Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
12. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2505
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Irmeli Kuusemäe Puudutatud isik – X OÜ, esindaja Oleg Nišajev
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-2505 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 15.12.2020 taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 3 ja 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 21 814,59 euro ulatuses arest X OÜ kõikidele Eesti krediidiasutustes avatud arvelduskontodele. Maksuhaldur kontrollib 18.06.2020 korralduse nr 12.2-3/052889-1 alusel X OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2020. a veebruar kuni aprill. Maksumenetluses tuvastatud asjaolude kohta koostas MTA 30.11.2020 kontrolliakti nr 12.2-3/052889-9. Maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on X OÜ-le 21 814,59 euro suuruse rahalise kohustuse määramine (käibemaks). MTA-l on 30.11.2020 kontrolliakti alusel tekkinud põhjendatud kahtlus, et X OÜ on kontrolliperioodil jätnud deklareerimata müügikäibe 108 742,30 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 21 748,46 eurot. Maksukontrolli tingis asjaolu, et X OÜ asus 2020. a veebruaris tegutsema A OÜ (A, äriregistrist kustutatud 21.08.2020) Tallinnas asuvas kaupluses XXX ja e-
poes A.ee ning äriühingu kulud olid tuludest tunduvalt suuremad. Maksuhaldur on tuvastanud, et X OÜ maksustatav käive on tekkinud A-i ja e-poe A.ee tegevusest. X OÜ-l ei olnud õigust deklareerida sisendkäibemaksu 1025,24 eurot A-i ostuarvete nr 000002–000005 alusel, kuna kaubad ei ole nende arvete alusel liikunud ning X OÜ on kinnitanud, et ei ole nendel arvetel kajastatud kaupu saanud ega edasi müünud. Arvetel kajastatud kaubad ei ole tellitud X OÜ klientide poolt. A-i poolt väljastatud arvete nr 200011, 200012 ja 22 sisuks on ettevõtte üleminek (lao ja kaupluse sisustuse üleandmine) A-lt X OÜ-le, mis ei ole käive vastavalt käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p-le 1, ning seega ei saanud nende arvete alusel kajastada käibedeklaratsioonidel käibemaksu 4026,44 eurot. Ettevõtte üleminekule viitab asjaolu, et X OÜ-ga ja A-ga on seotud samad inimesed (AT, AL ja AJ), kes kõik vormistati töötamise registris tagasiulatuvalt X OÜ töötajateks, samuti jäid A-ga võrreldes samaks X OÜ tegevus ja hankijad. Ettevõtte ülemineku tingisid maksuvõlad ja makseraskused hankijate ees (vt kontrolliakti p 1.2.2.4). A-i arvetel nr 000006–000016 ja nr 200017–200029 kajastatud käibemaksu 17 029,46 eurot lisamine ja käibedeklaratsioonidel kajastamine ei ole lubatud, sest tegemist on maksupettusega. Maksupettusele viitavad järgnevad asjaolud: 1) A ja X OÜ on seotud ettevõtted; 2) kauba tellimuse esitas X OÜ ise ühendusesiseselt, kasutades selleks A-i andmeid; 3) A-l puudub majandustegevus; 4) A ei deklareerinud tehinguid ega tasunud käibemaksu; 5) X OÜ ei tasunud A-i kogu arvete summat ja teadis seega, et A ei saagi käibemaksu tasuda; 6) maksueelise saamise tõttu on X OÜ saanud pakkuda klientidele kaupu odavamalt; 7) X OÜ on kauba ostnud ühendusesiseselt, kasutades selleks A-i lepinguid ja kontosid (vt kontrolliakti p 1.2.2.5). Kontrolliperioodil oli X OÜ-l lubatud sisendkäibemaksu hulgas deklareerida lisaks pöördkäibemaksule ülejäänud raamatupidamises kajastatud ostuarvete käibemaks kokku 4284,02 eurot ning seega on X OÜ deklareeritud sisendkäibemaksu 66,13 eurot lubatust rohkem. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. X OÜ on tegutsenud 2020. a maist kuni oktoobrini kahjumlikult ning alates maksukontrolli algusest on äriühingu ainsaks töötajaks jäänud juhatuse liige, kellele ei ole töötasu deklareeritud. Äriühingu raamatupidamises võib esineda ka jooksvalt puudusi ning maksuhalduril puudub ülevaade äriühingu arvelduskontode seisust, kuid kontrollimiseks esitatud kontoväljavõtetest nähtub, et kontrolliperioodil laekus äriühingule vähem raha kui tehti väljamakseid. X OÜ-ga on seotud samad isikud, kes lõpetasid makseraskuste tekkimisel A-i tegevuse, mistõttu on alust karta, et ka X OÜ võidakse maha jätta. Äriühingu maksukohustusi ei ole võimalik sisse nõude ka äriühingu juhatuse liikmelt ALlt, kellel puuduvad registervara ja sissetulekud. X OÜ-l puuduvad registervara ja väärtpaberikonto ning äriühingu ettemaksukontol on 14.12.2020 seisuga vabu vahendeid 0,52 eurot. X OÜ kontoväljavõtetest nähtub, et kontole laekuvad summad kantakse kohe edasi. Eeltoodut arvestades on ainus sobiv täitetoiming aresti seadmine 21 814,59 euro ulatuses äriühingu arvelduskontodele kõigis Eesti krediidiasutustes. Kuigi arvelduskonto arestimine on ettevõtlust takistav meede, ei pruugi see hilisemas menetlusstaadiumis enam anda soovitud tulemust. Äriühing saab MKS § 131 lg 4 alusel teha kontolt väljamakseid maksuhalduri loal ja seega on võimalik vajadusel tagada äriühingu kohustuste täitmine. Maksuhaldur lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt täitetoimingu kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või X OÜ esitab MKS § 122 kohase tagatise 21 814,59 euro ulatuses.
2.Tallinna Halduskohus andis 16.12.2020 määrusega MTA-le loa arestida X OÜ arvelduskontod kõigis Eesti krediidiasutustes 21 814,59 euro ulatuses. MTA taotlus on põhjendatud ja vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele. MTA kontrollib X OÜ 2020. a veebruari kuni 2(6)
aprilli käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning MTA taotluse ja kontrolliakti pinnalt ei saa maksusumma määramist pidada välistatuks või ilmselgelt võimatuks. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksukohustuslase tegevuse tõttu võib kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrolliaktis toodud asjaolud viitavad sellele, et X OÜ võib olla teadlikult osalenud käibe varjamises, varjatud ettevõtte üleminekus ja maksupettuses, mille tulemusena on jäänud riigieelarvesse laekumata 21 814,59 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral on põhjendatud järeldada, et X OÜ ei soovi maksu tasuda ka tagantjärele pärast kontrollimenetluse lõppemist. Põhjendatud on ka maksuhalduri kahtlused, et X OÜ võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks ning X OÜ-l ei pruugi maksu määramise hetkeks olla vahendeid maksukohustuse tasumiseks. Kuigi arvelduskonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid, mille tagajärjeks võib olla ettevõtte tegevuse seiskumine, ei ole X OÜ-l muid varasid, mille suhtes hiljem täitetoiminuid sooritada, ning puudub ka kindlus, kas X OÜ kavatseb oma senist majandustegevust jätkata. Kuivõrd maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad muud võimalused ning maksuhaldur on välja toonud kahtluse, et maksukohustuslane on pannud toime maksupettuse, ja seda kahtlust ka osaliselt tõenditega põhistanud, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Seejuures kaalub ka avalik huvi maksude laekumise tagamiseks üles äriühingu huvi kasutada majandustegevuseks käibevahendeid arestitud ulatuses. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud viivitamata pärast toimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemist või X OÜ poolt 21 814,59 euro suuruse tagatise esitamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X OÜ palub 04.01.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta MTA taotlus rahuldamata. MTA esitas taotluse halduskohtule koheselt pärast seda, kui X OÜ küsis kontrolliaktile vastuväidete esitamiseks lisaaega. Kuna 16.12.2020 ei olnud vastuväidete esitamise tähtaeg veel saabunud, siis ei oleks MTA tohtinud esitada taotlust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne puudutatud isiku seisukoha ärakuulamist. Seega on tegemist ärakuulamisõiguse olulise rikkumisega. Halduskohus on paljasõnaliselt hinnanud, et kontrolliakti põhjal koostatava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrolliaktis toodud asjaolud ei viita sellele, et X OÜ oleks varjanud käivet, korraldanud ettevõtte varjatud ülemineku ja pannud toime maksupettuse. Kontrolliaktis sisalduvad vastuolud saab kõrvaldada täiendavate selgituste ja tõenditega. Maksukontroll oli ühepoolne ja formaalne, mida kinnitab ka äriühingu arvelduskontode arestimine juba enne maksuotsuse tegemist. Halduskohus ei ole selgitanud, mille põhjal on kujunenud kahtlus, kas X OÜ kavatseb oma tegevusega jätkata. Samuti pole selge, millele tuginedes tuvastas halduskohus X OÜ tegevuses maksupettuse tunnused, sest kontrolliaktis sõna „maksupettus“ ei sisaldu. Äriühingul registervara puudumine ei saa olla iseseisvaks aluseks arvelduskontode arestimiseks. Avalik huvi maksude laekumise vastu ei kaalu üles puudutatud isiku majandustegevust ja koostööd klientidega. Kohtupraktikas peetakse äriühingule majandustegevusega jätkamise võimaldamist sama tähtsaks kui maksude laekumise tagamist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2020 määrus nr 3-20-1472). X OÜ majandustegevuse hävitamine pangakontode arestimisega ei suurenda maksude tasumise tõenäosust, sest vajalikud rahalised vahendid saavad tekkida üksnes majandustegevuse käigus.
4.Maksu- ja Tolliamet palub 08.02.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Taotlus MKS § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esitati käimasoleva maksukontrolli ajal, mil maksukohustuslasele oli väljastatud 3(6)
kontrolliaktis tutvustatud maksuhalduri seisukohti. MKS § 1361 ei näe ette maksukohustuslaselt arvamuse või seletuste küsimist loamenetluses ning seega on väär X OÜ seisukoht, et pärast kontrolliaktile vastuväidete esitamise tähtaja pikendamist kohtule taotluse esitamine kujutas ärakuulamisõiguse rikkumist. Määruskaebuses ei ole esitanud ühtegi uut argumenti ega tõendit, mille alusel saaks maksuhalduri järeldusi pidada ebaõigeteks. X OÜ-le on koostatud MTA 21.12.2020 maksuotsus nr 12.2-3/052889-11, milles on analüüsitud kõiki äriühingu 17.12.2020 eriarvamuses toodud seisukohti. Määruskaebuse väited kattuvad sõna-sõnalt eriarvamuse väidetega. Kohtupraktikast tulenevalt annab piisavalt põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises aluse eeldada, et isik võib jätkata ebausaldusväärset käitumist ning asuda võimaliku maksuvõla sissenõudmise vältimiseks vara peitma, tegevust lõpetama või muul viisil takistama tõenäoliselt määratava maksukohustuse sundtäitmist. Kuna maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X OÜ on teadlikult osalenud käibe varjamises, varjatud ettevõtte üleminekus ja maksupettuses ning X OÜ-ga seotud isikute varasem käitumine viitab pigem sellele, et ettevõte võidakse maha jätta, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et tulevikus määratava rahalise nõude sundtäitmine oleks raskendatud või võimatu. Kontode arestimist ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, sest asjas puudub võimalus rakendada muid täitmist tagavaid meetmeid, samuti ei tähenda pangakontode arestimine vältimatult äriühingu tegevuse lõppemist (vt MKS § 131 lg 4).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud (nt aegumise tõttu). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto või ettemaksukonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline.
6.HKMS § 158 lg 2 kohaselt tuleb loamenetluses arvestada ka kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 7) ehk praegusel juhul X OÜ-le tehtud MTA 21.12.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/052889-11. Muutunud olukorras ei ole ringkonnakohtul enam alust hinnata, kas maksu määramine oleks tõenäoline, vaid hinnata tuleb seda, kas maksuotsust oleks põhjust pidada ilmselgelt õigusvastaseks. Selline kontroll ei eelda maksuotsuse õiguspärasuse üksikasjalikku kontrollimist ja maksumenetluses kogutud tõendite põhjalikku hindamist. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maksuhaldur ei pidanud enne MKS § 1361 lg 1 alusel nn eelaresti taotluse esitamist ootama ära 30.11.2020 kontrolliaktile vastuväidete esitamise tähtaja lõppemist, vaid selline taotlus on võimalik esitada maksumenetluse igas staadiumis ja erandjuhtudel võib taotluse esitamine olla isegi esimeseks kontrollitoiminguks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2018 määrus nr 3-17-2444, p 7). Seega otsustab taotluse esitamise ja selleks sobiva aja maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (MKS § 11 lg 2; haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1). MKS § 1361 alusel nn eelaresti rakendamine ei piira kuidagi maksukohustuslase võimalusi esitada vastuväiteid kontrolliaktis tehtud järeldustele ega 4(6)
maksuhalduri kohustust eriarvamuses toodule maksuotsuses vastata. Maksukohustuslane saab lisaks esitada sisulised vastuväited MTA taotluses tehtud järeldustele edasikaebemenetluses (nt Riigikohtu 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.5).
7.MTA 21.12.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/052889-11 X OÜ-le tasumiseks määratud maksukohustuse suurus (21 814,59 eurot) ei ole MTA 15.12.2020 taotluses viidatud 30.11.2020 kontrolliaktis märgituga võrreldes muutunud ning maksuotsuse p-st 3 nähtuvalt ei ole X OÜ 17.12.2020 eriarvamus maksuhalduri seisukohti muutnud. Seega tugineb maksuotsus samadele järeldustele, millele maksuhaldur tugines juba 30.11.2020 kontrolliaktis ja 15.12.2020 taotluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maksuotsuses sisalduvaid järeldusi pidada ilmselgelt põhjendamatuteks ja maksuotsust seetõttu ilmselgelt õigusvastaseks. Kuna kontrollimenetlus puudutab maksustamisperioode 2020. a veebruar kuni aprill, siis ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg möödunud. X OÜ 17.12.2020 eriarvamusele ei olnud lisatud ainsatki uut tõendit, mis võiksid kinnitada väidetavat ühendusesisest müüki (st kauba toimetamist teise liikmesriiki), kõrvaldada kahtlust X OÜ raamatupidamise ebausaldusväärsusest ning lükata ümber maksuhalduri järeldusi A-i ettevõtte üleminekust X OÜ-sse ja osade ühendusesiseste soetuste A-i kaudu vormistamisest üksnes maksueelise saamise eesmärgil. Selliseid tõendeid ei ole lisatud ka määruskaebusele, vaid selle asemel viidatud üksnes väidetavale valmisolekule oma väiteid tõendada.
8.Maksuhaldur on tuvastanud, et A-i kauplus ja e-pood A.ee olid X OÜ tegevuskohaks, ning põhjendanud oma järeldust ettevõtte üleminekust (A-i kaupluse ja e-poe tegevus jätkus osaliselt samade isikute kontrolli all; kõik A-i töötajad vormistati alates 01.02.2020 X OÜ töötajateks; tegevust korraldas jätkuvalt peamiselt AT, kes oli A-i juhatuse liige; X OÜ jätkas sama tegevust nagu A ja vähemasti esialgu jäid samaks ka hankijad; ettevõtte ülemineku tingisid A-i maksuvõlg ja makseraskused) ja A-i kasutamist maksupettuse toimepanekuks (A ja X OÜ olid AL kaudu seotud ettevõtted; A-l puudus majandustegevus ning ta ei deklareerinud tehinguid ega tasunud käibemaksu; X OÜ ei tasunud A-le kogu arvete summat, mistõttu ei saanudki A maksukohustust täita). MTA on analüüsinud X OÜ raamatupidamise andmeid ja võtnud seletused äriühingutega seotud isikutelt (AT, AL, AJ). X OÜ määruskaebuses on põhiosas üksnes korratud 17.12.2020 eriarvamuse väiteid, millele maksuhaldur on maksuotsuses asjakohaselt vastanud.
9.MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mistõttu sättes märgitud kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
10.Kuna äriühingu arvelduskontode arestimine on äärmiselt piirava iseloomuga meede, saab see reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku äriühingu puhul olla õigustatud eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et maksukohustuslane võib hakata oma tegevust lõpetama ja muutma end varatuks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2019 määrus nr 3-19-1092, p 8; 09.05.2019 määrus nr 3-19-355, p 9; 29.05.2017 määrus nr 3-17-380, p 10). Maksuvõlgade sissenõudmise vastu esineb iseenesest tungiv avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 5(6)
22), mis ei saa siiski üldjuhul kaaluda üles maksukohustuslase õiguste piiramist pangakontode arestimisega olukorras, kus pangakontode arestimata jätmise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid see lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 33-1-57-01). Seevastu juhul, kui maksude laekumise tagamiseks ei ole võimalik rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur taotluses piisavalt põhjendanud, miks võib maksusumma X OÜ-lt sissenõudmine osutuda tulevikus oluliselt raskendatuks või võimatuks. X OÜ-ga seotud isikute varasema käitumise pinnalt esineb põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse täitmise asemel võidakse äriühing maja jätta. X OÜ-l puudub registervara ja väärtpaberid ning äriühingu ettemaksukontol puudub maksukohustuse täitmiseks vajalik raha. Seega ei saa arvelduskontode arestimise asemel rakendada äriühingut vähem koormavaid alternatiivseid meetmeid. Maksuhaldur on usutavalt põhjendanud, et pärast A-i maksuvõla ja makseraskuste tekkimist viidi ettevõtte tegevus üle 08.01.2020 asutatud X OÜ-sse, kuigi äriregistrist nähtuvalt ühendati A 21.08.2020 teise äriühinguga (Q OÜ, äriregistrist kustutatud 26.10.2020). Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et X OÜ tegutses kontrolliperioodil kahjumlikult ning alates 2020. a juunist on äriühingu ainus töötaja juhatuse liige ja ainuosanik AL (vt 17.08.2020 seletuste protokoll, p 6). X OÜ majandustegevuse teise äriühingusse üleviimist võib lihtsustada seegi, et A-i varasem juhatuse liige AT on praegusel ajal juhatuse liige samal tegevusalal tegutsevas OÜ-s A Arvutisalong.
12.Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi argumenti, mis annaks aluse asuda maksuhaldurist ja halduskohtust erinevale seisukohale. Äriühingu arvelduskontode arestimist ei ole tinginud ega saakski tingida ainuüksi asjaolu, et X OÜ-l puudub registervara, vaid arestimise põhjuseks on kahtlus, et äriühing võib maksuvõla tuvastamise järel majandustegevuse lõpetada või viia selle mujale üle. Eespool välja toodud asjaolude põhjal ei saa sellist kahtlust pidada alusetuks. Ringkonnakohus on küll rõhutanud, et nn eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks ei tohiks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine, kuid seda üksnes tingimusel, et pole alust karta maksukohustuslase pahauskset käitumist, mille tõttu võiks maksusumma jääda riigile üldse laekumata. Lisaks on MKS § 131 lg 4 kohaselt võimalik teha maksuhalduri loal väljamakseid ka arestitud pangakontolt. MTA taotluses on vastavalt MKS § 1361 lg 2 p-le 3 märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamise korral maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.
13.Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.12.2020 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.