Maksuõigus › Maksuotsused

3-16-485 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-485 Kolmandad isikud on maksuhaldurile kinnitanud, et nendega suhtlesid ja tellisid tööde teostamise Meierei 3 objektile Raasiku Õlletehas OÜ juhatuse liige AV ja endine osanik VD, mitte Soneco Pluss OÜ esindaja või töötajad (Epox OÜ 01.04.2014 e-kiri, MTA vastuse lisa 55; VT 30.04.2014 ja 02.04.2016 suulised seletused, MTA vastuse lisad 62 ja 63), ning ehitustöödega seonduvalt suheldi Adelan KHV OÜ-ga ja viimase juhatuse liikme VD-ga (Tulundusühistu Viirond 02.12.2013 suulised seletused, MTA vastuse lisa 64; Artepolitan OÜ 01.02.2014 vastus korraldusele ja 10.02.2014 e-kiri, MTA vastuse lisad 69 ja 70). Soneco Pluss OÜ endine juhatuse liige AK ei olnud konkreetsetest ehitusega kaasnevatest asjaoludest teadlik (AK 05.02.2014 ja 02.04.2015 suulised selgitused, MTA vastuse lisad 53 ja 47). Soneco Pluss OÜ maksumenetluses on tuvastatud, et viimase poolt väidetavalt palgatud osade ettevõtjate näol ei olnud tegemist reaalselt tegutsevate äriühingutega (Sirto Trade OÜ, Valden OÜ ja Metal Marketing OÜ). Poolte vahel sõlmitud müügilepingus kokku lepitud tasumise korraldus (tasumine järelmaksuga) on vastuolus reaalselt toimunud tasumistega. AV selgitused on ajas muutunud. Näiteks, kui ta algselt väitis, et elektritöid teostas OÜ Tšaister Center ja VT, siis hiljem väitis ta, et ei tea, kes elektritöid teostas (Raasiku Õlletehas OÜ 02.12.2013 ja 30.04.2015 suulised seletused, MTA vastuse lisad 50 ja 73). Samuti esineb vastuolusid Raasiku Õlletehas OÜ endise osaniku VD selgitustes. VD selgitus, et tööd võeti vastu jooksvalt, koostamata tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, on vastuolus Tulundusühistu Viirond juhatuse liikme selgitustega, et ta koostas tööde osas üleandmise-vastuvõtmise aktid ja edastas need VD-le. Raasiku Õlletehas OÜ maksekäitumist ning pahatahtlikkust käibemaksu enammaksete tekitamiseks ilmestab asjaolu, et ka maksumenetluses nr 12.2.3/027253 on tuvastatud, et Raasiku Õlletehas OÜ ja Lilith Technologies OÜ vahel ei olnud toimunud reaalseid tehinguid (joogivee villimisseadme ja ehitustööde väidetav soetamine). 3) Raasiku Õlletehas OÜ ei soetanud õlletootmisseadmeid Soneco Pluss OÜ-lt (kontrollakti p 1.1.2.4). Seadmete soetamiseks vajalikud toimingud on sooritanud Raasiku Õlletehas OÜ endine juhatuse liige ja osanikud ise (õlletootmisseadmetega Hiinas tutvumas käimine ja kohtumine Iisraelis asuva ettevõtte A.N. Technologies esindajatega). AV ja VD seletustest nähtub, et AV vastutas seadmete hankimise eest ning VD vastutas seadmete paigalduse eest (AV 13.03.2015 suulised seletused, MTA vastuse lisa 49; VD 12.12.2013 suulised seletused, MTA vastuse lisa 38). AV ja VD paigaldasid seadmed ise objektile (AV 30.04.2015 vaatluse protokoll, MTA vastuse lisa 71). Olukorras, kus ettevõte on ise seadmed paigaldanud, on ebamõistlik maksta samade tööde eest tasu teisele ettevõttele. Koostoimes AK puudulike teadmistega tehingu toimumisest ja AV selgitustega näitab eeltoodu, et Soneco Pluss OÜ ei ole õlletootmisseadmete soetamises reaalselt osalenud. AK selgitused seadmete müüja leidmise kohta (Saksamaal toimunud õllemessilt) ei ole tõendatud. Maksuhaldurile ei ole esitatud ka väidetavalt Soneco Pluss OÜ ja A.N. Technologies vahel sõlmitud koostöölepingut õlletootmisseadmete edasimüügi kohta Baltikumis. Soneco Pluss OÜ majandustegevus oli VD kontrolli all. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et Raasiku Õlletehas OÜ sisendkäibemaksu arvestuses on esitatud Soneco Pluss OÜ nimele väljastatud arved (Optimera Estonia AS arved). Soneco Pluss OÜ poolt esitatud dokumendid seadmete müügi kohta on puudulikud ning seadmete maksumuse osas antud teave vastuoluline. Seadmete soetusmaksumus välisriigi ettevõtetelt oli oluliselt väiksem kui väidetaval edasimüügil Raasiku Õlletehas OÜ-le ning Raasiku Õlletehas OÜ pidi olema seadmete tegelikust maksumusest teadlik, kuna oli eelnevalt otsinud võimalusi õlletootmisseadmete soetamiseks ja küsinud hinnapakkumisi. Lisaks on VD ja AK pikaajalised tuttavad. 4) Raasiku Õlletehas OÜ oli teadlik asjaolust, et Soneco Pluss OÜ ei ole Meierei 3 objekti renoveerimistööde ja õlletootmisseadmete tegelik müüja. Raasiku Õlletehas OÜ on ise korraldanud Meierei 3 objekti renoveerimistööde teostamise ja õlletootmisseadmete soetuse välisriigist, mistõttu oli ta teadlik, et esitab Soneco Pluss OÜ arvete kajastamisel oma 3(12)

3-16-485 sisendkäibemaksu arvestuses valeandmeid (kontrollakti p 1.1.2.5). Soneco Pluss OÜ-d kasutati teadlikult üksnes arvete väljastamiseks, et jätta mulje renoveerimistööde ja õlletootmisseadmete soetamisest ja edasimüügist Soneco Pluss OÜ-lt. Tegemist oli tehingutega, mille eesmärgiks oli varjata tegelike hankijatega (Tulundusühistu Viirond, Epox OÜ, Tšaister Center OÜ, NT Logistika AS, Maersk Eesti AS, Shanghai WGK International Co., Ltd ja A.N. Technologies) teostatud tehinguid (maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4) selleks, et Raasiku Õlletehas OÜ-l tekiks maksueelis ning õigus küsida alusetult tagasi sisendkäibemaksu. Kui Raasiku Õlletehas OÜ oleks kajastanud soetust otse kolmandate riikide hankijatelt, ei oleks tekkinud sisendkäibemaksu maha arvamise õigust, vaid tasuda oleks tulnud kauba importimisel tasutavad maksud. Ehitusteenuste osas oli võimalus kajastada teenuste ja kaupade soetust suuremas summas, kui oli hankijate Epox OÜ, OÜ Tšaister Center ja Tulundusühistu Viirond arvetel tegelikult kajastatud.

3-16-485 Kontrolliperioodil on seega tehtud põhjendatud ja ettevõtlusega seotud kulutusi kokku summas 339 126,68 eurot. Tulumaksuga tuleb maksustada nimetatud summa ja Soneco Pluss OÜ-le tehtud väljamaksete (649 959,99 eurot) vahe 310 833,31 eurot, s.o ümardatult 47,8% kõigist Soneco Pluss OÜ-le tehtud väljamaksetest, sest need ei ole seotud ettevõtlusega. Kuna Soneco Pluss OÜ arvetest ei ole võimalik tuvastada, milliste konkreetsete kaupade ja teenuste eest on arved väljastatud, on maksusumma arvestatud kuupõhiselt, vastavalt tehtud väljamaksetele. 3) Eriarvamuses esitatud väited ei anna alust maksude määramata jätmiseks (maksuotsuse p 3). Maksuhaldurile esitatud Soneco Pluss OÜ ja A.N. Technologies vahel sõlmitud ainuesindusleping üksi ei tõenda, et Soneco Pluss OÜ oli A. N. Technologies esindajaks Eestis, kuna puuduvad muud tõendid, mille kohaselt oleks ettevõte tegelenud esindajale omaste tegevustega (klientide leidmine, toote turustamine vms). Seda, et Soneco Pluss OÜ oleks sõlminud ainuesinduskokkuleppe ettevõttega A.N. Technologies, ei nähtu 2012. a oktoobris Soneco Pluss OÜ suhtes läbi viidud ettevõtluskontrolli käigus kogutud dokumentidest. Kontrolli läbiviimise hetkeks väidetavalt sõlmitud lepingu (sõlmitud väidetavalt 01.09.2012) esitamata jätmine viitab sellele, et ainuesindusleping on vormistatud tagantjärele ega oma reaalset sisu. Kuigi eriarvamuses on väidetud, et tutvumisvisiit õlletootmisseadmete tootmistehasesse Hiinasse ja kohtumine A.N. Technologies esindajatega oli korraldatud Soneco Pluss OÜ poolt, ei ole maksuhaldurile esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks reisi korraldamist Soneco Pluss OÜ poolt. Maksuhaldurile esitatud dokumentatsiooni alusel ei ole võimalik hinnata teostatud tööde ja seadmete väärtust. Usutav ei ole, et ettevõtte jaoks, kes laseb ehitada sellises mahus ja maksumusega tootmistehase koos sinna kuuluvate väärtuslike seadmetega, ei pea vajalikuks eristada ehitustööde ja seadmete maksumust. Isikute koostöös tegutsemine muudab võimalikuks selle, et Raasiku Õlletehas OÜ oli teadlik kõikidest seadmeid puudutavatest asjaoludest, sh selle tegelikust maksumusest. 4) Põhjendatud ei ole eriarvamuses esitatud seisukoht eksperdi kaasamise vajalikkuse osas. Raasiku Õlletehas OÜ viidatud tööd, mida ei ole teostanud Epox OÜ ega Tulundusühistu Viirond ning mille teostamist ja maksustamist ei ole maksuhaldur väidetavalt kontrollinud, on soetatud Raasiku Õlletehas OÜ enda poolt otse teostajalt (gaasiga ja puurkaevu parandusega seonduvad tööd ja kaubad ning signalisatsiooni paigaldustööd), mitte Soneco Pluss OÜ-lt. Seega ei saaks eksperdiarvamuse tulemusel tuvastada, et raha kandmine Soneco Pluss OÜ-le oli nende töödega seonduvalt põhjendatud. Samuti ei saa ekspert kindlaks teha, kes teostas objektil konkreetseid töid. Kui mingis osas tegigi töid peale Tulundusühistu Viirond ja Epox OÜ ka keegi kolmas, pole kogutud tõendite alusel teenust osutanud isikuid võimalik usaldusväärselt tuvastada ning selles ei aitaks ka ekspert.

5(12)

3-16-485 formaalsed ning võivad olla kantud isikute subjektiivsetest kriteeriumitest ja mälust ühe või teise sündmuse talletamisel. 2) Kõik väljastatud arved vastavad KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kaebaja maksis Soneco Pluss OÜ-le raha ülekandega vastavate lepingute ja arvete alusel ning reaalselt teostatud tööde ja osutatud teenuste eest. Raasiku Õlletehas OÜ ja Soneco Pluss OÜ vahel oli sõlmitud ainuke leping õlleseadmete tarnimise ja ehitustööde kohta, mille raames väljastas Soneco Pluss OÜ arveid. Muid teenuseid ei ole Soneco Pluss OÜ Raasiku Õlletehas OÜ-le osutanud. Soneco Pluss OÜ, tegutsedes vahendajana (peatöövõtjana), tarnis oma tööjõu abil Raasiku Õlletehas OÜ-le seadmeid õlle tootmiseks ning korraldas kaebaja hoones/ruumides ehitustöid, mis olid vajalikud õlle tootmiseks. Kaebaja ei soetanud ise seadmeid välisriigi äriühingult, kuna selle äriühingu ja Soneco Pluss OÜ vahel oli sõlmitud ainuesindusleping.

6(12)

3-16-485 1) Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud VD (Raasiku Õlletehas OÜ omanik/osanik), AK (Lilith JK/Soneco Pluss OÜ omanik/juhatuse liige) ja AV (Raasiku Õlletehas OÜ endine juhatuse liige) kinnitasid kohtule, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei olnud. Tunnistajate ütlustes esinevad vastuolud, näiteks summa suuruse osas – VD sõnul oli seadmete ning remondi- ja ehitustööde hind kokku 600 000 eurot, AK väitel oli hind ca 690 000 eurot ning AV ütluste kohaselt 670 000 eurot ilma käibemaksuta. Lepingus ning kaebaja raamatupidamises oli aga kogu projekti väärtuseks näidatud 695 000 eurot. Tunnistajad ei osanud kohtule nimetada väidetavalt osadena kantud summade suurust ega seda, mitmes osas summad üle kanti. Vastuolusid erinevate isikute ütluste vahel ei saa pidada formaalseteks või tingituks pelgalt subjektiivsetest kriteeriumitest. Lisaks on tunnistajate ütlused ebamäärased ja ebaveenvad ega lükka ümber maksuhalduri seisukohti. Tunnistajad kinnitasid, et tunnevad üksteist hästi ja pikemat aega. Kuivõrd seotud isikute vahel tehingute tegemine tekitab põhjendatud kahtlusi, on maksukohustuslasel sellises olukorras hilisemate vaidluste ärahoidmiseks kohustus vältida dokumentides ebatäpsusi ning pinnapealsust. Vastupidiselt tegutsedes on maksuhalduril kohustus pidada tehingute toimumist mittetõendatuks. Seega omab isikute omavaheline tutvus ja kooskõlastatud tegevus kogumis muude tõenditega asjas tähtsust. 2) Eluliselt ei ole usutav, et sedavõrd suure väärtusega tehingu osapooled ei oska anda sisulisi selgitusi hinna kujunemisest ja jagunemisest seadmete ja ehituse vahel. Sellises olukorras peaks ostjat tavapäraselt huvitama, millises summas ja millist kaupa või teenust konkreetselt ostetakse. Selle asjaolu kindlakstegemine peaks olema iga hoolsalt tegutseva juhatuse liikme ülesanne, tuvastamaks, et tehtav tehing on mõistlik ja majanduslikult otstarbekas. Kui müügilepingu hind lepiti kokku projekti kui terviku eest, olnuks tavapärane eristada, milliste projekti osade eest ja millises ulatuses tasutakse, ning kontrollida, kas keegi pakub projekti teostamist ka soodsama hinnaga (antud juhul otsustas parima pakkumise üle VD, kes soovitas AV-le just Iisraeli firmat A. N. Tecnologies). Raasiku Õlletehas OÜ ega Soneco Pluss OÜ esindajad ei osanud selgitada, milline on õlletootmisseadmete maksumus kogu projekti hinnast. 3) Soneco Pluss OÜ ei ole Raasiku Õlletehas OÜ-le kaupa müünud ega ehitusteenust osutanud. MTA-le maksumenetluses esitatud arved ei ole nõuetekohaselt vormistatud ning ei vasta KMS § 37 lg-s 7 sätestatule. Maksuhaldur on maksumenetluses jõudnud õigele järeldusele, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, mis on aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamatuks pidamisele (KMS § 37 lg 1). MTA on maksumenetluses kogunud kõik vajalikud tõendid, tuvastamaks maksustamise aluseks olevad asjaolud, millest tulenevalt kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile arved, millest osadel puudub viide lepingule või selgitus, millise tehinguga on arve seotud või on vaid viide müügilepingule nr 1/2013. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, mille eest on arvetel näidatud summad konkreetselt kujunenud. Lisaks on müügilepingu nr 1/2013 objektiks üksnes õlle- ja karastusjookide tootmise süsteem ning lepingus puuduvad kokkulepped ehitusteenuse osutamiseks. Alles siis, kui MTA osutas, et müügileping ei sisalda ehitusteenust puudutavat, edastas kaebaja MTA-le müügilepingu lisa 2, mille kohaselt toimub üldehitustööde teostamine vastavalt projektile, Eesti Vabariigi nõudmistele ja nõudmistega sellise objekti tüübile. Seejuures puudub müügilepingus viide lisale 2, vaid lisadena on lepingus märgitud vaid lisa 1 ja tasumisgraafik. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja esitatud üldsõnaliste dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Sisendkäibemaksu maha arvamine saab toimuda üksnes KMS § 37 lg 7 kohase arve alusel, mistõttu on tehingute nõuetekohane dokumenteerimine maksustamise seisukohast määrav. Kuna maksuhaldurile esitatud arved ei ole oma sisult nõuetekohased, puudub kaebajal sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Kohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel kontrollaktis ja maksuotsuses toodud maksustamisega seotud asjaoludega ega pidanud vajalikuks neid kõiki korrata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7(12)

3-16-485

3-16-485 tehingu mittetoimumisest tugineb põhjalikule hinnangule, mille käigus on arvesse võetud kõiki kontrollaktis ja maksuotsuses toodud asjaolusid ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on vajalik tehingu tegelik toimumine. Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega käibemaksukohustust. 2) Väide, et mõlemad tehingupooled on tehingu nõuetekohaselt deklareerinud, ei tõenda tehingute toimumist ega anna õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Sellest tulenevalt ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüja tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21). Kui tehingut pole toimunud, jääb see sõltumata maksueelisest arvesse võtmata. 3) Isikute omavaheline tutvus kogumis muude tõenditega omab tähtsust maksu määramisel ning maksuhaldur on seda selgitanud kontrollakti p-s 1.1.2.2.d. Praegusel juhul esineb lisaks isikute omavahelisele seotusele täiendavaid vastuolusid, mis viitavad just sellele, et isikute omavaheline varasem pikaajaline tutvus on andnud võimaluse luua koostöös tegelikkusele mittevastavaid dokumente mittetoimunud tehingute vormistamiseks. 4) Maksuhalduri käitumine ei ole vastuoluline ega pahatahtlik. Asjaolu, et MTA on algselt enammakstud käibemaksu tagastanud, ei välista tehingute hilisemat kontrollimist ning maksuhalduri seadusest tuleneva ülesande täitmist MKS § 98 lg-s 1 toodud tähtaja jooksul. Samuti ei ole vastuoluline maksuhalduri käitumine maksusummade arvestamisel, sest käibemaksu ja tulumaksu arvestamine toimub erinevatel alustel. Tulumaksuarvestuses on oluline see, kas on võimalik tuvastada dokumendis näidatud majandustehingu toimumine ning kulutuste seotus ostja ettevõtlusega. Uurimispõhimõte ei ole absoluutne, mistõttu ei saa maksuhaldurile ette heita selliste maksukohustust puudutavate dokumentide ja asjaolude arvesse võtmata jätmist, mida maksukohustuslane maksuhaldurile ei ole esitanud, mis ei ole maksuhalduri valduses ning mida ei ole maksuhalduril võimalik riiklikest andmebaasidest ega kolmandatelt isikutelt saada. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, millist tähtsust omavad asjaolud maksuhaldur on tuvastamata jätnud ning mis võiks mõjutada maksuotsuse õiguspärasust. 5) Kuigi kaup on soetatud ja ehitustööd teatud mahus tehtud, ei ole tegelikuks müüjaks arvetel kajastatud Soneco Pluss OÜ. Soneco Pluss OÜ ja kaebaja vahelises müügilepingus ei olnud fikseeritud ehitustööde mahtu ja selle maksumust ning arved on üldsõnalised (arvetele on märgitud üksnes „ettemaks lepingu järgi“ või „osamaks lepingu järgi“). Soneco Pluss OÜ ja kaebaja vahelises dokumentatsioonis esinevad puudused ei ole ebaolulised ning arvete alusel ei ole võimalik indentifitseerida tehingute sisu ja maksumust. 6) Tallinna Halduskohus on 21.10.2016 määrusega jätnud põhjendatult kaebaja esitatud ekspertarvamuse asja materjalide juurde võtmata. Ekspertarvamus ei tõenda tehingu toimumist kaebaja ja Soneco Pluss OÜ vahel, tehingu maksumust ega teenuse ja kauba hinna jaotumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-485 tegelikkuses ei soetanud kaebaja kaupu ja teenuseid arvetel näidatud isikult ehk Soneco Pluss OÜ-lt. Maksuhaldur leidis, et kaebaja ja Soneco Pluss OÜ vahelised tehingud olid sõlmitud üksnes selleks, et varjata tegelikult töid teostanud hankijatega tehtud tehinguid (kontrollakti p 1.1.3). Kuivõrd seadmed olid reaalselt soetatud ja ehitusteenused osutatud, luges maksuhaldur kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kuludeks Soneco Pluss OÜ-le tehtud väljamaksed, mis ületasid Soneco Pluss OÜ poolt tegelikele seadmete tarnijatele ja ehitustööde teostajatele tehtud väljamaksete summa.

3-16-485 kui ka Soneco Pluss OÜ osanik ja endine juhatuse liige AK kinnitasid tunnistajatena halduskohtu istungil (ütlused I kd, tl 171-178), et olid omavahel kauaaegsed tuttavad. See asjaolu koosmõjus teiste maksumenetluses tuvastatud asjaoludega annab ka ringkonnakohtu hinnangul tugeva eelduse selleks, et isikutel oli võimalik omavahel kokku leppida tegelikkusele mittevastavate arvete koostamises. Isikute maksu- ja kohtumenetluses antud ütlustest nähtub, et kõik nad tegutsesid selle nimel, et kaebaja saaks alustada Meierei 3 objektil õlle tootmist. Kuigi lepingud välisriigi äriühingutega seadmete ja tehnoloogia soetamiseks (MTA vastuse lisad 15 ja 21) on formaalselt sõlmitud Soneco Pluss OÜ-ga ning seadmete importimisel teenuseid osutanud ja ehitustöid teostanud äriühingute arved on esitatud Lilith JK OÜ-le (nt MTA vastuse lisad 17, 19, 91-94, 95), nähtub praeguse vaidluse asjaoludest selgelt, et nendel tehingutel pole olnud majanduslikku sisu. Tegelikkuses on seadmeid ja teenuseid ostnud vahetult kaebaja ning Soneco Pluss OÜ kaasati tehingute ahelasse üksnes maksueelise saamiseks. Näiteks on maksuhaldur asjakohaselt viidanud nii asjaolule, et kaebaja esindajad käisid seadmetega ise Hiinas tutvumas (MTA vastuse lisad 78-83), kui ka sellele, et Soneco Pluss OÜ endine juhatuse liige AK ei olnud teadlik konkreetsetest ehitusega kaasnevatest asjaoludest (MTA vastuse lisad 53 ja 47). Praeguses asjas on täidetud eeldused, tuginemaks HKMS § 165 lg 2 alusel maksuhalduri poolt kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud põhjendustele, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki maksuhalduri järeldusi korrata. Ka halduskohus ei ole maksuhalduri põhjendustega nõustumisel menetlusnormide vastu eksinud.

11(12)

3-16-485

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.