Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-849 S.O kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28. märtsi 2017. a ehitusloa nr 1712271/08840 tühistamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja – S.O Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Elis Allas ja Eva Vanamb Kolmandad isikud – A.L ja L.L, esindaja v.adv Kristo Kallas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. mai 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
S.O määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S.O määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. mai 2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-849 resolutsiooni punkt 1 osas, millega kaebus tagastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28. märtsi 2017. a ehitusloa nr 1712271/08840 tühistamise nõudes Nurme tn 28, Tallinn, autovarjualuse ehitamist puudutavas osas.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. mai 2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-849 resolutsiooni punkt 2.
4.Rahuldada S.O esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt. Peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28. märtsi 2017. a ehitusloa nr 1712271/08840 kehtivus osas, millega lubati Nurme tn 28, Tallinn, autovarjualuse ehitamist. Muus osas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Asendada Tallinna Halduskohtu 4. mai 2017. a määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, millega jäeti halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4). Muus osas ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
3-17-849
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 28.03.2017 ehitusloa nr 1712271/08840 Nurme tn 28 kinnistule abihoone ja püstitamiseks ja olemasoleva elamu laiendamiseks üle 33%. Ehitusprojekti ja selle seletuskirja kohaselt on elamu juba laiendatud ning ehitusluba taotletakse laienduse seadustamiseks; juurde on kavas ehitusloa alusel ehitada talveaed ja autovarjualune. Abihoone 57,3 m2 on samuti juba olemas ning see seadustatakse. Kavandatud autovarjualune toetub olemasolevatele teraspostidele ning selle katusekonstruktsioon on kavandatud puidust. Varjualune piirneb vahetult naaberkinnistuga Metsa tn 23a.
2.S.O esitas 20.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 28.03.2017 ehitusloa nr 1712271/08840 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus ehitusloa kehtivuse peatamiseks. Kavandatav autovarjualune külgneks kaebajale kuuluva Metsa tn 23a kinnistuga. Autovarjualune peaks olema tulekindlast materjalist, kuna kaebajal on plaanis rajada Metsa tn 23a kinnistu piirist 4 m kaugusele eramu, kuid kõnealuse autovarjualuse suhtes ei oleks kaebaja kavandatava eramu ja varjualuse vahel ette nähtud 8-meetrise tuleohutuskuja nõue täidetud. Seetõttu on vaidlustatud ehitusluba väljastatud kõigi oluliste asjaoludega arvestamata. Tuleohutuse tagamata jätmisega on kaebaja õigusi rikutud. Nurme tn 28 kinnistu omanikud on andnud kaebaja kavandatava eramu eskiisprojektile nõusoleku, kuid keeldusid põhiprojektile nõusoleku andmisest. Seetõttu võtab kaebaja tagasi ka oma nõusoleku Nurme tn 28 kinnistule autovarjualuse rajamiseks. Ehitusloa menetluses ei ole arvesse võetud Nõmme linnaosa ehitusmääruses sätestatud täisehitusprotsenti, mis elamukrundi puhul on 15%. Nõmme linnaosa üldplaneeringu p 4.2 kohaselt on Nurme tn 28 suurim lubatud hoonete alune pind 270 m2. Kuna ehitusloaga on kavandatud elamu (koos talveaiaga ja autovarjualusega) alune pind 237,5 m2 ja abihoone alune pind 57,3 m2, on ehitusloaga võimaldatud ületada maksimaalne täisehitusprotsent. See kahjustab õigusvastaselt kaebaja privaatsust. Esialgse õiguskaitse taotlusega soovib kaebaja vältida täiendavate laienduste tegemist, eelkõige autovarjualuse rajamist. Kaebaja hinnangul seisneb kohtumenetluse ajal ilmnevate tagajärgede pöördumatus või raskesti kõrvaldatavus selles, et kui varjualune valmis ehitatakse, peab kaebaja uues kohtumenetluses vaidlustama kasutusloa. Kohtumenetluse ajal auto varjualuse rajamine on tõenäoline.
3.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu ja kaebajal puudub kaebeõigus. Kuja saab arvestada üksnes olemasolevast hoonest, ent kaebaja kinnistul ei paikne hooneid. Kaebaja on andnud kolmandatele isikutele autovarjualuse püstitamiseks nõusoleku. Ehitusloa tühistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja on nüüd, pärast ehitusloa väljastamist, ümber mõelnud.
4.A.L ja L.L (Nurme tn 28 omanikud) palusid jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Teades kolmandate isikute soovi rajada oma hoone juurde autovarjualune ning olles selle ka kooskõlastanud, oleks kaebaja saanud ja pidanud oma hoone kavandamisel ja kinnistule paigutamisel tuleohutuskujadega arvestama. Lisaks oli ja on kaebajal võimalik projekteerida kõrgema tuleohutusklassiga hoone.
5.Tallinna Halduskohtu 04.03.2017 määrusega tagastati kaebus ja jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2(6)
3-17-849 Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja saab kaebuse esitada, kui haldusaktiga rikutakse tema õigusi. Metsa 23a kinnistul ei paikne hooneid ning sinna hoonete ehitamiseks ei ole väljastatud ka ehituslube. Kaebaja subjektiivne õigus ei saa seisneda tulevikus võimaliku ehitatava hoone suhtes tuleohutuse tagamises. See on üksnes kaebaja abstraktne huvi, mis ei pruugi realiseeruda. Seega jääb kaebaja puutumus vaidlustatud ehitusloa suhtes vaid huvi tasandile. Kehtivast õigusest ja Riigikohtu praktikast ei saa järeldada, et iseseisvaks kaitstavaks õiguseks on kaebaja tulevikuplaanide realiseerumise tagamine. Isegi kui eeldada, et kaebajale väljastatakse ehitusluba, mis lubab eramu ehitamist auto varjualusele lähemale kui 8 m, ei saa tulevikus tuleohutuskuja nõuete täitmata jätmine olla praegusel juhul auto varjualuse rajamist puudutava ehitusloa vaidlustamisel õiguslikult kaitstav huvi. Haldusmenetluse õigusvastasus ega haldusakti õigusvastasus ei saa kaebajale luua kaebeõigust (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-3-06, p 10).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.S.O palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.05.2017 määrus, rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks. Kaebeõiguse aluseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Menetluses on kaebaja taotlus ehitusloa andmiseks tema kinnistule elamu ehitamiseks; kaebajale on väljastatud 2016. a alguses projekteerimistingimused. Kolmandad isikud kooskõlastasid kaebaja esitatud eskiisprojekti, ent mitte põhiprojekti (nõudes tuletõkkeseina olemasolu), mistõttu keeldus TLPA 06.04.2017 kaebajale ehitusloa andmisest kolmandate isikute nõusoleku puudumise tõttu. Kaebaja nõustus kolmandate isikute esitatud ehitusprojekti kooskõlastamisega, sest kolmandad isikud kooskõlastasid kaebaja esitatud eskiisprojekti. Vaidlustatud ehitusloaga piiratakse kaebaja võimalusi võtta oma kinnistu kasutusse. Riigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses asjas nr 3-3-1-64-02 (p 16), et ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille puhul tuleb arvestada muu hulgas naabri õigusi ja huve ning riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve. Eeltoodu eiramine kahjustab ka omandipõhiõigust. Vaidlustatud ehitusloa tõttu tuleb kaebajal teha ehitusprojekti täiendusi täiendavate tuletõkkeseinte näol või projekteerida elamu tulekindlast materjalist. Kolmandad isikud on enne ehitusloa taotlemist juba hoone juurdeehituse valmis ehitanud ning paigaldanud ka auto varjualuse tugipostid.
7.Tallinna linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja selgitab järgmist. Kaebuse väitel seisneb kaebaja õiguste rikkumine tuleohutuse nõuete rikkumises. Kuna kaebaja kinnistul hooneid ei ole, siis nõudeid ei ole rikutud. Kaebaja oli nõus vaidlusaluse auto varjualuse ehitamisega tema kinnistu piirist vähem kui 4 meetri kaugusele. Seetõttu puudus alus ehitusloa andmiseks. Ehitusloa väljastamise õiguspärasuse seisukohast ei oma tähtsust, millised kokkulepped kaebajal ja kolmandatel isikutel olid; vastustaja ei olnud neist kokkulepetest teadlik. Ehitusluba ei takista kaebajat talle kuuluvat kinnistut kasutamast ja sinna elamut püstitamast. 3(6)
3-17-849 Projekteerimistingimustest ei tulene kaebajale ehitusõigust, sh õigust ehitada tema poolt soovitud viisil või asukohta.
A.L ja L.L paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
Kaebaja kinnistul ei ole hoonet ega ehitusõigust, mille tõttu ei saanud kolmandate isikute ehitusloa taotluse lahendamisel kaebaja kinnistul hoonete paiknemise võimalusega arvestada. Kaebajal tuleb elamu kavandamisel arvestada olemasolevate hoonete ja ehituslubadega. Lähtuda tuleb põhimõttest „kel paremus ajas, sel paremus õiguses“. Asjaolust, et kolmandad isikud kooskõlastasid kaebaja projekteeritava hoone eskiislahenduse, ei saa teha järeldust, et vaidlustatud ehitusluba on õigusvastane. Kaebaja on kolmandate isikute autovarjualuse rajamise kooskõlastanud. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud ehitusseadustiku §-s 44, mis ei näe ette võimalust jätta kolmandatele isikutele ehitusluba andmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja väited ehitusloa tulemusel naaberkinnistu lubatud täisehitamise protsendi suuruse ületamisega seonduvalt taanduvad omandiõiguse kaitsele – vaate olulise halvenemise korral väheneks kaebaja kinnistu väärtus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 10 edasiste viidetega). Arvestades kaebaja kinnistu vahetut lähedust ning seda, et Metsa tn 23a on mujalt peale kirde- ja kagusuuna ümbritsetud lähedalasuvate hoonetega, võib ehitusloa alusel olemasolevate ehitiste seadustamine või juurdeehituste püstitamine mõjutada kaebaja kinnistu väärtust.
10.Esmajoones peab tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega lahendama detailplaneering. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 11 edasiste viidetega). Haldusasja toimikust ei nähtu, et ehitusloa andmine oleks otsustatud detailplaneeringu alusel. Sellises olukorras tuleb eeldada, et just ehitusloa andmisel kaalub haldusorgan naabrite huve.
11.Autovarjualuse kavandatud asukohast ja katusekonstruktsiooni materjalist tulenevalt on piiratud kaebaja huvi elamu püstitamiseks Metsa tn 23a kinnistule, sest tuleohutusnõuded ei võimalda elamu püstitamist mistahes asukohta kinnistu piires või mistahes välispiirete materjalide kasutamist. Nõutavast 8-meetrisest kujast tulenevalt saab soovitud hoone paikneda Nurme tn 28 hoonest ja autovarjualusest kaugemal. Üldjuhul tuleb naabrite huve pidada võrdset kaalu omavaks ning seetõttu on õigustatud – kui kinnistute kujust ja paiknemisest või muudest üksikjuhtumi asjaoludest ei tulene teisiti – lähtumine tingimusest, et tuleohtlikest materjalidest ehitiste püstitamine ei ole lubatud lähemale kui 4 m kaugusele kinnistu piirist, kui naaberkinnistu omanik ei ole andnud nõusolekut ehitise püstitamiseks lähemale.
12.Tähtsust ei oma, et kaebaja kinnistul hooneid ei paikne. PS §-ga 32 kaitstud omandipõhiõigus kaitseb ka õigust enda omandit vabalt kasutada. Kinnisasja vaba kasutamise õigus sisaldab muu hulgas õigust püstitada kinnisasjale ehitisi. Seega on kaebajal põhimõtteliselt õigus püstitada enda kinnistule ehitisi, kui seda õigust ei ole piiratud. Ehitusseadustikust tulenevad piirangud ei takistaks ehitusloa alusel – või sõltuvalt kavandatava ehitise suurusest ka ehitusteatise alusel või lausa ilma teatamiskohustuseta – ehitise püstitamist sama ulatuslikult, kui vaidlusaluse autovarjualuse rajamiseks ehitusluba puuduks. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusruum ehitusloa andmisel ei ole piiramatu, vaid peab arvestama nii loa taotleja kui naaberkinnisasjade omanike huvidega kõrvuti avalike huvidega, sh tuleohutusega. 4(6)
3-17-849 Huvide kaalukuse hindamisel ei oma tähtsust põhimõte, mille kohaselt eelistada tuleks selle naabri huve, kes avaldab esimesena soovi oma kinnistule ehitada.
13.Tähtsust ei oma seetõttu asjaolu, et kaebajale ei ole elamu püstitamiseks ehitusluba antud, sest naaberkinnisasjale ehitamiseks antud ehitusloa olemasolu toob kaasa piirangud kaebaja omandiõigusele. See õigus on kohtulikult kaitstav subjektiivne avalik õigus.
14.Kohtumenetluses ei ole esitatud täpseid andmeid kaebaja nõusoleku kohta Nurme tn 28 ehitusprojektile. Vastustaja esitatud tõend – TLPA 11.07.2016 kiri kaebajale – ei tõenda, et kaebaja vastuväiteid või arvamust ei esitanud, samuti pole andmeid selle kirja kättetoimetamise kohta. Menetlusosaliste väidetest nähtuvalt puudub vaidlus selle üle, et kaebaja oli ehitusprojektile nõusoleku andnud. Sellise nõusoleku andmisest saab järeldada, et kaebajal ei olnud vastuväiteid Nurme tn 28 olemasoleva juurdeehitise ja abihoone seadustamisele ega ka talveaia rajamisele elamu juurde. Tegemist on ehitistega, mille paiknemine ja mõju kaebaja kinnistult avanevatele vaadetele on ilmne. Autovarjualuse ehitamisest tulenevad tagajärjed ei pruukinud kaebajale olla aga nõusoleku andmisel mõistetavad. Haldusorganil lasub haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenevalt kohustus menetlusosalistele selgitada nende õigusi ja erinevate menetlustoimingute tagajärgi. TLPA pidi kaebajale ehitusloa menetluses selgitama ka seda, millised piirangud kaasnevad nõusoleku andmisega ehitamisele Metsa tn 23a kinnistul. Kaebaja jaoks ei pruukinud see olla äratuntav.
15.HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt hindab halduskohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Tähtsust ei oma asja lahendamisel kaebaja väide, et ta võtab Nurme tn 28 ehitusprojektile antud nõusoleku tagasi. Tegemist ei ole asjaoluga, millega vastustaja oleks saanud ehitusloa andmisel arvestada.
16.Seetõttu ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks ehitusloa tühistamise nõudes autovarjualuse rajamist puudutavas osas. Kuna muus osas pidid nõusoleku tagajärjed kaebaja jaoks olema selged ja kaebaja oli ehitamiseks nõusoleku andnud, puudus vastustajal vajadus kolmandate isikute ja kaebaja huve ulatuslikumalt kaaluda ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel oli selles osas õiguspärane.
17.Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et autovarjualune oleks ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks valminud. Kuigi autovarjualuse lammutamine, kui kohus peaks kaebuse rahuldama, ei ole välistatud, sest selle ehitamine ei saa olla ülemäära kallis, ei saa kolmandate isikute huvi autovarjualuse valmisehitamiseks pidada ka kaalukamaks kaebaja huvist kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest autovarjualuse valmisehitamise korral võib kaebajal täiendavalt tekkida vajadus vaidlustada sellele antavat kasutusluba ning varjualuse lammutamise võimalus ei ole ilmselge, vaid vajab põhjalikumat kaalumist. Nagu eespool selgitatud, ei saa kaebust selles osas pidada ka ilmselgelt perspektiivituks.
18.Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb seetõttu rahuldada ja peatada ehitusloa kehtivus autovarjualuse ehitamist puudutavas osas.
19.HKMS § 249 lg 4 kohaselt esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Seega saavad menetlusosalised igas menetlusetapis taotleda asja menetlevalt kohtult 5(6)
3-17-849 esialgse õiguskaitse ümberotsustamist, kui ilmnevad uued asjaolud või muutuvad kaebuse eduväljavaated.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.