lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-380/14

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-380/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2707
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-380

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – OÜ P, volitatud esindaja Madis Truber

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-380 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 15.02.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba OÜ P suhtes maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, s.o Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks kõikidele OÜ P arvelduskontodele summas 29 284,16 eurot. Taotluse kohaselt alustas MTA 08.10.2014 korralduse nr 12.2-3/026786-1 alusel OÜ P käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil jaanuar kuni august 2014 ning 31.01.2017 teate nr 12.2-3/026786-31 alusel laiendas kontrolli OÜ P sama perioodi tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise õigsuse kohta. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on toodud 06.02.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/026786-32. OÜ P kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-380 OÜ P kajastas perioodil jaanuar kuni august 2014 KMD-del sisendkäibemaksu hulgas äriühingute G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ ostuarveid kokku summas 113 551,30 eurot, millele lisandub käibemaks 22 710,29 eurot. On tuvastatud, et arvetel näidatud kauba ja teenuse müüjaks ei olnud G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ. Kontrolli tulemustest nähtub, et OÜ P on perioodil jaanuarist kuni augustini 2014 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 22 710,29 eurot, kuna täitmata on järgmised sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused: a) maksustatava käibena deklareeritav kaup/teenus peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kuna tegeliku müüja isik on teadmata, ei saa väita, et kaup/teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; b) sisendkäibemaks arvatakse maha käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Kuna kaup/teenus ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega (KMS § 37 lg 7 p 2). Kuna arved ei vasta nõuetele, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja OÜ-l P puudub õigus G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ nimel vormistatud arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kokku on OÜ P perioodil jaanuarist kuni augustini 2014 alusetult sisendkäibemaksu hulgas deklareerinud käibemaksu summas 22 710,29 eurot. OÜ P on teinud G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ning T OÜ arvete alusel väljamaksed nimetatud äriühingutele kokku summas 136 261,59 eurot. Kontrolli käigus ei olnud MTA-l võimalik tuvastada, kellelt, mis koguses ja millise hinnaga tegelikkuses eelnimetatud kaup soetati. Tundmatute kolmandate isikute puhul ei olla kindel, et tegemist on käibemaksukohustuslastega, mistõttu on arvetel märgitud käibemaks summas 22 306,29 eurot ettevõtlusega mitteseotud kulu, mis jäeti OÜ P poolt deklareerimata. Lisaks on kontrollimise käigus leidnud tõendamist, et G OÜ ei ole OÜ-le P arvel nr 20140211 näidatud teenust müünud, mistõttu arvel kajastatud 2424 euro suurune väljamakse tuleb lugeda täies ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ning maksustada tulumaksuga vastavalt väljamakse tegemise hetkele. Kokku jättis OÜ P perioodil jaanuarist kuni augustini 2014 deklareerimata ja riigile tasumata tulumaksu summas 6573,87 eurot. OÜ P maksukohustus suureneb kokku 29 284,16 euro võrra (22 710,29 + 6573,87). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. On alust arvata, et OÜ P on pannud toime maksupettuse. Arvestades kahtlust, et isik on hoidnud kontrollitaval perioodil maksude maksmisest kõrvale, mille tulemusel isiku maksukohustus on vähenenud 29 284,16 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. OÜ P juhatuse liige KP on äriregistri andmetel erinevatel perioodidel olnud seotud 15 äriühinguga. Nendest 8 äriühingut on seisuga 15.02.2017 võõrandatud ja/või äriregistrist kustutatud ning nendest kolmele äriühingule, mil äriühingute juhatuse liige oli kontrolliperioodil KP, on väljastatud maksuotsuseid (T OÜ, T OÜ ja S OÜ). KP maksekäitumine ei ole olnud õiguskuulekas. OÜ-l P puudub registervara ja MTA-le teadaolevalt ka mistahes muu põhivara, mille võõrandamise või sundvõõrandamise arvelt oleks võimalik äriühingul tasuda maksude määramiselt tekkinud kohustusi. Viimati esitas OÜ P MTA-le pangakonto väljavõtte 2016. a oktoobri kohta, mille kohaselt toimus nimetatud perioodil laekumisi kokku 46 038,33 eurot ning väljaminekuid kokku 46 389,42 eurot. Pangakontolt nähtuvad pidevad laenu tagasimaksed KP-le kokku summas 9191 eurot, hoides sel viisil pangakonto tühjana. Seisuga 31.10.2016 oli OÜ P pangakonto lõppsaldoks 6,60 eurot, mis võib viidata ettevõtte raskele finantsseisule, mis aga omakorda kinnitab MTA arvamust, et peale võimaliku maksuotsusega lisanõude määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. OÜ-l P on seisuga 15.02.2017 maksuvõlg kokku summas 5605,61 eurot. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduril 2(6)

3-17-380 alust arvata, et OÜ P hoiab maksuvõla tasumisest kõrvale. Äriregistri andmetel oli OÜ P 2015. a majandusaasta kahjum 50 325 eurot, mis viitab, et äriühingul puuduvad rahalised vahendid võimaliku maksotsuse määramise tulemusena tekkiva maksukohustuse tasumiseks. Arvestades KP varasemat käitumist ja asjaolu, et OÜ P töötajate arv on pidevalt vähenenud, võib OÜ P majandustegevuse lõpetada. OÜ P ei oma registervara, mida saaks võimaliku maksuotsuse täitmiseks tagatisena kasutada. Äriühingul on seisuga 15.02.2017 maksuvõlg summas 5605,61 eurot. Maksuhaldurile ei ole teada, kas ja millist vallasvara kuulub OÜ-le, millele sissenõuet pöörata. OÜ P omab pangakontot Swedbank AS-s. Äriühingu poolt esitatud arvelduskontolt nähtuvalt laekuvad korrapäraselt rahalised vahendid pangakontole OÜ-le P kuuluvates kauplustes kauba müügist teostatud kaardimaksetest. Keskmiselt oli 2016. aastal OÜ P käive ühes kalendrikuus 43 747,99 eurot. Võttes arvesse, et poolelioleva kontrolli tulemustena on maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus kokku 29 284,16 eurot, mis on keskmiselt 66% laekuvast müügitulust, on aresti seadmine OÜ P pangakontodele summas 29 284,16 eurot proportsionaalne ja vastavuses maksumenetluse käigus määratava maksusummaga. Arestimine hilisemas menetlusstaadiumis ei pruugi kanda oma eesmärki, kuivõrd kontrolli käigus tuvastatud ja viimaste kuude pangakontodelt nähtub, et KP OÜ P juhatuse liikmena hoidub kõrvale maksude tasumisest ja viib äriühingust koheselt välja kõik jooksvalt laekuvad rahalised vahendid, millest oleks võimalik määratavat maksukohustust tasuda.

2.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.02.2017 määrusega MTA taotluse, andes MTA-le loa arestida OÜ P arvelduskontod Eesti krediidiasutustes summas 29 284,16 eurot. Halduskohus leidis, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. MTA taotlusest ja kontrollaktist nähtuvalt on KP OÜ P nimel soetanud välisriigist kontrollimatus koguses kaupa, mille kohta puuduvad algdokumendid. MTA kahtluse kohaselt vormistati sisendkäibemaksuarvestuses kajastamise eesmärgil kaupade soetuse kohta võltsdokumendid ning kaasati tehinguahelasse Eestis käibemaksukohustuslaseks registreeritud äriühingud G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ. Need äriühingud olid KP-ga seotud. MTA kahtlus, et OÜ P on segatud maksupettusesse, mille organiseerijaks on KP, on taotlusele lisatud kontrollakti valguses piisavalt põhistatud. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Juhul, kui leiab kinnitust maksuhalduri kahtlus, et tegelikult tõi välismaa hulgikeskustest kauba KP ise ja kauba ostudokumentide puudumise tõttu vormistas ta algdokumendid oma erinevate äriühingute nimel P OÜ-le sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise eesmärgil, ei olnud OÜ-l P õigust G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu deklareerida (KMS § 24, § 29 lg 1-d 1 ja 3, § 31 lg 1 ja § 37 lg 1). Kuna arved ei vasta nõuetele ja teatud osas on MTA kahtluse alla seadnud ka arvetel kajastatud teenuse osutamise, tuleb pidada tõenäoliseks ka tulumaksu juurdemakse kohustust summas 6638,33 eurot. Maksu määramise aegumistähtaeg MKS § 98 lg 1 alusel ei ole veel möödunud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingu arvelduskontolt nähtuv rahavoog ei ole tõenäoliselt piisav määratava maksukohustuse täitmiseks. Olemasolev maksuvõlg summas 5605,61 eurot ja 2015. a majandusaasta kahjum 50 325 eurot viitavad äriühingu rahalistele raskustele. Seega puuduvad OÜ-l P suure tõenäosusega käibevahendid, mille arvelt määratavat maksunõuet täita. Äriühingul puudub registervara ja MTA-le teadaolevalt mistahes muu põhivara. Äriühingu ettemaksukontol puudub stabiilne rahavoog, maksuvõlgnevus on pikaajaline. Tegemist on tõenäoliselt maksukohustuslase teadliku ja tahtliku tegevusega ehk maksupettusega. 3(6)

3-17-380 KP varasemaks käitumismustriks on äriühingute likvideerimine või võõrandamine, kui MTA on nende suhtes alustanud kontrolltoiminguid. Olukorras, kus maksuhalduril on seni kogutud tõendite alusel tekkinud ratsionaalne kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2016 määrus nr 3-16-321, p 11). Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

3.OÜ P esitas halduskohtu määruse peale 26.02.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 06.03.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

OÜ P palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määrus.

Arvelduskonto arestimine enne nõude määramist on ekstreemne meede, mille rakendamisel peab hindama selle põhjendatust ja mõju, mis avaldub eelkõige äriühingu majandustegevuse seiskumises. Maksuhaldur on lähtunud asjaoludest, mis on saadud OÜ P maksukontrollist, mille tulemiga OÜ P ei nõustu, soovides esitada kontrollaktile vastuväited. Ainuüksi registervara puudumine ei muuda kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust piiravat arvelduskonto aresti proportsionaalseks. Arvelduskontode arestimine halvab täielikult OÜ P majandustegevuse, äriühing on sunnitud ettevõtluse lõpetama ega suuda täita mistahes finantskohustusi, mis viib äriühingu pankrotini. Juhul, kui maksukohustus määratakse ja see jääb jõusse, on selle likvideerimine võimalik vaid majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvel. OÜ-l P on hetkel 8 töötajat, kelle suhtes omab äriühing sõlmitud töölepingutest tulenevaid kohustusi ca 4000 eurot kuus (8 x 500), samuti kohustusi maksta töötajatele tehtud väljamaksetelt tööjõumaksud. OÜ-l P on kohustus tasuda käibemaks. Lisaks on äriühingul lepingulisi kohustusi: üürilepingud OÜ-ga T ja lepingute alusel väljastatud arved; üürileping N OÜ-ga ning arved lepingu kohaselt; kontori üürileping AS-ga P; autode rendilepingud V AS-ga; N leping bussi liisinguks. Kõik nimetatud kohustused moodustavad ca 4700 eurot kuus. OÜ P on tegutsev ettevõte ega plaani oma tegevust lõpetada. Halduskohus oleks pidanud kaaluma, kas arvelduskontode arest on proportsionaalne vajadusega maksuvõla sundtäitmist tagada. Määrusega seatud täitmist tagav meede välistab maksukohustuste täitmise. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole analüüsinud asjaolusid, mis viitaksid võimalikule tegevuse lõpetamisele.

5.MTA palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Täitetoimingu sooritamiseks loa andmise eeldused on täidetud. Äriühingul puudub muu vara, mille arvelt oleks võimalik määratavat maksukohustust täita. Maksuhaldur on hinnanud kohaldatava meetme proportsionaalsust. Maksumenetluse tulemusena määratava rahalise nõude suurus moodustab 66% ühe kuu keskmiselt laekuvast müügitulust, mille tõttu ei ole meede ülemäärane. Pangakonto hilisem arestimine ei pruugi enam eesmärki täita, kuna äriühingu juhatuse liige KP hoidub kõrvale maksude tasumisest ja viib äriühingust koheselt välja kõik jooksvalt laekuvad rahalised vahendid. Taotluses on põhjendatud seda, miks pärast kontrollimenetluse lõppu võib maksukohustuse täitmine osutuda raskemaks või võimatuks sellega, et OÜ P on toime pannud maksupettuse; 4(6)

3-17-380 vältinud maksukohustuse tekkimist; OÜ P juhatuse liige KP ei ole tema juhitud mitmes äriühingus olnud oma maksukäitumises ka varasemalt õiguskuulekas; äriühingul puudub mistahes muu põhivara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita; pangakontot hoitakse juhatuse liikmele väljamaksete tegemise kaudu tühjana; äriühingu 2015. a majandusaasta lõppes kahjumiga; töötajate arv on pidevalt vähenenud, mille tõttu võib äriühing oma tegevuse lõpetada. Määruskaebuse esitaja ei ole neid väiteid ümber lükkavaid tõendeid esitanud. Esitatud on vaid need tõendid, mis kinnitavad äriühingu regulaarseid kulutusi, mitte neid, mis tõendaksid tema regulaarseid sissetulekuid tulevikus. Määruskaebuse esitaja juhatuse liikme KP maksukäitumist on kirjeldatud MTA 06.02.2017 kontrollakti p 1-2-26 alap-s a, samuti on ta takistanud kontrollimenetluse läbiviimist ning OÜ P varjatud maksukohustuse tuvastamist. Kuna äriühing on ka eelnevalt käitunud ebaausalt, ei ole usaldusväärne määruskaebuses esitatud väide, et OÜ P ei plaani oma tegevust lõpetada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus jääb rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Vaidlust ei ole selles, et MTA on alustanud 08.10.2014 korraldusega nr 12.2-3/026786-1 OÜ P käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodi jaanuar – august 2014 suhtes ning laiendas 31.01.2017 teate nr 12.2-3/026786-31 alusel kontrolli sama perioodi tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise õigsuse kohta. Taotluses on märgitud eeldatava maksukohustuse suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2) ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p 3). Taotluses toodud asjaolusid arvestades on maksukohustuse määramine ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline.
8.Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-413, p 22). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698).
9.Halduskohtu määruses on viidatud maksuhalduri kahtlusele, et OÜ P osales maksupettuses. Seda kahtlust on maksuhaldur taotluses piisavalt põhjendanud. Maksuhaldur jõudis kontrolli tulemusel järeldusele, et OÜ P on ajavahemikul jaanuar – august 2014 maksukohustuse vähendamise eesmärgil kajastanud enda sisendkäibemaksu hulgas alusetult äriühingute G OÜ, M OÜ, S OÜ, T OÜ ja T OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu. Lisaks on kontrolli käigus leidnud tõendamist, et G OÜ ei ole OÜ-le P arvel nr 20140211 näidatud teenust müünud, mistõttu tuleb arvel kajastatud 2424 euro suurune väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks ja maksustada see tulumaksuga. Määruskaebuse esitaja ei ole maksupettuse kahtlusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga, 5(6)

3-17-380 et maksupettuse kahtlust arvestades on alust arvata, et OÜ P võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537 p 12).

10.Ringkonnakohus möönab, et arvelduskonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning selle tagajärjel on võimalik ettevõtte tegevuse seiskumine. Samas puudub kohtul kindlus, et OÜ P kavatseb oma senist majandustegevust jätkata ning ei ole võimaliku maksuotsusega kohustuse kindlaksmääramise ajaks varatu. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. OÜ-l P puudub registervara ja maksuhaldurile teadaolevalt mistahes muu põhivara, äriühingu ettemaksukontol puudub stabiilne rahavoog ja tema maksuvõlgnevus on pikaajaline. Kontrollaktist ja taotlusest nähtuvalt on tõenäoliselt tegemist maksukohustuslase teadliku ja tahtliku tegevusega. Kontrollaktist ilmneb, et OÜ P juhatuse liikme KP varasemaks käitumismustriks on olnud äriühingute likvideerimine või võõrandamine, kui MTA on nende suhtes alustanud kontrollitoiminguid, samuti on ta takistanud kontrollimenetluse läbiviimist ning OÜ P varjatud maksukohustuse tuvastamist. OÜ P pangakontolt nähtuvad pidevad laenu tagasimaksed KP-le, hoides sel viisil pangakonto tühjana. Äriühingu 2015. a majandusaasta lõppes kahjumiga ning äriühingu töötajate arv on pidevalt vähenenud. Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on pangakonto arestimine ainuvõimalik ja seetõttu proportsionaalne meede. Arestimata jätmine tähendaks tõenäoliselt, et maksusummad jäävad täies ulatuses laekumata, kuna isik, keda on põhjendatud alus kahtlustada maksupettuse toimepanemises, suunab alles jäävad käibevood mujale. Samuti pole alust arvata, et selline isik heauskselt tagab maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse ja asub koguma vara, et maksuhalduril oleks võimalik hiljem maksunõue sisse nõuda. Kui puudutatud isikul on veendumus maksupettuse kahtluse alusetusest ja soov jätkata majandustegevust, saab ta pakkuda MTA-le tagatise. Praegusel juhul kaalub aga avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks üle määruskaebuse esitaja huvi kasutada majandustegevuseks käibevahendeid arestitud ulatuses (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
11.Kui määruskaebuse esitaja soovib arestitud arvelduskontolt tasuda jooksvaid maksukohustusi, saab ta esitada sellekohase taotluse MTA-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja