Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
4. august 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-489 MTÜ Kangru Küla Selts, MTÜ Kajamaa Külaselts, GE,
KE, PH, VK, MJCM, MR, MŠ, PT, HU, TU, AV, LV,
VM, AP, HV ja MV kaebus Harju maavanema kohustamiseks tegema toiminguid, et Harju maakonnaplaneeringu menetluses Rail Balticu raudteetrassi koridori asukoha määramiseks Rail Balticu trassi asukohavaliku maakonnaplaneeringu menetlemisel lisataks asukohavõrdlusesse tagasi sellest välja võetud idapoolne trassialternatiiv (lõikude kombinatsioonis 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10EIII+11A-I+11A-II+11C) ning Nabala trassialternatiiv (lõigud numbriga 10) või koos kohustamiskaebuse rahuldamisega või alternatiivselt keelata Harju maavanemal Harju maakonnaplaneeringu menetluses Rail Balticu raudteetrassi asukoha määramiseks planeeringu vastuvõtmine üksnes ühe – läänepoolse – trassialternatiiviga (lõikude kombinatsioonis 16AI+16B+14C+14G+11A-II+15B+11B-II) Kaebajad – MTÜ Kangru Küla Selts, MTÜ Kajamaa Külaselts, GE, KE, PH, VK, MJCM, MR, MŠ, PT, HU, TU, AV, LV, VM, AP, HV ja MV, volitatud esindaja v.adv Kristo Kallas Vastustaja – Harju Maavalitsus, volitatud esindaja Ahto Pahk
1.Jätta MTÜ Kangru Küla Selts, MTÜ Kajamaa Külaselts, GE, KE, PH, VK, MJCM, MR, MŠ, PT, HU, TU, AV, LV, VM, AP, HV ja MV määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-489 muutmata.
3-16-489
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173 algatati maakonnaplaneeringute koostamine Rail Balticu trassi asukoha määramiseks ning Harju, Rapla ja Pärnu maavanemaid kohustati korraldama planeeringu koostamine koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega
(KSH)
ning esitada planeering ja planeeringu elluviimise tegevuskava Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks hiljemalt 30.11.2015.
2.Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhtkomitee 14.05.2015 kohtumise protokolli kohaselt võeti kohtumisel vastu otsus, millega Rail Balticu juhtkomitee toetas Harju ja Rapla maavanemate ettepanekut loobuda Põhja-Raplamaal ja Harjumaal nn idapoolsest trassialternatiivist lõikude kombinatsioonis 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III+11A-I+11AII+15B+11B-II. Juhtkomitee nõustus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuga tutvustada Harjumaa kahe trassivariandi omavahelise võrdluse tulemusi avalikkusele Rail Balticu eskiislahenduse tutvustamisel, majandus- ja taristuministrile ning vajadusel Vabariigi Valitsusele. Samuti avaldas juhtkomitee valmisolekut nimetatud küsimust vajadusel uuesti arutada.
3.MTÜ Kangru Küla Selts, MTÜ Kajamaa Külaselts, GE, KE, PH, VK, MJCM, MR, MŠ, PT, HU, TU, AV, LV, VM, AP, HV ja MV esitasid 09.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada Harju maavanemat tegema toiminguid, et Harju maakonnaplaneeringu menetluses Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks Rail Balticu trassi asukohavaliku maakonnaplaneeringu menetlemisel lisataks asukohavõrdlusse tagasi sellest välja jäetud idapoolne trassialternatiiv (lõikude kombinatsioonis 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III+11A-I+11A-II+11C) ning Nabala trassialternatiiv (lõigud numbriga 10); koos kohustamiskaebuse rahuldamisega või alternatiivselt keelata Harju maavanemal Harju maakonnaplaneeringu menetluses Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramiseks planeeringu vastuvõtmine üksnes ühe – läänepoolse – trassialternatiiviga (lõikude kombinatsioonis 16A-I+16B+14C+14G+11AII+15B+11B-II) ning jätta kõik menetluskulud Harju maavanema kanda. Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamine ei pruugi olla mõistlik ega tagada kaebuse eesmärki. Juba praegu tegeletakse eelistatud trassi puhul raudtee rajamise tehnilise projekteerimisega. Seega, kui planeeringuotsus on oluliste puudustega, mis tingiks selle tühistamise, oleks võimalik alternatiivsete lahenduste olemasolul projektiga siiski edasi liikuda. Kui haldusmenetluses on tehtud olulisi vigu, on ebaõige piirata kaebeõigust, mis aitaks efektiivsele menetlusele kaasa ning võimaldaks tehtud vead kõrvaldada kiiremini. Samuti tuleb arvestada, et planeeringu menetluse jätkumisel ei ole tõenäoline, et vastustaja taganeks senistest seisukohtadest ning muudaks oma otsust trassi valikul või kaaluks seda uuesti. Seega on asjatu loota, et maakonnaplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise käigus tehtud vastavatele ettepanekutele senisest teisiti reageeritaks ning lisataks trassialternatiivide võrdlusse sealt välja võetud variandid.
2(8)
3-16-489 Vastustaja on jõudnud ebaõigele järeldusele trassialternatiivide lahenduste kaalumisel. Eelistatud läänepoolse trassi ehitusmaksumus on 432 miljonit eurot ja idapoolse trassi ehitusmaksumus 400 miljonit eurot. Läänepoolsele trassile lisandub veel 13 miljonit eurot rohkem kulusid tänu kallimale elektriliitumisele ja suurematele kompensatsioonidele maade võõrandamisel. Laiema mõjuala analüüs näitab läänepoolse trassi puhul selgelt suuremat hoonete arvu. Ainuüksi kolmandas tsoonis on vahe ca 26%. Seega on plaanis jätta rohkem inimesi mõjualasse, kus esineb nii müra kui vibratsiooni normväärtuste ületamisi. Rail Balticu trassi rajamine Kangru, Luige, Sausti, Kajamaa ja Assaku vahetusse lähedusse muudaks sealsete elanike elukvaliteeti negatiivselt väga olulisel määral. Juhul, kui edaspidise detailse projekteerimise käigus selgub, et seoses trassi tiheasustusalast läbiviimisega osutub vajalikuks kiiruse piiramine, väheneb kiirusest tulenev sotsiaal-majanduslik kasu olulisel määral. Kuna olemasolev raudteetaristu jääb aktiivsesse kasutusse alles ning Saku alevik ja sellest lõuna poole jäävad asumid on juba praegu ühendatud olemasoleva raudteega, on arusaamatu, milliseid uusi asumeid saab Rail Balticu trassi abil teenindada ning kas uue trassi ehitamine ka reaalselt kasutatavust suurendab. Lisaks tuleb arvestada, et eelistatud läänepoolne trassikoridor toob kaubaveod tiheasustusalale väga lähedale. KSH aruande eelnõudest nähtuvalt on eelistatud trassil õnnetuseohtu suurendavaid objekte rohkem kui teistel variantidel. Täiendavalt on suureks riskiks keskkonnareostuse oht Ülemiste järve valgalal. KSH aruande eelnõu trassivalikute võrdlustabelis on võrdlusgrupis 12 p-s 1.2 Natura 2000 võrgustiku aladega seonduvalt antud eelistus läänepoolsele trassile. Seevastu KSH aluseks olnud OÜ Rewild koostatud loodusmõjude hinnangus on märgitud, et Harjumaa kahest trassivariandist on hinnanguliselt nõrgem mõju elusloodusele kagupoolsel variandil. Kaebajatel on kaebeõigus. MTÜ Kangru Küla Selts ning MTÜ Kajamaa Külaselts seisavad mittetulundusühingutena oma liikmete huvide eest. Seltside liikmeteks on vastavalt Harjumaal Kiili vallas asuva Kangru aleviku ning Saku vallas asuva Kajamaa küla elanikud. Need asumid paiknevad kavandatava raudteetrassi vahetus läheduses. Eraisikutest kaebajad elavad ise kavandatava trassi vahetus läheduses ja mõjusfääris, mistõttu on tulevasel trassil otsene negatiivne mõju nende elukvaliteedile. Samuti seisavad kaebajad üldise heaolu ja Eesti rahva hea käekäigu eest. Seega on mittetulundusühingutest kaebajate puhul kaebus esitatud laiemaid huve silmas pidades. Seltside liikmed on samuti osaks üldsusest, mistõttu teenib kaebus avalikke huve. Arvestades keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-ga 30 ning ka keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) art 9 lg-ga 2, on kaebajatel põhjendatud huvi ja puutumus. MTÜ Kangru Küla Selts, MV ja MŠ on mitme aasta vältel aktiivselt suhelnud vastustajaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Vabariigi Valitsusega jm, teinud ettepanekuid planeeringu ja KSH menetluses, juhtinud tähelepanu olulistele vigadele ja nõudnud nende kõrvaldamist. Seega on MTÜ Kangru Küla Selts, MV ja MŠ olnud menetlusosalisteks haldusmenetluses ning seega saab nende puhul rääkida ka kaebeõigusest lähtuvalt subjektiivsest menetlusõigusest. Füüsilistest isikutest kaebajate subjektiivsete õiguste riived seonduvad peamiselt kaebajate kinnistutele ulatuvatest mõjudest (sh müra, tolm, vibratsioon, visuaalne reostus, närilised, liigvesi) tulenevalt kinnistute väärtuste ja tulu teenimise võimaluste vähenemises, kompensatsioonimehhanismide puudumises, elukvaliteedi, tervise ja heaolu vähenemises, liikumisvõimaluste vähenemises ja raskenemises, transpordikulutuste suurenemises ja teenuste kättesaadavuse vähenemises.
4.MTÜ Kangru Küla Selts esitas esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Harju maavanemat tegema toiminguid, et Harju maakonnaplaneeringu menetluses Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks Rail Balticu trassi asukohavaliku 3(8)
3-16-489 maakonnaplaneeringu menetlemisel lisataks asukohavõrdlusse tagasi sellest välja jäetud idapoolne trassialternatiiv (lõikude kombinatsioonis 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III+11AI+11A-II+11C) ning Nabala trassialternatiiv (lõigud numbriga 10), samuti keelata eelnimetatud maakonnaplaneeringu vastuvõtmine üksnes ühe – läänepoolse – trassialternatiiviga (lõikude kombinatsioonis 16A-I+16B+14C+14G+11A-II+15B+11B-II). Juhul kui kohus peaks kaebuse rahuldama, ei oleks kaebaja eesmärgi realiseerimine esialgset õiguskaitset kohaldamata võimalik. Samamoodi tuleb arvestada, et kui maakonnaplaneeringu edasisel menetlemisel ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik seni eelistatud läänepoolse trassivariandiga jätkata, muutuks Rail Balticu rajamine vähemalt praeguses etapis ja võimaliku Euroopa Liidu rahastuse toel ilmselgelt võimatuks. Lisakulu seoses täiendava alternatiivi edasise menetlemisega ei saa olla mõistlik argument, et õigustada vääral alusel tehtud otsuse kehtivust ja selle alusel keskkonda oluliselt muutva projekti realiseerimist. Planeerimisseadus ei välista planeeringu vastuvõtmist mitme alternatiivse lahendusega. Seega on vaja tagada, et planeeringu koostamise korraldajal oleks kohustus menetleda ka praeguse kohtuvaidluse ajal jätkuvalt mitut alternatiivi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks avalikke huve korvamatult kahjustada, arvestades planeeringuga kavandatava tegevuse ulatust, mõjusid ja pikaajalisust ning isegi pöördumatust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takistaks maavanemal planeeringu menetlemist.
5.Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 määrusega tagastati kaebus (p 1) ja jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2). Kaebajad ei saa väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumise kõrvaldamiseks esitatud kaebust põhjendada avaliku huviga seotud argumentidega. Mittetulundusühingute puhul ei saa vastustaja tegevus puudutada nende tervist või heaoluvajadusi. Samuti ei kahjusta nende kaebajate varalisi õigusi looduskeskkonna mõjutamisest tulenev. Seega ei ole neil võimalik esitada nn puutumuskaebust. Kaebuses märgitud mittetulundusühingud ei vasta ka keskkonnaorganisatsiooni tunnustele ning puutumuse alusel või avalikes huvides kaebuse esitamine ei ole lubatav. Planeeringu koostaja tegevust saavad isikud vaidlustada hilisemas menetluses ning praegusel hetkel ei ole neil kaebeõigust. Isegi kui kohus tunnustaks kaebeõiguse alusena kaebajate subjektiivset õigust, s.o õigust menetlusele, ei ole seniste menetlustoimingutega loodud olukorda, kus menetluse lõpptulemuse õigusvastasus oleks vältimatu. Ei ole ette näha, et seadusega nõutud menetlustoimingud jäetakse ära. Ei nähtu, et praegusel juhul esineksid erandlikud asjaolud, mis õigustaksid menetlustoimingute vaidlustamist. Rail Balticu maakonnaplaneering on vastuvõtmise eelses etapis kooskõlastusringil. Seega ei ole veel siduvalt kindlaks määratud, milline saab olema planeeringulahendus ning milline lahend avalikustatakse. Iga menetlusetapp eeldab avalikkuse teavitamist ning pärast vastuvõtmist järgneb planeeringulahenduse avalik väljapanek koos avalike aruteludega, mistõttu ei saa kaebajad veel väita, et rikutud on menetlusnõudeid või mõni seadusega ette nähtud menetlusetappidest oleks jäänud vahele või kavatsetakse ära jätta. Planeerimisseadusest ei tulene piirangut kaebajate õigustele esitada planeerimisprotsessi raames või hilisemal avalikul väljapanekul vastuväiteid olemasolevale planeeringulahendusele. Haldusesiseste toimingute vaidlustamisega ei saavutaks kaebajad soovitud eesmärki. Ekslik on kaebajate väide, et põhilahendusi ei saa enam muuta. Selline võimalus tuleneb planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 21 lg-st 5. Kaebuses viidatud kaebajate ettepanekute alusel muudatuste tegemata jätmine ei tähenda veel, et väidetavad rikkumised kujutavad endast sellist menetlusviga, mis vältimatult tingiks õigusvastase planeeringu kehtestamise. Kaebajatel on vajaduse korral võimalik vaidlustada planeeringu kehtestamise otsus. Kaebuse esitamist ei saa 4(8)
3-16-489 põhjendada argumendiga, et hilisem vaidluse esitamine oleks ebaotstarbekas. See on vastustaja risk, kui ta suunab avalikule arutelule planeeringulahenduse, milles esinevad sedavõrd olulised vead, mis võiksid hiljem kaasa tuua otsuse tühistamise. Keelamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud ning kaebajatel on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega. Ainuüksi ajafaktori tõttu ei saa jätta hiljem planeeringu tühistamiseks esitatud põhjendatud kaebust rahuldamata. Trassi valik on kaalutlusotsus. Kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Keelamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamisega sekkuks kohus otseselt kaalutlusõiguse teostamisse. Lisaks eeldab kohustamiskaebuse esitamine kaebajate õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega ning haldusorganile peab kehtivast õigusest tulenema kohustus toiming sooritada. Praegusel juhul ei tulene Harju Maavalitsusele ühestki õigusaktist kohustust kehtestada planeering konkreetsete trassivalikutega. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajad leiavad ekslikult, et puudub oluline avalik huvi, et planeeringuga kiirelt edasi liikuda ja seda avalikult arutada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.MTÜ Kangru Küla Selts, MTÜ Kajamaa Külaselts, GE, KE, PH, VK, MJCM, MR, MŠ, PT, HU, TU, AV, LV, VM, AP, HV ja MV paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 määrus, rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja jätta menetluskulud Harju Maavalitsuse kanda. Kaebus ei ole perspektiivitu. Lähtuda tuleb sellest, et trassialternatiivide võrdlus on tehtud ning eelistatud trassi valik on lõplik. Seega on üheselt selge, et sõltumata maakonnaplaneeringu edasisest menetlusest on maavanem planeeringu koostamise korraldajana seotud enda valikuga eelistatud trassi osas, mistõttu on eelistatud trassi valik oma mõjult võrdne eelhaldusaktiga. Sellega otsustati siduvalt asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. On ilmne, et nii kaebajate kui ka eeldatavalt kõigi teiste avalikul väljapanekul vastuväidete esitajate märkused seoses trassi asukohavaliku kaalutlusvigadega jääksid sisulise tähelepanuta. Kaebajad saavad aru, et formaalselt on neil planeeringumenetluses võimalik oma vastuväited ja ettepanekud esitada ka planeeringu vastuvõtmise järel avaliku väljapaneku ajal. Samas on senised planeeringumenetlusega seotud asjaolud nii ilmselged, et kaebajatel puudub igasugune mõte samu vastuväiteid ja ettepanekuid uuesti esitada, sest maavanem on need juba korduvalt jätnud tähelepanuta. Selleks, et uut otsust teha ning et selle otsuse alusel oleks reaalselt võimalik jätkata planeeringumenetlusega ning tegelikkuses ellu viia Rail Balticu projekti, tulebki menetlusest viimati välja jäetud trassialternatiividega edasi töötada. Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise korral ei anna trassivalikul tehtud olulistele kaalutlusvigadele viitamine soovitud tulemit, kuna eelduslikult viidatakse sellise kaebuse lahendamisel olulisele avalikule huvile seoses Rail Balticu trassi valmimisega, mida ei kaalu üles seni menetluses tehtud vead, valitud trassi oluliselt kõrgem maksumus, kaebajate subjektiivsete õiguste riive jms. Halduskohus märkis määruses, et mittetulundusühingutest kaebajad ei vasta keskkonnaorganisatsiooni tunnustele ning puutumuse või avalikes huvides kaebuse esitamine ei ole lubatav. Halduskohus on selle seisukoha jätnud täielikult põhjendamata.
5(8)
3-16-489 Nii esialgse õiguskaitse kohaldamine kui ka kaebuse rahuldamine ei takistataks planeerimismenetlust, vaid tagaks võimaluse avalikes huvides planeeringuga edasi liikuda ning säilitada võimalus teha menetluse käigus teistsugune otsus trassi valiku kohta ning see realiseerida.
7.Harju Maavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Määruskaebuses ei ole kaebajad jätkuvalt põhistanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebusega taotletud eesmärke saavad kaebajad realiseerida, vaidlustades hilisemat planeeringu kehtestamise otsust. Asjakohatu on kaebajate väide, et kuna tegemist on aegkriitilise protsessiga, siis selle vaidlustamine võib tekitada kahju ning kaebajad püüavad seda vältida. Menetlusreeglid kehtivad kõikidel juhtudel samamoodi. Trassivaliku alternatiivide kõrvalejätmine oli teadlik valik, kuna tegemist on äärmiselt mahuka planeeringuga ning mitme paralleelselt menetletava trassivaliku puhul on menetlus pikem ja aeganõudvam. Ka väljakujunenud halduspraktika kohaselt võetakse vastu ja kehtestatakse planeeringulahendus alternatiivsete lahendusteta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2016 määrus muutmata.
9.Kaebuse on esitanud nii füüsilised isikud kui ka kaks mittetulundusühingut. Ringkonnakohus möönab, et nii kaebuses kui ka kaebuse täienduses välja toodud argumentide põhjal ei saa tõsikindlalt välistada, et kavandatava Rail Balticu trassi rajamine ei võiks rikkuda kaebuses välja toodud füüsilistest isikutest kaebajate subjektiivseid õigusi. MTÜ-l Kangru Küla Selts ja MTÜ-l Kajamaa Küla Selts puudub kaebeõigus. Üksnes asjaolu, et mittetulundusühingute liikmed elavad kavandatava Rail Balticu trassi vahetus läheduses, ei anna ühingutele iseseisvat kaebeõigust planeerimismenetluse toimingute vaidlustamiseks. Kaebuse täienduses on viidatud ka sellele, et MTÜ Kangru Küla Selts ja MTÜ Kajamaa Küla Selts kaebeõiguse aluseks on puutumus KeÜS § 30 mõttes. Selliste asjaolude esinemist haldusasja materjalidest ei nähtu. MTÜ Kangru Küla Selts ja MTÜ Kajamaa Küla Selts põhikirjadest ei nähtu, et tegemist oleks keskkonnaorganisatsioonidega. Mõlema mittetulundusühingu eesmärgiks on vastavalt Kangru küla ning Kajamaa küla arengu edendamine (tl 24-29, kd IV). Ka populaarkaebuse esitamine ei ole praegusel juhul võimalik. PlanS v.r § 26 lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seadus annab sõnaselgelt võimaluse üksnes planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks ja seega pole populaarkaebusega võimalik vaidlustada planeerimismenetluse muid otsuseid ja menetlustoiminguid (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, toim. K. Merusk, I. Pilving, § 44, lk 183).
10.Sõltumata võimalike kaitstavate subjektiivsete õiguste olemasolust puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ka füüsilistest isikutest kaebajate osas. Ringkonnakohus nõustub
6(8)
3-16-489 halduskohtu järeldusega, et praeguses asjas ei ole täidetud kohustamis- ja keelamiskaebuse esitamise eeldused.
11.Halduskohus saab kohustada haldusorganit konkreetset toimingut sooritama või haldusakti andma või toimingu sooritamist või haldusakti andmist uuesti kaaluma (HKMS § 41 lg 3). Selline kohustus peab haldusorganile tulenema seadusest. Kohustamiskaebuse esitamine on asjakohane juhul, kui vaidlustatakse haldusorgani keeldumist soodustava haldusakti andmisest või menetluses aset leidvat tegevusetust või viivitust. Kohustamiskaebus saab üldjuhul olla suunatud lõppakti andmisele või toimingu sooritamisele, st isiku eesmärgile, mis väljendub menetluse lõpptulemuses. Halduskohus on õigesti selgitanud, et toiming, mille sooritamiseks kaebajad soovivad haldusorganit kohustada, on menetlustoiming. Kohus ei saa kohustada haldusorganit sooritama konkreetset menetlustoimingut käimasolevas planeerimismenetluses. Planeerimismenetluses on kohalikule omavalitsusele jäetud ulatuslik diskretsiooniruum, mille puhul saab kohus üksnes kontrollida kaalutlusõiguse teostamise nõuetest kinnipidamist, mitte teha siduvaid ettekirjutusi planeerimisdiskretsiooni teostamiseks. Kaebuse aluseks ei ole haldusorgani tegevusetus või viivitus haldusmenetluse läbiviimisel. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et trassivaliku kindlaksmääramine on käsitatav eelhaldusaktina. Eelhaldusaktiga kindlaks määratud lahendust enam lõpliku haldusakti andmisel ei muudeta. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Üksnes asjaolu, et maavanem otsustas jätkata planeeringumenetlust ühe trassialternatiiviga, ei tähenda, et sellisel kujul Rail Balticu trassilahendus ka kehtestatakse. See, millise lõpliku trassilahenduse kasuks otsustatakse, selgub planeerimismenetluse järgmistes etappides. Seejuures on maavanemal jätkuvalt põhjendamiskohustus ning planeeringuotsuse võimaliku vaidlustamise korral saab kohus anda hinnangu ka trassialternatiivide valimise põhjendatusele.
12.Ka keelamiskaebuse esitamine ei ole lubatav. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebajatel on võimalik maakonnaplaneeringu kehtestamisel kaitsta oma õigusi tühistamiskaebuse esitamisega. Kaebusega halduskohtusse pöördumise aluseks ei saa olla kaebajate oletus, et planeeringumenetluse järgnevad etapid on üksnes formaalsed ja maavanem ei kavatsegi nende vastuväiteid hinnata. Üksnes asjaolu, et maavanem on korduvalt väljendanud oma poolehoidu valitud trassilahendusele, ei tähenda, et vastustaja ei peaks maakonnaplaneeringu kehtestamisel oma valikut põhjendama. Kaebajatel oli võimalik oma vastuväiteid esitada ka planeeringu avalikul väljapanekul, mis toimus 04.07.2016–08.08.2016. Planeeringu kehtestamisel tuleb vastustajal esitatud ettepanekutega arvestada või nendega mittearvestamist täiendavalt põhjendada. Seejärel on kaebajatel endiselt vajaduse korral võimalik pöörduda halduskohtusse. Halduskohus on õigesti märkinud, et üksnes ajakriteerium või täiendav rahaline kulu ei anna alust eeldada, et planeeringulahenduse hilisem vaidlustamine ei võiks olla edukas. Juhul, kui hilisema planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel selgub, et haldusorgan on trassialternatiivide valikul teostanud ebaõigesti kaalutlusõigust, saab see olla aluseks planeeringuotsuse tühistamiseks.
13.Menetlustoimingute vaidlustamiseks on asjakohane õigusvastasuse tuvastamise kaebus, kuid seejuures tuleb arvestada HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud piirangutega. Viidatud sätte kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi 7(8)
3-16-489 rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ringkonnakohus on Rail Balticu trassivalikuga seonduvat selgitanud 31.05.2017 määruse nr 3-16-2721 p-s 8. Kuigi viidatud haldusasjas oli vaidluse all maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamine, on ringkonnakohtu seisukohad menetlustoimingute vaidlustamise osas asjakohased ka praeguses vaidluses. Seega oleks menetlustoimingu vaidlustamine lubatav üksnes juhul, kui see rikub kaebajate õigusi planeerimismenetluse lõpptulemusest sõltumatult. Muudel juhtudel tuleb puudutatud isikutel enne kohtusse pöördumist oodata ära menetluse lõpptulemus. Selliste erandlike asjaolude esinemist haldusasja materjalidest ei nähtu. Seega ei oleks ka tuvastamiskaebuse esitamine olnud praegusel juhul lubatav.
14.Halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane. Määruskaebus jääb ka selles osas rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.