Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019; Tallinna Halduskohus Haldusasja number
3-18-1870
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.05.2018 otsuse nr 13-7/00310-10 tühistamise ning 26.04.2018 taotluse uuesti läbi vaatamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – XX, esindaja vandeadvokaat Margo Põbo; esindajad Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 30.10.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kohustas 13.01.2015 vastutusotsusega nr 13-7/310-8 XXt tasuma Seller OÜ-le 17.08.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/2459-11 määratud maksuvõlga 35 348,08 eurot.
2.XX esitas 24.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja tolliameti (MTA) 13.01.2015 vastutusotsuse nr 13-7/310-8 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1074). Tallinna Halduskohtu 17.06.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. XX esitas selle peale apellatsioonkaebuse, mis jäi aga ringkonnakohtus rahuldamata.
MTA tasaarvestas 28.02.2018 XXe enammakstud tulumaksu 896,04 euro ulatuses 13.01.2015 vastutusotsusega määratud maksukohustusega.
4.Kaebaja esitas 26.04.2018 MTA-le taotluse vastutusotsuse nr 13-7/310-8 kehtetuks tunnistamiseks alates 01.01.2018, võla katteks tasaarvestatud tulumaksu (896,04 eurot) tagastamiseks, kinnisasjale nr xxxxxxx seatud käsutamise keelumärke ja kohtuliku hüpoteegi (42 418 eurot)-, samuti sõiduautole BMW Z3, numbrimärgiga xxxxxx, seatud käsutamise keelumärke tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-2619).
5.MTA jättis 24.05.2018 otsusega nr 13-7/00310-10 XX taotluse rahuldamata.
6.XX esitas 24.05.2018 otsuse peale vaide, mille MTA jättis 17.07.2018 vaideotsusega nr 6-1/4150-2 rahuldamata.
7.XX esitas 01.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks MTA 13.01.2015 vastutusotsuse, mõista välja enam tasutud tulumaks 896,04 eurot, kohustada vastustajat kustutama kaebaja varalt hüpoteek ja käsutamise keelumärked ning mõista välja hüvitis MTA tegevusega tekitatud kahju eest, sh intress enammakstud summadelt, sest Seller OÜ-le 17.08.2012 maksuotsusest nr 12.2-3/2459-11 tuleneva maksukohustuse sundtäitmine aegus 01.01.2018, mistõttu on maksuotsusest tulenev maksuvõlg ja sellega seotud muud rahalised kohustused MKS § 132 lg 8 alusel lõppenud ning vastutusotsus oleks tulnud tunnistada HMS § 65 lg 3 alusel kehtetuks. Kaebuses oli esitatud ka õiguskaitse taotlus MTA 13.01.2015 vastutusotsuse nr 13-7/310-8 täitmise peatamiseks.
8.Tallinna Halduskohtu 04.10.2018 määrusega tagastati kaebus ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. XX esitas eelnimetatud määruse peale määruskaebuse.
9.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.10.2018 määrusega XX määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 04.10.2018 määruse ning saatis haldusasja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse uueks lahendamiseks.
10.Kaebaja teatas oma 04.12.2018 vastuses sellekohasele kohtumäärusele, et jääb 01.10.2018 kaebuses esitatud seisukohtade juurde, kuid täpsustas kohtule esitatud nõuet taotledes MTA 24.05.2018 otsuse nr 13-7/00310-10 tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja 26.04.2018 taotlus. Kaebaja jäi ka algselt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse juurde kindlaks.
11.Tallinna Halduskohtu 11.12.2018 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja esitas sellele määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2019 määrusega rahuldamata.
12.Tallinna Halduskohtu 28.01.2019 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 25.02.2019.
13.Tallinna Halduskohtu 24.09.2019 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUSED
14.Kaebaja leiab, et vastutusotsus tuleb tunnistada kehtetuks seoses vastutusotsuse andmise aluse ära langemisega ja topeltmaksustamise vältimiseks. Vastutusotsusega nr 13-7/310-8 saab Maksu- ja Tolliamet sisse nõuda ainult Seller OÜ allesjäänud maksuvõlga, mis seisuga 01.01.2018 oli 0 eurot. Maksuotsus nr 12.2-3/2459-11 kehtis kuni 01.01.2018, mis tähendab seda, et maksuhaldur oleks pidanud tunnistama vastutusotsuse kehtetuks ja lõpetama selle sundtäitmise juba esimesel nõudmisel. Olukorda, kus vastustaja tunnistab, et Seller OÜ-l puuduvad maksuvõlad ja samal ajal tasaarveldab kaebaja enamtasutud tulumaksu arvelt Seller OÜ-maksuvõlga, saab lugeda topeltmaksustamiseks. Kaebajale ei
ole teada mitte ühtegi seadust mis sätestaks, et vastustajal oleks olnud õigus tasaarveldada Seller OÜ null euro suuruse võlgnevuse katteks vastustaja enammakstud tulumaks summas 896,04 eurot ja sisuliselt alusetult rikastuda kaebuse esitaja arvelt.
15.Täiendavas 09.10.2019 seisukohas märgib kaebaja , et jääb varasemalt öeldu juurde kuid rõhutab, et vastutusotsuse näol on tegemist aktsessoorse kõrvalkohustusega, mis lõpeb koos põhikohustusega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16.Maksu- ja Tolliamet leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust selle rahuldamiseks.
17.Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ja neid üle ei korda. Riigikohus on tõepoolest selgitanud, et äriühingu juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest on aktsessoorne kõrvalkohustus ning selle kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja kõrvalkohustus jagab põhikohustuse staatust (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9; 02.02.2018 otsus asjas nr 3-15-2183, p 16.1), kuid viidatud seisukohad seonduvad vastutusotsuse koostamise menetluse, mitte hilisema sundtäitmise menetlusega. Vastutusotsuse koostamise ajal peab äriühingule tekkinud maksuvõlg olema kehtiv, äriühingu õigusvõime ei tohi olla lõppenud ning arvesse tuleb võtta ka algset maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Praegusel juhul ei aegunud maksuvõlg – mis tooks kaasa vastutusotsuse kehtetuks tunnistamise –, vaid selle sundtäitmine. Äriühingule adresseeritud maksuotsust ning juhatuse liikmele adresseeritud vastutusotsust tuleb käsitada eraldiseisvate haldusaktidena, mille osas kulgevad sundtäitmise aegumistähtajad erinevalt (MKS § 132 lg 2). Kaebaja suhtes kohaldatud täitetoimingute tegemine muutuks õigusvastaseks juhul, kui vastutusotsuse sundtäitmine oleks aegunud (MKS § 132 lg 8). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Olukorras, kus vastutusotsuse sundtäitmise aegumine sõltuks selle aluseks oleva maksuotsuse sundtäitmise aegumisest, puuduks mõistlik põhjendus, miks peaks maksuhaldur tuvastama äriühingu juhatuse liikme kohustuse eraldiseisva haldusaktiga (vastutusotsusega). Kaebaja tõlgendus tooks kaasa selle, et olenevalt vastutusmenetluse pikkusest, ei pruugi äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamine igakordselt võimalik olla ja seda üksnes seetõttu et äriühingu maksuvõla sundtäitmine on aegunud. Asjaolu, et kaebajalt sissenõutav maksusumma tasaarveldati enamtasutud tulumaksuga, ei ole käsitatav topeltmaksustamisena. Enammakstud tulumaks tasaarvestati maksuvõlgnevusega, mitte ei topeltmaksustatud maksuobjekti. Maksuvõlgnevuse tasaarvestamise õigus tulenes maksuhaldurile MKS § 34 lg-st 1 ja § 105 lg-st 3.
18.Vastustaja leidis 18.10.2019 vastuses, et kaebaja täiendavad seisukohad ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja jääb oma seisukohtade juurde ja palub asja lahendamisel nendega arvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 24.05.2018 otsust nr 13-7/00310-10 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud otsusega jäeti kaebaja 26.04.2018 taotlus 13.01.2015 vastutusotsuse nr 13-7/310-18 kehtetuks tunnistamiseks, samuti 896,04 euro suuruse enammakstud tulumaksu tagastamiseks, aga ka varale seatud hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete eemaldamiseks rahuldamata. Lisaks eelnimetatule taotleb kaebaja ka vastustaja kohustamist vaidlusega seonduvat 26.04.2018 avaldust uuesti läbi vaatama. Enammakstud tulumaksu tagastamise- ning varale seatud hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete eemaldamise nõue seostub 13.01.2015 vastutusotsuse ning selle sissenõutavusega, sest mis puudutab hüpoteegi seadmist kaebaja kinnisasjale ning keelumärke seadmist sõiduautole BMW Z3, siis on maksuhaldur taotlenud vastutusotsuse koostamise menetluse raames
vastava maksukohustuse täitmise tagamiseks luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks XX suhtes ning Tallinna Halduskohtu 19.12.2012 määrusega haldusasjas 3-12-2619, mida Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2013 määrusega mõnevõrra muudeti, oli maksuhalduri taotlus (põhimõtteliselt) rahuldatud. Maksuhaldurile oli antud luba taotleda selleks ettenähtud korras kaebaja varale kohtuliku hüpoteegi ja keelumärke seadmist. Olukorras, kus vastutusotsus enam sissenõutav ei oleks olnud, oleks selle kehtetuks tunnistamise korral muutunud aktuaalseks ka tulumaksu tagastamine ja varale seatud hüpoteegi ning keelumärgete eemaldamine, vastupidises situatsioonis aga mitte. Siinkohal peabki kohus vajalikuks selgitada, et antud juhul väljendub põhivaidlus Maksu- ja Tolliameti 13.01.2015 vastutusotsuse nr 13-7/310-8 sundtäitmise aegumistähtaja kohaldatavuses ja sissenõutavuses ning sellest tulenevalt 24.05.2018 otsuse nr 13-7/00310-10 õiguspärasuse küsimuses. Vastava avalduse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõude saab rahuldada ainult sellisel juhul kui 24.05.2018 otsus peaks õigusvastseks osutuma. Õiguspärase otsustuse pinnalt aga vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
20.Vaidlus on saanud alguse sellest, et osaühingu Seller käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimise järgselt 2011. aasta aprillikuu maksustamisperioodil väljastas maksuhaldur 17.08.2012 seisuga osaühingule vastava maksuotsuse nr 12.2-3/2459-11, mille kohaselt suurenes maksukohustus summas 35 348,08 eurot. Arvestades asjaolu, et osaühing Seller maksuotsusega määratud maksusummat ei tasunud ning maksuvõla sissenõudmisele suunatud tegevus ei andnud tulemust, algatas maksuhaldur OÜ Seller endise juhatuse liikme XX suhtes menetluse, mille eesmärgiks oli vastutusotsuse koostamine ning 13.01.2015 väljastatigi vastutusotsus nr 13-7/310-8 kaebajalt osaühingu Seller maksuvõla sissenõudmiseks summas 35348 eurot ja 08 senti. Kaebaja vaidlustas eelnimetatud vastutusotsuse, kuid kaebus jäi haldusasjas 3-15-1074 rahuldamata ning vastavad lahendid on jõustunud.
21.Olenemata 13.01.2015 vastutusotsuse jõustumisest oleks Maksu- ja Tolliamet pidanud kaebaja arvates 26.04.2018 avalduse rahuldama ja vastutusotsuse nr 13-7/310-8 seoses selle aluse äralangemisega ning topeltmaksustamise vältimiseks kehtetuks tunnistama, sest sisse võib nõuda ainult osaühingu Seller allesjäänud maksuvõlga, kuid osaühingu maksukohustus oli aegunud seisuga 01.01.2018. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu märkides, et äriühingule adresseeritud maksuotsust ning juhatuse liikmele adresseeritud vastutusotsust tuleb käsitada eraldiseisvate haldusaktidena, mille osas kulgevad sundtäitmise aegumistähtajad erinevalt ja et antud juhul ei aegunud mitte maksuvõlg, mis tooks kaasa vastutusotsuse kehtetuks tunnistamise, vaid maksuvõla sundtäitmine.
22.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes vaidlustatud haldusaktis väljendatud (sisuliste) seisukohtade ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 tervikuna välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Seoses viitega kaebaja kinnisasja suhtes maksuhaldurile antud kohtuliku hüpoteegi taotlemise loale haldusasjas 3-12-2619 on vaidlustatud haldusaktis märgitud hüpoteegi summaks 45953 eurot, kuid vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2013 määrusele on see summa 42 418 eurot. See on aga esitatud pigem taustinformatsioonina, vaidluse olemusega eelnimetatud ebatäpsus ei seostu ning põhivaidluse suhtes sellel mingisugust sisulist mõju ei ole.
23.Kaebuse kohta esitatud 25.02.2019 kirjalikus vastuses märgib vastustaja õigesti, et äriühingule adresseeritud maksuotsust ning juhatuse liikmele adresseeritud vastutusotsust tuleb käsitada eraldiseisvate haldusaktidena, mille osas kulgevad sundtäitmise aegumistähtajad erinevalt (MKS § 132 lg 2) ja et kaebaja suhtes kohaldatud täitetoimingute tegemine muutuks õigusvastaseks juhul, kui vastutusotsuse sundtäitmine oleks aegunud (MKS § 132 lg 8). Vastavalt maksukorralduse seaduse § 132 lg 2 on maksuotsuse ja vastutusostsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg 5 aastat ja see algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril.
Sama seaduse ja paragrahvi kaheksanda lõike kohaselt lõpevad maksukohustused ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel. 13.01.2015 vastutusotsuse osas aga sundtäitmise aegumistähtajad 26.04.2018 avalduse esitamise ajal möödas ei olnud. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et maksuvõlgnevuse tasaarvestamine oli vastavalt maksukorralduse seaduse § 105 lg 3 võimalik ning sissenõutava maksusumma tasaarveldamist enamtasutud tulumaksuga ei saa käsitada topeltmaksustamisena. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud Maksu- ja Tolliameti 24.05.2018 otsuse nr 137/00310-10 tühistamiseks alust, mis tähendab seda, et kohustamisnõue ei ole samuti põhjendatud ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
24.HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid Maksu- ja Tolliamet vastustajana ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.