Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. märts 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1870
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.05.2018 otsuse nr 13-7/00310-10 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Margo Põbo Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.04.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-18-1870 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-1870 sest vastutusotsuse koostamise aluseks olev maksuotsus on kehtetu alates 01.01.2018. Kui põhivõlgniku (Seller OÜ) maksukohustus lõppeb, lõppeb sellega ka solidaarvõlgniku (juhatuse liikme) maksukohustus (vt ka Riigikohtu 02.02.2018 otsus nr 3-15-2813, p 16.1). Olukorras, kus põhivõlglasel maksuvõlg puudub, ei saa vastutusotsusega solidaarvõlga sisse nõuda. Lisaks toob vastutusotsuse jätkuv sundtäitmine kaasa topeltmaksustamise, sest OÜ Seller maksuvõlg on tasaarvestatud kaebaja enamtasutud tulumaksuga (vt ka Riigikohtu 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 19). MTA ei ole alates 2012. a-st alustanud põhivõlglase vastu täite- ega pankrotimenetlust, et selgitada välja äriühingu varaline seis.
MTA palus 25.02.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Riigikohus on tõepoolest selgitanud, et äriühingu juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest on aktsessoorne kõrvalkohustus ning selle kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja kõrvalkohustus jagab põhikohustuse staatust (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09, p 9; 02.02.2018 otsus nr 3-15-2813, p 16.1), kuid viidatud seisukohad seonduvad vastutusotsuse koostamise menetluse, mitte hilisema sundtäitmise menetlusega. Vastutusotsuse koostamise ajal peab äriühingule tekkinud maksuvõlg olema kehtiv, äriühingu õigusvõime ei tohi olla lõppenud ning arvesse tuleb võtta ka algseid maksukohustust vähendavaid asjaolusid. Praegusel juhul ei aegunud maksuvõlg, mis tooks kaasa vastutusotsuse kehtetuks tunnistamise, vaid selle sundtäitmine. Äriühingule adresseeritud maksuotsust ning juhatuse liikmele adresseeritud vastutusotsust tuleb käsitada eraldiseisvate haldusaktidena, mille osas kulgevad sundtäitmise aegumistähtajad eraldi (MKS § 132 lg 2). Kaebaja suhtes kohaldatud täitetoimingute tegemine muutuks õigusvastaseks juhul, kui vastutusotsuse sundtäitmine oleks aegunud (MKS § 132 lg 8). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Olukorras, kus vastutusotsuse sundtäitmise aegumine sõltuks selle aluseks oleva maksuotsuse sundtäitmise aegumisest, puuduks mõistlik põhjendus, miks peaks maksuhaldur tuvastama äriühingu juhatuse liikme kohustuse eraldiseisva haldusaktiga (vastutusotsusega). Asjaolu, et kaebajalt sissenõutav maksusumma tasaarveldati enamtasutud tulumaksuga, ei ole käsitatav topeltmaksustamisena. Enammakstud tulumaks tasaarvestati maksuvõlgnevusega, mitte ei topeltmaksustatud maksuobjekti. Maksuvõlgnevuse tasaarvestamise õigus tulenes maksuhaldurile MKS § 34 lg-st 1 ja § 105 lg-st 3.
Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2019 otsusega kaebuse rahuldamata.
Kohus nõustus vaidlustatud haldusaktis väljendatud (sisuliste) seisukohtade ja põhjendustega, pidamata vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Seoses viitega kaebaja kinnisasja suhtes maksuhaldurile antud kohtuliku hüpoteegi taotlemise loale haldusasjas nr 3-12-2619, on vaidlustatud haldusaktis märgitud hüpoteegi summaks 45 953 eurot, kuid vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2013 määrusele on see summa 42 418 eurot. Eelnimetatud ebatäpsus ei seostu aga vaidluse olemusega ega mõjuta põhivaidluse sisu. Äriühingule adresseeritud maksuotsust ning juhatuse liikmele adresseeritud vastutusotsust tuleb käsitada eraldiseisvate haldusaktidena, mille osas kulgevad sundtäitmise aegumistähtajad eraldi (MKS § 132 lg 2). Kaebaja suhtes kohaldatud täitetoimingute tegemine muutuks õigusvastaseks juhul, kui vastutusotsuse sundtäitmine oleks aegunud (MKS § 132 lg 8). Vastavalt MKS § 132 lg-le 2 on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg 5 aastat ja see algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 132 lg 8 kohaselt lõppevad maksukohustused ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel. 13.01.2015 vastutusotsuse osas ei olnud sundtäitmise aegumistähtajad 26.04.2018 avalduse esitamise ajal möödas. Maksuvõlgnevuse tasaarvestamine oli vastavalt MKS § 105 lg-le 3 võimalik ning 3(5)
3-18-1870 sissenõutava maksusumma tasaarveldamist enamtasutud tulumaksuga ei saa käsitada topeltmaksustamisena. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
halduskohtu
otsuse
tühistamiseks.
3-18-1870 vastutusotsuse kehtivus ei ole seotud maksuotsuse sundtäitmise aegumisega. Kaebaja vastupidine väide ei tugine seadusel. Riigikohus on tõepoolest selgitanud, et äriühingu juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest on aktsessoorne kõrvalkohustus ning selle kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja kõrvalkohustus jagab põhikohustuse staatust (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9; 02.02.2018 otsus asjas nr 315-2183, p 16.1). Viidatud seisukohad seonduvad aga vastutusotsuse koostamise menetluse, mitte hilisema sundtäitmise menetlusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.