Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-380
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – OÜ P, volitatud esindaja Madis Truber
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ P määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta OÜ P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-380 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
3-17-380 OÜ P kajastas perioodil jaanuar kuni august 2014 KMD-del sisendkäibemaksu hulgas äriühingute G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ ostuarveid kokku summas 113 551,30 eurot, millele lisandub käibemaks 22 710,29 eurot. On tuvastatud, et arvetel näidatud kauba ja teenuse müüjaks ei olnud G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ. Kontrolli tulemustest nähtub, et OÜ P on perioodil jaanuarist kuni augustini 2014 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 22 710,29 eurot, kuna täitmata on järgmised sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused: a) maksustatava käibena deklareeritav kaup/teenus peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna tegeliku müüja isik on teadmata, ei saa väita, et kaup/teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; b) sisendkäibemaks arvatakse maha käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Kuna kaup/teenus ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega (KMS § 37 lg 7 p 2). Kuna arved ei vasta nõuetele, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja OÜ-l P puudub õigus G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ nimel vormistatud arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kokku on OÜ P perioodil jaanuarist kuni augustini 2014 alusetult sisendkäibemaksu hulgas deklareerinud käibemaksu summas 22 710,29 eurot. OÜ P on teinud G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ning T OÜ arvete alusel väljamaksed nimetatud äriühingutele kokku summas 136 261,59 eurot. Kontrolli käigus ei olnud MTA-l võimalik tuvastada, kellelt, mis koguses ja millise hinnaga tegelikkuses eelnimetatud kaup soetati. Tundmatute kolmandate isikute puhul ei olla kindel, et tegemist on käibemaksukohustuslastega, mistõttu on arvetel märgitud käibemaks summas 22 306,29 eurot ettevõtlusega mitteseotud kulu, mis jäeti OÜ P poolt deklareerimata. Lisaks on kontrollimise käigus leidnud tõendamist, et G OÜ ei ole OÜ-le P arvel nr 20140211 näidatud teenust müünud, mistõttu arvel kajastatud 2424 euro suurune väljamakse tuleb lugeda täies ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ning maksustada tulumaksuga vastavalt väljamakse tegemise hetkele. Kokku jättis OÜ P perioodil jaanuarist kuni augustini 2014 deklareerimata ja riigile tasumata tulumaksu summas 6573,87 eurot. OÜ P maksukohustus suureneb kokku 29 284,16 euro võrra (22 710,29 + 6573,87). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. On alust arvata, et OÜ P on pannud toime maksupettuse. Arvestades kahtlust, et isik on hoidnud kontrollitaval perioodil maksude maksmisest kõrvale, mille tulemusel isiku maksukohustus on vähenenud 29 284,16 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. OÜ P juhatuse liige KP on äriregistri andmetel erinevatel perioodidel olnud seotud 15 äriühinguga. Nendest 8 äriühingut on seisuga 15.02.2017 võõrandatud ja/või äriregistrist kustutatud ning nendest kolmele äriühingule, mil äriühingute juhatuse liige oli kontrolliperioodil KP, on väljastatud maksuotsuseid (T OÜ, T OÜ ja S OÜ). KP maksekäitumine ei ole olnud õiguskuulekas. OÜ-l P puudub registervara ja MTA-le teadaolevalt ka mistahes muu põhivara, mille võõrandamise või sundvõõrandamise arvelt oleks võimalik äriühingul tasuda maksude määramiselt tekkinud kohustusi. Viimati esitas OÜ P MTA-le pangakonto väljavõtte 2016. a oktoobri kohta, mille kohaselt toimus nimetatud perioodil laekumisi kokku 46 038,33 eurot ning väljaminekuid kokku 46 389,42 eurot. Pangakontolt nähtuvad pidevad laenu tagasimaksed KP-le kokku summas 9191 eurot, hoides sel viisil pangakonto tühjana. Seisuga 31.10.2016 oli OÜ P pangakonto lõppsaldoks 6,60 eurot, mis võib viidata ettevõtte raskele finantsseisule, mis aga omakorda kinnitab MTA arvamust, et peale võimaliku maksuotsusega lisanõude määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. OÜ-l P on seisuga 15.02.2017 maksuvõlg kokku summas 5605,61 eurot. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduril 2(6)
3-17-380 alust arvata, et OÜ P hoiab maksuvõla tasumisest kõrvale. Äriregistri andmetel oli OÜ P 2015. a majandusaasta kahjum 50 325 eurot, mis viitab, et äriühingul puuduvad rahalised vahendid võimaliku maksotsuse määramise tulemusena tekkiva maksukohustuse tasumiseks. Arvestades KP varasemat käitumist ja asjaolu, et OÜ P töötajate arv on pidevalt vähenenud, võib OÜ P majandustegevuse lõpetada. OÜ P ei oma registervara, mida saaks võimaliku maksuotsuse täitmiseks tagatisena kasutada. Äriühingul on seisuga 15.02.2017 maksuvõlg summas 5605,61 eurot. Maksuhaldurile ei ole teada, kas ja millist vallasvara kuulub OÜ-le, millele sissenõuet pöörata. OÜ P omab pangakontot Swedbank AS-s. Äriühingu poolt esitatud arvelduskontolt nähtuvalt laekuvad korrapäraselt rahalised vahendid pangakontole OÜ-le P kuuluvates kauplustes kauba müügist teostatud kaardimaksetest. Keskmiselt oli 2016. aastal OÜ P käive ühes kalendrikuus 43 747,99 eurot. Võttes arvesse, et poolelioleva kontrolli tulemustena on maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus kokku 29 284,16 eurot, mis on keskmiselt 66% laekuvast müügitulust, on aresti seadmine OÜ P pangakontodele summas 29 284,16 eurot proportsionaalne ja vastavuses maksumenetluse käigus määratava maksusummaga. Arestimine hilisemas menetlusstaadiumis ei pruugi kanda oma eesmärki, kuivõrd kontrolli käigus tuvastatud ja viimaste kuude pangakontodelt nähtub, et KP OÜ P juhatuse liikmena hoidub kõrvale maksude tasumisest ja viib äriühingust koheselt välja kõik jooksvalt laekuvad rahalised vahendid, millest oleks võimalik määratavat maksukohustust tasuda.
3-17-380 KP varasemaks käitumismustriks on äriühingute likvideerimine või võõrandamine, kui MTA on nende suhtes alustanud kontrolltoiminguid. Olukorras, kus maksuhalduril on seni kogutud tõendite alusel tekkinud ratsionaalne kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2016 määrus nr 3-16-321, p 11). Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
OÜ P palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määrus.
Arvelduskonto arestimine enne nõude määramist on ekstreemne meede, mille rakendamisel peab hindama selle põhjendatust ja mõju, mis avaldub eelkõige äriühingu majandustegevuse seiskumises. Maksuhaldur on lähtunud asjaoludest, mis on saadud OÜ P maksukontrollist, mille tulemiga OÜ P ei nõustu, soovides esitada kontrollaktile vastuväited. Ainuüksi registervara puudumine ei muuda kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust piiravat arvelduskonto aresti proportsionaalseks. Arvelduskontode arestimine halvab täielikult OÜ P majandustegevuse, äriühing on sunnitud ettevõtluse lõpetama ega suuda täita mistahes finantskohustusi, mis viib äriühingu pankrotini. Juhul, kui maksukohustus määratakse ja see jääb jõusse, on selle likvideerimine võimalik vaid majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvel. OÜ-l P on hetkel 8 töötajat, kelle suhtes omab äriühing sõlmitud töölepingutest tulenevaid kohustusi ca 4000 eurot kuus (8 x 500), samuti kohustusi maksta töötajatele tehtud väljamaksetelt tööjõumaksud. OÜ-l P on kohustus tasuda käibemaks. Lisaks on äriühingul lepingulisi kohustusi: üürilepingud OÜ-ga T ja lepingute alusel väljastatud arved; üürileping N OÜ-ga ning arved lepingu kohaselt; kontori üürileping AS-ga P; autode rendilepingud V AS-ga; N leping bussi liisinguks. Kõik nimetatud kohustused moodustavad ca 4700 eurot kuus. OÜ P on tegutsev ettevõte ega plaani oma tegevust lõpetada. Halduskohus oleks pidanud kaaluma, kas arvelduskontode arest on proportsionaalne vajadusega maksuvõla sundtäitmist tagada. Määrusega seatud täitmist tagav meede välistab maksukohustuste täitmise. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole analüüsinud asjaolusid, mis viitaksid võimalikule tegevuse lõpetamisele.
3-17-380 vältinud maksukohustuse tekkimist; OÜ P juhatuse liige KP ei ole tema juhitud mitmes äriühingus olnud oma maksukäitumises ka varasemalt õiguskuulekas; äriühingul puudub mistahes muu põhivara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita; pangakontot hoitakse juhatuse liikmele väljamaksete tegemise kaudu tühjana; äriühingu 2015. a majandusaasta lõppes kahjumiga; töötajate arv on pidevalt vähenenud, mille tõttu võib äriühing oma tegevuse lõpetada. Määruskaebuse esitaja ei ole neid väiteid ümber lükkavaid tõendeid esitanud. Esitatud on vaid need tõendid, mis kinnitavad äriühingu regulaarseid kulutusi, mitte neid, mis tõendaksid tema regulaarseid sissetulekuid tulevikus. Määruskaebuse esitaja juhatuse liikme KP maksukäitumist on kirjeldatud MTA 06.02.2017 kontrollakti p 1-2-26 alap-s a, samuti on ta takistanud kontrollimenetluse läbiviimist ning OÜ P varjatud maksukohustuse tuvastamist. Kuna äriühing on ka eelnevalt käitunud ebaausalt, ei ole usaldusväärne määruskaebuses esitatud väide, et OÜ P ei plaani oma tegevust lõpetada.
3-17-380 et maksupettuse kahtlust arvestades on alust arvata, et OÜ P võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537 p 12).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.