lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1003/15

Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1003/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1003

Haldusasi

OÜ Neopol Invest kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.04.2016 otsuse nr 12.2-7/00022-3 tühistamiseks kütuse müügi tegevusloa nr VKM000850 kehtetuks tunnistamise osas

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Neopol Invest, esindajad v.adv Kalev Aavik ja adv Daniil Savitski Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.09.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1003 muutmata.

Jätta menetlussoaliste teise astme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-16-1003 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Neopol Invest on alates 15.03.2013 kantud majandustegevuse registrisse vedelkütuse müüjana ning talle on väljastatud kütuse müügi tegevusluba nr VKM000850. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 04.09.2014 otsusega OÜ Neopol Invest kütuse müügi tegevusloa kehtetuks alates 05.09.2014, sest OÜ Neopol Invest ei täitnud vedelkütuse seaduse (VKS) §-s 151 sätestatud kütuse müügi maksimaalse käibe ületamise kavatsusest teavitamise kohustust. Nimetatud kohustust on rikutud järjepidevalt, mistõttu on tekkinud oht, et OÜ Neopol Invest varjab tegelikku maksukohustust. Tallinna Halduskohus tühistas 09.01.2015 otsusega nr 3-14-51993 (jõustus 10.02.2015) MTA 04.09.2014 otsuse ning kohustas MTA-d tegevusloa taastamiseks vajalike toimingute sooritamiseks. MTA peatas 09.02.2015 otsusega OÜ Neopol Invest kütuse müügi tegevusloa kehtivuse alates 10.02.2015 kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni ja alustas kehtetuks tunnistamise menetlust. Tallinna Halduskohus tühistas 02.09.2015 otsusega nr 3-15-467 MTA 09.02.2015 otsuse tegevusloa kehtivuse peatamise osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.10.2016 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. MTA kassatsioonkaebus on Riigikohtu menetluses. MTA edastas 03.12.2015 OÜ-le Neopol Invest otsuse projekti, millega kavandas tegevusloa kehtetuks tunnistamist. OÜ Neopol Invest esitas projektile 14.12.2015 vastuväited. MTA kohustas 06.04.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/025784-76 OÜ-d Neopol Invest tasuma maksusumma 2 395 364,87 eurot (sh käibemaks 2 368 383,86 eurot ja tulumaks 26 981,01 eurot). Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2017 otsusega nr 3-16-860 OÜ Neopol Invest kaebuse maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. OÜ Neopol Invest apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
2.Maksu- ja Tolliamet tunnistas 21.04.2016 otsusega nr 12.2-7/00022-2 oma 09.02.2015 otsuse edasiulatuvalt kehtetuks (resolutsiooni p 1) ja OÜ Neopol Invest kütuse müügi tegevusloa nr VKM000850 kehtetuks alates 22.04.2016 (resolutsiooni p 2). Otsuse õiguslikeks alusteks on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 1 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p 3. 1) MTA alustas 22.08.2014 korraldusega OÜ Neopol Invest suhtes maksumenetlust perioodi 01.05.2014-31.07.2014 osas. OÜ Neopol Invest on perioodil juuni kuni juuli 2014 arvanud Liimet Invest OÜ arvete alusel maha sisendkäibemaksu summas 2 368 384,52 eurot. MTA-le esitatud andmete kohaselt müüs Liimet Invest OÜ kontrolliperioodil OÜ-le Neopol Invest kaupa (mälukaardid, 286 500 tk) kogusummas 14 210 307,08 eurot (sh 20% käibemaks 2 368 384,52 eurot). OÜ Neopol Invest esitatud dokumentide kohaselt müüdi kaubad edasi Läti äriühingule Faber Auto SIA. MTA tuvastas maksumenetluse käigus kogutud tõendite alusel, et tegelikkuses eelkirjeldatud ostu ega müüki ei toimunud. OÜ Neopol Invest pani tahtlikult toime maksupettuse, mille käigus arvas alusetult maha sisendkäibemaksu summas 2 368 384,52 eurot Liimet Invest OÜ arvete alusel ja kajastas alusetult 0%-lise käibemaksumääraga mälukaartide edasimüüki Faber Auto SIA-le. OÜ Neopol Invest on kajastanud raamatupidamises juulis ja augustis 2014 arveid Faber Auto SIA-le kokku summas 12 434 011,92 eurot. 2(12)

3-16-1003 2) Vähendades alusetult käibemaksukohustust 2 368 384,52 euro võrra, tekitas OÜ Neopol Invest avalikule korrale olulist kahju, mis annab aluse MSÜS § 37 lg 2 p-le 3 tuginedes tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Selline kahju või oht ei eksisteerinud äratuntavalt või ei olnud teada OÜ-le Neopol Invest kütuse müügi tegevusloa ja kütuse tarbimisse lubamise õiguse andmise ajal, kuna enne seda ei ole OÜ Neopol Invest puhul tuvastatud maksuseaduse rikkumist. Olulise ohu ja kõrgendatud ohu mõiste sisustamisel lähtus maksuhaldur korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg-st 3 ja lg 8 p-st 1. Sisendkäibemaksu suurtes summades maha arvamise ja mälukaartide reaalselt mittetoimunud ostu-müügitehingute vormistamise vajadus tekkis OÜ-l Neopol Invest pärast kütuse tarbimisse lubamise õiguse saamist. Tehingute ahelas Liimet Invest OÜ – OÜ Neopol Invest – Faber Auto SIA on kasu saajaks just OÜ Neopol Invest, kes sai müügiarvete alusel vähendada käibemaksukohustust. Kui OÜ Neopol Invest ei oleks arvestanud oma sisendkäibemaksu hulgas Liimet Invest OÜ arvetel kajastatud käibemaksu, pidanuks ta tasuma riigieelarvesse käibemaksu summas 2 368 384,52 eurot. Käibemaksu kajastamisega oma sisendkäibemaksu hulgas vähendati teadlikult OÜ Neopol Invest käibemaksukohustust. Oluline oht avalikule korrale on tekitatud just kütuse müügi tegevusloaga lubatud tegevusega, kuna tasumisele kuuluv käibemaks on tekkinud kütuse müügitehingutest. Kuigi sisendkäibemaks on alusetult maha arvatud kõrvaltegevuse näiliste tehingute (mälukaartide ost-müük) kaudu, oli nende eesmärk vähendada kütuse müügitehingutest tekkinud käibemaksukohustust. Kui OÜ-l Neopol Invest ei oleks kütuse müügiluba koos kütuse tarbimisse lubamise õigusega, ei tekiks tal ka kütuse müügitehingutest tasumisele kuuluvat käibemaksu ja tal puuduks vajadus vähendada käibemaksukohustust näilike tehingute kaudu. 3) Tehinguid kõnealuses ahelas ei ole üldse toimunud ning väidetav kaup puudub. On soovitud jätta üksnes mulje tehingute toimumisest ning kauba müügist OÜ Neopol Invest käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil. Jättes käibemaksu riigieelarvesse tasumata, on OÜ Neopol Invest tekitanud kütuse müügiga olulist kahju avalikule korrale. OÜ Neopol Invest oli teadlik, et kaupa ei ole üldse olnud ja ostutehingud ei saanud reaalselt toimuda. Seega on OÜ Neopol Invest teadlikult ja planeeritult vähendanud oma käibemaksukohustust. Tegevusloa muutmisega (nt tagatise suurendamisega) ei ole võimalik riigile juba tekitatud üle 2 miljoni euro suurust kahju kõrvaldada ega hoida ära kõrgendatud ohtu tulevikus. OÜ Neopol Invest on mälukaartide näilike ühendusesiseste müügitehingutega arvanud sisendkäibemaksu alusetult maha korduvalt (erinevatel maksustamisperioodidel) ning juhatuse liikme kinnitusel on äriühingul kõrvaltegevusena kavas ka edaspidi mälukaarte soetada ja müüa. Arvutitarvikute ostu-müügitehingute lõppemisest (olulisest vähenemisest) pärast kütuse müügi tegevusloa kehtivuse peatamist järeldub, et nimetatud tegevus toimus vaid kütuse müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks. 4) Tuginedes eeltoodud kahjule ja võimalikule täiendavale avaliku huvi riivamise kõrgendatud ohule käibemaksu tasumata jätmise näol, on loa kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Kehtetuks tunnistamine ei riiva äriühingu ettevõtlusvabadust niivõrd intensiivselt, et see kaaluks üles avaliku huvi tagada maksude laekumine. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede avaliku huvi ja teiste kütuse müüjate huvide kaitsmiseks ning võrdse konkurentsi tagamiseks. Äriühing saab jätkuvalt osta ja müüa kütust tolli- ja aktsiisilaos, mis ei nõua kütuse müügi tegevusluba ega tagatist, samuti tegeleda muude aladega, mis ei nõua kütuse müügi tegevusluba. 5) Vaatamata MTA korduvatele päringutele (09.02.2015, 18.03.2015, 19.05.2015), ei tõendanud OÜ Neopol Invest oma vastustes hoolsuskohustuse täitmist ega lükanud ümber MTA tuvastatud maksupettuses osalemist.

3(12)

3-16-1003

3.OÜ Neopol Invest esitas Tallinna Halduskohtule 23.05.2016 kaebuse MTA 21.04.2016 otsuse tühistamiseks kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas (resolutsiooni p 2). 1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel puudub õiguslik alus. VKS § 14 kohaselt ei kuulu maksukohustuse täitmine kütuse müügi tegevusloa kontrollieseme hulka. Kaebaja tegevusluba ei ole võimalik tunnistada kehtetuks MSÜS § 37 lg 2 p 3 alusel. See säte reguleerib tegevusloa kehtetuks tunnistamist olukorras, kus avalikule korrale tekib oluline kahju või oht tegevusloaga lubatud tegevusega, st ettevõtja tegutseb õiguspäraselt ja talle antud loa raames, kuid asjaomane tegevus (konkreetsel juhul kütuse müük) tekitab kahju või ohu, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal. Maksude mittetasumine ei ole kütuse müügi tegevusloaga lubatud tegevus ega tegevus, mis leiaks aset loa omanikust sõltumata. 2) MTA väited seoses hoolsuskohustuse mittetäitmisega on väärad ning asjakohatud. Kuna kaebajale ei heideta ette tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete rikkumist, ei saa küsimust hoolsuskohustuse täitmisest tõusetuda. 3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole proportsionaalne, isegi kui selleks eksisteeriks õiguslik alus. Kütuse müügiga tegeleva ettevõtja jaoks tähendab see kogu majandustegevuse katkestamist. Tegemist on kõige intensiivsema majandustegevuse piiranguga selles valdkonnas. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine välistab igasuguse võimaluse selles valdkonnas majandustegevusega tegeleda. Avalik huvi maksulaekumiste ja võrdse konkurentsi tagamiseks ei ole nii intensiivseks ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisavalt kaalukas. 4) Kõik etteheited väidetava maksupettuse toimepanemise osas on esitatud Liimet Invest OÜ aadressil, mistõttu jääb arusaamatuks, miks heidetakse kaebajale ette teise äriühingu tegevust või tegevusetust ning väidetakse, et tegelikult on maksupettuse pannud toime kaebaja. Kaebaja ei oska ega peagi oskama selgitada, miks üks või teine tehingupartner (sh Liimet Invest OÜ) on eksinud tehingute kajastamisel või ei täida maksumenetluses oma kaasaaitamiskohustust. Kui vastustaja leiab, et kaebaja on sooritanud maksupettuse, siis peab ta tooma välja konkreetsed teod, mis on toime pannud kaebaja. Kaebaja ei ole maksukohustust rikkunud. 5) Kaebaja tegeleb Eestis ettevõtlusega järjekindlalt juba aastast 2006 ning konkreetselt kütuseturul ca 2 aastat. Kaebaja tunnistati vedelkütuse tegevusloa saamisel usaldusväärseks ja kõigile nõuetele vastavaks ning määrati tagatissumma 1 000 000 euro ulatuses. Kaebaja tegeleb kütuse maale toomise ja vahendamisega, omamata isiklikke müügipunkte või suurt töötajaskonda. Viimase viie tegevuskuu jooksul tasus kaebaja riigieelarvesse 9 092 057,38 eurot tegevusloaga hõlmatud tegevuselt, millele lisandusid tööjõumaksud. Kaebaja ise teenis seejuures ca 640 000 eurot kasumit, mis moodustas kõigest 7% sellest, mida kaebaja on tasunud riigile. Selline tegevus ei ole omane maksupettust korraldavatele äriühingutele.

Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Vaidlustatud otsus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Otsusest nähtub selgelt, et kaebaja on rikkunud tegevusloaga seotud tingimusi. Kaebaja ei ole suutnud tõendada piisaval määral hoolsuskohustuse täitmist seonduvalt tehingutega, milles maksuhaldur heidab ette maksupettust. Vaidlustatud otsuses kaebaja suhtes esitatud maksupettuse kahtlus on leidnud väljenduse maksuotsuses. 2) MSÜS § 6 lg 2 sätestab majandustegevuse põhinõuded, millest üheks on maksukohustuse nõuetekohane täitmine, mida kaebaja ei ole teinud. Tema seisukohti jaatades tekiks olukord, kus äriühing saaks isegi maksupettuste toimepanemise korral oma tegevust segamatult jätkata ning kahjustada maksulaekumiste tagamises seisnevat avalikku huvi ja konkurentsi vastavas sektoris. 4(12)

3-16-1003 3) Kaebaja viited MSÜS seletuskirja erinevatele osadele ei kinnita, et tegevusluba pole võimalik kehtetuks tunnistada. Tallinna Halduskohus on 09.01.2015 otsuses nr 3-14-51339 leidnud, et maksupettuse kahtluse korral saab maksuhaldur tunnistada tegevusloa kehtetuks MSÜS § 37 lg 2 p 3 alusel.

5.Tallinna Halduskohus rahuldas 19.09.2016 otsusega kaebuse, tühistas MTA 21.04.2016 otsuse kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1498,50 eurot. 1) Poolte vahel on vaidlus MSÜS § 37 lg 2 p 3 tõlgendamise üle ning selles, kas kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine nimetatud alusel oli õiguspärane. Vastustaja tugineb asjaolule, et maksumenetluses on tuvastatud maksupettusega kütuse müügil olulise kahju tekitamine avalikule korrale ning esineb oht taolise tegevuse jätkumiseks. Maksupettuse kahtlus on leidnud väljendamist ka MTA 06.04.2016 maksuotsuses. Pooled leidsid, et sõltuvalt kohtu seisukohast MSÜS § 37 lg 2 p 3 kohaldamisele kuuluvuse osas, võib osutuda vajalikuks anda hinnang ka sellele, kas maksuhaldur on õigesti selgitanud välja vaidlustatud otsuse eelduseks olevad asjaolud. Pooled möönsid, et kaebus maksuotsuse peale on alles kohtu menetluses, kuid pidasid praeguse asja lahendamist võimalikuks menetluse peatamiseta. 2) HMS § 66 lg 2 p 1 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Puudub vaidlus, et kaebaja tegevusluba sai pidada kuni kehtetuks tunnistamiseni õiguspäraseks. Sätteks, mille alusel vastustaja tunnistas õiguspärase haldusakti kehtetuks, on MSÜS § 37 lg 2 p 3, mille kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks järgmisel alusel: „tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ja mis kaalub üles ettevõtja huvi tegevust jätkata ning mida ei ole võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega.“ 3) VKS § 13 lg 1 p 3 kohaselt on kütuse müük loakohustusega tegevusala. VKS § 14 kohaselt antakse tegevusluba ettevõtjale, kui: 1) ta vastab sama seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele; 2) tal on selle seaduse §-des 41-44 sätestatud tingimustele vastav tagatis; 3) tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav. VKS § 3 sätestab, et kütuse käitlemisega tegeleval isikul (käitlejal) peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada sellest seadusest tulenevate nõuete täitmine, samuti nähakse ette tagatise, vastutuskindlustuse ja kapitalinõuded. Kaebaja kanti majandustegevuse registrisse tarbimisse lubatud vedelkütuse müüjana alates 15.03.2013 tegevusloa numbriga VKM000850. Ta sai õiguse kütuse tarbimisse lubamiseks alates 20.03.2014, esitades MTA-le 20.12.2012 otsusega määratud tagatise 1 000 000 eurot. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli kaebaja tegevusluba MTA 09.02.2015 otsusega peatatud kuni kehtetuks tunnistamise otsustamiseni. 4) MSÜS § 37 lg 2 p 3 senine kohaldamispraktika on napp. Varasemas kohtupraktikas (Tallinna Halduskohtu 09.01.2015 otsus nr 3-14-51993, p 9) on leitud, et kui maksuhalduri arvates tuli kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistada maksupettuse kahtluse tõttu, saanuks seda teha MSÜS § 37 lg 2 p 3 alusel. Viidatud kaasuse asjaolud ei eeldanud aga süvenenud lähenemist sellele, millistel eeldustel saab seda alust kohaldada. 5) Kaebaja arusaama kohaselt on MSÜS § 37 lg 2 p 3 loomisel peetud sätte kohaldamisalana silmas eelkõige keskkonnaõiguse reguleerimisvaldkonda, kus on tõenäoline kahju või ohtude ilmnemine, mis ei olnud loa andmise ajal ettenähtavad. MSÜS § 2 lg 1 kohaselt kohaldatakse seda seadust aga igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. MSÜS ega muud seadused ei piira selle seaduse 5(12)

3-16-1003 kohaldamist vedelkütuse müügiga seonduvale majandustegevusele ega tee muu hulgas erandeid MSÜS § 37 lg 2 p 3 kohaldamiseks. 6) Kohtupraktikas on peetud kaalukaks avalikuks huviks maksupettuste toimepanemise vältimist, samuti on rõhutatud kütuse valdkonnas esinevat kõrgendatud maksupettuste riski ja sellest tulenevat vajadust kaitsta ausat konkurentsi (nt Riigikohtu 10.12.2014 otsus nr 3-3-149-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015 esialgse õiguskaitse määrus nr 3-15-467, p 8). Avalikes huvides on, et maksuhaldur saaks maksupettuse kahtluse korral koheselt reageerida (vt ka Tallinna Halduskohtu 09.01.2015 otsus nr 3-14-51993, p-d 10 ja 13). 7) Puudub vaidlus, et maksude tasumata jätmise oht ei eksisteerinud või ei olnud teada kaebajale tegevusloa andmise ajal. Tegevusluba antakse eelduslikult õiguspäraseks tegevuseks, kui selle andmise tingimuseks olevad nõuded on täidetud. Loa andmise hetkel ei saanud vastustajal olla põhjust arvata, et loa adressaat hakkab maksukohustust vältima. Samas ei ole majandustegevuseks tegevusluba andes ka välistatud ja ebatõenäoline maksudest kõrvalehoidmisest tekkiv kahju ega selle jätkuva tekitamise oht. Maksuõigusrikkumistele reageerimiseks on ette nähtud abinõud maksukorralduse seaduses (MKS) ning ka MSÜS-s. 8) Kaebaja on järjekindlalt rõhutanud, et MSÜS § 37 lg 2 p 3 ei ole selle eesmärki silmas pidades praegusel juhul ilmnenud faktilistel asjaoludel tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohane alus ning normi eesmärgiks ei ole reageerida tegevusloa adressaadi õigusvastasele tegevusele (majandustegevuse nõuete rikkumisele). MSÜS eelnõu (803 SE) seletuskirjas on MSÜS § 37 lg 2 p 3 osas märgitud järgmist: „Lõike 2 punkt 3 on sätestatud silmas pidades olukorda, kus asjaolud muutuvad sõltumata ettevõtja ja haldusorgani tegevusest, nt teaduse arenedes leitakse, et varem väheohtlikuks peetud tegevusloaga lubatud tegevus osutub siiski väga ohtlikuks. Sellisel juhul on esmaseks lahenduseks tegevusloa muutmine (vt § 34 seletusi), kui aga muutmine ei ole ohu kõrvaldamiseks piisav, siis tuleb vajaduse korral tunnistada tegevusluba kehtetuks.“ Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta seadusandja tahet ja eesmärki MSÜS § 37 lg 2 p 3 loomisel tähelepanuta. Samuti ei saa seaduseelnõu seletuskirjas kõnealuse normi eesmärgi kohta kirja pandut pidada juhuslikuks. Sarnaselt on seadusandja põhjendanud ka MSÜS § 32 lg 2 p-s 2 sätestatud tegevusloa muutmise aluse eesmärki. Sellegi normi puhul on seletuskirjas märgitud, et norm on mõeldud kohaldamiseks juhtudel, kui asjaolud muutuvad sõltumata haldusorgani või tegevusluba omava ettevõtja tegevusest (seletuskirja lk 62). Seega saab järeldada seadusandja selget tahet eristada selliseid tegevusloa kehtetuks tunnistamise (ka muutmise) aluseid, milleni viib ettevõtja tegevus, ning anda majandushaldusasutusele õigus reageerida ka juhtudel, kui seda ei tingi ettevõtja enda käitumine, vaid sellest sõltumatult kahju või ohu tekkimine. Samasugusele arusaamisele normist viib ka grammatiline tõlgendamine, kuna sätte sõnastuses „tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht“ kasutatud sõna „tekkiv“ ei osuta tegevusloa alusel tegutseva ettevõtja aktiivsele tegevusele õigusnormide (sh maksukohustust kehtestavate normide) rikkumisel, vaid võimaldab järeldada, et kahju või oht tekib hoolimata sellest, kui õiguskuulekalt ja hoolikalt täidab ettevõtja oma kohustusi. Maksude tasumisest kõrvale hoidmine ning iseäranis maksupettusena kvalifitseeritav käitumine ei toimu loa omaja tegevusest sõltumatult. 9) Kohtupraktikas (Riigikohtu 28.09.2011 otsus nr 3-3-1-40-11, p-d 16 ja 18) on leitud, et haldusakti pole põhjust pidada õigusvastaseks, kui see sisaldab ebaõiget viidet õiguslikule alusele, kuid akti sisulised põhjendused veenavad, et täidetud on sellise õigusnormi koosseis, mis tegelikult näeb ette haldusaktis ettenähtud tagajärje ning kujunenud asjaoludel ei saanudki teistsugune tagajärg kaasneda. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Vastustaja

6(12)

3-16-1003 kinnituse kohaselt on normi kohaldatud teadvalt, st puudub alus väita eksimust õigusliku aluse märkimisel haldusakti põhjendustes. 10) Isikut soodustava õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamisel isiku kahjuks on adressaadi jaoks oluliselt koormav mõju ning seaduses sätestatud õiguslik alus peab sellisel juhul andma selgelt võimaluse tunnistada haldusakt kehtetuks. MSÜS ei sätesta võimalust reageerida loakohustuslikul tegevusalal tegevusloa kontrolliesemega hõlmamata rikkumiste korral tegevusloa kehtetuks tunnistamisega, vaid üksnes kontrolliesemesse kuuluvate nõuete rikkumisel (MSÜS § 37 lg 2 p 2). Seadusandja on selgelt eristanud olukordi, kus majandushaldusasutus saab võtta meetmeid (keelata majandustegevuse) tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ja muude rikkumiste puhul (MSÜS § 36). Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei saa toimuda seaduses sätestamata alusel analoogiat kohaldades. MSÜS-st ega selle eelnõu seletuskirjast ei ilmne seadusandja tahet sätestada loakohustusega tegevusalal tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimalus ka tegevusloa kontrolliesemega hõlmamata nõuete rikkumisel. Seaduseelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kuna tegevusluba on avalik-õiguslik tõend selle kohta, et isik vastab teatud nõuetele, siis kontrolliesemesse mittekuuluvate nõuete rikkumine ei saa seda ümber lükata, vaid sedalaadi rikkumistele saab reageerida majandustegevuse keelamisega. Seletuskirja järgi on ka kontrolliesemesse kuuluvate ja mittekuuluvate majandustegevuse nõuete staatus erinev: esimeste täitmisega on seotud majandustegevuse lubatavus, teistega eelduslikult mitte (seletuskirja lk 71). 11) Eespool osutatud oluline avalik huvi eeldab ja õigustab kohast reageerimist kütusesektori eripära arvestades maksupettuste tõkestamiseks ja maksulaekumise tagamiseks. Sellise avaliku huvi kaitse ei ole kehtiva õiguse järgi takistatud ega välistatud ka juhul, kui seadusandja pole tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete rikkumise puhuks näinud ette tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Maksuhaldur on juba kohaldanud kaebaja suhtes leebemaid meetmeid (loa peatamine). Seadusandja on ette näinud abinõud nii tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete kui ka muude majandustegevuse nõuete rikkumise puhuks. MSÜS § 37 lg 2 p 2 näeb ette võimaluse tunnistada tegevusluba kehtetuks kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude rikkumise korral. Nii majandustegevuse kontrolliesemesse kuuluvate kui mittekuuluvate nõuete rikkumise korral on kohaldatav majandustegevuse keelamise instituut. MSÜS § 36 lg 1 kohaselt võib majandushaldusasutus majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse. MSÜS § 36 lg-st 3 tuleneb, et loakohustusega tegevusalal võib keelamise aluseks olla üksnes tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustest mittetulenevate kohustuste rikkumine. Majandustegevuse keeld ei pruugi tähendada majandustegevuse keelamist tervikuna. MSÜS § 37 lg 4 kohaselt võib majandustegevuse keelata üksnes tegevusalal, milles rikkumine aset leidis, ning põhjendatud vajaduse korral ka sellega seotud või iseloomult lähedasel tegevusalal. Ka MSÜS eelnõu seletuskirjast nähtub, et kui keelamist põhjustavad asjaolud puudutavad ainult mõnda tegevusala, võib majandustegevuse keelata ainult vastavatel tegevusaladel ning vajadusel ka nendega seotud või iseloomult lähedastel tegevusaladel (seletuskirja lk 71). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja ei nõustu halduskohtu poolt MSÜS § 37 lg 2 p-le 3 antud tõlgendusega. Halduskohtu käsitus on liiga kitsas ning lähtub üksnes sättes olevast sõnast „tekkiv“. Sätte eesmärgi selgitamisel pidanuks kohus vaatlema sätet kui tervikut. Kitsa tõlgendamise 7(12)

3-16-1003 tulemusena jõudis kohus ebaõigele seisukohale, et tegevusluba ei saa tunnistada kehtetuks MSÜS § 6 lg 2 ja § 37 lg 2 p 3 alusel. MSÜS eelnõu seletuskirjast tulenevalt on sama seaduse § 6 lg-te 2-5 puhul oluline vaadata ka § 18 seletust. Nimetatud sätte seletusest tulenevalt on ettevõtjal õigus saada tegevusluba, kui tema majandustegevus vastab avalik-õiguslikest normidest tulenevatele nõuetele. Vastustaja hinnangul tähendab see, et tegevusloa saab anda ettevõtjale, kes täidab avalik-õiguslikke norme täielikult. Kui mingi õigus antakse teatud tingimuste täitumise tõttu, siis on võimalik vastav õigus ka ära võtta, kui need tingimused enam ei täitu. Seega, kui MTA on tuvastanud, et kaebaja ei täida enam avalik-õiguslikke norme täielikult, vaid on teinud teadliku valiku neid mitte täita, on vastustajal kohustus kaebajale antud õigus ära võtta. MSÜS eesmärk on kaitsta muu hulgas ausaid ettevõtjaid. Käsitus, mille kohaselt ei ole MSÜS § 6 ja § 37 lg 2 p 3 omavahel seotud ning koostooduna tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks, on ebaõige, kuna sellise käsituse kohaselt peaks majandushaldusasutus isiku suhtes, kes on avalik-õiguslike normide olulisel määral täitmata jätmise tõttu tekitanud ohu, mis väljendub avaliku huvi olulises riives (suuremahuline maksupettus), kasutama intensiivsemat meedet. Kui tegevusluba ei ole võimalik kehtetuks tunnistada, kuid majandustegevus on võimalik keelata, tekiks olukord, kus isikul on kehtiv tegevusluba ja samal ajal kehtib ka majandustegevuse keeld. Seadusandja tahe ei saa olla niivõrd vastuoluline. Majandustegevuse keelamine (nt kütuse ostu-müügi tegevusalal) tähendaks seda, et isik ei saaks üldse tegeleda soovitud tegevusega. Tema õiguste riive oleks oluliselt intensiivsem kui tegevusloa kehtetuks tunnistamisel. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel oleks võimalus tegutseda kõnesoleval tegevusalal vähemalt viisil, mis ei nõua tegevusluba, nt tehes tehinguid aktsiisiloas. Kohus ei ole arvestanud sellega MSÜS § 37 lg 2 p 3 analüüsimisel. 2) Seadusandja on toonud seletuskirjas esile, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine tehakse lubatavaks sellega seotud tingimuste ning hoolsuskohustuse rikkumise korral (seletuskirja lk 10, p 4.2). Seletuskirja IV ptk I jao selgitamisel on toodud välja, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise eesmärk ei ole soov majandustegevuse nõudeid rikkunud ettevõtjat karistada, vaid kõrvaldada ettevõtjast lähtuvat ohtu (seletuskirja lk 64). Maksude tasumata jätmine kui selline ei ole loakohustusega tegevusalade puhul üldjuhul „ohtlikum“ kui mujal, kuid võivad eksisteerida erandid (seletuskirja lk 64, joonealune viide 72). Halduskohus pidanuks hindama, kas kütuse müügi tegevusluba nr VKM000850 on erand, mille puhul on õigustatud rakendada tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Vastustaja hinnangul on tegemist erandiga ning tegevusluba on tunnistatud õigustatult kehtetuks. 3) Tallinna Ringkonnakohus on samade poolte vahel toimunud vaidluses hetkel jõustumata 13.10.2016 otsuses nr 3-15-467 (p 15) leidnud, et MSÜS § 37 lg 2 p 3 kohaldamine ei eelda, et tegevusloa omaja peaks olema rikkunud kas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat või mõnda üldist majandustegevuse nõuet, vaid sellel alusel saab tegevusloa kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui konkreetse tegevusloaga antud õiguse realiseerimisega (s.o praegusel juhul kütuse müügiga) kaasneks ülekaalukas ja ettenägematu kahju või oht avalikule korrale, mida ei saaks kõrvaldada ka tegevusloa muutmisega. Seega on ringkonnakohus jaatanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist juhtudel, kus tegevusloa omaja on hoidunud kõrvale maksude tasumisest ning maksuhalduri poolt on tuvastatud selline oht avalikule korrale, mida ei saaks kõrvaldada ka tegevusloa muutmisega. Kaebaja tegevusloa muutmisega ei saaks ohtu kõrvaldada. Analüüsides eelnevalt toodud ringkonnakohtu seisukohta, tuleb tegevusloa omaja puhul hinnata tekkivat käivet ja seda, mille arvelt kujuneb sisendkäibemaks. Kaebaja tegevusaladeks on üheaegselt kütuse müük ning väidetav mälukaartide müük. Kaebaja tegevusvaldkondi ei 8(12)

3-16-1003 saa vaadelda eraldi. Oluline on hinnata, kuidas kaebaja erinevad tegevusvaldkonnad üksteist mõjutavad. Kaebaja on asunud tegutsema kütusevaldkonnast kõrvalises valdkonnas (mälukaardid) vahetult pärast kütuse müügiks tegevusloa saamist. Mälukaartide soetuselt deklareeritud sisendkäibemaks on peaaegu võrdne tasumisele kuuluva käibemaksuga, mis on tekkinud eelkõige müüdud kütuse arvelt. Seega on kaebaja tegevusluba otseses seoses tema kõrvaltegevusega. Loa puudumisel ei oleks kaebajal motivatsiooni deklareerida alusetult sisendkäibemaksu. 4) Halduskohus jättis tõlgendamisel tähelepanuta MSÜS § 37 lg 2 p-s 3 sisalduva olulise osa ehk „avaliku korra“. Vastustaja viitab KorS § 2 lg-s 1, § 4 lg-s 1 ja § 5 lg-s 2 sisalduvatele avaliku korra, ohu ja korrakaitse mõistetele. Maksuhaldur tegutseb avalikes huvides eesmärgiga tagada õigusnormide järgimine ning õigushüvede kaitse. Kui maksuhaldur on tuvastanud, et majandustegevuse luba omav isik kasutab talle antud õigusi eesmärgiga luua endale lubamatu maksueelis ja seeläbi kahjustada ausa tegevusloa omaja positsiooni, teeb vastustaja seaduse piirides endast oleneva, et sellist tegevust takistada. Halduskohus jättis sätte tõlgendamisel tähelepanuta ka olulise osa ehk „tegevusloaga lubatud tegevusega“, mis tähendab seda, et tegevusloa omaja on loaga lubatava tegevusega ehk sellega tegelemise käigus tekitanud olulise ohu. Kaebaja on tegevusloaga antud õiguse realiseerimise ajal tekitanud avalikule korrale ohu, jättes alusetult maksud tasumata. Ajal, mil tal tekkis kütuse müügilt tasumisele kuuluv käibemaks, tekkis tal ka vajadus kajastada oma maksuarvestuses valeandmeid seoses mälukaartide müügiga. Halduskohus jättis tähelepanuta MSÜS § 37 lg 2 p 3 seletuskirja osa, milles selgitatakse, et kui tegevusloa muutmine ei ole ohu kõrvaldamiseks piisav, tuleb vajaduse korral tunnistada tegevusluba kehtetuks (seletuskirja lk 73). Praegusel juhul ei saaks tegevusloa muutmisega olulist ohtu kõrvaldada. 5) Kaebaja on põhjustanud ülekaaluka ja tegevusloa väljastamise ajal ettenägematu kahju avalikule korrale. Samuti on oht, et see leiab aset ka tulevikus. Kahju ja oht on põhjustatud tegevusloaga antud õiguse realiseerimisel. Kütuse müüki ja fiktiivseid tehinguid mälukaartidega tuleb vaadelda koos, lugedes mõlemad tegevused tegevusloaga antud õiguse realiseerimiseks. Vaidlustatud otsuses on toodud ajatelg: kaebaja omas alates 25.03.2014 kütuse tarbimisse lubamise õigust ning tema müügitegevus seisnes lisaks tarbimisse lubatud kütuse müügile ka 0% maksumääraga kütuse edasimüügis 20% maksumääraga; perioodil juuni kuni juuli 2014 deklareeris ta tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2 761 491,76 eurot ja võltsarvete alusel sisendkäibemaksu summas 2 368 384,52 eurot, vähendades alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu. Tuvastatud asjaolude pinnalt on väljastatud 06.04.2016 maksuotsus. Võttes arvesse, et kaebaja on lõpetanud oma tegevuse pärast maksuhalduri poolset MKS §-s 10 sätestatud kohustuste realiseerimist, on ilmne, et kaebaja pole tegutsenud ausa konkurentsi printsiipe silmas pidades.

7.OÜ Neopol Invest palub 04.01.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohus ei ole tõlgendanud seadust ebaõigesti ega rikkunud ka põhjendamiskohustust. Halduskohtu otsus on õiguspärane. Halduskohus on tuginenud MSÜS § 37 lg 2 p 3 tõlgendamisel kõigile tunnustatud tõlgendamismeetoditele, analüüsides nii seaduse sõnastust kui ka eesmärki. Vastustaja viitab omapoolse tõlgenduse toetuseks MSÜS seletuskirja § 18 kommentaaridele, millest väidetavalt järeldub, et tegevusluba saab anda vaid juhul, kui isik täidab avalikõiguslikke norme täielikult. Väide on vastuolus nii MSÜS § 18 kommentaaride kui §-de 18 ja 19 sõnastusega. Vastustaja väitel ei saanud seadusandja soovida olukorda, kus isikul võiks samaaegselt olla nii kehtiv tegevusluba kui kehtiv majandustegevuse keeld. Tegelikult MSÜS teadvustab sellise 9(12)

3-16-1003 olukorra tekkimise võimalust, nähes § 37 lg-s 6 ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimaluse juhul, kui ettevõtja rikub talle kohaldatud majandustegevuse keeldu. Vastustaja arvates ei ole kohtu poolt viidatud võimalused väidetavale maksupettusele MSÜS § 36 kaudu reageerimiseks praegusel juhul kohased, kuivõrd majandustegevuse keelamine on vastustaja hinnangul tegevusloa kehtetuks tunnistamisest suurem õiguste riive – tegevusloa kehtetuks tunnistamisega säiliks kaebajal õigus tegeleda teisel kütusega seotud tegevusalal. Kaebaja sellega ei nõustu. Kütusemüügi valdkonnas ei ole riive intensiivsusel vahet. Esiteks välistab kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine igasuguse töö kütusemüügi valdkonnas, sest vastavalt seadusele ei tohi tegevusloata ettevõte kütust osta ega müüa. Seega ei ole sisulist erinevust, kas tunnistada tegevusluba kehtetuks või keelata samas valdkonnas majandustegevus, subjekti jaoks on tulemus sama. Teiseks võimaldab MSÜS keelata majandustegevust majandustegevusalal tegutsemise lauskeelust kitsamalt. MSÜS § 36 lg 2 kohaselt kaotab isik majandustegevuse keelu korral õiguse tegutseda keelamise otsuses märgitud tegevusalal. Seega saanuks vastustaja keelata kaebaja majandustegevuse kütuse müüki lubamise tegevusalal ja kaebaja saanuks jätkata tööd „aktsiisilaos“, nagu väidab vastustaja. Samas ei ole teises kütusemüügi valdkonnas tegutsema asumise ettepanek kohane. 2) Väär on vastustaja seisukoht, et halduskohus pidanuks kaaluma, kas praegusel juhul on tegemist MSÜS seletuskirjas osutatud erandiga, mille tõttu oleks tegevusloa kehtetuks tunnistamine õigustatud. MSÜS ei näe ette ühtegi erandit, mille puhul tohiks tegevusloa tunnistada kehtetuks muul alusel kui tegevusloaga seotud kontrollieseme nõude rikkumine. MSÜS seletuskirjas on viidatud erandina aktsiisilao pidamisele kui näitele, mille puhul on maksukohustuse täitmine eraldiseisev kontrollieseme nõue. 3) Vastustaja on tsiteerinud Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2016 otsust nr 3-15-467 valikuliselt. Tegelikkuses toetab see lahend kaebaja, mitte vastustaja seisukohta. Nimetatud otsuses on apellatsioonkaebuses toodule järgnevalt märgitud, et vaidlustatud haldusaktis puuduvad põhjendused, et OÜ Neopol Invest poolt kütuse müümisega kaasneks iseenesest mingi oluline kahju või oht avalikule korrale. Asjaolu, et kaebaja majandustegevusega väljaspool kütuse müügi valdkonda võib kaasneda maksukohustuste täitmata jäämise oht ja seeläbi oluline kahju avalikule korrale, ei anna võimalust tunnistada tema kütuse müügi tegevusluba kehtetuks. Seega on kohus ka eelviidatud asjas asunud seisukohale, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav kontrolliesemesse mittekuuluva kohustuse väidetava rikkumise tõttu. 4) Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et tal ei olnud võimalust tegevusluba muuta. Tegevusluba kehtib, kui on täidetud VKS §-s 41 sätestatud tagatise esitamise kohustus. Tagatis esitatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 442 ja MKS alusel. VKS § 42 lg 4 kohaselt on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sh vaadata üle juba määratud tagatis. Seega, kui vastustaja leidis, et kaebaja puhul on tegemist kõrgendatud riskiprofiiliga äriühinguga, oleks vastustaja saanud reageerida tagatise suurendamisega. Vastustaja saanuks arvestada kaebaja tegevusala, käibeid ja võimalikku sisendkäibemaksu summat ning mõjutada kaebajat kiiresti, kohaselt ja ilma intensiivse riiveta, tõstes tagatise summat. Kaebaja ei nõustu vastustaja käsitusega, mille kohaselt on põhjendatud siduda kaebaja tegevus avaliku korraga. Tegevusloaga lubatud tegevus on tegevus, mida lubatakse teostada tegevusloaga ja milleks tegevusluba antakse. Kaebaja puhul oli selleks vedelkütuse tarbimisse lubamine, teisisõnu õigus toimetada vedelkütust aktsiisilaost kommertslattu ja müüa seda hulgi- ja jaemüüjana edasi. Kaebaja ei ole sellise tegevusega (kütuse käitlemisega aktsiisilaost kommertslattu) tekitanud avalikule korrale kahju ega ole ilmnenud ka asjaolusid, mida ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ja mis kaaluksid üles ettevõtja huvi tegevust jätkata. 10(12)

3-16-1003 Väidetav maksukohustuste rikkumine ei ole tegevusloaga lubatud tegevus, mistõttu ei kuulu maksukohustus eraldiseisvalt kütuse müügi tegevusloa kontrolliesemesse ja seetõttu ei saa sellel alusel tegevusluba kehtetuks tunnistada. 5) Sündmuste ajatelge esile tuues jätab vastustaja nimetamata asjaolud, mis on seotud MTA ja kaebaja vaheliste tegevusluba puudutavate varasemate kohtuvaidlustega, ning on seisukohal, et kaebaja tegevuse lõpetamine pärast maksumenetluse alustamist justkui kinnitaks, et ta pole tegutsenud ausa konkurentsi printsiipe silmas pidades. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja põhiline tegevusala on kütuse hulgi- ja jaemüük ning tema kõrvaltegevused olid seotud käibevahendite olemasoluga, mistõttu olukorras, kus vastustaja tunnistas esmalt kaebaja tegevusloa kehtetuks, seejärel peatas selle ja lõpuks tunnistas uuesti kehtetuks, ei saanudki kaebaja oma äritegevust jätkata ning see on faktiliselt seiskunud alates septembrist 2014, mil vastustaja tunnistas kaebaja tegevusloa esmakordselt kehtetuks. Kaebaja ei saa jätkata oma tegevust enne kui tegevusloa kehtivus on taastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus ei ole MSÜS § 37 lg 2 p 3 tõlgendamisel eksinud. Pelgalt asjaolu, et vastustaja ei nõustu viidatud sättele halduskohtu poolt antud tõlgendusega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda.
9.Tallinna Ringkonnakohus lahendas 13.10.2016 otsusega nr 3-15-467 (jõustumata) mitte üksnes samade poolte vahelist, vaid ka samadel asjaoludel vaidlust MTA 09.02.2015 otsuse nr 12.2-7/00022 õiguspärasuse üle, millega maksuhaldur peatas MSÜS § 37 lg 2 p 3 ja § 43 lg 1 p 1 alusel kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtivuse kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni ja alustas kehtetuks tunnistamise menetlust põhjusel, et OÜ Neopol Invest suhtes oli ilmnenud maksupettusele viitav põhjendatud kahtlus – Liimet Invest OÜ-l ei olnud mälukaarte, mida OÜ-le Neopol Invest edasi müüa ning OÜ Neopol Invest on perioodil juuni ja juuli 2014 arvestanud alusetult sisendkäibemaksu 2 368 384,52 eurot. Ringkonnakohus võttis praeguses asjas vaidlustatud MTA 21.04.2016 otsuse haldusasja nr 3-15-467 materjalide juurde.

Ringkonnakohus märkis viidatud otsuses muu hulgas järgmist.

Tegevusloa peatamine seonduvalt tegevusloa kehtetuks tunnistamise kavatsusega oleks õigusvastane juhul, kui tegevusloa õiguspärane kehtetuks tunnistamine on selle peatamisel välja toodud asjaoludel ilmselgelt välistatud (p 12). Praegusel juhul on OÜ-le Neopol Invest heidetud ette üksnes maksuseadusest tulenevate kohustuste rikkumist (s.o põhjendatud kahtlus käibemaksupettuse toimepanemises, millega seoses on OÜ Neopol Invest suhtes koostatud MTA 06.04.2016 maksuotsus). VKS § 14 kohaselt kuuluvad kütuse müügi tegevusloa kontrolliesemesse VKS §-s 3 sätestatud nõuded (s.o nõuded kütuse käitleja omakapitali suurusele ning vajalikele tehnilistele vahenditele ja personalile, tagatise või vastutuskindlustuse olemasolu, kohustus tegutseda registrisse kantud tegevuskohas), VKS §-des 41-44 sätestatud tingimustele vastava tagatise esitamise nõue ning nõue, et isikul ei tohi olla karistust tegevusloata tegutsemise eest mõnes loakohustusega valdkonnas. Menetlusosaliste vahel ei ole olnud sisulist vaidlust, et maksukohustus on ettevõtja majandustegevuse sisust sõltumatu ja tegevusloa kontrollieseme ülene majandustegevuse nõue (MSÜS § 6 lg 2). Seega on praeguse asja lahendamisel määravaks küsimus, kas maksukohustuse kui kütuse müügi tegevusloa kontrolliesemest väljapoole jääva üldise nõude rikkumine saab olla tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks või mitte (p 13).

11(12)

3-16-1003 MSÜS eelnõu (XI Riigikogu 803 SE) seletuskirjas (lk 10) on toodud põhimõtteliste valikutena muu hulgas välja, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine muudetakse lubatavaks üksnes tegevusloaga vahetult seotud tingimuste ja hoolsuskohustuse rikkumise korral ning kõigi muude majandustegevuse nõuete rikkumise korral, mis ei ole aluseks tegevusloa kehtetuks tunnistamisele, oleks võimalik keelata ettevõtja või temaga seotud isiku majandustegevus. Lähenemine, et loakohustusega tegevusalal on tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks üksnes tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimuste rikkumine ning tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate nõuete rikkumisele saab reageerida majandustegevuse keelamisega, nähtub selgelt ka eelnõu §-de 18, 38 ja 39 juurde lisatud selgitustest (lk-d 47, 70-73). Ainsaks erandiks toodud üldreeglist on MSÜS § 37 lg 6, mille kohaselt juhul, kui tegevusloa omaja rikub tema suhtes loakohustusega tegevusalal (üldiste nõuete rikkumise tõttu) kohaldatud majandustegevuse keeldu (st jätkab keelule vaatamata majandustegevust), võidakse tema tegevusluba tunnistada kehtetuks majandustegevuse keeluga määratud ulatuses (p 14). Praegusel juhul ei saanud maksuhalduri tuvastatud asjaoludel (s.o seoses võimaliku käibemaksupettuse toimepanemisega) esineda alust tunnistada OÜ Neopol Invest kütuse müügi tegevusluba kehtetuks, tuginedes MSÜS § 37 lg-le 1 või lg 2 p-dele 1, 4 ja 5. Samuti ei saaks tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olla MSÜS § 37 lg 2 p 2 (sh koostoimes lg-ga 4), sest see annab võimaluse tunnistada tegevusluba kehtetuks vaid tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. MTA 09.02.2015 otsuses tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimaliku alusena välja toodud MSÜS § 37 lg 2 p 3 kohaldamine ei eelda, et tegevusloa omaja peaks olema rikkunud kas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvat või mõnda üldist majandustegevuse nõuet, vaid sellel alusel saab tegevusloa kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui konkreetse tegevusloaga antud õiguse realiseerimisega (s.o praegusel juhul kütuse müügiga) kaasneks ülekaalukas ja ettenägematu oht avalikule korrale, mida ei saaks kõrvaldada ka tegevusloa muutmisega. Vaidlustatud haldusaktis puuduvad põhjendused, et OÜ Neopol Invest poolt kütuse müümisega kaasneks iseenesest mingi oluline kahju või oht avalikule korrale. Asjaolu, et kaebaja majandustegevusega väljaspool kütuse müügi valdkonda võib kaasneda maksukohustuste täitmata jätmise oht ja seeläbi oluline kahju avalikule korrale, ei anna võimalust tunnistada tema kütuse müügi tegevusluba kehtetuks (p 15).

11.Eeltoodust nähtub, et ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks MSÜS § 37 lg 2 p-le 3 tuginedes kaebaja kütuse müügi tegevusloa kehtetuks tunnistamist maksuseadustest tulenevate kohustuste rikkumise etteheite põhjal, s.o põhjendatud kahtluse tõttu käibemaksupettuse toimepanemises. Apellatsioonkaebuse vastupidine väide, justkui ringkonnakohus oleks jaatanud sellises olukorras tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimalust, on selgelt ekslik. Osutatud ringkonnakohtu otsuse põhjendustest nähtub seegi, et MSÜS § 37 lg 2 p 3 tõlgendamise ja kohaldamise osas on ringkonnakohus olnud samal seisukohal, nagu praeguses menetluses otsuse teinud halduskohus. MTA apellatsioonkaebuses toodud arutlused MSÜS § 37 lg 2 p 3 tõlgendamise kohta ei veena ringkonnakohut oma varasemat seisukohta muutma.
12.Pooled ei ole teises astmes menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja