupartneri edasist sarnast saatust, on loogiline järeldada, et need äriühingud ei osutanud kaebajale iseseisvalt mingisuguseid teenuseid. Tehingute tegeliku toimumise muudab veelgi ebausutavamaks see, et maksuhaldurile on menetluse käigus esitatud Teras Investments OÜ ning MJ Construction OÜ nimel vormistatud parandatud arved (MTA vastuse lisa 12). Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, kuidas ta need parandatud arved sai. Usutav ei ole, et MJ Construction OÜ toonane juhatuse liige Elmo Uibopuu saanuks esitada kaebajale parandatud arve MJ Construction OÜ nimel. Seega on need parandatud arved kõige tõenäolisemalt kaebaja enda kontrolli all hiljem koostatud. 3) Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole võtnud seletusi kaebaja huvides Venemaal tegelikult tegutsenud isikutelt. Sisendkäibemaksu maha arvamise seisukohast ei ole tähtsust sellel, kas või mida tegi kaebaja huvides mõni Venemaal viibiv isik, kuni pole veenvaid tõendeid selle isiku seotuse kohta kaebajale konsultatsiooniteenuse eest arveid esitanud äriühingutega. Ühestki maksuhaldurile esitatud tõendist ei nähtu mistahes suhteid IV või PK ning Teras Investments OÜ või MJ Construction OÜ vahel. Ainuüksi see, et maksukohustuslane nimetab menetluse käigus maksuhaldurile väidetava teenuse osutamisega seotud isiku nime, ei pane maksuhaldurile kohustust see isik üles otsida ja temalt seletus võtta. On võimalik, et PK tegutses Venemaal kaebaja huvides (tema osalust kaebaja ja St. Peter Line Ltd vahelistes tehingutes kinnitab ka St. Peter Line Ltd (MTA vastuse lisa 46), ent tema tegevusel puudub igasugune seos Teras Investments OÜ-ga või MJ Construction OÜ-ga. Kaebaja pole esitanud väidetavalt osutatud konsultatsiooniteenuste kohta ühtegi usaldusväärset dokumentaalset tõendit. Arvestades kaebaja poolt St. Peter Line Ltd-le tarnitud kaupade nomenklatuuri, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai teda huvitanud hinnainformatsiooni peamiselt või enamjaolt telefoni teel või muul sellisel moel, millest ühtegi taasesitamist võimaldavat jälge ei jäänud, samas kui kaebaja nõustus selle teenuse eest maksma märkimisväärseid summasid. Samuti ei olnud lepingutes sõnastatud selget ja konkreetset eesmärki, mis väidetava konsultandi tegevuse tulemusena saavutatama peaks (näiteks käibe
8(16)
3-15-3023 kasv teatud määrani vms). Olukorras, kus teenuse reaalset osutamist poolte vahel ei fikseeritud, ei saa rääkida sõltumatute ettevõtjate vahelisest teenuse osutamisest. 4) Kaebajale ei ole pandud vastutust tema tehingupartnerite majandustegevuse või maksukäitumise eest. Maksuotsuses on põhjendatult toodud välja Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ tegevust iseloomustavad andmed, et näidata, et ka nende kontrollimisel ei ilmnenud tõendeid, mis tehingu toimumist kinnitaksid. Äriühingute majandustegevust puudutavad andmed üksnes toetavad teiste kogutud tõendite pinnalt tehtud järeldust, et need isikud ei olnud tegelikud teenuse osutajad. 5) Olukorras, kus pole võimalik leida ühtki usaldusväärset tõendit selle kohta, et Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ oleksid kaebajale teenuseid osutanud ning kaebaja ei ole välja toonud mingeid asjaolusid, mille pinnalt saaks uskuda, et ta tõsimeeli uskus, et need ettevõtjad teenuseid osutasid, tuleb järeldada, et kaebaja teadis, et need ettevõtjad ei olnud arvetel näidatud teenuste tegelikeks osutajateks. Kuna pole teada, kellele ja milleks kulus tegelikult kaebaja poolt Teras Investments OÜ-le ja MJ Construction OÜ-le kantud raha, ei ole võimalik tuvastada, et see kulu oleks olnud seotud kaebaja ettevõtlusega. Antud juhul ei tule kõne alla ka maksustamine hindamise teel, kuna puudub mõistlik põhjus arvata, et arved oleksid esemelises mõttes tõelised. Ükski dokument ei kinnita, et kaebaja oleks soetanud teenuseid arvetel näidatud aegadel ja mahtudes mingisuguselt teiselt konkreetselt isikult. Samuti puuduvad tõendid, mille põhjal saaks kontrollida, kui palju vajalikest töödest St. Peter Line Ltd-ga asjade ajamisel, kontaktide loomisel ja tehingute täitmisel tegid ära näiteks kaebaja enda töötajad või juhatuse liikmed. Kaebaja ei ole andnud maksuhaldurile ka mingeid andmeid, mille põhjal oleks võimalik teostada hindamist. 6) Tehingute puhul Truija Investeeringud OÜ-ga ei ole maksuhaldur väitnud, et teenuseid ei oleks saadud. Seega ei oma tähtsust ka transporditeenuse osutamisega seotud asjaolud, näiteks see, millal või millise sõidukiga vedusid tehti või kas IJ-l oli sõiduki juhtimisõigus. See, kes transporditeenust tegelikult osutas või millisele autole tõstelift paigaldati, võiks tähtsust omada siis, kui vaidluse all oleks teenuse saamine. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebajale ei osutanud teenuseid Truija Investeeringud OÜ ning kaebajal polnud põhjust ka seda uskuda. Puudub vaidlus, et IJ ei olnud Truija Investeeringud OÜ seaduslik esindaja. Truija Investeeringud OÜ arvetel nimetatud teenuste osutamise ning Truija Investeeringud OÜ vahel ei ole võimalik tuvastada seost, mis annaks alust arvata, et teenuste osutajaks võinuks olla see äriühing. Truija Investeeringud OÜ esindaja V. Zagurski on maksuhaldurile väitnud, et selliseid teenuseid osutatud ei ole (MTA vastuse lisa 126) ning teenuseid väidetavalt osutanud IJ selgitas, et tema koos seni tuvastamata S nimelise isikuga trükkis välja Truija Investeeringud OÜ nimelised arved ja esitas need kaebajale. Tuvastada pole võimalik ka seda, et tasumine oleks toimunud Truija Investeeringud OÜ-le või mõnele selle esindusõiguslikule isikule. Kuni polnud mistahes tõendusliku väärtusega teavet selle kohta, et IJ-l või tema poolt nimetatud S-l oleks olnud Truija Investeeringud OÜ esindamise õigus suhetes kaebajaga, polnud maksuhalduril mingit vajadust nõuda neilt ka täiendavat teavet. IJ seletustest võib seejuures mõista, et just kaebaja oli huvitatud teenuste eest käibemaksukohustuslasest ettevõtja arve olemasolust, mistõttu selline ka vormistati. Seega on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et nii autojuhi- kui autode remontimise teenuseid osutasid kaebajale mingisugused talle usaldusväärsed, ent maksumenetluses tuvastamata jäänud kolmandad isikud, mitte Truija Investeeringud OÜ, mistõttu ei saa kaebajal olla alust Truija Investeeringud OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9(16)
3-15-3023
11.Global Marine Supply OÜ palub apellatsioonkaebuses (tl 109-114p) tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2016 otsus ning uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses on korratud suures osas kaebuse väiteid. Kokkuvõtlikult väidab kaebaja järgmist. 1) Halduskohus on käsitlenud otsuses äärmiselt vähe maksumenetluse materjale ning on piirdunud maksuotsuse õigsuse kinnitamisega. Arvesse ei ole võetud maksukohustuse suurendamist mittetoetavaid tõendeid või neist on tehtud ebaõigeid järeldusi. Olulised tõendid on kogumata ning seeläbi on rikutud uurimispõhimõtet. 2) Maksuhalduri poolt eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamata jätmine ja eriarvamuse ära ootamata jätmine on toonud kaasa ebaõige maksuotsuse tegemise. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta kontrolli raames selgunud maksukohustuslase jaoks soodsad asjaolud ning ka halduskohus ei ole neile tähelepanu pööranud. Kaebajal ei võimaldatud tutvuda tehingupartnerite pangakontode väljavõtetega, mistõttu ei saa kaebaja enda õigusi vajalikul määral realiseerida. 3) Halduskohus on jätnud arvestamata Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktika sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramise kohta. Maksuhaldur pole tõendanud pettuse olemasolu ega seda, et kaebaja teadis või oleks pidanud teadma sellise pettuse olemasolust või kõnealuste tehingute seotusest pettusega. Kahtlus maksupettuse olemasolus ei ole käibemaksu mahaarvamise piiramiseks piisav. Asjaolud, millest maksuhaldur järeldab tehingute mittetoimumist, puudutavad enamasti kolmandaid isikuid, mitte kaebajat. Maksuhaldur on alusetult jätnud arvestamata tehingu toimumist kinnitavad tõendid. Raha tasumine vastavalt poolte kokkulepetele ja arvetele viitab otseselt tehingute toimumisele ja sellest tulenevate kohustuste täitmisele. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks jäeti ütlused, deklaratsioonid, pangaülekanded ja arved tõenditena arvestamata, rikkudes sellega maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg-t 2. Puuduvad tõendid, et raha oleks kaebajani tagasi jõudnud. Maksuotsuses ei ole tuvastatud ega tõendatud, et müügitehingute peamine eesmärk oli maksusoodustuse saamine ning selline maksusoodustus oleks vastuolus käibemaksudirektiivi eesmärgi ja sätetega. Käibemaksu mahaarvamine antud olukorras ei tekita maksueelist, sest käibemaksu mahaarvamise õigus on lisandunud väärtuse põhimõttel toimiva käibemaksu põhitunnus ning aluspõhimõte. Maksuhaldur ei ole pööranud tähelepanu kaebaja tehingupartnerite maksustamise õigsusele. 4) Tulumaksu määramine on põhjendamatu. Halduskohus ei väida, et tehinguid poleks toimunud või need poleks seotud ettevõtlusega. Tõendid kinnitavad teenuse olemasolu ja poolte vahel tehingute toimumist. Ka St. Peter Line Ltd on kinnitanud teenuse osutamist. Teras Investments OÜ-ga ja MJ Construction OÜ-ga sõlmitud lepingutest ei tulene, et kokkuleppe täitmiseks oleks pidanud teenust osutama AT või M.-L. J isiklikult. Tulumaksu määramine on alusetu ka juhul, kui jääb kehtima maksuhalduri poolt tuvastatu, et kaebaja ei ole teenust viidatud äriühingutelt saanud, sest kaebaja oli heauskne. Tulumaksu osas ei ole läbi viidud hindamist, kuigi andmed olid selleks olemas. Ümberlükkamatu on faktiline asjaolu, et kaebaja eest seisti ning selle tegevuse tulemused väljendusid koheselt käibe hüppelises tõusus. Sisuliselt tehti kõike, mis oli suhtluses St. Peter Line Ltd-ga vajalik, et säiliksid head suhted ja kaebaja ärilised huvid realiseeruksid. Kaebaja kontrolli all ei olnud see, kuidas, kas ja kes täpselt sai selle teenuse eest tasu. Tulenevalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni keerulistest poliitilistest suhetest ei soovigi Venemaa Föderatsiooni kodanikud Eesti Vabariigist töötasu saada. Vastavalt IV ja PK juhistele tasuti kahele Eesti äriühingule. Kaebaja jaoks ei oma tähtsust, milline konkreetne äriühing talle teenust osutab ning kaebaja ei ole seadust rikkunud. MTA üritab jätta maksukohustust selle isiku kanda, kes on kättesaadav ja kellel on vara. Samas on MTA varem selliste teenuste osutamist aktsepteerinud. Teenust osutanud isikute poole ei ole aga maksumenetluses pöördutud. Kaebaja ei ole äriühingust raha maksuvabalt välja viinud. 10(16)
3-15-3023 Kaebaja jaoks ei olnud teenuse osutaja vahetumine seotud tehingupartneri käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisega. Kaebaja mõlemad tehingupartnerid olid sama isiku kontrolli all. Teenuse majandusliku sisu detailid ei ole kaebajale teada. Teenuse põhjalikumat dokumenteerimist ei nõua ükski õigusakt. Kaebaja huvides ei ole pöörduda St. Peter Line poole, sest liigne huvi MTA poolt võib võtta kliendilt huvi kaebajaga edasist koostööd teha, mis võib kaebaja jaoks tähendada äritegevuse lõppu. Kaebaja tehingupartnerite käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei näita, et neil puudub majandustegevus, vaid üksnes seda, et nad ei vastanud MTA korraldusele. Isikud deklareerisid käivet ning MTA pole isikuid kontrollinud. Ka vahendus on ettevõtlus. Halduskohtu väited seoses arvete täiendamisega on üllatuslikud ja kohtus läbi arutamata. 5) Alusetu on ka sisendkäibemaksu määramine tehingutelt Truija Investeeringud OÜ-ga. Kaebaja kontrolli all ei ole see, kuidas täidavad IJ või Truija Investeeringud OÜ oma maksukohustust. Mauri Veod OÜ ei oma äriregistri andmetel seost IJ-ga. IJ peab avaldama, kes ja miks andis talle õiguse väljastada arveid Truija Investeeringud OÜ nimel. Samuti ei ole IJ käest küsitud näiteks seda, kas ta osutas veoteenust üksi (ja mis puutumus oli OM-l teenuse osutamisega) või kas ta allkirjastas tarnijate juures mingeid pabereid. Olulised tõendid vedude toimumise kohta on jäetud kogumata. Vedusid on palju ja need toimuvad pidevalt, mistõttu ei ole võimalik nende toimumise päevi täpselt fikseerida. Samas on kolmandad isikud vedude toimumist kinnitanud. Truija Investeeringud OÜ lepinguline esindaja V. Zagurski ei olnud enda kinnitusel äriühingu kogu tegevusega kursis, äriühingu juhatuse liikmelt ei ole aga asjakohaseid küsimusi küsitud. V. Zagurski ilmselt eitab tehingute toimumist, kuna tehingud on jäetud teadlikult deklareerimata ja maksud tasumata. Kellegi „S“ kontaktide saamiseks oleks maksuhaldur pidanud rohkem vaeva nägema. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, millest nähtuvalt saab väita, et IJ tegi töid füüsilise isikuna. MTA seisukoht, et tehingupartneri nõuetekohaseks tuvastamiseks ei ole piisav üksnes tema äriregistris ja käibemaksukohustuslaste registris oleku kontroll, vaid tuvastada tuleb ka äriühingu nimel tegutseva füüsilise isiku isikusamasus ja volituse olemasolu esindamiseks, ei tugine seadusel ja ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise aluseks. Halduskohus ei ole kaebaja neid vastuväiteid otsuses käsitlenud. Kaebajale ei ole esitatud kõiki maksu määramise aluseks olnud tõendeid (pangakontode väljavõtted, varasemates maksumenetlustes esitatud Truija Investeeringud OÜ arved).
12.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (tl 125-126). 1) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi faktiliselt uut põhistust ega tõendit, mis võiksid usutavalt ümber lükata kahtluse, et ta osales maksupettuses. Koosmõjus muude kontrolli käigus selgunud asjaoludega kinnitavad maksupettuses osalemise kahtlust Teras Investments OÜ-l ning MJ Construction OÜ-l tavapärase majandustegevuse puudumine ja arvelduskontodelt sularaha väljavõtmine, igasuguste tõendite puudumine konsultatsiooniteenuse osutamises kokku leppimise või selle sisu kohta ning vastuolud maksuhaldurile antud selgitustes kontaktide kokku viimise kohta. Halduskohus on tõenditega sisuliselt tutvunud ning maksuotsuse õiguspärasust põhjalikult analüüsinud. 2) Kaebaja osutatud Euroopa Kohtu seisukohad toetavad maksustamise õigsust osas, milles need on asjakohased. MTA on tuvastanud kahtluse, et kaebaja osales maksupettuses (Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus nr C-285/11: Bonik). Lisaks kaebaja viidatud lahenditele toetavad maksustamise õigsust veel mitmed Euroopa Kohtu lahendid. Näiteks ei ole kohtupraktika kohaselt kaubatarne objektiivsed kriteeriumid täidetud maksudest kõrvalehoidumise korral, näiteks valede deklaratsioonide või nõuetele mittevastavate arvete koostamisel (Euroopa Kohtu 21.02.2006 otsus nr C-255/02: Halifax jt, p 59). Ka antud juhul esitas kaebaja valedeklaratsiooni ning arved (MTA vastuse lisad 12, 50, 51, 86, 122, 123, 124, 125) ei vastanud nõuetele, sest 11(16)
3-15-3023 neil märgitud majanduslikku sooritust ei eksisteerinud, mistõttu ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise kriteeriumid täidetud. Asjassepuutuv ei ole, et sisendkäibemaksu mahaarvamine ei tekita maksueelist, sest kui tehingut ei ole üldse toimunud, ei saa seda sõltumata maksueelise saamisest maksustamisel arvesse võtta (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 19). 3) Halduskohus jättis õigustatult rahuldamata taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, sest ühestki dokumentaalsest tõendist või registrist ei tulene, et need isikud oleksid olnud teenust osutanud äriühingutega seotud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4).
14.Maksuhaldur vähendas vaidlustatud maksuotsusega perioodil 2014. a august kuni september kaebaja poolt deklareeritud sisendkäibemaksu ja enammakstud käibemaksu summas 18 598,89 eurot ning määras sama perioodi eest tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 26 216,93 eurot. Maksuotsuse kohaselt on toonud maksustamise kaasa maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ei ole tegelikkuses soetanud maksuhaldurile esitatud arvete alusel konsultatsiooniteenuseid Teras Investment OÜ-lt ja MJ Construction OÜ-lt ega autojuhi- ja autoremonditeenust ning tõstelifti ja selle paigaldust Truija Investeeringud OÜ-lt. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga ning leiab, et nii maksuhaldur kui kohus on jätnud tähelepanuta kontrolli raames selgunud maksukohustuslase jaoks soodsad asjaolud ja tõendid.
15.KMS 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamisel või teenuse saamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata üksnes KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida sättes toodud loetelule vastavad andmed, sealhulgas andmed maksukohustuslase kohta (p 2), teenuse nimetus või kirjeldus (p 5), teenuse maht (p 6) ja teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast (p 7). Seega ei saa arvet pidada KMS 37 nõuetele vastavaks olukorras, kus arvel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja ning arvelt ei nähtu tehingu tegelik majanduslik sisu. Riigikohus on selgitanud, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust (Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 16).
16.Maksuhaldur ja halduskohus on õigesti leidnud, et maksuhaldurile esitatud Teras Investments OÜ arved nr 135 ja nr 142 ja MJ Construction OÜ arve nr 200 ei vasta KMS § 37 nõuetele, mistõttu ei tekkinud kaebajal nende arvete alusel KMS § 31 lg-s 1 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Teras Investments OÜ arvete nr 135 ja nr 142 sisuks on märgitud „Marketing teenused vastavalt lepingule nr 15 V osamakse“ ja „Marketing teenused vastavalt lepingule nr 15 VI osamakse“ ning MJ Construction OÜ arvel nr 200 on teenuse kirjeldusena märgitud „Marketing teenused vastavalt lepingule nr 16 I osamakse“. Nimetatud arvete esitamise aluseks on väidetavalt olnud Teras Investments OÜ-ga 01.01.2013 sõlmitud leping nr 15 (MTA vastuse lisa 48, tõlge MTA vastuse lisa 49) ja MJ Construction OÜ-ga 05.01.2014 sõlmitud leping nr 16 (MTA vastuse lisa 84, tõlge MTA vastuse lisa 85). Mõlema lepingu esemeks on kaebajale konsultatsiooniteenuste osutamine ja lepingute tekst on 12(16)
3-15-3023 suures osas kattuv. Lepingute p 1.1 kohaselt kohustus konsultant (vastavalt Teras Investments OÜ või MJ Construction OÜ) osutama kliendile (Global Marine Supply OÜ) muu hulgas järgmiseid teenuseid: 1) kehtestama partnerlussuhted Global Marine Supply OÜ ja ettevõtte St. Peter Line Ltd vahel ning võtma aktiivselt osa antud kliendile igakuise müügi korraldamisest; 2) pidama Global Marine Supply OÜ nimel läbirääkimisi välismaiste ja kohalike tooraine ja toodete hankijatega; 3) arendama Global Marine Supply OÜ soovil tema sortimenti ning pidama uute ostjate otsinguid; 4) võtma aktiivselt osa läbirääkimistest uute ostjatega, võtma tellimusi partneritelt, kellega on kaubandussuhted tekkinud, sõitma konsultandi transporti kasutades klientide juurde tellimuse vastuvõtmiseks või läbirääkimiste pidamiseks uue sortimendi pakkumise osas; 5) kontrollima tasustamist firma partnerite poolt, vajadusel tuletama partneritele meelde tasustamise tähtaegu. Maksumenetluse käigus ei ole aga Teras Investments OÜ või MJ Construction OÜ poolt kaebajale eelnevalt kirjeldatud teenuse osutamine tõendamist leidnud.
17.Maksuhaldur on tuvastanud, et nii Teras Investments OÜ kui MJ Construction OÜ näol on olnud tegemist variäriühingutega, kellel puudus tavapärane majandustegevus – mõlemal äriühingul puudusid töötajad, mõlemad on deklareerinud 2014. a-l soetust ja müüki praktiliselt võrdselt, mõlemal puudus reaalselt toimiv juriidiline aadress ja tavapärased majanduskulud, äriühingute pangakontode väljavõtetelt nähtuv ei ühti käibedeklaratsioonide andmetega ning kontole laekunud raha on võetud sularahas välja või kantud teistele variäriühingu tunnustega ettevõtetele. Sisuliselt ei eita ka kaebaja ise, et Teras Investments OÜ ega MJ Construction OÜ ei ole enda vahendite ja tööjõuga kaebajale konsultatsiooniteenust osutanud. Kaebaja sõnul on kaebajale konsultatsiooniteenust osutanud Venemaa Föderatsioonis elavad isikud ning Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ olid üksnes teenuste vahendajaks. Kohtu hinnangul ei anna ka need väited alust pidada tehinguid reaalselt toimunuteks.
18.Kaebaja volitatud esindaja MS selgitas maksuhaldurile 02.12.2014 seletuste andmise käigus (MTA vastuse lisa 8), et Global Marine Supply OÜ-l on Peterburis kontaktisik IV, kes aitab kaebajat äris. IV olevat pakkunud kaebajale välja võimaluse osutada kaebajale vahendusteenust Eesti firma kaudu, kuivõrd tema ei saanud Venemaa äriühingu kaudu vahendusteenust osutada. Esmalt olevat IV viinud kaebaja 2012. a lõpus või 2013. a alguses kokku Teras Investments OÜ-ga ning hiljem palunud kaebajal sõlmida leping MJ Construction OÜ-ga. MS kinnitas, et IV-ga kohtusid kaebaja kaks omanikku, kes elavad Peterburis. Eeltoodud selgitustega ei ole täielikult kooskõlas MS poolt maksuhaldurile 06.05.2015 antud seletused (MTA vastuse lisa 11). MS kinnitas 06.05.2015 maksuhaldurile, et kaebaja viis IViga kokku lepingus märgitud konsultant ehk Teras Investments OÜ ning see oli võimalik, kuna A. Teras teadis IV. AT olevat kaebajale öelnud, et tal on tuttavad St. Peter Line Ltd-s, ja küsinud kaebajalt, kas kaebaja tahab St. Peter Line Ltd-ga koostööd teha. MJ Construction OÜ seaduslik esindaja M.-L. J kinnitas maksuhaldurile 18.12.2014 antud seletustes (MTA vastuse lisa 106) seevastu, et tema oli see, kes viis Peterburis asuva IV kokku MS-ga. Samuti esinevad vastuolud MS selgitustes Venemaa Föderatsioonis tegutseva konsultandi tegevuse sisu kohta. Kui esialgu väitis MS, et St. Peter Line Ltd ei tea konsultandist midagi ning palus maksuhalduril IV St. Peter Line Ltd poole pöördudes mitte mainida (02.12.2014 seletused, MTA vastuse lisa 8), siis hiljem selgitas ta, et konsultant nõuab Global Marine Supply OÜ nimel St. Peter Line Ltd-lt viimase poolt tasumata võlgnevusi (06.05.2015 selgitused, MTA vastuse lisa 11). Lisaks viitas MS alles 18.05.2015 täiendavates selgitustes esmakordselt sellele, et peale IV tegeles väidetavate konsultatsiooniteenuste osutamisega ja St. Peter Line Ltd-ga suhtlemisega veel PK (MTA vastuse lisa 12, tõlge MTA vastuse lisa 13). Eeltoodud selgitused kogumis ei anna ühest arusaama sellest, millised olid tegelikud kokkulepped väidetavate teenuse osutajate, teenuse vahendajate ja kaebaja vahel. Samuti ei kinnita eeltoodu, et kaebaja ning Teras Investments OÜ
13(16)
3-15-3023 ja MJ Construction OÜ vahelised tegelikud majanduslikud suhted oleksid vastanud lepingutes nr 15 ja nr 16 märgitule.
19.Maksuhaldurile ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks teenuste reaalne osutamine (nt kirjavahetus või muud dokumendid). Kuigi teenuse põhjalikumalt dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, võtab maksukohustuslane teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. Kohtupraktika kohaselt on MKS § 56 lg-st 2 tulenevalt maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13, p 16; 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13, p 16; 22.06.2009 otsus nr 3-3-1-43-09, p 14).
20.Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada maksuhaldurile esitatud Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ arveid KMS § 37 tähenduses nõuetekohaseks ning kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust KMS § 31 lg 1 alusel tekkinuks. Maksustamise seisukohalt ei oma tähtsust see, kas mittetegelik müüja deklareeris käibemaksu ja tasus selle riigile või mitte, sest KMS kohaselt ei ole kaebajal õigust nõuetele mittevastava arve alusel sisendkäibemaksu deklareerida (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21).
21.Iseenesest on õige kaebaja viide sellele, et ainuüksi müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhetes ei tulene, et ostja oleks käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud (nt Riigikohtu 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17 ja seal toodud viited). Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (Riigikohtu 24.01.2011 otsus nr 3-3-1-73-10, p 13). Ka Euroopa Kohus on käibemaksualaseid kuritarvitusi puudutavates lahendites rõhutanud, et liidu õigusnorme ei saa ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil (21.02.2006 otsus nr C-255/02: Halifax plc jt, p 68; 06.07.2006 otsus liidetud asjades nr C-439/04 ja nr C-440/04: Kittel ja Recolta Recycling, p 54; 21.06.2012 otsus liidetud asjades nr C-80/11 ja nr C-142/11: Mahagéban ja David, p 41, 06.12.2012 otsus nr C-285/11: Bonik, p 36). Riigikohtu praktikast tulenevalt piisab maksuõigussuhetes kriminaalmenetlusega võrreldes madalamast tõendamise standardist – põhjendatud kahtlusest. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Riigikohtu 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p 11).
22.Asjas kogutud tõendeid arvestades on piisavalt veenev maksuhalduri seisukoht, et kaebaja on tegelikkusele mittevastavate arvete raamatupidamises kajastamisega teadlikult soovinud viia äriühingust raha maksuvabalt välja ja saada maksueelist alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise teel. Tõenditest ei nähtu, et Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ oleksid kõnealuste tehingute raames tegutsenud iseseisvalt. Võttes arvesse nimetatud äriühingute tausta, väidetavalt kaebajale osutatud teenuse sisu ja eesmärke, maksuhaldurile antud vastuolulisi selgitusi ning lepingute koostamist kaebaja enda poolt, on usutav, et kaebaja on olnud teadlik, et tegelikkuses Teras Investments OÜ-lt ja MJ Construction OÜ-lt konsultatsiooniteenust ei saadud ning kõnealused arved ei vasta tegelikkusele. Samuti kinnitab kaebaja teadlikkust ning suhete kujundamise üle kontrolli omamist see, et kaebaja on 18.05.2015 esitanud maksuhaldurile ümber tehtud arved nr 142 ja nr 200 (MTA vastuse lisa 12 lk-d 16 ja 18). Kaebaja selgitas küll, et palus Teras Investments OÜ-l arvet nr 142 muuta ja anda arves laiem selgitus (kaebaja 18.05.2015 seisukohad, MTA vastuse lisa 12 lk-d 2-5, tõlge MTA 14(16)
3-15-3023 vastuse lisa 13), kuid arvestades maksuhalduri poolt (nt kontrollakti p 1.1.3.5) välja toodud asjaolusid Teras Investments OÜ-s ja MJ Construction OÜ-s juhatuse liikmete vahetuse ja äriühingul reaalselt tegutseva juhatuse puudumise kohta, on usutav, et ka hiljem esitatud arved on kaebaja teinud ümber ise.
23.Maksuhaldur ei ole eksinud, kui määras Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ arvete alusel tehtud väljamaksetelt kui ettevõtlusega mitteseotud kulult TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tasumiseks tulumaksu. Kuigi kaebaja sõnul on Venemaa Föderatsioonis asuvad isikud (IV ja PK) kaebajale reaalselt konsultatsiooniteenust osutanud ning nende isikute ja St.Peter Line Ltd vahel kaebaja ärihuvides toimunud suhtlust ei ole ka kohtul võimalik täielikult välistada, ei ole tuvastatav seos maksuhalduri poolt tulumaksuga maksustatud väljamaksete (Teras Investments OÜ-le 22.08.2014 summas 36 000 eurot ja 17.09.2014 summas 26 625,60 eurot ning MJ Construction OÜ-le 17.10.2014 ja 18.10.2014 kogusummas 36 000 eurot) ja nende isikute poolt väidetavalt teenuste osutamise vahel. Maksuhaldurile esitatud St. Peter Line Ltd 17.09.2015 kinnitusest nähtub küll see, et St. Peter Line Ltd pidas kaebajaga 01.02.2013 lepingu nr 01-02/2013 sõlmimisel läbirääkimisi PK-ga ja tehnilistes küsimustes kaebaja toonase juhatuse liikme MS-ga (MTA vastuse lisa 46-2), kuid sellest kinnitusest ei saa järeldada, et PK oleks tegutsenud kaebaja huvides ka 2014. a-l. Samuti puuduvad mistahes tõendid, mille põhjal saaks omistada PK tegevust Teras Investments OÜ-le ja MJ Construction OÜ-le. Maksuhaldur on tuvastanud, et Teras Investments OÜ ja MJ Construction OÜ pangakontodele laekunud raha võttis pangaautomaatide kaudu sularahas välja üks ja sama tundmatu isik (pildid MTA vastuse lisades 60-68, 95-99). Millegagi pole tõendatud, et nendele äriühingutele kaebaja poolt kantud summad oleksid jõudnud kaebajale väidetavalt konsultatsiooniteenust osutanud isikuteni.
24.Teenuse reaalset osutamist ja väljamaksete seotust ettevõtlusega ei saa järeldada ka kaebaja osutatud müügikäibe tõusust. Kaebaja on müügikäibe olulisele kasvule tuginenud maksuhaldurile 18.05.2015 esitatud seisukohtades ning esitanud maksuhaldurile tabeli müügikäibe andmetega (MTA vastuse lisa 12 lk 6). Müügikäibe andmed on kajastatud ka maksuhaldurile 18.05.2015 esitatud ümber tehtud arvetel (MTA vastuse lisa 12 lk-d 16 ja 18). Maksuhaldur on analüüsinud kaebaja müügikäibe muutust erinevate perioodide lõikes kontrollakti p-s 1.1.2.5 ning esitanud ülevaatliku tabeli müügikäibest St. Peter Line Ltd-le perioodil 2012 – 2014 kontrollakti lisas 3 (MTA vastuse lisa 2). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et seos kaebaja müügikäibe ning 01.01.2013 ja 05.01.2014 sõlmitud konsultatsiooniteenuse osutamise lepingute alusel konsultandi poolt osutatud teenuste vahel on tõendamata. Puudub vaidlus, et kaebaja müügikäive kasvas 2013. a I kvartalis võrreldes 2012. a-ga oluliselt, kuid millegi pinnalt pole võimalik järeldada, et müügikäibe tõus oleks võinud olla tingitud konsultantide tegevusest 2013. ja 2014. aastatel, mitte pelgalt St. Peter Line Ltd-ga lepingu sõlmimisest 01.02.2013. Kuna kaebajale konsultatsiooniteenuse osutamine on tõendamata ning tuvastatud ei ole seos konsultatsiooniteenuse saamise ja tehtud väljamaksete vahel, puudus maksuhalduril kaalutlusruum tulumaksu määramiseks hindamise teel. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 33 jj).
25.Maksuhaldur on jõudnud õigele järeldusele ka Truija Investeeringud OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingute osas. Maksumenetluses kogutud selgituste ja tõenditega on saanud piisavalt kinnitust asjaolu, et Truija Investeeringud OÜ ei ole tegelikkuses kaebajale arvetel nr 136, nr 137, nr 141 ja nr 142 märgitud teenuseid osutanud ja kaupu müünud. Maksuhaldur on esitanud vastavad põhjendused kontrollakti p-s 1.2.2 ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited ei anna piisavat alust kahelda maksuhalduri seisukohtade õigsuses. Truija 15(16)
3-15-3023 Investeeringud OÜ lepinguline esindaja on kinnitanud tehingute mittetoimumist ning väidetaval teenuse osutajal IJ-l puudus vastavalt äriregistri andmetele ning MTA-le esitatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidele seos Truija Investeeringud OÜ-ga. IJ on maksuhaldurile 06.02.2015 antud seletustes kinnitanud, et tema asi oli ainult kaebajale tööd teha ning ülejäänuga tegeles keegi „S“ (MTA vastuse lisa 130). Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses nende tehingute asjaolusid täpsemalt selgitanud. Kuivõrd asjas kogutud tõendite pinnalt puudub kahtlus, et teenuste ja kaupade müüjaks ei saanud olla Truija Investeeringud OÜ, ei vasta kõnealused Truija Investeeringud OÜ arved KMS § 37 nõuetele ning kaebajal puudus nende alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja pidi teadma, et kõnealustel arvetel märgitud kaupu ja teenuseid ei soetatud tegelikkuses Truija Investeeringud OÜ-lt. Maksuhaldur on põhjendatult osutanud kaebaja ja IJ-ga seotud ettevõtte varasematele ärisuhetele (kontrollakti p 1.2.2.5), mis tekitab põhjendatud kahtluse, et pooltel oli võimalik teadlikult kokku leppida tegelikkusele mittevastavate arvete väljastamises.
26.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väited sellest, et talle ei ole võimaldatud ligipääsu kõigile maksumenetluses arvesse võetud tõenditele. Kohtul puuduvad alused arvata, et kaebaja ei saanud oma õigusi maksu- või kohtumenetluses piisavalt tõhusalt kaitsta. Maksuhaldur on kinnitanud, et kaebajale on edastatud kolmandate isikute pangakontode väljavõtted mahus, mis omas maksuasjas tähtsust (maksuotsuse lk 5). Samuti on halduskohus kaalunud kaebaja huvi nimetatud dokumentidega tutvumiseks ning kolmandate isikute ärisaladuse ja eraelu kaitse vajadust 19.01.2016 määruses. Selles määruses on halduskohus põhjendatult leidnud, et nende tõendite pinnalt tehtud maksuhalduri järeldused arveid esitanud isikute majandustegevuse kohta pole olnud kaebaja maksustamise seisukohast esmatähtsad.
27.Eelnevat kokku võttes leiab ringkonnakohus, et kaebaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.
28.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
(allkirjastatud digitaalselt) Virgo Saarmets
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.