Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1842
Haldusasi
SF kaebus Tallinna Vangla 15.07.2016 otsuse nr 511/16/17754-1 ja 24.08.2016 vaideotsuse nr 515/16/256-2 tühistamiseks ning taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – SF Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
SF apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta SF apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-1842 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-16-1842 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav SF esitas 07.07.2016 vanglale taotluse, milles soovis lühiajalist kokkusaamist oma sõbra JP-ga.
2.Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 15.07.2016 otsusega nr 5-11/16/17754-1 keelduti SF-le lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest JP-ga. Otsuse kohaselt on Tallinna Vanglal alus kahelda kokkusaaja maines. Kui vanglateenistusel on kahtlus, mis annab aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale ja mis seetõttu takistaks karistuse täideviimise eesmärgi saavutamist, keeldutakse loa andmisest. Kokkusaaja maine võib olla kahjustatud nt tema karistatusega, kuritegelike sidemete tõttu või muu negatiivse mõju tõttu kinnipeetavale või tingitud kinnipeetava või kokkusaaja isiksusest. Kahtlus kokkusaaja maines peab olema põhjendatud, st tuvastatav objektiivsete asjaoludega.
3.SF esitas Tallinna Vangla 15.07.2016 otsuse nr 5-11/16/17754-1 peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 24.08.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/256-2 rahuldamata. Tallinna Vangla märkis vaideotsuses, et vanglateenistus ei pea võimaldama lühiajalisi kokkusaamisi ega soodustama vanglavälist suhtlust isikutega, kelle maine osas on põhjendatud kahtlus. Tutvuse pikaajalisus ei välista asjaolu, et vanglal on alus kahelda kokkusaaja maines. Vaide esitaja väide, et loa andmisest keeldumine on absurdne, näitab taotleja subjektiivset hinnangut ega muuda vanglateenistuse hinnangut kokkusaaja mainele.
4.SF esitas 13.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 07.11.2016), mida kohus tõlgendas nõudena tühistada Tallinna Vangla 15.07.2016 otsus nr 5-11/16/17754-1 ja 24.08.2016 vaideotsus nr 5-15/16/256-2 ning kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Vangla on viimasel ajal hakanud lühiajalist kokkusaamist mittelubades keelama kaebajal sõbrannaga (JP) suhtlemist, põhistades keeldumist sellega, et ta mõjuvat kaebajale halvasti. Kaebaja on 28-aastane, tunneb oma sõbrannat alates kuuendast eluaastast ja nad on sellest ajast tihedalt suhelnud. Vangla keelab kaebajal, täiskasvanud väljakujunenud isiksusel, suhelda inimesega, keda ta peab oma perekonnaks. Kaebaja sõbrannal pole kohtulikke karistusi ega tingimisi karistusaega. Kellega ta suhtleb peale kaebaja, on tema isiklik asi ega puutu kaebajasse, kui see tema sõbrannale kahju ei tee. Vangla ja vangivalvurid suhtuvad kaebajasse negatiivselt ja provotseerivad. Kaebaja soovib, et vangla ei mõtleks välja näilisi ja mittetõestatavaid ning absurdseid põhjusi, et keelata kaebajal suhtlemast sõprade ja lähedaste inimestega. Kaebaja ei tea, millistele tõenditele on tuginetud ja millisel moel mõjub suhtlemine sõbrannaga kaebajale halvasti. See on subjektiivne arvamus ega tõenda midagi. Tallinna Vangla otsus on ekslik. Kaebajal on varem lubatud kokku saada ka isikuga, keda oli karistatud karistusseadustiku § 184 järgi. Kaebajal oli ka 25.01.2012 lühiajaline kokkusaamine JP-ga ning see ei toonud kaasa mingeid tagajärgi, ohtu ega kahju. Samuti lubati 2(6)
3-16-1842 kaebajale lühiajaline kokkusaamine JP-ga 2014. a-l, kuid ebasobiva aja tõttu jäi kokkusaamine ära. Kaebaja jätkab tihedat suhtlemist JP-ga ning see ei too kaasa kahjulikke tagajärgi. Kaebaja nõuab, et talle esitataks teave, miks keelati tal suhelda lähedase inimesega, kuna kaebaja on menetlusosaline ning keeluga seotud isik, kellel on õigus teada, mis põhjusel suhtlemist keelatakse.
5.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tuvastatud on kaebaja kokkusaamist JP-ga välistavad asjaolud. Kuna olemasoleva teabe pinnalt oli vanglal kokkusaaja maine osas põhjendatud kahtlus, ei saanud vangla tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 11 p-st 3 kaebajale eelnimetatud isikuga kokkusaamist lubada. JP maines annab alust kahelda Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnale laekunud teave, mida vaidlustatud 15.07.2016 otsuses nr 5-11/16/17754-1 avaldada ei olnud võimalik. Tallinna Vangla ei saa teavet avaldada ka vastuses kohtule, kuid saab korraldada kohtule teabega tutvumise. Tallinna Vangla ei saa teabe- ja uurimisosakonnale laekunud infot kaebajale avaldada, kuna isikul puudub sellele juurdepääsuõigus. Kinnipeetava jaoks oluliste sotsiaalsete sidemete säilimine aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide (VangS § 6 lg 1) saavutamisele, suurendades vabanemisjärgse resotsialiseerimise väljavaateid. Mitte igasuguse vanglavälise suhtlemisega ei kaasne positiivset tagajärge ning isik, kelle maine osas esineb kahtlusi, võib pigem negatiivselt mõjutada kinnipeetava ühiskonda adapteerumise protsessi. Kuna vangistuse täideviimise eesmärgist lähtuvalt tuleb kinnipeetavatele võimaldada eelkõige positiivseid kontakte, peab vangla kokkusaamise lubamisel hindama, kas kokkusaaja maine annab alust eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 24.08.2016 vaideotsus nr 5-15/16/256-2 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.
6.Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna lühiajalise kokkusaamise eesmärk kinnipeetava vanglavälise suhtluse tagamisel on võimaldada kinnipeetavale verbaalne suhtlus sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, ei ole kokkusaamisele lubatud isikute ring rangelt piiritletud. Nii VangS § 24 lg-st 1 kui ka § 24 lg 11 p-st 3 nähtub, et lühiajalist kokkusaamist võib piirata juhul, kui vanglal on põhjendatud kahtlus kokkusaaja maine osas. Lühiajalist kokkusaamist välistava asjaolu ilmnemisel (sh kui vanglal tekib eelnimetatu osas põhjendatud kahtlus) on vangla pädev langetama keelduva prognoosotsuse, mitte ära ootama ebasoovitava tagajärje realiseerumist, ning vanglal on selleks ulatuslik kaalutlusõigus. Kohtupraktika on tunnustanud vangla pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate abinõude valikul (nt Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Vanglal on tema ametnike väljaõppest ja erialasest kogemusest tulenevalt võimekus hinnata ja teha asjakohane järeldus kokkusaamisele soovitava isiku maine osas ning selles, kas kokkusaamine selle isikuga on vanglaväline suhtlus, mis teenib VangS § 23 eesmärki ning VangS § 6 lg-s 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärki (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine). VangS § 23 lg-st 2 ega muudest kinnipeetava vanglavälist suhtlust reguleerivatest normidest ei saa järeldada, et vanglateenistus peaks igal juhul suhtlust toetama, kui see ei ole kooskõlas vanglavälise suhtluse olemuslike eesmärkidega või vangistuse täideviimise eesmärkidega.
3(6)
3-16-1842 Tegemist on avarat kaalumisruumi võimaldava otsustusega, mille otstarbekust kohus ei kontrolli. Käesoleval juhul on vastustaja teostanud talle seadusest tuleneva volituse alusel kaalumist ning näidanud vaidlustatud otsuses ära ka õigusliku aluse. Arvestades avalikku ja kolmandate isikute huvi asjas (lubamatute vanglaväliste kontaktide vältimine ja vangistuse eesmärkide saavutamine kaebaja suhtes; vangla ning vanglaametnike ja teiste vanglas viibivate isikute või ka vanglaväliste isikute julgeolek) ning taotleja huvi (kinnipeetava suhtlus lähedastega), on avalik huvi taotleja huviga võrreldes ülekaalukas. Taotlejal on võimalik suhelda oma lähedase sõbrannaga ka kirja ja telefoni teel. Seega ei ole taotleja õigust suhelda lähedase inimesega ülemääraselt riivatud. Samuti ei ole välistatud, et kokkusaamisi takistavate asjaolude äralangemisel lubatakse kohtumisi edaspidi – tegemist on vangla igakordse kaalutlusotsustusega, mis põhineb konkreetsete asjaolude hindamisel. Kaebajal on õigus selles, et ei vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses ei ole põhjendusi ega osundusi tõenditele, millel vastustaja otsustus põhineb. Vaidlustatud otsuses on vastustaja andnud põhimõttelise selgituse, et kui vanglateenistusel on kahtlus, mis annab aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale ja mis seetõttu takistaks karistuse täideviimise eesmärgi saavutamist, siis loa andmisest keeldutakse. Vastustaja on vastuses kaebusele kohtumenetluses selgitanud, et vaidlustatud otsus põhineb Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnale laekunud teabel, mida ei ole olnud võimalik avaldada kaebajale vaidlustatud otsuses ega ka käimasolevas kohtumenetluses, kuid on võimaldanud kohtul tutvuda selle teabega käesoleva haldusasja menetlemisel. Tallinna Vangla esindaja on otsustuse aluseks olnud teavet tutvustanud asja läbivaatavale kohtunikule PPA infosüsteemi Kairi vahendusel, mille kohta on koostatud ka menetlustoimingu protokoll ning see on tõlgitud ja edastatud ka kaebajale. Kaebaja võimalus haldusmenetluse aluseks olnud teabega tutvumisel on olnud piiratud vangla (ning seejuures ka ühiskonna üldisemalt) julgeoleku tagamise ning asutusesisese teabe kaitsmise eesmärgil ning sellega on järgitud HKMS § 79 lgs 4 sätestatud põhimõtet, st kaebaja menetluslikke õigusi ei piirata ülemääraselt. Kuigi vaidlustatud otsuse puhul on vastustajal olnud ulatuslik kaalumisruum, ei saa sellise otsuse põhjendamisel nõuda, et vastustaja oleks oma kaalutlused ja nende aluseks olevad asjaolud otsuse ja vaideotsuses põhjalikult avanud, nagu seda nõuab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3. Vastustaja saanuks oma põhjendamiskohustust teatud määral täita ilma juurdepääsupiiranguga teabe sisu avamata, viidates, et tugineb Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnale laekunud teabele, ning selgitades, et ei saa selle teabe sisu avaldada. Sellise märkuse puudumine haldusakti põhjendustest ei saa viia vaidlustatud otsuse tühistamiseni. HMS §-st 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt ei saa haldusakti tühistamiseni viia menetlus- või vorminõuete rikkumised, kui need ei võinud viia asja teistsuguse otsustamiseni. Vaidlustatud otsuses on vastustaja viidanud kokkusaamise keelamise ja vangla vastava kaalumisruumi sätestavale õiguslikule alusele (VangS § 24 lg 1 ja lg 11) ning selgitanud, et keeldumise põhjuseks on alus kahelda kokkusaaja maines. Väljakujunenud kohtupraktikas (nt Riigikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika) on leitud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Teave, mida vastustaja tutvustas kohtule kohtumenetluses, saab vaieldamatult viia järeldusele, mille vastustaja vaidlustatud otsuses tegi, st kokkusaamise keelamiseni. Kohtule esitatud teabe alusel on kohus veendumusel, et vastustaja on oma kaalutlused rajanud sellele teabele, et tegemist on kaebaja taotluse lahendamisel asjakohaste kaalutlustega ning need on vastustaja seisukohtade aluseks ka jätkuvalt kohtumenetluses. Vastustaja poolt kaebaja taotluse lahendamisel kaalumise tegelikule läbiviimisele viitab ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustatud otsusest nähtuvalt 4(6)
3-16-1842 soovinud 07.07.2016 taotluses kokkusaamist nii JP kui ka KR-ga. Vaidlustatud otsusega lubas vastustaja kokkusaamist KR-ga. Eelnevat arvestades on vastustaja kaebajale lühiajalist kokkusaamist keelates lähtunud asjakohastest õigusnormidest ja teostanud kaalumist seaduses ettenähtud volitusnormi alusel kaalutlusreegleid järgides ning keeld ei ole ebaproportsionaalne. Keeldumise aluseks on objektiivsed asjaolud, mida ülaltoodud põhjustel ei ole vastustajal olnud võimalik kaebajale avaldada. Kuna vastustaja otsus on õiguspärane, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Haldusakti õiguspärasuse tingimustele vastab ka kaebaja vaide lahendamiseks esitatud vaideotsus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.SF palub 27.12.2016 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.12.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja tunneb JP lapsepõlvest saati. Kaebaja elas JP-ga ühes majas, käis lasteaias ühes rühmas ning koolis ühes klassis. Varasemalt ei ole Tallinna Vangla takistanud JP-ga suhtlemist ning lubas temaga lühiajalisi kokkusaamisi. Vaidlustatud otsusega leiab vangla, et kaebaja suhtlemine sõbratariga võib tekitada kahju kaebajale, vangla julgeolekule või tervele Eestile. Samal ajal on lubatud suhelda temaga telefoni teel või posti vahendusel. Vangla ei ole toonud välja ühtegi objektiivset põhjust, mille pärast kaebaja ei või suhelda oma lapsepõlve sõbratariga. JP ei ole kohtu poolt karistatud ning tal ei ole ka tingimisi karistusaega.
8.Tallinna Vangla palus 27.01.2017 kirjalikus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja poolt välja toodud põhjendused ei sea kuidagi kahtluse alla vangla 15.07.2016 otsuse õiguspärasust. Õigusaktidest tulenevalt on kaebajal õigus saada vangla territooriumil selleks ettenähtud ruumis lühiajalisi kokkusaamisi, kuid õigust nõuda lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamist kõigi tema poolt soovitud isikutega kaebajal ei ole. Asjaolu, et kaebajal on varasemalt toimunud lühiajalisi kokkusaamisi JP-ga – viimati toimuma pidanud lühiajalisele kokkusaamistele JP ei ilmunud – ei tähenda, et vangla pidanuks kaebajale igal juhul kokkusaamist võimaldama. Lühiajalise kokkusaamise lubamine on vangla kaalutlusotsus, mis põhineb kokkusaamise otsustamise hetkel vanglale teadaolevate, sh kokkusaaja isikuga seonduvate asjaolude igakordsel kaalumisel. Kuivõrd vanglale oli 15.07.2016 lühiajalise kokkusaamise otsustamise ajaks teatavaks saanud informatsioon, mis andis vaieldamatult aluse kahelda JP maines, ei saanud vastustaja, olenemata kaebaja hinnangust kokkusaaja isikule, kokkusaamist soovitud isikuga võimaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ega korda halduskohtu põhjendusi HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.VangS § 24 lg 11 p 3 kohaselt keeldutakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest, kui vanglal on alust kahelda kokkusaaja maines. Kui vangla on vastava asjaolu tuvastanud, ei oma lühiajalise kokkusaamise loa andmise otsustamisel tähendust, et kaebaja on oma tuttavat tundnud lapsepõlvest saadik, käinud temaga koos lasteaias ja koolis ning varasemalt on vangla võimaldanud kaebajal selle isikuga vanglas kohtuda. Kui tegemist ei ole kinnipeetava
5(6)
3-16-1842 abikaasa või lähisugulasega (VangS § 23 lg 1), tuleks vanglal üldjuhul sellises situatsioonis keelduda lühiajalise kokkusaamise loa andmisest.
11.Vangla keeldumine on olnud objektiivselt põhjendatud. Ringkonnakohus tutvus 28.06.2017 Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi Kairi vahendusel andmetega, millele Tallinna Vangla on tuginenud, keeldudes kaebajal võimaldamast lühiajalist kokkusaamist JPga. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tallinna Vangla poolt ringkonnakohtule tutvustatud andmed veensid ringkonnakohut, et JP maine on selline, mis ei aita kaasa kaebaja vangistuse täideviimise eesmärkidele. Sellist vanglavälist suhtlust ei pea vanglateenistus soodustama (VangS § 23 lg 2). Tallinna Vangla poolt kohtule avaldatud teavet ei saa kaebajale avaldada (HMS § 37 lg 2), sest vastava teabe avaldamine kaebajale on keelatud. Sellises olukorras tagab halduskohtu uurimisprintsiip selle, et kaebaja menetlusõigused ei saaks ülemäära riivatud.
12.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda ja Tallinna Vangla võimalikud menetluskulud jäävad vangla kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.