Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-4-17 22. juuni 2017 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele Parrest Kaavere Kaubandus OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 5. juuli 2013. a otsuse nr 13-6/1240 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaatama taotlust uuesti läbi Kaebaja Kaavere Kaubandus OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-13-2337 Kaavere Kaubandus OÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kaavere Kaubandus OÜ kassatsioonkaebus.
Tühistada Tartu Halduskohtu 4. märtsi 2016. a otsus haldusasjas nr 3-13-2337 ning
Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2016. a otsus samas asjas osas, milles jäeti kaebus rahuldamata.
Teha uus otsus, millega rahuldada Kaavere Kaubandus OÜ kaebus ning tühistada
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 5. juuli 2013. a otsus nr 13-6/1240 ja kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Kaavere Kaubandus OÜ taotlust uuesti läbi vaatama.
Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Kaavere Kaubandus OÜ
kasuks välja menetluskulude katteks 2070 eurot.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Kaavere Kaubandus OÜ (kaebaja) esitas 14. mail 2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 160012780201 põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamiseks toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks. Kaebaja soovis soetada sigade ja veiste tapamaja seadmed.
2.PRIA peadirektor jättis 19. septembri 2012. a otsusega nr 13-6/2025 kaebaja taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus tühistas 26. märtsi 2013. a otsusega PRIA 19. septembri 2012. a otsuse ja kohustas PRIA-t taotlust uuesti läbi vaatama (haldusasi nr 3-12-2513). Halduskohtu otsus on jõustunud.
3.PRIA peadirektor otsustas 5. juuli 2013. a otsusega nr 13-6/1240 kaebaja taotluse teist korda rahuldamata jätta. Otsuse kohaselt kinnitavad Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tunnustamise otsused, et kaebajal puudus enne 13. juulit 2012 tunnustus sigade tapmise ja töötlemise kohta. Tunnustatud käitlemisettevõte on hoopis OÜ Kaavere Agro, kellelt osteti sisse tapateenust. Sisse ostetud teenust ei saa näidata oma tegevusena, mis kvalifitseeruks investeeringu eesmärgikohasuse alla. Kaebaja ei tohtinud eelnimetatud tegevusi ellu viia, mistõttu ei saa olla tõesed taotlusele lisatud äriplaani tabelites 4a ja 4b esitatud andmed, kus taotleja väidab, et tegeles 2011. aastal sigade tapmisega. Seega on taotleja esitatud äriplaani andmete ja tegelikkuses toimunud tegevuste vahel oluline vastuolu, mille alusel võib väita, et taotleja esitas teadlikult valeandmeid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse sel ajal kehtinud redaktsiooni (ELÜPS v. r) § 62 lg 2 p 4 tähenduses.
4.Kaebaja vaie PRIA peadirektori 5. juuli 2013. a otsuse nr 13-6/1240 peale jäeti rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 5. juuli 2013. a otsuse nr 13-6/1240 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaatama kaebaja taotlust uuesti läbi. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid. Kaebaja omab käitlemisettevõttena OÜ Kaavere Agro tapamaja, millel on VTA tunnustus sigade tapmiseks ja töötlemiseks. Kaebaja ei ole ostnud OÜ-lt Kaavere Agro liha. Kaebusele lisatud arved kinnitavad, et kaebaja on 2011. a-l ostnud elussead ja korraldanud nende tapmise enda tapamajas OÜ-lt Kaavere Agro ostetud lihunikuteenuse abil. Seega ei ole taotlusele lisatud äriplaani ning tegelikkuse vahel vastuolusid. PRIA on ebaõigesti kohaldanud ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4. Valeandmed peavad olema esitatud teadlikult ja need andmed peavad olema olulised toetuse saamiseks. PRIA ei ole tõendanud kaebaja teadlikkust valeandmete esitamisest. Tunnustuse omamine sigade tapmiseks ei mõjuta toetuse määramist, mistõttu polnud kaebajal motiivi esitada valeandmeid.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 18. märtsi 2014. a otsusega kaebaja kaebuse, tühistas PRIA 5. juuli 2013. a otsuse ja kohustas PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3. juuni 2015. a otsusega PRIA apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 18. märtsi 2014. a otsuse ja saatis asja halduskohtule tagasi uueks arutamiseks.
7.Asja uuel läbivaatamisel jättis Tartu Halduskohus 4. märtsi 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja on esitanud PRIA-le valeandmeid. Äriplaani tabelites 4a ja 4b kirjeldatust võib järeldada, et kaebaja on varem tegelenud sigade tapmisega. Kaebajal ei olnud 2011. aastal võimalik õiguspäraselt sigade tapmisega tegeleda, kuna puudus VTA tunnustus selle jaoks. Tapamaja ei kuulu kaebajale. Samuti ei olnud kaebajal lihunikku ning tapateenus osteti OÜ-lt Kaavere Agro. Seega ei saa väita, et kaebaja on ise sead tapnud. Sellekohastele andmetele viitamisel on kaebaja esitanud toetuse avalduses valeandmeid.
8.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised. Nõustuda ei saa halduskohtuga, et kaebaja jätab äriplaanis esitatud andmetega mulje, et ta on
2011. aastal tegelenud ise sigade tapmisega. Äriplaanis sellist teavet ei ole. Kaebaja rentis tapamaja ja ostis selles samas tapamajas sisse tapateenust tunnustatud sigade-tapjalt. Eelnev ongi sigade tapmisega tegelemine. Halduskohus ei ole arvestanud, et äriplaan on koostatud prognoosina. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Igasugused valeandmed ei saa tuua kaasa PRIA keelduvat otsust. Igast taotlusest on võimalik leida mitmeti tõlgendatavaid andmeid.
9.PRIA palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 11. oktoobri 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuigi muutis halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega oli kaebajalt PRIA kasuks välja mõistetud apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv, ja tagastas PRIA-le enam tasutud riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Nõustuda tuleb PRIA ja halduskohtu hinnanguga, et kaebaja on esitanud taotluses valeandmeid. Andmed on valed siis, kui taotluses esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Arvestades vaidlustatud PRIA otsuse põhjendusi, saab järeldada, et otsuse kohaselt ei vasta tegelikkusele äriplaani tabeli 4a ridade 1, 3.5 ja 4.6 ning tabeli 4b rea 3 ning 2011. a majandusaasta aruande andmed, kuna need sisaldavad otseseid või kaudseid viiteid sellele, nagu oleks kaebaja seni tegelenud sigade tapmisega: - Äriplaani tabel 4a rida 1: "Kui hetkel on võimalik tappa ainult sigu ja müüa searümpa, siis peale investeeringu tegemist saame tappa ja erinevaid tooteid valmistada peale sigade ka veistest ja maheveistest [...] Tänu tapamaja kaasajastamisele on võimalik ettevõttel hakata vajadusel tegelema sigade sealiha, veiste (ka mahe) ja veiseliha (ka mahe) (tapetud) ekspordiga." - Äriplaani tabel 4a rida 3.5: "Hetkel on võimalik tappa ainult sigu ja müüa kuni veerandrümpadeks lõigatuna, siis peale investeeringu tegemist saame lõigata rümbad erinevateks tükkideks, vaakumpakendada, ja toota näiteks erinevates marinaadides grilltooteid, mis loob suurepärase võimaluse müüa viimaseid otse lõpptarbijale." - Äriplaani tabel 4a rida 4.6: "Tootmisjäätmete hulk väheneb oluliselt, kuna on plaanis hakata koguma ja turustama ka verd ja sooli (viimastest valmistama ka toodangut), mis on siiani ainult tapajäätmete hulka läinud." - Äriplaani tabel 4b rida 3 lahter "Seatooted": "Tänu investeeringule on võimalik edaspidi peale sea tapmise ja poolrümbana müümise müüa ka kondistatud siga [...]" PRIA-le taotluse esitamisele eelnenud ajal ei tegelenud kaebaja sigade tapmisega. VTA tunnustuse saamise täpne aeg ei ole oluline, kuna taotluse esitamise ajal ei olnud kaebaja sigu ise tapnud, vaid kaebaja ostis teenust sisse Kaavere Agro OÜ-lt. Toetuse taotluse hindamisel tuleb lähtuda sellest, et äriühing tegeleb üldjuhul millegagi ise siis, kui tegevust viivad ellu tema enda töötajad. Kaebaja tegutses valeandmeid esitades teadlikult. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 esimese alternatiivi kohaldamise eeldusena on seadusandja kehtestanud üksnes taotleja teadlikkuse valeandmetest ning nõutav ei ole tahtlus ega kavatsetus. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 järgi ei ole oluline, kas ja kuivõrd mõjutavad esitatud valeandmed hindepunkte, vaid viidatud norm lähtub põhimõttest, kes valetab, see toetust ei saa. Seetõttu ei ole vaja hinnata, kas andmed mõjutasid hindepunkte.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kaebaja taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu ja halduskohtu otsuste tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Kaebaja ei ole esitanud ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 tähenduses valeandmeid. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja ei tegelenud enne 2012. aastat ise sigade tapmisega, kuna tal polnud sobivat tööjõudu. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et äriühing tegeleb üldjuhul millegagi ise siis, kui tegevust viivad ellu tema enda töötajad. Ei ole õiguslikku vahet, kas äriühing võtab endale töölepinguga tööle lihuniku või sõlmib teise äriühinguga töövõtulepingu sigade tapmiseks. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale teadvalt valeandmeid. Igasugused valeandmed ei saa kaasa tuua PRIA keelduvat otsust. Teadvalt valeandmete esitamise tõttu saab jätta taotluse rahuldamata juhul, kui valeandmete esitamisega soovitakse toetusrahasid välja petta või saavutada mingisugust eelist. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 rakendamisel saab tuua paralleeli riigihangete seaduse § 38 lg 1 p-ga 6.
12.PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning ringkonna- ja halduskohtu otsused materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 alusel tühistada osas, milles jäeti kaebus rahuldamata.
14.ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil.
15.PRIA ja kohtute hinnangul seisnes valeandmete esitamine kaebaja äriplaanis sisalduvates viidetes sellele, et ta tegeles 2011. aastal sigade tapmisega. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd kaebaja oli teadlik sellest, et ta sigade tapmisega ei tegelenud, siis olid taotluse rahuldamata jätmise eeldused ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 alusel täidetud.
16.Kolleegium eeltooduga ei nõustu. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 järgi teadliku valeandmete esitamise korral taotluse rahuldamata jätmiseks ei piisa üksnes tuvastamisest, et ükskõik millised taotluses esitatud andmed on ebaõiged ja isik sellest teadlik.
17.Esiteks on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et tahtlust ei ole ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 esimese alternatiivi eeldusena kehtestatud. Kuna ELÜPS v. r ei sisalda sõna "teadlik" definitsiooni, tuleb lähtuda sõna üldkasutatavast tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamatu (https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=teadlik&F=M) kohaselt tähendab sõna "teadlik", et miski toimub teadvuse osavõtul, on teadvuslik või tahtlik, ettekavatsetud; eesmärgi-, sihikindel. Ka kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et sõna "teadlik" tähistab tahtlust (haldusasi nr 3-3-116-13, p 30).
18.Teiseks tuleb nõustuda kaebajaga, et igasugused valeandmed ei saa kaasa tuua keelduvat otsust. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 tuleb tõlgendada selliselt, et andmed, mille ebaõigsus toob kaasa taotluse
rahuldamata jätmise, peavad olema esitatud taotleja või taotluse õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Igal juhul peab olema tegemist andmetega, mille esitamist taotlejalt selgesõnaliselt (ka näiteks taotluse vormis, täitmise juhendis) nõutakse. Üksnes sellisel juhul annab taotleja andmeid teadlikult ja sihikindlalt, kui esitab nõutud andmeid. Sellise tõlgenduse tingib ka asjaolu, et haldusorganil on üldjuhul vajadus ja võimekus kontrollida üksnes nende andmete õigsust, mis taotluste nõuetekohasuse kindlakstegemisel või taotluste hindamisel rolli mängivad. Kui ühel juhul erinevalt teistest hõlmab kontroll ka ebaoluliste andmete õigsust, võib tegemist olla taotlejate ebavõrdse kohtlemisega ning rikutakse taotleja õigust õiglasele menetlusele. Eriti kehtib see sellisel juhul, kui väidetavad valeandmed sisalduvad äriplaanis, mis üldiselt on prognoos.
19.Nõuded investeeringutoetuse taotlejale ja taotlusele sätestavad põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 85 "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus nr 85) § 2 lg-d 2 ja 3 ning § 4 lg 1.
20.Praegusel juhul leiavad PRIA ja kohtud, et valeandmed sisalduvad äriplaani tabelites 4a ja 4b, milles taotleja põhjendab investeeringu vastavust määruse nr 85 §-s 4 sätestatud eesmärkidele, investeeringu mõju ettevõtte tegevusele, investeeringu innovaatilisust, keskkonnasäästlikkust ja võrdleb eelmisel majandusaastal toodetud tooteid toodetega, mida taotleja saaks turustada tänu investeeringule. PRIA heidab kaebajale ette, et kaebaja on investeeringu olulisust põhjendades viidanud eelmisel majandusaastal sisse ostetud tapateenusele kui oma tegevusele. PRIA ega kohtud pole valeandmete esitamist tuvastades näidanud, millises konkreetses lauses on kaebaja kinnitanud, et ta ise tappis 2011. aastal ostetud sead ning vaidlustatud otsused räägivad otsestest või kaudsetest viidetest sellele eespool märgitud äriplaani tabelites. Kolleegium on seisukohal, et äriplaani selle osa täitmisel ei olnud tähtsust küsimusel, kes ja kelle tapamajas tappis kaebaja ostetud sead. Äriplaani selles alajaotuses tuli määruse nr 85 lisas 2 toodud äriplaani koostamise märkuste kohaselt märkida järgmised andmed: tabeli 4a reale 1 märgitakse lühidalt investeeringu eesmärk ja tegevused, selgitatakse, kuidas kavandatav investeering täidab määruse §-s 4 sätestatud eesmärke, ning selgitatakse, mil moel investeering mõjutab taotleja investeeringujärgset majandustegevust; tabeli 4a real 3.5 põhjendatakse ridadel 3.1–3.4 nimetatud innovaatiliste eesmärkide olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust; tabeli 4a real 4.6 põhjendatakse ridadel 4.1–4.5 nimetatud keskkonnasäästliku eesmärgi olemasolu ja määruse lisa 4 hindamiskriteeriumi 6 juurest lisahindepunktide määramise õigustatust. Kui kaebaja oleks olemasoleva tema poolt kasutatava tapamaja tingimuste ja võimaluste kohta ebaõiget informatsiooni jaganud, võiks arutleda selle üle, kas tegemist oli teadvalt valeandmete esitamisega. Samas ei ole PRIA väitnud, et kaebaja poolt taotluse esitamisele eelneval aastal kasutatud tapamaja või tapateenus oleks olnud teistsugune, kui kaebaja kirjeldas.
21.Tingimuse taotleja eelneva tegevuse kohta sätestab ainult määruse nr 85 § 2 lg 3 p 11. Selle kohaselt peab taotleja olema vähemalt taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal tegutsenud Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas 1 nimetatud toodete ja mittepuiduliste metsasaadustega ning
nimetatud toodete ja saadustega seotud toodete töötleja ja turustajana ning saanud nimetatud toodete turustamisest müügitulu, mis on enam kui 50% kogu müügitulust. Seega võis kaebaja tegevus eelneval majandusaastal seisneda vastavate toodete erineval viisil töötlemises. Kaebaja vastavuse määruse nr 85 § 2 lg 3 p-le 11 on tuvastanud Tartu Halduskohus 26. märtsi 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-12-2513, mis on jõustunud. Määrus nr 85 ei näe ette ka nõuet, et kaebajale pidi eelneval majandusaastal kuuluma tapamaja.
22.Seega ei ole kaebaja esitanud valeandmeid ning ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused on täitmata.
23.Eeltoodud põhjustel tuleb kaebaja kassatsioonkaebus rahuldada. Riigikohus tühistab haldus- ja ringkonnakohtu otsused osas, milles jäeti kaebus rahuldamata, ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebaja kaebuse, tühistab PRIA 5. juuli 2013. a otsuse nr 13-6/1240 ning kohustab PRIA-t taotlust uuesti läbi vaatama.
24.Kuna Riigikohus teeb uue otsuse, tuleb muuta menetluskulude jaotust HKMS § 109 lg 4). Kaebaja on halduskohtus kandnud menetluskulusid 375 eurot (sh õigusabikulud 360 eurot ja riigilõiv 15 eurot), apellatsiooniastmes 1215 eurot (õigusabikulud ja riigilõiv) ning kassatsiooniastmes 480 eurot (õigusabikulud). Kaebaja menetluskulud kolme kohtuastme peale kokku on 2070 eurot. Kulud on vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu mõistab kolleegium PRIA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulude katteks 2070 eurot. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.