Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1074
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.01.2015 vastutusotsuse nr 13-7/310-8 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendi (Vahur Krinali 18.07.2016 seletuskiri) vastuvõtmisest ja tagastada see apellandile.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1074 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.07.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-1074 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 08.06.2011 korralduse nr 12.2-3/2459-1 alusel OÜ Seller käibemaksu arvestamise tasumise õigsust maksustamisperioodil 2011. a aprill. MTA Lõuna maksu- ja tollikeskus vähendas 17.08.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/2459-11 OÜ Seller poolt maksustamisperioodil 2011. a aprill sisendkäibemaksu summas 35 348,08 eurot ning määras maksustamisperioodi 2011. a aprill eest tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku summas 35 348,08 eurot. Maksuhaldur oli maksuotsuses seisukohal, et OÜ Rema 1000 Viljandi ei teostanud 2011. a aprillis kauba võõrandamist, vaid ettevõte anti üle OÜ-le Seller. Maksuhaldur oli seisukohal, et OÜ-l Seller puudub õigus OÜ-lt Rema 1000 Viljandi ostumüügi lepingu alusel saadud kauba eest näidatud käibemaksu deklareerida oma sisendkäibemaksu hulgas, kuna OÜ Seller ei ole ostu-müügi lepingul märgitud kaupa OÜ-lt Rema 1000 Viljandi käibemaksuseaduse (KMS) mõistes soetanud, vaid tegemist on OÜ Rema 1000 Viljandi kui ettevõtte üleandmisega OÜ-le Seller võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 tähenduses. KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest VÕS tähenduses. Seega ei ole sisuliselt toimunud ka kauba võõrandamist OÜ Rema 1000 Viljandi poolt OÜ-le Seller, mistõttu puudub ostjal õigus sisendkäibemaksu maha arvata.
2.Perioodil 04.04.2011–13.06.2011 oli OÜ Seller ainsaks juhatuse liikmeks XX (alates 25.06.2011 perekonnanimega XX).
3.MTA kohustas 13.01.2015 vastutusotsusega nr 13-7/310-8 XX tasuma maksuvõla summas 35 348,08 eurot. Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et perioodil aprill 2011 oli ainsaks vastutavaks OÜ Seller seaduslikuks esindajaks XX, kes vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-le 1 pidi OÜ Seller juhatuse liikmena tagama äriühingu MKS ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kuivõrd OÜ Seller raamatupidamisandmed perioodi aprill 2011 kohta on moonutatud, kajastades väärandmeid, ei ole õiged ka maksuhaldurile esitatud käibemaksudeklaratsiooni andmed perioodi aprill 2011 eest. Maksuhaldur tuvastas, et XX on esitanud maksuhaldurile valeandmeid ning rikkunud sellega kohustust esitada maksudeklaratsioonides õigeid andmeid (MKS § 85 lg 4). XX OÜ Seller ainukese juhatuse liikmena esindas äriühingut tehingus OÜ-ga Rema 1000 Viljandi ning omas Seller OÜ pangaparoole ja -kaarte. XX on OÜ Seller ainsa vastutava juhatuse liikmena perioodil 04.04.2011‒13.06.2011 tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-t 1, rikkudes deklareerimiskohustust (MKS § 85 lg 4 koostoimes KMS § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1) ning tasumiskohustust (MKS § 105 lg 1 koostoimes KMS § 38 lg-ga 1). XX viis tehingu OÜ-ga Rema 1000 Viljandi läbi koos oma abikaasa YY-ga, tehingu tegemine oli XX kontrolli all. Seega on XX teadlikult kajastanud äriühingu raamatupidamises tegelikkuses mittetoimunud tehingut kajastavat arvet, mille tulemusena deklareeriti aprilli 2011. a käibedeklaratsioonis ebaõigesti sisendkäibemaksu, eesmärgiga rikastuda tagastatava käibemaksu arvelt. XX teadlikkus sellest, et tehingu näol on tegemist ettevõtte üleminekuga, tõendavad järgmised asjaolud kogumis: 1) OÜ Seller ja OÜ Rema 1000 Viljandi vahelise ostu-müügilepingu nr 1-11 kohaselt võttis OÜ Seller üle OÜ Rema 1000 Viljandi kohustused. Ostu-müügilepingu on ühelt poolt allkirjastanud XX, mis tõendab tema teadlikkust asjaolust, et võetakse üle äriühing koos kõikide õiguste ja kohustustega; 2) XX kui OÜ Seller seadusliku esindaja ning OÜ Seller 2(8)
3-15-1074 töötajate vahel sõlmitud töölepingutes sätestatu kohaselt jätkavad töötajad tööd OÜ-s Seller alates 01.04.2011; 3) OÜ Seller ja OÜ Rema 1000 Viljandi vahel toimunud tehingu eest tasuti ainult osaliselt ning ülejäänud summade tasumise kohta ei osanud vastutusmenetluse käigus vastata ei XX ega YY; 4) YY selgitas maksuhaldurile 26.05.2014 selgitustes, et OÜ-ga Rema 1000 Viljandi tehingut pakkus neile äriühingu juhatuse liige CC, kes oli tema ja XX ühine tuttav alates 2005. a-st. OÜ Seller 17.08.2012 maksuotsusega määratud maksuvõlgade tekkimine summas 35 348,08 eurot ja selle tasumata jätmine on käsitatav XX tahtliku tegevusena. XX tegevuse ja OÜ-le Seller 17.08.2012 maksuotsusega määratud maksusumma tasumata jätmise tulemusel tekkinud maksu vahel on otsene põhjuslik seos. Kui XX ei oleks OÜ Seller maksuarvestuses kasutanud OÜ Rema 1000 Viljandi aprilli 2011. a põhivara ostuarvet ega esitanud maksuarvestusse ebaõiget maksudeklaratsiooni, ei oleks OÜ-l Seller tekkinud maksuotsusega tasumisele määratud ja tasumata maksukohustust. XX tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. Vastutusotsuse tegemisel rakendub viieaastane aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). OÜ Seller maksusumma ei aegu enne 20.05.2016.
4.XX esitas vastutusotsuse peale vaide. MTA jättis 24.03.2015 vaideotsusega nr 6-1/2656-2 vaide rahuldamata, täiendades 13.01.2015 vastutusotsuse p-i 5.2 vaideotsuse p-s 16 esitatud põhjendustega. MTA oli seisukohal, et seetõttu, et OÜ Seller maksuotsuses ei ole tahtlusele tuginetud, ei saa jätta vastutusmenetluses tahtluse tuvastamisel kõrvale OÜ Seller maksumenetluses kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid. Maksuhaldur ei pidanud eluliselt usutavaks XX väidet, et ta ei olnud teadlik ettevõtte ülemineku regulatsioonist ning käsitles toimunut kui tavalist ostu-müügitehingut. Muu hulgas viitab väite mitteusutavusele ka asjaolu, et OÜ Seller ning OÜ Rema 1000 Viljandi vahel 15.04.2011 sõlmitud ostu-müügilepingus 111 on kaubana nimetatud ka äriruumide üürilepingut ning müüja kohustusi tarnijate ja teenusepakkujate ees, mille puhul isegi õigusteadmisteta isikule pidanuks olema selge, et tegemist ei ole kaubaga. Nii XX-l kui YY-l oli juba enne OÜ Seller asutamist pikaajaline ettevõtluskogemus ning neil pidid olema piisavad teadmised ja kogemused (sh õigusalased), et osaleda äriühingute juhtimises. Tehingu vormistamisel OÜ-ga Rema 1000 Viljandi oli YY 01.09.2011 seletuse kohaselt OÜ-d Seller nõustanud ka Rüütli Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Vahur Krinal. Väite ettevõtte ülemineku regulatsiooni mittetundmise ning sellega seoses tahtluse puudumise kohta esitas XX esmakordselt alles vaides. Üheks kohustuste tahtlikule rikkumisele viitavaks asjaoluks on ka OÜ Rema 1000 Viljandi juhatuse liikme CC ning YY ja XX pikaajaline isiklik tutvus.
5.XX esitas 24.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 26.05.2016) MTA 13.01.2015 vastutusotsuse nr 13-7/310-8 tühistamiseks. Kaebaja ei ole teadlikult ega tahtlikult deklareerimis- ja tasumiskohustust rikkunud. Õigusteadmisi mitteomava isikuna ei osanud kaebaja hinnata, et aprillis 2011 OÜ-lt Rema 1000 Viljandi kaupluse „Spar Ekspress“ ostmine on käsitatav ettevõtte üleminekuna. Kaebaja möönab, et on teadmatusest käitunud hooletult. Kaebaja ei olnud teadlik eriregulatsioonist, mis kehtib käibemaksu osas ning keelab sisendkäibemaksu deklareerimise. Vastustaja ei ole vastutusmenetluses kaebaja tahtlust nõuetekohaselt tõendanud ega põhistanud. Isegi juhul, kui kaebaja oligi teadlik sellest, et tehingu sisuks on ettevõtte üleminek, siis ei saa samastada tahtlust ettevõtet omandada tahtlusega esitada maksudeklaratsioonides valeandmeid. Kaebaja tegevuses puudus soov käibedeklaratsioonides valeandmeid esitada, sest ta ei olnud teadlik käibemaksuseaduse nüanssidest, kuigi pidanuks. Kaebaja tegevus on hinnatav äärmisel juhul hooletusena. Asjaolu, et kaebaja oli OÜ Seller juhatuse liige ja tehingu tegemine oli kaebaja kontrolli all, ei võimalda järeldada kaebaja tahtlust alusetu tagastusnõude tekitamiseks. Kaebaja käsitles toimunut kui tavalist ostumüügitehingut. Vastustaja poolt viidatud seosed, mis olid OÜ Rema 1000 Viljandi esindaja CC ja kaebaja vahel, ei tõenda soovi alusetu tagastusnõude esitamiseks ja maksuvõlgade maha 3(8)
3-15-1074 jätmiseks. Maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja osalemist maksupettuses. Vastustaja ei ole põhistanud, miks ta on asunud seisukohale, et kaebaja soovis õigusvastase tagajärje tekkimist, teadlikkust õigusvastasusest ning sellest, et kaebaja rikub MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, vastavuses Riigikohtu lahendi 3-3-1-43-14 p-s 16 sedastatule. Kaebaja tegevus ei olnud suunatud maksupettuse toimepanemisele ja tema tegevuses puudus soov õigusvastase tagajärje saabumiseks. Kaebaja tegutses heas usus ning parima äranägemise järgi. Kuna kaebaja tegevuses esinesid maksimaalselt raskele hooletusele viitavad asjaolud, on vastutusotsuse tegemine aegunud. Tegemist oli raske hooletusega ning 3-aastane aegumistähtaeg sai täis 20.05.2014.
6.MTA palus 17.08.2015 ja 13.06.2016 kirjalikes vastustes jätta kaebus rahuldamata. Kõik juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud. XX oli OÜ Seller ainus vastutav seaduslik esindaja maksustamisperioodil, mida maksukontroll hõlmas. Sellises olukorras seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Seega on XX isikuks, kes OÜ Seller maksustamisperioodil aprill 2011 tekkinud maksuvõla eest vastutab. Maksuhaldur edastas AS-le SEB Pank 29.10.2012 korralduse nr 132.7/188577 OÜ Seller arvelduskonto arestimiseks ja rahaliste vahendite ülekandmiseks maksuhaldurile summas 35 348,08 eurot. Seisuga 30.10.2012 oli arvelduskonto saldo 0,00 eurot. E-kinnistusraamatu, ehitisregistri andmebaasi ja Maanteeameti poolt hallatava liiklusregistri andmebaasi päringute kohaselt puudub OÜ-l Seller registervara. Maksuhaldur on tuvastanud kaebaja süü OÜ Seller maksuvõla tekkimises tahtluse vormis. Kaebaja oli teadlik, et OÜ Rema 1000 Viljandi ja OÜ Seller vahel vormistatud tehingu näol oli tegemist ettevõtte üleminekuga. Isegi juhul, kui kaebaja ei teadnud konkreetset KMS paragrahvi, siis tuleb tema käitumine kvalifitseerida tahtliku tegevusetusena, millisel juhul on süü vormiks tahtlus ning tegemist ei ole hooletusega. Kaebaja põhjendus, et tema puhul ei ole tegemist õigusteadmistega isikuga ning seetõttu ei olnud ta teadlik ettevõtte ülemineku regulatsioonist, ei ole mõistlik. KMS § 4 lg 2 p 1 puhul on tegemist ühe olulisema paragrahviga KMS-s, mida üks käibemaksukohustuslasena registreeritud maksumaksja peab teadma. Tahtluse osas tugineb vastutusotsus nii OÜ Seller maksumenetluses kui ka vastutusmenetluses tuvastatud asjaoludele. Samas ei ole juriidilisest isikust maksukohustuslase tahtlus ning sama isiku seadusliku esindaja tahtlus üheselt samastatav, kuivõrd seadusliku esindaja tahtluse tuvastamisel lähtutakse VÕS § 104 lg-s 5 sätestatust. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi. Kaebaja on rikkunud tahtlikult juhatuse liikme kohustust tagada juriidilise isiku seadusest tulenevate kohustuste täitmine, s.t kaebaja teadmisel on toimunud käibedeklaratsioonides alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine OÜ-ga Rema 1000 Viljandi tehtud tehingult. Teadvalt ebaõigete andmete deklareerimisega soovis kaebaja sellega kaasneva õigusvastase tagajärje saabumist. Seega kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg. Kaebaja kui OÜ Seller juhatuse liikme suhtes on maksuhaldur sisustanud vastutusotsuses tahtlust läbi selle, et XX oli OÜ Seller ja OÜ Rema 1000 Viljandi vahelise ostu-müügitehingu toimumise ajal ainuke OÜ Seller juhatuse liige ning on läbi viinud tehingu koos oma abikaasa YY-ga. Seega oli tehingu tegemine XX kontrolli all. Kuna nii XX kui YY kirjeldavad oma vastustes maksuhalduri küsimustele konkreetselt OÜ-lt Rema 1000 Viljandi ettevõtte ülevõtmist ja sellele suunatud tegevust, muu hulgas asutatigi OÜ Seller OÜ-lt Rema 1000 Viljandilt ettevõtte (kaupluse koos selle vara ning kauplusega seotud lepingute, kohustuste ja personali) ülevõtmiseks, siis ei saa pidada eluliselt usutavaks väidet, et ta ei olnud teadlik ettevõtte ülemineku regulatsioonist ning käsitles toimunut kui tavalist ostu-müügitehingut. Nii XX-l kui YY-l oli juba enne OÜ Seller asutamist pikaajaline ettevõtluskogemus, äriregistri andmetel oli XX eelnevalt olnud juhatuse liikmeks kahes äriühingus ning YY üheksas 4(8)
3-15-1074 äriühingus. Seega pidid neil olema piisavad teadmised ja kogemused, et osaleda äriühingute juhtimises. Tehingu vormistamisel OÜ-ga Rema 1000 Viljandi oli Seller OÜ-d nõustanud ka Rüütli Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat V. Krinal. Väite ettevõtte ülemineku regulatsiooni mittetundmise ning sellega seoses tahtluse puudumise kohta esitas kaebaja esmakordselt alles vaides.
Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.
MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse 17.08.2012 maksuotsust nr 12.2-3/2459-11 ei ole vaidlustatud, mis tähendab seda, et kindlaks määratud maksukohustus oleks tulnud täita 30 kalendripäeva jooksul. Kohus nõustus maksuotsuses toodud põhjendustega selle kohta, et tegemist oli ettevõtte üleandmisega ega pidanud vajalikuks HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt seda täiendavalt motiveerida. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja tegevus oli tahtlik ning vastutusotsuse koostamine ei olnud aegunud. Maksuhaldur asus seisukohale, et tegemist oli tahtliku tegevusega tagastatava käibemaksu arvelt rikastumise ning vastava maksueelise saavutamise eesmärgil. Vastavad põhjendused on esitatud vastutusotsuse p-s 5, kusjuures tahtluse tuvastamisega seondub eelkõige 24.03.2015 vaideotsuse p-s 16 esitatud põhjendustega täiendatud vastutusotsuse alap
5.2.Kohus nõustus maksuhalduri vastavasisuliste seisukohtadega ja hinnangutega asjakohastele tõenditele ega pidanud vajalikuks seda korrata (HKMS § 165 lg 2). OÜ Rema 1000 Viljandi õigused ja kohustused võeti praktiliselt tervikuna üle, kaebaja ning OÜ Rema 1000 Viljandi töötajate vaheliste töölepingute kohaselt pidid viimased jätkama tööd OÜ-s Seller, ostu-müügilepingu nr 1-11 alusel toimunud tehingu eest tasuti vaid osaliselt (umbes kolmandik), kusjuures ülejäänud summa tasumise kohta ei osatud vastata (tl 114, 127 ja 130) ning tehingu teise osapoole juhatuse liige oli XX ja YY tuttav. Viide tutvusele või muud vähemtähtsad aspektid ei pruugi eraldivõetuna tahtluse tuvastamiseks ja vastutusotsuse koostamiseks veel piisavaks osutuda, kuid antud juhul on maksuhaldur lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Sellest tegi maksuhaldur põhjendatud järelduse, et arve vormistati tagastusnõude tekitamise eesmärgil. Kaebaja väited ebapiisavastest teadmistest ja pelgalt hooletuse tasandist jäävad paljasõnalisteks ning vastustaja seisukohta ümber ei lükka. Muid asjaolusid kõrvale jättes ei saaks kaebaja eelneva äritegevusega seonduvalt sisendkäibemaksu ebaõigel deklareerimisel tahtlikku tegevust tuletada, kuid kokkuvõttes on ka see maksuhalduri positsiooni kasuks tõlgendatav aspekt. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli rahaliste kohustuste tahtliku rikkumisega, mis tähendab seda, et vastutusotsuse koostamise eeldus oli täidetud. Vastutusotsuse tegemise eelduste puudumist ei ilmne haldusasja materjalide, mis tähendab, et vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.XX palub 18.07.2016 apellatsioonkaebuses (täiendatud 13.05.2017) tühistada Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista kaebaja kasuks välja tema kantud menetluskulud. Halduskohtu otsuses on jäetud kajastamata põhjendused ja tõendid, miks kohus ei nõustu kaebaja väidetega selle kohta, et kaebaja ei ole teadlikult kajastanud maksudeklaratsioonis ebaõigeid andmeid ning tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kohus on üksnes tsiteerinud vastustaja seisukohti. Halduskohus on jätnud arvestamata Riigikohtu lahendi nr 33-1-27-14 p-s 12 toodu.
5(8)
3-15-1074 Kaebaja ei ole ettevõtte üleminekut vaidlustanud, vaid vaidlustab oma tegevusele antud hinnangut, seda, et ta tegutses tahtlikult ning oli teadlik ettevõtte ülemineku toimumisest ja selle kohta VÕS-s ja KMS-s sätestatud erireeglitest. Äriühingu juhatuse liikmeks olemine OÜ-s Wigur ja OÜ-s Õhk Produktsioonid ei anna kaebajale veel piisavat ettevõtluskogemust ning teadmisi maksuseadustest. Viidatud äriühingud ei ole kaebaja juhtimise all osalenud üheski ettevõtte üleminekus, ühinemisel ega muus protsessis. Kaebaja ei ole isiklikult esitanud 2011. a aprillikuu käibedeklaratsioonis ebaõigeid andmeid, nagu väidab vastustaja. Maksudeklaratsiooni esitas kaebaja poolt määratud raamatupidaja 20.05.2011. Kaebaja lahkus OÜ Seller juhatuse liikme kohalt 13.06.2011, kui käibemaksu enammakse oli kontrollis. Kaebaja andis ettevõtte üle ilma ühegi maksuvõlata ja materiaalse põhivaraga umbes 74 780 eurot. Kuna käibemaks hiljem tagastati, oli kaebaja veendumusel, et kõik oli õige. Kaebaja hinnangul viitab vastustaja süü vormi määratlemisel raske hooletuse, mitte tahtluse tunnustele, tahtluse elemente ei ole tuvastatud. Tahtluse puudumist ei pea tõendama kaebaja, vaid vastustaja peab tõendama tahtlust vastutusotsuse andmisel. Tõele ei vasta vastustaja 13.06.2016 halduskohtule esitatud vastuses esitatud väide, et tehingu vormistamisel OÜ-ga Rema 1000 Viljandi oli OÜ-d Seller nõustanud ka Rüütli Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat V. Krinal. V. Krinal on küll konsulteerinud OÜ-d Seller, kuid ta ei osalenud tehingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning on seda ka kirjalikult kinnitanud. Koos apellatsioonkaebusega esitatud V. Krinali kinnitus tõendab, et Rema 1000 Viljandi kaupluse soetamisel ei ole kasutatud õigusabi, mistõttu puudus kaebajal teadmine, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Kaebaja ei olnud teadlik KMS § 4 lg 2 p-s 1 toodud regulatsioonist, vastasel juhul oleks ta käitunud seaduskuulekalt. Kuna kaebaja tegevuses esinesid maksimaalselt raskele hooletusele viitavad asjaolud, on vastutusotsuse tegemine aegunud.
9.MTA palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Äriühingu juhatuse liikmel on seadusest tulenevalt üldine hoolsuskohustus (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1) kui ka erinevad spetsiifilised kohustused (ÄS § 180 lg 51) ja keelud (ÄS § 185 lg 1, § 186 lg 1, MKS § 8 lg 1). Samuti näeb seadus ette vastutuse nende kohustuste rikkumise eest (ÄS § 187 lg-d 2 ja 4, MKS § 40 lg 1). V. Krinali osalust kinnitab YY, kelle sõnul Rüütli Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat V. Krinal andis nõu Rema 1000 Viljandi OÜ ostmisel. Kaebaja pidi teadma ja kontrollima YY tegevust ulatuses, milles see oli vajalik äriühingu kohustuste, muu hulgas maksuõigussuhtest tulenevate kohustuste, nõuetekohaseks täitmiseks. Seega ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et ta ei tea KMS regulatsioone. Kaebaja ei ole halduskohtule 26.05.2016 esitatud seisukohtades vaidlustanud MTA seisukohti, mis puudutavad Rüütli Advokaadibüroo OÜ-d. Järelikult ei vaidlustanud kaebaja MTA seisukohta Rüütli Advokaadibüroo OÜ-ga seonduvalt esimese astme menetluses. Seetõttu tuleb koos apellatsioonkaebusega esitatud V. Krinali kinnitus jätta tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6(8)
3-15-1074
11.Koos apellatsioonkaebusega on ringkonnakohtule esitatud Vahur Krinali 18.07.2016 seletuskiri (I kd tl 186), mille vastuvõtmist apellant ringkonnakohtult taotleb. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata ja esitatud tõendi vastu võtmata, kuna see on esitatud alles apellatsiooniastmes ja puuduvad mõjuvad põhjused, mis seda õigustaksid (HKMS § 198 lg 2). Maksuhaldur on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et üheks kaebaja tahtlust tõendavaks asjaoluks on YY 01.09.2011 seletus (I kd tl 89p-91), milles isik kinnitab, et Rüütli Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat V. Krinal andis nõu Rema 1000 Viljandi OÜ ostmisel. Selles kontekstis on asjakohatu kaebaja väide, et alles halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitades mõistis ta, et see väide oleks vaja ümber lükata. Kaebajat esindab halduskohtumenetluses õigusteadmistega isik.
12.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas maksuhaldur on piisavalt suutnud tõendada XX tahtlust käibedeklaratsioonil valeandmete esitamiseks ja tasumiskohustuse rikkumiseks. Kaebaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu otsuse nr 3-3-143-14 p-dele 16 ja 18, milles kohus selgitas, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtlus eeldab seadusliku esindaja soovi MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi rikkuda. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist. Ringkonnakohtu arvates on maksuhaldur hinnanud vastutusotsuse p-s 5.2 ja vaideotsuse p-s 16 tõendite kogumit õiguspäraselt ning teinud neist õige järelduse, et eluliselt on usutav, et XX teadis ja tahtis, et ebaõige käibemaksudeklaratsiooni esitamisega jääb käibemaks tasumata.
13.VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Vaidlus puudub selles, et XX oli Seller OÜ ja OÜ Rema 1000 Viljandi vahelise ostu-müügitehingu toimumise ajal ainuke Seller OÜ juhatuse liige ning tehing viidi läbi koos abikaasa YY-ga. Ringkonnakohus peab ebausutavaks kaebaja väidet, et ta ei teadnud, et OÜ Rema 1000 Viljandi ja Seller OÜ vahel vormistatud tehingu näol oli tegemist ettevõtte üleminekuga. Ettevõtte ülemineku puhul ei ole tegemist maksuõigusliku ebaolulise nüansiga, mis kogenud ettevõtjal võib n-ö kahe silma vahele jääda, vaid põhimõttelise maksuõigusliku kategooriaga, mille puhul on elementaarne, et äriühingu juhatuse liige viib ennast kurssi kõigi tehingu üksikasjadega. Võttes arvesse, et tehingut nõustas ka advokaat (YY 01.09.2011 seletus), on eluliselt usutav, et XX teadis, et tehingu puhul on tegemist ettevõtte üleminekuga ning sellise tehingu pealt ei saa sisendkäibemaksu deklareerida. Järelikult sai valeandmetega käibemaksudeklaratsiooni esitamine olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. Maksuhaldur on vastutusotsuse p-s 5.2 ja vaideotsuse p-s 16 viidanud eelnenud seisukohta kinnitavatele tõenditele ja asjaoludele nende kogumis. Teadlikkust ettevõtte üleminekust kinnitab Seller OÜ ja OÜ Rema 1000 Viljandi vaheline ostu-müügileping nr 1-11 (I kd tl 105-106), mille kohaselt võttis Seller OÜ üle OÜ Rema 1000 Viljandi kohustused ning XX ning Seller OÜ töötajate vahel sõlmitud töölepingud, milles sätestatu (p 1.1) kohaselt jätkavad töötajad tööd Seller OÜ-s alates 01.04.2011. Nii XX (20.09.2012 kirjalikud vastused, I kd tl 113p-114p) kui YY (01.09.2011 seletus) on maksuhaldurile konkreetselt kirjeldanud OÜ-lt Rema 1000 Viljandi ettevõtte ülevõtmist ja sellele suunatud tegevust, sh, et Seller OÜ asutatigi üksnes OÜ-lt Rema 1000 Viljandilt ettevõtte (kauplus koos varaga, kauplusega seotud lepingud, kohustused ja personal) ülevõtmiseks. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud nii XX kui ka YY pikaajalisele ettevõtluskogemusele, mis viitab sellele, neil pidid olema piisavad teadmised ja kogemused äriühingute juhtimises, olgugi, et ettevõtte üleminekut ei olnud kumbki enne läbi viinud. Kirjeldatud kontekstis, kus äriühingut juhtinud isikud omavad pikaajalist ettevõtluskogemust, kasutavad tehingu vormistamisel advokaadi õigusabi ning annavad üksikasjalisi seletusi 7(8)
3-15-1074 tehingu eesmärkide kohta, ei saa pidada usutavaks kaebaja väidet ettevõtte ülemineku regulatsiooni mittetundmise kohta. Seega saab asuda seisukohale, et äriühingu 2011. a aprilli käibedeklaratsioonis ebaõige sisendkäibemaksu deklareerimine sai olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus, mille eesmärgiks oli saada deklareeritud enammakstud käibemaks tagasi ning saavutada seeläbi maksueelis. Isegi kui füüsiliselt ei olnud deklaratsiooni esitajaks kaebaja, vaid äriühingu raamatupidaja, on valeandmetega deklaratsiooni esitamise eest vastutavaks äriühingu juhatuse liige MKS § 8 lg 1 alusel. Kaebaja ei ole väitnud, et raamatupidaja tegutses omavoliliselt õigusvastaselt, vaid kaebaja ei teadnud ettevõtte ülemineku maksuõiguslikku regulatsiooni.
14.Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kaebajale vastutusotsusega pandud maksukohustus ei ole aegunud. XX apellatsioonkaebus jääb HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.