lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2721/2

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja · 30.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2721/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1070
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 30. detsember 2016, Tallinn 3-16-2721

Haldusasi

OÜ L kaebus Pärnu maavanema 9. novembri 2016 korralduse nr 1-1/16/1037 tühistamise või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamise ja maakonnaplaneeringu vastu võtmise uueks otsustamiseks kohustamise nõuetes.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ L Esindaja: v.adv Helmeri Indela

RESOLUTSIOON

1.Tagastada OÜ L kaebus.
2.Jätta OÜ L esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Saata määrus kaebaja esindajatele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse p 1 (kaebuse tagastamine) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates. (HkMS § 121 lg 4, § 203, § 204). Käesoleva määruse p 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates. (HkMS § 252 lg 7, § 203, § 204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.OÜ L esitas 29. detsembril 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pärnu maavanema 9. novembri 2016 korralduse nr 1-1/16/1037 tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamist ja maavanema kohustamist planeeringu vastu võtmise uueks otsustamiseks. Nimetatud korraldusega võttis maavanem vastu Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kaebuse kohaselt läbib vastu võetud maakonnaplaneeringus valitud trassikoridor kaebaja omandis olevat kinnistut, muutes selle kasutamise senisel eesmärgil võimatuks. Kaebaja on taotlenud ka esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse korralduse kehtivuse peatamist või kõnealuse maakonnaplaneeringu menetluse peatamist.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vaadanud läbi kaebuse ning sellele lisatud ja selles viidatud dokumendid, leian, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku

(HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna maavanema korraldus maakonnaplaneeringu vastu võtmise kohta ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuigi varasemas kohtupraktikas on planeeringu vastu võtmise otsust nimetatud haldusaktiks (vt. RKHK otsus kohtuasjas 3-3-1-8-02), on sellel tegelikult pigem menetlustoimingu iseloom. Seda on tegelikult Riigikohus isegi eelviidatud kohtuotsuses möönnud, märkides, et planeeringu vastuvõtmise otsust saab vaidlustada, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mille puhul juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane. Samasugusele argumentatsioonile tuginedes on peetud võimalikuks ka muude menetluse kestel tehtud menetluslike otsustuste (menetlustoimingute) vaidlustamise võimalikkust (nt. 3-3-1-80-02, 3-3-1-44-50 ja 3-3-1-9406). Sõltumata sellest, kas maakonnaplaneeringu kehtestamise otsust nimetada haldusaktiks või menetlustoiminguks, saab isik sellise otsuse (korralduse) vaidlustada juhul kui selle otsuse tegemisele eelnevalt on tehtud sedavõrd kaalukas menetlusviga, et see välistab õiguspärase lõppotsuse (planeeringu kehtestamise otsuse) tegemise või kui otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi menetluse lõpus tehtavast lõppotsusest sõltumatult. Käesoleval juhul kumbagi alust ei esine.

3.Kaebaja etteheited vastu võetud planeeringus pakutud trassilahenduste läbimõtlematuse, ebapiisava põhjendatuse, mõistlike ja valitud lahendusest paremategi alternatiivide esitamata jätmise ning tegelike olude arvestamata jätmise vastu võivad olla põhjendatud, ent nende põhjendatust saab esmalt hinnata planeerimismenetluse järgmises etapis, st. planeeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja vastuväidete läbi vaatamisel. Leian, et maakonnaplaneeringu vastu võtmise otsuse vaidlustamine valitud planeeringulahenduse põhjendamatuse argumendil võiks erandjuhul võimalik olla, kui vastu võetud planeeringulahendus oleks seadusega üheselt mõistetavas vastuolus. Käesoleval juhul see nii ei ole. Lõplik planeeringulahendus valitakse pärast avalikku väljapanekut ja sellele esitatud arvamuste läbi töötamist maakonnaplaneeringu kehtestamise otsuses, kus tuleb ka üksikasjalikult ära näidata, milliseid asjaolusid hinnati ja miks jõuti kaalutlusõiguse teostamisel just sellisele tulemusele nagu jõuti, põhjendada tuleb avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute arvestamata jätmist jne. Lõpuks valitava planeeringulahenduse põhjendused saavadki niisiis selguda planeerimismenetluse käigus enne planeeringu kehtestamist, ent need ei pea ega saagi olla ammendavalt esitatud planeeringu vastuvõtmise otsuses.
4.Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide ärakuulamisõiguse rikkumise osas. Kuivõrd kõnealuse maakonnaplaneeringu menetlus on arusaadavalt alustatud enne 1. juulit 2015, siis ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse selle menetluse suhtes enne
1.juulit 2015 kehtinud planeerimisseaduses (PlanS v.r) sätestatud nõudeid. PlanS v.r. ei näinud ette maakonnaplaneeringu koostamisse (st. enne maakonnaplaneeringu vastu võtmist) planeeringulahendusega hõlmatud kinnisasjade omanike või muude huvitatud isikute kaasamist. PlanS v.r § 16 lg 1 punktides 4 ja 5 nähti selline planeeringu koostamisse kaasamine ette küll üld- ja detailplaneeringu puhul, ent maakonnaplaneeringu koostamisse tuli kaasata PlanS v.r. § 16 lg 1 p 3 kohaselt vaid maa-ala kohalikud omavalitsused, naabrusesse jäävate maakondade maavanemad ja ministeeriumid, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Liiati on raudteetrassi koridori asukohavaliku planeeringu puhul sellele jäävate kinnistute omanike menetlusse kaasamine eraldi sätestatud PlanS v.r. § 291 lõikes 4, kus nähakse ette kinnisasja omaniku teavitamine maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku algusest. Nimetatud paragrahv on pealkirja kohaselt käsitletakse selles trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisusi. Sellest paragrahvist ei tulene samuti, et sellise maakonnaplaneeringu menetlusse tuleks planeeringulahendusega puudutatud kinnisasjade omanikud kaasata enne planeeringu avalikku väljapanekut või tagada neile eraldi ärakuulamisõigus enne juba planeeringu vastuvõtmist. Kõik oma seisukohad saavad kinnisasjade

omanikud nagu ka muud puudutatud või lihtsalt huvitatud isikud esitada vastu võetud planeeringu avaliku väljapaneku käigus ning enne planeeringu kehtestamist tuleb otsustuspädeval organil neil kaaluda ning nende arvestamata jätmise korral seda planeeringu kehtestamisel põhjendada.

5.Eeltoodust tulenevalt on kaebaja kohtusse pöördunud ilmselgelt ennatlikult. Maavanema otsus maakonnaplaneeringu vastu võtmise kohta ei riku kaebaja omandiõigust ega muid kaebaja subjektiivseid õigusi. Küsimused, mille kaebaja kaebuses tõstatas, tuleb lahendada planeerimismenetluse käigus edaspidi ning kaebaja väidete põhjal ei teki vähimat vajalikku põhjendatud kahtlust, et juba planeeringu vastuvõtmise etapis on tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis välistavad lõpuks õiguspärase maakonnaplaneeringu kehtestamise. Maakonnaplaneeringu menetluse kulg iseenesest kaebaja subjektiivseid õigusi samuti ei riku.
6.Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, mistõttu on välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Märgin siiski, et esialgse õiguskaitse taotus tuleks rahuldamata jätta ka kaebuse menetlusse võtmise korral, kuna mistahes kaebaja õigusi pöördumatult kahjustava tagajärje saabumine vaidlusaluse korralduse kehtivusest tulenevalt ei ole võimalik. Maakonnaplaneeringu vastu võtmise otsuse alusel ei ole võimalik kaebaja omandiõigust mingil moel piirata. Maakonnaplaneeringu vastu võtmine ei tähenda, et maakonnaplaneering sellisel kujul ka kehtestatakse, avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete tõttu võib planeeringulahendus oluliselt muutuda ning võimalik on ka täiesti uue lahenduse esitlemine uuel avalikul väljapanekul. Esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustavaks pöördumatuks tagajärjeks ei saa olla vastasel korral tekkida võiv vajadus asuda edaspidi vaidlustama planeeringu kehtestamise otsust. Juhul kui kõnealune maakonnaplaneering lõpuks kaebajale vastumeelsel ning tema hinnangul tema subjektiivseid õigusi rikkuval moel vastu võetakse, on tal see võimalik vaidlustada üldises korras, ilma et sellise vaidlustamise vajadus kujutaks endast pöördumatut või raskesti kõrvaldatavat tagajärge, mille vältimiseks tuleks maakonnaplaneeringu edasine menetlus või planeeringu vastu võtmise otsuse kehtivus peatada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31 mai 2017 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ L määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.12.2016 määrus haldusasjas nr 3-162721 muutmata. Riigikohtu 02.10.2017 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Jätta OÜ L määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja