Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
10.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-21
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 03.12.2020 vaideotsusele nr 5-15/20/428-2
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21.21.
Rahuldada XX määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määrus ja saata haldusasi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
XX esitas Tallinna Vanglale telefoni teel 16.11.2020 taotluse kohtuda 03.12.2020 lühiajalistelt seal kinni peetava Ü.K. Taotluses on kokkusaaja suhteks kinnipeetavaga märgitud sõber.
2.Tallinna Vangla jättis taotluse 18.11.2020 otsusega nr 5-11/20/26201-1 rahuldamata, põhjendades seda kahtlusega kaebaja maines. Vangla selgitas, et kaebajal on võimalik sotsiaalseid sidemeid hoida telefoni ja kirja teel.
3.Kaebaja esitas 18.11.2020 otsuse peale vaide. Vaide põhjenduste järgi kavandab kaebaja Ü.K ärilist koostööd. Liivo Ärid OÜ laiendab tegevust. Kohtumine on vajalik ka isiklike asjade planeerimiseks (elukoht, liikumisvahendid). Kaebaja pakub Ü.K võimalust elada tema elamus ja tööd ettevõttes Liivo Ärid OÜ. Kaebaja tõi välja, et Pärnu arestimajas lubati tal Ü.K kohtuda.
3-21-21
4.Tallinna Vangla jättis vaide 03.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/428-2 rahuldamata. Kaebajat on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras. Tallinna Vanglas toimus 31.07.2020 intsident, kus kaebaja ärritus vanglateenistuja peale, sest teda ei lubatud lühiajalisele kokkusaamisele, ta süütas ooteruumis sigareti ja lasi vangla vahetus läheduses ilutulestikku, kohale kutsuti politsei. Vanglal on kokkusaamiste lubamisel kaalutlusõigus, sh hindab vangla kokkusaamisele tulla sooviva isikuga seotud asjaolusid ja kokkusaamise mõju vahistatule.
5.XX (Liivo Ärid OÜ) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 03.12.2020 vaideotsuse tühistamiseks ja lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks Ü.K, jäädes vaides esitatud põhjenduste juurde.
6.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 08.01.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kuigi kaebuses on kaebajana märgitud juriidiline isik Liivo Ärid OÜ ning XX on kaebuse allkirjastatud äriühingu esindajana, tuleb kaebajaks lugeda XX. Äriühing kui fiktsioon ei saa iseseisvalt lühiajalistel kokkusaamistel osaleda. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobiv nõuda Tallinna Vangla kohustamist võimaldada kaebajale lühiajaline kokkusaamine ja vaideotsuse tühistamist. Kohus võib kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud tingimused on kumulatiivsed. Kohustamisnõude rahuldamine on ebatõenäoline. Vangla ei ole õigusvastaselt keeldunud lühiajalise kokkusaamise lubamisest. Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 1 järgi on kinnipeetaval lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kohtuda perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldutakse VangS § 24 lg-s 11 sätestatud alustel. Vahistatutele kehtivad sätted VangS 5. peatükis sätestatud erisustega (VangS § 90 lg 1). Vahistatutele lubatakse lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida ei saa teostada läbi kolmandate isikute (VangS § 94 lg-d 1 ja 4). Lühiajalise kokkusaamise lubamisest keeldutakse, kui on alust kahelda kokkusaaja maines (VangS § 24 lg 11 p 3). Need on eelkõige asjaolud, mis annavad aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale, mis takistaks ühtlasi karistuse täideviimise eesmärgi saavutamist. Maine võib olla kahjustatud eelneva karistatuse, kuritegelike sidemete või muu negatiivse mõju tõttu kinnipeetavale. Negatiivne mõju võib olla põhjustatud kinnipeetava või kokkusaaja isiksusest. Vanglavälist suhtlemist keelavad otsused peavad olema põhjendatud, sest üldjuhul tuleb kinnipeetava vanglavälist suhtlemist soodustada (VangS § 23 lg 2). Vastustaja 18.11.2020 otsuses pole põhjendatud kaebaja maines kahtlemist, kuid seda on tehtud vaideotsuses. Vaideotsuse järgi on kaebajat korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras, tema tegevuse tulemusena kutsuti vanglasse 31.07.2020 politsei. Kaebajaga kohtumise negatiivset mõju vahistatule ei saa seega välistada. Kaebajal võimaldati Ü.K Pärnu arestimajas kohtuda, ent see ei tekita õigust ka edaspidi kohtumiseks luba saada. Kui vangla tuvastab asjaolu, mille tulemusena on põhjus kokkusaaja maines kahelda, ei ole tähtsust sellel, et kaebajale on varem võimaldatud vahistatuga kohtuda (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus nr 3-16-1842, p 10). Vanglal on otsuse tegemisel avar kaalutlusruum. Lühiajalist kokkusaamist välistava asjaolu ilmnemisel teeb vangla prognoosotsuse, hinnates iga taotlust eraldi. Kui vanglal oli alus kaebaja maines kahelda, oli ka õigus keelduda lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest. Taotlusest nähtuvalt on kaebaja Ü.K sõber ning kokkusaamise eesmärk on kavandada ärilist koostööd ja planeerida isiklikke asju. Lühiajalise kokkusaamise võimaldamata jätmine ei kahjusta intensiivselt ärilisi huve, et asi sisuliselt lahendada. Ärilised huvid ei kaalu üles ka avalikke ja kolmandate isikute huve, sh vangistuse eesmärkide saavutamist ja vanglas viibivate 2(4)
3-21-21 isikute julgeolekut. Kaebajal on võimalik arutada koostööplaane ka telefoni ja kirja teel, mistõttu ei ole õiguste riive ülemäärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
XX palub 20.01.2021 määruskaebuses lubada tal lühiajalisi kokkusaamisi Ü.K.
Kaebaja õiguste riive on intensiivne. Ta on Ü.K ainuke lähedane, neil on lähedased suhted ning kaebaja on teda toetanud. Abiellumine on tõenäoline. Pärnu arestimajas võimaldati neile kokkusaamisi. Kaebajal on Ü.K pikaajalised plaanid. Vanglas olles on Ü.K tervis halvenenud. Viimasest kokkusaamisest on möödunud pool aastat. Kokkusaamisel arutatakse ühist tulevikku. Kaebajal tutvustaks Ü.K tervise säästmiseks erinevaid harjutusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määruse tühistamist ning asja tagasisaatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Vangla otsus lühiajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise kohta on haldusakt (vt ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 35 lg 3). Kaebaja soovis Ü.K lühiajaliselt kohtuda küll 03.12.2020, kuid sellest ei tulene, et 18.11.2020 otsus oleks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 mõistes kehtivuse kaotanud. Kaebaja ei ole Ü.K lühiajaliselt kohtunud, seega ei ole haldusakt ammendunud.
11.Kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel väheste edulootuste tõttu tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Nimetatud tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, mil vaidlustatud haldusakt võib isiku õigusi riivata, kuid võimalik rikkumine kahjustab kaebaja huve väga vähesel määral ehk see on olukord, kus rikkumise tuvastamisest tulenev kasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmise eeldatavate kuludega. Riive väheintensiivsus peaks puudutama asjaolu, milles ei tohiks olla kahtlust.
12.Taotluses on kaebaja suhteks Ü.K märgitud sõber. Kokkusaamise põhjust ei ole taotluses välja toodud, kuigi see väli on seal olemas. Vangla sisekorraeeskirja § 33 lg-st 3 võib järeldada, et kokkusaamise põhjuse märkimine polnud siiski kohustuslik. Kaebaja ei ole vaides, kaebuses ega ka määruskaebuses väitnud, et taotluse täitmisel oleks tehtud viga või et see ei kajasta telefonikõnes selgitatut. Vangla soodustab kinnipeetava suhtlemist lähedaste inimestega, et vältida sotsiaalsete sidemete katkemist (VangS § 90 lg 1 ja § 23). Vahistatule lubatakse lühiajalise kokkusaamine isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida ei saa teostada läbi kolmandate isikute (VangS § 94 lg 1). Ka lähedased sõprussuhted on VangS § 94 lg 1 kaitsealas. Taotluse, vaide ja kaebuse põhjal ei ole võimalik üheselt järeldada, et kaebaja ja Ü.K vahel oleks olnud lähedane suhe. Vaides on kokkusaamise põhjusena märgitud äriline eesmärk ning soov planeerida isiklikke asju (elukoht, liikumisvahendid). Seejuures on selles kirjeldatud Ü.K pakutavat tööd: selle sisu (istikute ettekasvatamine köetavas kasvuhoones) ja asukohta (Haraka 33, Pärnu). Ringkonnakohtu hinnangul võis eelnevast mõista, et ka soov arutada isiklikke asju on seotud pakutava tööga. Need on asjaolud, mida on võimalik selgitada kirja või telefoni teel. Samas on kaebaja lähedase 3(4)
3-21-21 suhte Ü.K toonud välja määruskaebuses, märkides, et neil on pikaajalised plaanid ning nad kavatsevad abielluda. Määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja ja Ü.K vaheline suhe on olnud lähedane juba oluliselt varem, sh juba taotluse esitamise ajal. Sellele osutab kaudselt ka asjaolu, et kaebaja kohtus Ü.K lühiajaliselt Pärnu arestimajas. Lühiajalise kokkusaamise mittelubamine lähedase inimesega võib intensiivselt riivata isiku õigusi ning mõjutada tema heaolu. Seega ei saa kaebust tagastada riive vähese intensiivsuse tõttu. Seda, kas haldusorganil oli uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus kaebaja ja Ü.K vahelist suhet kokkusaamise lubamisel täpsemalt uurida ja seda kaalumisel arvestada, ei seondu riive intensiivsuse, vaid kaebuse rahuldamise tõenäosusega. Menetlusseadustik ei võimalda kaebust tagastada, kui riive on intensiivne, kuid kaebuse rahuldamise tõenäosus on madal. Kui vangla on tuvastanud asjaolu, mis annab põhjuse kahelda kokkusaaja maines, ning tegemist ei ole kinnipeetava abikaasa või lähisugulasega, tuleb üldjuhul lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keelduda (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus nr 3-16-1842, p 10). Puudub vaidlus, et kaebajat on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, sh on tal kehtivaid karistusi. 31.07.2020 toimus aga intsident, kus kaebaja ärritus vanglateenistuja peale, kui teda lühiajalisele kokkusaamisele ei lubatud, süütas ooteruumis sigareti ning lasi vangla läheduses ilutulestikku, mille tõttu kutsuti kohale politsei. Eelnev karistatus ning vangla julgeolekut ohustav tegevus on asjaolud, mis annavad põhjuse kahelda kaebaja maines. Samas on tänaseks sellest intsidendist juba tükk aega möödunud. Loa andmine on vangla igakordne kaalutlusotsus. Kaebajal võib olla otstarbekas esitada vanglale uus taotlus lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks, tuues selles mh välja lähedase suhte Ü.K.
13.Eelnevat arvestades tuleb XX määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määruse ja saadab haldusasja menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.