Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-11-2305 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-11-2305

3-11-2305 OÜ-le. Seega ei ole kaebaja vastuväidet arvestatud, mistõttu oleks vastustaja pidanud saatma detailplaneeringu maavanemale järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Jättes detailplaneeringu planeerimisseaduse (PlanS) § 23 kohaselt maavanemale saatmata, rikkus vastustaja oluliselt menetlusnõudeid, mistõttu tuleb detailplaneering tühistada. 2) Detailplaneeringuga on rikutud subjektiivseid õigusi ja mindud vastuollu avalike huvidega. Otsusega rikutakse Koguduse detailplaneeringuga hõlmatud kinnistute omanike õigusi, kuna on seatud piirangud avaliku infrastruktuuri väljaehitamisele. Detailplaneering rikub kaebaja omandiõigust, piirates tema kinnistu sihipärast kasutamist, sest kaebajal puudub võimalus pääseda kinnistule avalikult kasutatavalt teelt ja ehitada avalikult kasutatavaid tehnovõrke. Samuti rikub planeering kaebaja tegevusvabadust, sest avaliku infrastruktuuri väljaehitamise kohustus on tähtajatu. Kaebaja arvestas kinnistut omandades, et avaliku infrastruktuuri väljaehitamise kohustus on tulenevalt Koguduse detailplaneeringust vastustajal, kes kohustuse täitmiseks ehitab ise või võimaldab infrastruktuurist huvitatud isikutel ehitada juurdepääsuteed ja kinnistuid teenindavaid tehnovõrke avalikkusele suunatud servituutide kaudu või sundvalduste seadmisega. Kaebaja ei taotle vastustaja poolt infrastruktuuri väljaehitamist, vaid võimalust see ise ehitada ja anda avalikku kasutusse. Vastustajale oli teada, et Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamisel ilma Kirikumaa maaüksusele mõlema planeeringuga ettenähtud avalikult kasutatava tee tegeliku avaliku kasutuse tagamiseta, s.o asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimiseta, ei ole tagatud kaebaja õigus kasutada oma kinnistut. Sellest hoolimata ei fikseerinud vastustaja detailplaneeringuga sundvaldusi või servituute. Lisaks kaebaja õigustele on vastustaja jätnud tähelepanuta ka kõigi teiste juurdepääsust, veest, kanalisatsioonist, elektrist ja sidest huvitatud isikute õiguste kaitse selleks sobivaimal viisil, sh servituudi vms kaudu. Avaliku infrastruktuuri väljaehitamist käsitavad kaebaja vastuväited on sisuliselt arvestamata. 3) Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamise otsus ei vasta haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud nõuetele. Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Detailplaneeringu kehtestamine olemasoleval kujul ei olnud otseselt vajalik, sest planeeringuga oleks saanud kehtestada ka kaebaja õigusi vähem riivava lahenduse. Avaliku infrastruktuuri väljaehitamise tähtaja määramata ning servituutide ja/või sundvalduste seadmata jätmiseks puudub mõistlik põhjendus. Vastustaja ei ole täitnud haldusakti põhjendamise kohustust. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses puuduvad planeeringu kehtestamise põhjendused. Ka detailplaneeringu tekstiosast ei nähtu, miks on infrastruktuuri väljaehitamine jäetud tähtajatuks, sundvaldused määramata ja avalikkuse kasuks servituudid seadmata. Täielikult on käsitlemata, millised ennetus- ja leevendusmeetmed on võetud tarvitusele elimineerimaks või minimeerimaks võimalust, et Y OÜ ei ehita välja avalikku infrastruktuuri. Samuti pole kajastatud asjaolu, et infrastruktuuri väljaehitamist võimaldav asjaõigus on ainult maaüksuse omanikul. Vastustaja on jätnud täitmata kohustuse tagada planeeringute realiseerimine (PlanS § 4 lg 2 p 1). Puuduvad põhjendused Koguduse detailplaneeringuga fikseeritud vastustaja kohustuse (avaliku infrastruktuuri väljaehitamine) muutmiseks/kehtetuks tunnistamiseks.

Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebajale kuulub Risti tn 1 hoonestusõigus juba alates 13.08.2009, mil Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdalena Kogudus ja kaebaja õiguseellane sõlmisid hoonestusõiguse lepingu. Asjaolu, et kaebaja kinnistul puudub juurdepääs avalikule teele, ei ole tekkinud vastustaja süül. Vastustaja püüab seda olukorda Põhjakeskuse detailplaneeringuga lahendada. Vald ei ole kunagi eitanud, et ta on avalikult kasutatava tee osas kohustatud isikuks ning on võtnud endale kohustuse tagada infrastruktuuri olemasolu. Infrastruktuuri väljaehitamise ja selle tasuta üleandmise nõue on Rapla Vallavalitsuse ja Y OÜ vahel 20.03.2011 sõlmitud lepingu põhisisuks. Vastustaja võttis detailplaneeringu kehtestamisel arvesse kõik kaebaja ettepanekud ja vastuväited (k. a notariaalse lepingu 4(13)

3-11-2305 sõlmimine) ja viis avalikustamisel olnud detailplaneeringusse sisse vastavad muudatused. Vald sõlmis 22.08.2011 kolmandate isikutega notariaalse eellepingu, mille esemeks on muu hulgas Kirikumaa maaüksus, mis antakse vallale tasuta üle pärast avalikult kasutatava tee väljaehitamise kohustuse täitmist. Asjaolu, et omanikud võõrandavad transpordimaa maatükid koos nende oluliste osade ja päraldistega vallale ühe kuu jooksul pärast infrastruktuuri väljaehitamist, mitte enne, ei riku kellegi õigusi. Asjaolu, et 22.08.2011 leping ei määra infrastruktuuri väljaehitamise tähtaega ega sätesta, et Kirikumaa maaüksuse kaudu on tagatud juurdepääs kaebaja kinnistule koos tema võimalusega ehitada välja avalikult kasutatav tee, ei muuda tõsiasja, et Põhjakeskuse detailplaneeringus arvestati Koguduse detailplaneeringuga Risti tänava osas ja seda ei muudetud. Ka Risti tn 1 kinnistule viivad juurdepääsuteed vastavad Koguduse detailplaneeringule. Kaebaja ei soovinud oma kinnistut teenindavate tehnovõrkude projekteerimismenetluses osaleda. Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamine pole võtnud kaebajalt võimalust pääseda oma kinnistule ega võimalust ehitada ise välja tema kinnistut teenindavad tehnovõrgud. Talle on pakutud võimalust liituda Y OÜ poolt koostatava taristu projektiga, kuid kaebajale see ei sobinud. 2) Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamine ei piira kaebaja omandiõigust ega tegevusvabadust. Detailplaneeringud ei erine kaebajat puudutada võivas osas ei tehnovõrkude ega ka juurdepääsude lahenduste poolest. Keegi ei ole keelanud kaebajal esitamast ehitusprojekte vastavalt talle väljastatud projekteerimistingimustele. Kaebajale väljastati projekteerimistingimused enne, kui Y OÜ-le väljastati detailplaneerimiseks vajalik lähteülesanne, mille tehniliste võrkudega varustatusele esitatavad nõuded olid sarnased. Nii Põhjakeskuse detailplaneeringu kui sellega seoses valminud ehitusprojektidega (eelkõige Risti tänava projektiga) on Risti tn 1 arendajale tehtud tänaseks suur ja tasuta teene. Detailplaneering on kooskõlas nii PlanS kui ka HMS-ga ega ole õigusvastane. Kaebaja ei ole toonud välja, milliseid tema subjektiivseid õigusi detailplaneeringu kehtestamine ja selle elluviimine rikub. Kaebaja soov infrastruktuuri tähtajaga määratud väljaehitamise osas (taristu kiire väljaehitamine) on üksnes näilik ning kaebus on vahendiks, millega takistada konkureerival Y OÜ-l detailplaneeringu realiseerimist. Kaebus on esitatud üksnes erahuvist lähtudes ja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks pole alust. 3) Vastustaja pakkus infrastruktuurist huvitatud isikutele, sh kaebajale, võimaluse ehitada juurdepääsuteed ja kinnistuid teenindavaid tehnovõrke. Y OÜ kasutas selle võimaluse ära, kaebaja aga mitte. Vastustaja ei tea, millised vastuolud valitsevad kaebaja ja Kirikumaa maaüksuse omaniku vahel, kuid avaliku tee rajamiseks eraomandis olevale kinnistule on vajalik nii kinnisasja omaniku kui kõigi teiste puudutatud isikute nõusolek. Vastustaja pole takistanud kaebajal nõudmast kinnistu omanikult oma kinnistu tarbeks Põhjakeskuse detailplaneeringuga kooskõlas oleva servituudi seadmist ja vastava lepingu sõlmimist. Erinevalt kaebajast on vald jõudnud ka asjaõiguslike kokkulepete sõlmimiseni. Ka Koguduse detailplaneering ei sätestanud tähtaega infrastruktuuri ehitamiseks. Tähtaja puudumine infrastruktuuri ehitamist ei takista. Detailplaneering ei piira kuidagi kaebaja kinnistu sihipärast kasutamist. On õige, et lisaks kaebajale on avalikust infrastruktuurist huvitatud kõigi nende kinnistute omanikud, kelle kinnistuni on ette nähtud avalik tee. Vastustaja lähtus detailplaneeringu kehtestamisel kõigist talle teada olnud huvidest ning planeeringulahendus tagab kõigi, sh kaebaja, huvide kaitse. Avalike teede ja toimiva taristu üleandmine vallale on vastavalt lepingutele garanteeritud. Keegi pole keelanud kaebajal nõuda Kirikumaa maaüksuse omanikult asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 ja § 158 alusel servituutide seadmist. 4) Vastustaja ei ole detailplaneeringu maavanemale järelevalvemenetlusse saatmata jätmisega rikkunud menetlusnõudeid. Detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui see on koostatud vastavuses üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on 5(13)

3-11-2305 arvestatud. Volikogu 25.08.2011 otsus vastab HMS nõuetele. Detailplaneeringu kehtestamisel ei ole rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Vastustaja on taganud planeeringu koostamisel avalike ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise ning on taganud ka kehtestatud planeeringu järgimise. Arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik. Väide, justkui oleks vastustaja muutnud avaliku infrastruktuuri väljaehitamiseks kohustatud isikut ja tähtaega, on alusetu.

Kolmandad isikud palusid jätta kaebus rahuldamata.

1) Eksitav ja ebaõige on kaebaja väide, nagu rikuks detailplaneering tema õigusi sellega, et ei taga kaebaja juurdepääsu kinnistule avalikult kasutatavalt teelt ega võimalda kaebajal liituda avalikult kasutatavate tehnovõrkudega. Detailplaneering ei piira kaebaja omandiõigust ning näeb ette juurdepääsud ja liitumisvõimalused. Detailplaneeringu menetluses on kaebaja soovide ja ettepanekutega arvestatud. Kaebaja pole osutanud ühelegi konkreetsele infrastruktuurilahendusele, mis tema vajadusi ei rahulda, ega põhjendanud, miks ei ole selline lahendus kaebaja jaoks vastuvõetav. Detailplaneering saab ette näha (ja näebki) kaebaja võimaluse liituda avalikult kasutatava infrastruktuuriga, kuid see ei asenda kinnistuomanike vastavasisulist asjaõiguslikku kokkulepet ja kannet kinnistusraamatus. Kaebaja ei saa nõuda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist sellise sisu puudumise tõttu, mida seadus ei võimalda detailplaneeringule anda. Detailplaneeringul ei ole asjaõiguslikku sisu. 2) Väide, nagu rikuks detailplaneering kaebaja õigusi sellega, et planeeringus pole fikseeritud infrastruktuuri väljaehitamise lõpptähtaega ning väljaehitamise kohustus on kohaliku omavalitsuse poolt üle antud huvitatud isikule, on ebaõige, kuivõrd Põhjakeskuse detailplaneering on nii infrastruktuuri väljaehitamise tähtpäeva kui kohustuse üleandmise osas põhimõtteliselt samane varem kehtinud Koguduse detailplaneeringuga. Ebaõige on väide, nagu oleks infrastruktuuri väljaehitamise kohustus vastavalt seni kehtinud detailplaneeringule lasunud kohalikul omavalitsusel. Vastustaja on juba 12.09.2006 sõlminud Koguduse detailplaneeringu menetluse raames lepingu, milles sätestatu kohaselt ei võta Rapla Vallavalitsus enda peale teede, tänavavalgustuse ja tehnovõrkude rajamise kohustust, mistõttu tuleb need rajada asjast huvitatud isikute finantseerimisel. Seega oli juba Koguduse detailplaneeringu puhul infrastruktuuri rajamine mitte vastustaja, vaid detailplaneeringust huvitatud isikute kohustus. Koguduse detailplaneering ei sätesta samuti infrastruktuuri väljaehitamise lõpptähtaega. Detailplaneeringu asendamine teise samasisulise detailplaneeringuga ei saa kaebaja õigusi ja huve kahjustada. Koguduse detailplaneeringust huvitatud isikuks oli eelkõige kaebaja. Asjaolu, et kaebaja ei ole enam kui kolm aastat tagasi kehtestatud Koguduse detailplaneeringus ettenähtud infrastruktuuri välja ehitanud, näitab, et tal puudub selleks huvi või rahalised võimalused. Infrastruktuuri väljaehitamise kohustuse panemine Y OÜ-le on seaduslik ja põhjendatud. Kui kaebaja ei olnud rahul halduslepinguga, tulnuks vaidlustada leping, mitte detailplaneering.

Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2013 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) PlanS § 26 lg 1 võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides. Populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse. Ka populaarkaebuse puhul peab kaebaja tooma välja vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Populaarkaebuse esitaja peab kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Kaebuse kohaselt ei ole lisaks kaebajale tagatud ka kõigi teiste Koguduse detailplaneeringuga hõlmatud ja Põhjakeskuse detailplaneeringuga 6(13)

3-11-2305 avalikuks kasutamiseks ettenähtud infrastruktuurist huvitatud isikute õigus kasutada planeeringukohaseid transpordimaid ning vastustaja ei ole planeeringu kehtestamisel piisavalt kaalunud, millist mõju omab planeering avaliku infrastruktuuriga seonduvalt piirnevate alade omanike õigustele. Seega on kaebaja pöördunud kohtusse lisaks oma subjektiivsete õiguste kaitsele ka kolmandate isikute erahuvide kaitseks, milleks kaebajal ei ole õigust. Kaebaja ei ole osutanud, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Seega tuleb kaebust käsitada kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusena. 2) Kaebaja väitel puuduvad planeeringu kehtestamise otsuses planeeringu kehtestamise põhjendused. PlanS §-st 2 tuleneb planeeringulahenduste põhistamise kohustus planeeringu tekstis. Põhjendamine planeeringudokumentides võib olla piisav ega eelda põhjenduste täiendavat esitamist planeeringu kehtestamise otsuses. Vallavolikogu 25.08.2011 otsuses on märgitud detailplaneeringu eesmärk – kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks muu hulgas krundipiiride muutmine, kavandatavatele kinnistutele ehitusõiguse ja arhitektuurehituslike tingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis moodustavad ühtse terviku. Seletuskirjas on kümnel leheküljel esitatud planeeringuala ruumilise arengu eesmärk, planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Seletuskirja p-s 2.14 on esitatud planeeringu rakendamise võimalused. Muu hulgas on seal märgitud, et lahenduse elluviimiseks tuleb ühes etapis välja ehitada kõik kavandatud juurdepääsuteed. Pärast tänavate ja taristu väljaehitamist tuleb tänavad tasuta üle anda vallale. Planeeringuga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teelt juurdepääsu ja teemaale planeeringujärgsete tehnovõrkude rajamist nii Risti tn 1 kui ka teistele Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanikele ka enne tee väljaehitamist Pos 1 arendaja poolt ning üleandmist omavalitsusele. Lisaks on vald eelnevalt sõlminud kolmandate isikutega 22.08.2011 notariaalse eellepingu, millega pooled võtavad kohustuse sõlmida lepingu eseme võõrandamise ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldused eelmärgete kandmiseks. Lepingu esemeks on Põhjakeskuse detailplaneeringuga hõlmatud ala, mh Kirikumaa maaüksus. Pooled leppisid kokku, et põhileping sõlmitakse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates Y OÜ poolt detailplaneeringu alusel lepingu eseme avalikuks kasutuseks planeeritud infrastruktuuride nõuetekohast valmimist (on väljastatud kasutusluba). Lepingu kohaselt võõrandatakse pärast kasutusloa saamist tasuta vallale lepingu esemeks olevatest kinnistutest detailplaneeringu alusel eraldatavad transpordimaa maatükid koos nende oluliste osade ja päraldistega. Samuti on vald sõlminud Y OÜ-ga 20.03.2011 lepingu Põhjakeskuse detailplaneeringuga ettenähtud infrastruktuuri/taristu (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik, sadeveetrassid, side- ja elektritrassid, tänavavalgustussüsteemid ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, sõidutee, kõnnitee ning sellega seotud kinnistud vastavalt Põhjakeskuse detailplaneeringu eskiisile või peale planeeringu kehtestamist vastavalt planeeringule) Y OÜ poolt ja kulul väljaehitamise ning väljaehitatud infrastruktuuri tasuta valla omandisse avalikuks kasutuseks üleandmise kohustuse kohta. Eeltoodust tulenevalt on planeering piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud ning kohtu poolt kontrollitav. Planeeringus on teemaa ja tehnovõrkude rajamise osas arvestatud kaebaja ja teiste Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanike huvidega ning õige ei ole kaebuse väide, et planeeringu tekstiosas ei ole arvestatud avaliku infrastruktuuri väljaehitamisega seonduvaga ning on jäetud täitmata PlanS-st tulenev kohustus tagada planeeringute realiseerimine.

7(13)

3-11-2305 3) Kaebuse kohaselt on planeering õigusvastane, kuna selles ei ole määratud tähtaega, millal peab avalikult kasutatav tee ja tehnovõrgud olema välja ehitatud. Kaebaja ei ole osutanud PlanS sättele, millest tulenevalt tuleb planeeringus määrata planeeringukohaste objektide valmimise tähtajad. Plans § 9 lg-st 1 ega ka PlanS ühestki teisest sättest ei tulene kohustust määrata planeeringukohaste avalikult kasutatavate objektide valmimise tähtajad. Selleks ei kohusta ka EhS § 13, mis sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on vastustaja ja kolmandad isikud leppinud 20.03.2011 lepingus ja 22.08.2011 eellepingus kokku teisiti. 4) Kaebuse kohaselt on planeering õigusvastane ka seetõttu, et kaebajale ei ole tagatud detailplaneeringu käigus õigust kasutada planeeringukohaseid transpordimaid ja planeeringus ei ole fikseeritud sundvaldusi või servituute, tagamaks kaebaja ja teiste avalikust infrastruktuurist huvitatud isikute võimalust ise avalik infrastruktuur välja ehitada. PlanS § 9 lg 2 sätestab detailplaneeringu ülesanded, milleks on muu hulgas tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras (p 4); servituutide vajaduse määramine (p 13); muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal (p 16). Seega saab detailplaneeringuga määrata servituutide vajaduse ja kinnisomandi kitsenduste ulatuse, kuid detailplaneeringul ei ole asjaõiguslikku sisu. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikke kokkuleppeid, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Praegusel juhul on PlanS § 9 lg 2 p-des 4, 13 ja 16 nõutu lahendatud detailplaneeringu seletuskirja p-s 2.14 ning 20.03.2011 ja 22.08.2011 lepingutega. 5) Vaidlust ei ole selles, et nii Koguduse detailplaneeringu kui Põhjakeskuse detailplaneeringu kohaselt on kaebaja kinnistule juurdepääsuteeks ja kinnistu teenindamiseks vajalike tehnovõrkude paiknemise kohaks eraomandis olev Kirikumaa maaüksus. Planeeringu seletuskirjast nähtuvalt on planeeringu koostamisel arvestatud Koguduse detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude asukohtadega veevarustuse, kanalisatsiooni ja sajuvee, sooja- ja gaasivarustuse ning telekommunikatsioonivarustuse osas (p-d 2.9.1, 2.9.2, 2.9.4 ja 2.9.5) ning Risti tn 1 tehnovõrkude ja juurdepääsu loomiseks ettenähtud lahendused ei erine Koguduse detailplaneeringu lahendustest. Kaebaja ei ole ka vaidlustanud Põhjakeskuse detailplaneeringus sätestatud tehnovõrkude asukohta, koosseisu ja muid tingimusi. Ka ei ole kaebaja väitnud ega esitanud tõendeid, et Koguduse detailplaneering sätestas tähtaja, mille jooksul selles detailplaneeringus kavandatud teed ja infrastruktuur tuleb rajada, või võimaldas Kirikumaa kinnistule servituutide või sundvalduse seadmist. Vastupidi, kaebaja on kaebuses väitnud, et Koguduse detailplaneeringuga ei olnud määratletud sundvaldusi seoses tehnovõrkudega. Õige ei ole ka kaebaja seisukoht, et Koguduse detailplaneeringu kohaselt on Kirikumaa maaüksusel asuva avalikult kasutatava tee osas kohustatud isikuks vald. Nähtuvalt Rapla Vallavalitsuse ja EELK Maarja-Magdaleena Koguduse vahel 12.09.2006 sõlmitud lepingust, millega anti üle õigus Koguduse detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja finantseerimiseks, on pooled kokku leppinud, et Rapla Vallavalitsus ei võta enda peale teede, tänavavalgustuse ja tehnovõrkude rajamise kohustust ning need tuleb rajada asjast huvitatud isikute finantseerimisel. Seega ei ole Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamisega Koguduse detailplaneeringuga võrreldes kaebaja osas midagi muutunud ei infrastruktuuri väljaehitamise lõpptähtaja ega ka väljaehitamiskohustuse üleandmise osas, mistõttu ei saa ka Põhjakeskuse detailplaneering rikkuda kaebaja kaebuses toodud õigusi.

8(13)

3-11-2305 6) Väidetavat soovi Koguduse detailplaneeringuga ja Põhjakeskuse detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatav infrastruktuur kaebaja poolt välja ehitada ja anda see pärast väljaehitamist avalikku kasutusse, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks, arvestades kaebuse väidet, mille kohaselt arvestas kaebaja kinnistut omandades ja ka tulenevalt Koguduse detailplaneeringust, et avaliku infrastruktuuri väljaehitamise kohustus on vallal. Koguduse detailplaneeringu kehtestamisest kuni Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamiseni oli kaebajal oma soovi realiseerimiseks aega üle kolme aasta, ometi pole kaebaja Koguduse detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatavat infrastruktuuri välja ehitanud ja seda avalikku kasutusse andnud. 7) Kirikumaa maaüksuse kaudu kinnistule juurdepääsu saamine ja tehnovõrkude väljaehitamine on kaebajale alati olnud tagatud tulenevalt AÕS § 156 lg-st 1 ja §-st 158. Neid õigusi ei omandata detailplaneeringuga, vaid seaduse alusel kokkulepetega või kokkuleppe mittesaavutamisel kohtu määramisel. Kohtulahendiga tunnustatakse seadusjärgse kitsenduse olemasolu ja täpsustatakse selle tingimusi ja/või kohustatakse omanikku seadusjärgse kohustuse järgi kitsendust taluma või lepingut sõlmima. Asjaolu, et kaebaja pole soovinud eeltoodud seadusjärgseid õigusi kasutada, ei muuda detailplaneeringut õigusvastaseks. 8) Põhjakeskuse detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 18.07.2011-01.08.2011 ning avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 03.08.2011. Kaebaja esitas detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal 01.08.2011 vastuväited ja ettepanekud detailplaneeringule ning osales 03.08.2011 toimunud avalikul arutelul. Rapla Vallavalitsuse 02.08.2011 kirjaga nr 71.3/2369-2 esitati vastused kaebaja vastuväidetele ja ettepanekutele detailplaneeringule, milles arvestati kõigi kaebaja ettepanekutega. PlanS § 23 lg 2 p 1 kohaselt ei teostata detailplaneeringu üle järelevalvet, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud. Vaidlust ei ole selles, et planeering on koostatud vastavuses Rapla valla üldplaneeringuga. PlanS § 20 lg 1 teise lause kohaselt on vastuväide mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Kaebaja väidetavalt mittearvestatud vastuväited olid: näha teemaade (pos-d 4-8) osas ette enne detailplaneeringu kehtestamist nende tasuta üleandmine vallale, et oleks tagatud avalike tänavate kasutamise võimalus (p 2), ja fikseerida detailplaneeringus tehnovõrkudega seonduv selliselt, et oleks tagatud vajadusel sundvalduse seadmine selleks, et oleks võimalik ehitada planeeritud tehnovõrgud, sh Risti tn 1 kinnistu jaoks vajalikud tehnovõrgud (p 3). Teemaa osas ei ole tegemist PlanS § 20 lg-s 1 sätestatud vastuväitega planeeringulahenduse kohta, vaid kaebaja on teinud ettepaneku juba enne detailplaneeringu kehtestamist teemaa vallale tasuta üleandmiseks vastavasisuliste asjaõiguslike kokkulepete sõlmimiseks, mistõttu ei saa rääkida vastuväitega mittearvestamisest. Tehnovõrkude ehitamise võimalusega seonduva kaebaja vastuväitega on detailplaneeringus arvestatud: planeeringu seletuskirja p-s 2.14 on märgitud, et detailplaneeringuga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teelt juurdepääsu ja teemaale detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude rajamist nii Risti tn 1 kui ka teistele Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanikele ka enne tee väljaehitamist Pos 1 arendaja poolt ja üleandmist omavalitsusele. See ei välista vajadusel sundvalduse seadmist. Kaebaja 19.08.2011 ettepanek notariaalse lepingu teksti sõnastamiseks, nägemaks lepingus ette teemaa omaniku kohustuse võimaldada huvitatud isikutel kasutada teemaad koheselt pärast lepingu sõlmimist juurdepääsuks ja tehnovõrkude rajamiseks, on esitatud pärast avalikku väljapanekut ning tegemist ei ole vastuväitega planeeringulahenduse kohta. Kuna detailplaneeringust tulenevad transpordimaa maa-alad tuli moodustada kehtestatud detailplaneeringu alusel, sai vald neid alasid omandada pärast detailplaneeringu kehtestamist. 9(13)

3-11-2305 Kuna vastustaja ja Y OÜ on leppinud kokku tee ja tehnovõrkude väljaehitamises Y OÜ poolt ja kulul ning tasuta valla omandisse üleandmises, puudub vallal tegelikkuses vajadus servituutide või sundvalduse seadmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-11-2305 vastuväidete ja ettepanekute tegeliku sisu. Kaebaja tõi õigusvastasusena välja samad asjaolud, mida ta esitas vastuväidetena planeerimismenetluses, s.o soovi kasutada avalikku infrastruktuuri koheselt pärast detailplaneeringu kehtestamist, sh võimalusega ehitada ise avalik infrastruktuur välja. Vastuväiteid ei arvestatud, kuid sellest hoolimata kehtestati detailplaneering maavanema järelevalvemenetluseta. Kohus leidis ekslikult, et kaebaja jaoks ei muutunud Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamise ja sellega seotud halduslepingu sõlmimisega midagi eelnenud olukorraga võrreldes. Vastavalt EhS §-le 13 võib omavalitsus sõlmida avaliku infrastruktuuri rajamise halduslepingu ehitusloa taotlejaga, st antud juhul ka kaebajaga. Seega on kaebajal Koguduse detailplaneeringu kohaselt võimalik sõlmida vastustajaga avaliku infrastruktuuri väljaehitamise või finantseerimise leping. Kuna Põhjakeskuse detailplaneeringu kohase infrastruktuuri väljaehitamise leping on sõlmitud, ei ole võimalik sõlmida sama eseme osas teist lepingut. Seega kadus kaebajal Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamisega võimalus sõlmida haldusleping. Leides, et kaebaja soov ehitada ise avalik infrastruktuur, ei ole tõsiseltvõetav, jättis kohus arvestamata tõendid kaebaja ehitusloa taotluste kohta, sh Kagu tänava, Risti tänava ja Risti põiktänava kergliiklusteede ning Risti tänavalt Risti tn 1 kinnistule mahasõidu osas. Majanduslangusest tulenevalt ei olnud kaebajal varasemal perioodil võimalik ehitada, mistõttu ei esitanud kaebaja ka vastava avaliku infrastruktuuri ehitamise halduslepingu taotlust. Põhistamata ja asjakohatu on kohtu väide, et vald ei saanud transpordimaad omandada enne detailplaneeringu kehtestamist. Vald oleks saanud sõlmida nt kokkuleppe, mille kohaselt oleks ta saanud esmalt kinnistu kaasomanikuks teemaadele vastava maa-ala proportsioonis, kusjuures kasutuskorra kohaselt oleks vastustaja ise või tema poolt näidatud isik saanud õiguse vajadusel ehitada transpordimaale avalikku infrastruktuuri, ning pärast teemaade kinnistute moodustamist oleks vald saanud koheselt teemaa kinnistute omanikuks. Asjaolu, et detailplaneeringus nähti esmalt ette teemaade moodustamine, seejärel nendele avaliku infrastruktuuri ehitamine ning alles siis maade üleandmine, on vastustaja kaalutluse tulemus.

3-11-2305

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-11-2305 halduskoostöö seadus ja selles osutatud riigihangete seaduses sisalduv teenuste hankelepingu sõlmimise tingimused ja kord ei ole EhS § 13 alusel sõlmitavate kokkulepete puhul kohaldamisele kuuluv regulatsioon. Detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotlejaga kokkuleppe sõlmimisel ei pea kohalik omavalitsus järgima riigihanke hankemenetluse korraldamiseks ettenähtud korda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.