Rapla Vallavolikogu kehtestas 26.06.2008 otsusega nr 41 Rapla valla Uusküla külas asuva Koguduse kinnistu, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise ala detailplaneeringu (Koguduse detailplaneering), millega määrati kindlaks ala sihtotstarbed ja ehitustingimused. Juurdepääs Koguduse kinnistule oli nähtud ette Kirikumaa maaüksuse kaudu ning infrastruktuuri olemasolu tagamise kohustus oli Rapla vallal. Juurdepääs detailplaneeringu alusel moodustatud Risti tn 1 kinnistule (sihtotstarve 100% ärimaa) oli nähtud ette kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt Kirikumaa maaüksuselt.
3-12-213
2.Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80 Põhjakeskuse detailplaneeringu, mille eesmärgiks oli kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks muu hulgas krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Põhjakeskuse detailplaneeringu seletuskirja p 2.14 kohaselt tuleb planeeringu elluviimiseks ühes etapis välja ehitada kõik kavandatud juurdepääsuteed. Juurdepääsuteede rajamine Risti tn 1 kinnistule nähti ette samast kohast, kust Koguduse detailplaneeringuga, ning täiendavalt loodekülje läänepoolsest otsast. Risti 1 PRKT OÜ esitas 26.09.2011 kaebuse Rapla Vallavolikogu 25.08.2011 otsuse nr 80 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2305), mille Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2013 otsusega rahuldamata. Risti 1 PRKT OÜ esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
3.Rapla vald ja Rappeli Keskus OÜ leppisid 20.03.2011 lepingus, 22.08.2011 notariaalses eellepingus ja 18.06.2012 koostöölepingus kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 13 alusel kokku, et Rappeli Keskuse OÜ tagab avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välivalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni.
4.Rapla Vallavalitsus andis 02.01.2012 korraldusega nr 2 Rappeli Keskus OÜ-le ehitusloa (03.01.2012 väljastatud ehitusluba nr 2733) Rapla Kaubanduskeskuse (ehitusalune pindala 5241,6 m2) ning teede, platside ja haljasala (pindala 10 776 m2) püstitamiseks Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele 67001:001:0170, 66904:001:1111, 66904:001:0196, 66904:001:0195, 66904:001:0197, 66904:001:0198, 66904:001:0285, 66904:001:1112, 66904:001:1100 ja 67001:001:0040.
5.Rapla Vallavalitsus andis 30.04.2012 korraldusega nr 199 Rappeli Keskus OÜ-le ehitusloa (04.05.2012 väljastatud ehitusluba nr 3087) Rapla Kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenerivõrkude püstitamiseks Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele 66904:001:0285, 66904:001:0202 ning 66904:001:0193.
6.Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korralduse nr 2 ja 30.04.2012 korralduse nr 199 tühistamiseks (Tallinna Halduskohus liitis 11.06.2012 määrusega haldusasjad nr 3-12-213 ja nr 3-12-1116 ühte menetlusse). Risti 1 PRKT OÜ-le kuulub Risti tn 1 kinnistu hoonestusõigus, mis piirneb Põhjakeskuse detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutega. Väljastatud ehituslubadega on lahendatud vaid osa detailplaneeringu kohaselt ühes etapis ehitatavatest juurdepääsuteedest ning antud õigus ehitada teed, mille puhul ei ole nähtud ette juurdepääsuvõimalusi Risti tn 1 kinnistule. Seeläbi piiratakse kaebaja ligipääsu Risti tn 1 kinnistule ja hoonestusõiguse käsutamise võimalust.
7.Rapla Vallavalitsus andis 10.12.2012 korraldusega nr 528 Rappeli Keskus OÜ-le kasutusloa (12.12.2012 väljastatud kasutusluba nr 3760) Rapla linnas Tallinna mnt 4 asuva kaubanduskeskuse kasutamiseks. Kasutusluba hõlmab kaubandushoonet ehitusaluse pindalaga 5032 m2 ning rajatisi, mille moodustavad kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad kogupindalaga 10 995 m2. Risti 1 PRKT OÜ esitas 09.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korralduse nr 528 tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-43), mille Tallinna 2(8)
3-12-213 Halduskohus jättis 13.06.2016 otsusega rahuldamata. Risti 1 PRKT OÜ esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
8.Rapla Vallavalitsus andis 21.01.2013 korraldusega nr 2-1.1/17 Rappeli Keskus OÜ-le ehitise osa kasutusloa (23.01.2013 väljastatud kasutusluba nr 3792) Rapla linnas Tallinna mnt 4 asuvate juurdepääsuteede ja insenerivõrkude kasutamiseks. Kasutusluba hõlmab Risti tn pikkusega 238 m, Suve tn pikkusega 245 m, survekanalisatsiooni torustikku pikkusega 440 m, tarbevee torustikku pikkusega 1240 m, tänavavalgustust pikkusega 691 m, reoveepumplat ehitusaluse pinnaga 4 m2 ning Kagu tn osa kuni piketini PK 0+20C ja Retke tn osa kuni piketini PK 1+80B. Risti 1 PRKT OÜ esitas 19.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 2-1.1/17 tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-385), mille Tallinna Halduskohus rahuldas 02.09.2015 otsusega osaliselt, tunnistades vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks. Rapla vald esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
9.Tallinna Halduskohus selgitas 08.10.2015 kohtunõudes Risti 1 PRKT OÜ-le, et kasutusloa väljastamise järgselt ei saa enam nõuda ehitusloa tühistamist. Kuivõrd Tallinna Halduskohus jättis 02.09.2015 otsusega nr 3-13-385 rahuldamata kaebaja taotluse 21.03.2013 väljastatud kasutusloa nr 3792 tühistamiseks ning halduskohtu otsust ei ole selles osas vaidlustatud, siis kasutusloa võimalikust õigusvastasusest sõltumata ei saa kohus haldusasjas nr 3-12-213 enam menetleda 30.04.2012 väljastatud ehitusloa nr 3087 tühistamise nõuet. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on kaebus 12.12.2012 väljastatud kasutusloa nr 3760 tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-43), kuid kuna kasutusluba on kehtiv, siis on selle aluseks oleva 02.01.2012 ehitusloa korralduse nr 199 kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamist ei saa enam nõuda. Kaebajal on võimalus minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele, kui tal on selleks põhjendatud huvi.
10.Risti 1 PRKT OÜ esitas 05.11.2015 taotluse kaebuse muutmiseks, paludes tuvastada Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korralduse nr 199 (ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 3087) ning 02.01.2012 korralduse nr 2 (ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2733) õigusvastasus. Põhjakeskuse detailplaneeringuga ettenähtud teede ja muu infrastruktuuri välja ehitamata jätmine puudutab otseselt kaebaja õigusi ning ta kavatseb esitada Rapla valla vastu kahju hüvitamise nõude. Hüvitamiskaebuse esitamiseks on kasutuslubade õigusvastasuse tuvastamise kõrval oluline tuvastada ka ehituslubade õigusvastasus. Kahju on tekkinud alates ehituslubade väljastamisest, sest nõuetekohaste ehituslubade väljastamise korral oleks kaebajal olnud võimalik oma kinnistut kasutada, sh ehitada kinnistu jaoks vajalikku infrastruktuuri. Kaebajal on tekkinud varaline kahju hoonestusõiguse tasude, intresside, tagasimaksetähtaegade pikendamise ja saamata jäänud tulu näol (sh eelnevalt sõlmitud lepingutest). Samuti on kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi, et vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust (ärakuulamiskohustuse rikkumine, detailplaneeringus fikseeritud nõuete täitmata jätmine).
11.Rapla Vallavalitsus andis 30.11.2015 korraldusega nr 484 Risti 1 PRKT OÜ-le ehitusloa sissesõidutee rajamiseks Uusküla külas Risti tn 1 (katastritunnus 66904:001:0295). Risti 1 PRKT OÜ oli haldusasjas nr 3-11-2290 muu hulgas taotlenud Rapla Vallavalitsuse kohustamist viia lõpule Risti tn 1 kinnistule sisse- ja väljasõidu ehitamiseks 29.07.2011 esitatud ehitusloa taotluse menetlus ning tulenevalt 30.11.2015 ehitusloa väljastamisest palus kaebaja esialgse kohustamisnõude asemel tuvastada vastustaja viivituse õigusvastasus. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.07.2016 osaotsusega nr 3-11-2290 Risti 1 PRKT OÜ 3(8)
3-12-213 kaebuse osaliselt ning tunnistas õigusvastaseks Rapla Vallavalitsuse tegevusetuse Risti tn 1 kinnistule sisse- ja väljasõidu ehitamiseks ehitusloa taotluse menetlemise ajavahemikel 06.11.2012–19.11.2012 ja 15.10.2015–30.11.2015. Risti 1 PRKT OÜ ja Rapla vald esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
12.Tallinna Halduskohus jättis 06.01.2016 määrusega rahuldamata Risti 1 PRKT OÜ kaebuse muutmise taotluse (resolutsiooni p 1) ning tühistamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 152 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamisega ja haldusorganil ei ole enam võimalik tunnistada ehitusluba kehtetuks, kuid põhjendatud huvi olemasolu korral on võimalik taotleda ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist (vt Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 19). HKMS § 49 lg 1 ja § 45 lg 2 alusel ei ole kaebuse muutmine aktsepteeritav, sest preventiivne huvi, et vastustaja käituks edaspidi õiguspäraselt ega jätaks kaebajat ehituslubade väljastamise menetlusse kaasamata ning arvestaks ehituslubade andmisel kehtivast detailplaneeringust tulenevate nõuetega, ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav. Kaebaja saab võimalikes järgnevates ehitusloa andmise menetlustes taotleda enda kaasamist haldusmenetlusse ning vajadusel esitada ehitusloa peale tühistamiskaebuse, mistõttu on tal olemas muud kohased õiguskaitsevahendid. Põhimõttelisele küsimusele, kas kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas sätestatu on haldusorganile ehitusloa ja sellele järgneva kasutusloa andmisel siduv, antakse vastus haldusasjas nr 3-13-385. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus saaks eeldada identse situatsiooni kordumist. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole praegusel juhul lubatav ka tulevikus esitatava kahjunõude ühe eelduse kindlakstegemiseks. Ehituslubade õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega ei hoiaks ära tulevikus tekkida võivat kahju. Load on realiseeritud ning kui tulevikus peaks ilmnema mingi kahju (nt sadevete valgumine kaebaja kinnistule), siis on kaebajal võimalik taotleda valminud ehitiste suhtes ehitusjärelevalve läbiviimist ning kahju hüvitamist ehitiste omanikult. Kaebaja ei ole näidanud, et vaidlustatud ehituslubade alusel praguseks valminud ehitised oleksid tekitanud tema kinnistul mingi veekahju või liigniiskuse. Ehituslubade õigusvastasuse tuvastamine ei ole vajalik ka kinnistu kasutamise takistamisest tingitud kahju tekkimise alguse tuvastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et Põhjakeskuse detailplaneeringu kohaselt tulnuks ehitusluba Risti tn 1 kinnistule juurdepääsuteede ehitamiseks anda (ja teed ka valmis ehitada) enne kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamist. Vaidlusaluste 02.01.2012 ja 30.04.2012 korraldustega väljastatud ehitusload ei saanud seda aga kuidagi välistada. Kui Põhjakeskuse detailplaneeringust tulenes kohustus ehitada infrastruktuur välja enne kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamist, siis saab väidetav kahju olla põhjustatud vastustaja tegevusetusest (st detailplaneeringu täitmise tagamata jätmisest) ja kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamisest. Kaebaja ei ole väitnud, et tema kinnistule juurdepääsuteede rajamiseks ei oleks ehitusluba saanud anda eraldiseisvalt. Asjaolu, et kahju tekkimise alguseks võiks lugeda 30.04.2012 ehitusloa andmise, on tuvastatav võimaliku kahjunõude menetlemisel.
13.Risti 1 PRKT OÜ esitas halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale 21.01.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 05.02.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4(8)
3-12-213
14.Risti 1 PRKT OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks, ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kaebuse muutmise taotlus ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks. Halduskohtu seisukoht kaebajal piisava tuvastamisvajaduse puudumise kohta on ebaõige. Haldusasjas nr 3-13-385 ei lahendata küsimust vastustaja tegevuse vastavusest Põhjakeskuse detailplaneeringus sätestatud etapilisuse nõudele (st detailplaneeringu seletuskirja p-st 2.14 tulenevale kohustusele ehitada planeeringulahenduse elluviimiseks ühes etapis välja kõik kavandatud juurdepääsuteed, mis peavad olema valminud ja kasutuses juba enne hoonetele kasutusloa andmist). Praegusel juhul on ka piisavalt andmeid Rapla valla süstemaatilisest väärpraktikast detailplaneeringus selgesõnaliselt sätestatud nõuete mittejärgimisel, mida kinnitab ka haldusasjas nr 3-13-385 vaidlustatud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine (selles ei olnud siiski vaidluse all etapilisuse nõude rikkumine, vaid ehitusprojekti vastuolu detailplaneeringuga). Kaebajal on ilmselgelt preventiivne huvi vaidlustatud ehituslubade õigusvastasuse tuvastamiseks, sest vastustaja ei ole senini võimaldanud kaebajale ligipääsu Risti tn 1 kinnistule ning talle ei ole väljastatud ehitusluba Risti tn 1 kinnistu tehnovõrkude rajamiseks, mis tuli detailplaneeringu järgi ehitada välja koos juurdepääsuteedega. Ehituslubade õigusvastasuse tuvastamine on vajalik ka hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks. Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korraldusega nr 199 välja antud infrastruktuuri ehitusluba ei sisaldanud kõiki detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamist. Kuivõrd ehitusluba on antud valikuliselt üksikute, kaubanduskeskuse teenindamiseks vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, arvestamata detailplaneeringus sätestatud kohustust anda ehitusluba kõigi juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamiseks korraga, siis on see õigusvastane. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja kinnistule juurdepääsu rajamiseks oleks ehitusloa saanud anda ka eraldiseisvalt, vaid oluline on see, et detailplaneeringust tuli vastustajale kohustus anda ehitusluba kogu infrastruktuuri osas korraga, kuid seda ei ole tehtud (mh pole senini väljastatud ehituslube Risti põiktänava ja kergliiklusteede väljaehitamiseks). Ka Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korraldusega nr 2 kaubanduskeskuse püstitamiseks välja antud ehitusluba on õigusvastane, sest detailplaneeringust tulenevalt ei võinud seda väljastada enne juurdepääsuteedele ja taristule ehitusloa väljastamist. Halduskohtu seisukoht, et kahju tekkimise algus on tuvastatav ka hüvitamiskaebuse menetlemisel, on vastuolus HKMS § 45 lg-ga 2 ja menetlusökonoomia põhimõttega. Kui praeguse asja raames ehituslubade õigusvastasust ei tuvastata, võib kohus hilisema hüvitamiskaebuse menetlemisel kaebajale heita ette oma õiguste kasutamata jätmist, millega kaebaja võib minetada võimaluse tuvastada hüvitamisnõude eelduseks olevad asjaolud.
15.Rapla vald palub 03.02.2016 kirjalikus seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja on Koguduse ja Põhjakeskuse detailplaneeringute alusel ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel juhindunud kehtivatest õigusaktidest ega ole tegutsenud õigusvastaselt. Vastustaja on kaebajale väljastanud ehitusload Risti tn 1 kinnistule kaubanduskeskuse, automaattankla ja sissesõiduteede rajamiseks (vastavalt Rapla Vallavalitsuse 21.07.2014 korraldusega nr 281, 04.08.2014 korraldusega nr 289 ja 30.01.2015 korraldusega nr 484). Risti 1 PRKT OÜ peamine etteheide kõigis kohtuasjades on seotud sellega, et kaebaja ei saa kasutada mahasõite Risti tänavalt enda kinnistule, sest Põhjakeskuse detailplaneeringus ei ole määratud kindlaks tähtaega, millal peavad avalikult kasutatav tee ja vajaminevad tehnovõrgud olema välja ehitatud. Nii Koguduse kui ka Põhjakeskuse detailplaneeringute kohaselt on juurdepääsud kaebaja kinnistule nähtud ette eraomandis oleva Risti tn L1 kinnistu (Koguduse kinnistu) kaudu, mis on EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ kaasomandis. Põhjakeskuse detailplaneeringu lahendusest sõltumata puudub kaebaja 5(8)
3-12-213 kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning juurdepääsu rajamiseks peab kaebaja ootama ära tee üleandmise vastustajale või saama maaomanikelt nõusoleku vahepealse ala kasutamiseks. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik endal ehitada eramaale teid ja tehnovõrke ning kinnisasja üleandmise kohustus on seotud avaliku infrastruktuuri väljaehitamisega Rappeli Keskus OÜ poolt. Vastustajal puudub pädevus ühepoolselt kohustada kolmandat isikut ehitama lisaks sõiduteele välja ka juurdepääsud kaebaja kinnistule. Samuti ei olnud vastustajal võimalik väljastada selleks ehituslube kaebajale, sest kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 23 lg 11 kohaselt võis ehitusloa taotluse esitada maakasutuse või ehitise omanik. Juhindudes 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku § 39 lg-st 1, väljastas Rapla Vallavalitsus 30.11.2015 korraldusega nr 484 Risti 1 PRKT OÜ-le ehitusloa sissesõidutee rajamiseks Risti tn 1 kinnistul. Risti 1 PRKT OÜ ei ole lisaks tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist, sest vaidlustatud ehitusload ei ole seotud kaebajale kuuluva kinnistuga. Samuti ei ole kaebaja suutnud tõendada temale vaidlusaluste ehituslubade väljastamisega väidetavalt tekkinud kahjulikku tagajärge. Vastustaja hinnangul ei saanud kõnealuste ehituslubade väljastamine kaebajat mitte kuidagi kahjustada.
16.Rappeli Keskus OÜ palub 02.02.2016 kirjalikus seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Risti 1 PRKT OÜ ei ole Tallinna Halduskohtu 06.01.2016 määrust vaidlustanud osas, millega jäeti läbi vaatamata tema kaebus Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korralduse nr 2 ja 30.04.2012 korralduse nr 199 ning nende alusel väljastatud ehituslubade tühistamiseks. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendatust üksnes seonduvalt kaebuse muutmise (st tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ülemineku) taotluse rahuldamata jätmisega.
18.Kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2, millest nähtuvalt saab kohus kaebaja taotlusel minna tühistamiskaebuselt üle haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi, muul juhul tuleb asja menetlus lõpetada (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). HKMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
19.Risti 1 PRKT OÜ kaebuse eesmärk on olnud saavutada detailplaneeringujärgse infrastruktuuri täielik väljaehitamine ning seeläbi juurdepääs Risti tn 1 kinnistule. Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korraldus nr 2 ja selle alusel väljastatud ehitusluba nr 2733 kaubanduskeskuse püstitamiseks ning Rapla Vallavalitsuse 30.04.2012 korraldus nr 199 ja selle alusel väljastatud ehitusluba nr 3087 juurdepääsuteede ja insenerivõrkude rajamiseks on kaebaja hinnangul vastuolus Põhjakeskuse detailplaneeringu seletuskirja p-s 2.14 sätestatuga 6(8)
3-12-213 (kaubanduskeskuse ehitusluba ei oleks tohtinud väljastada enne infrastruktuuri rajamisele ehitusloa väljastamist ning juurdepääsuteede ja tehnovõrkude ehitusloaga oleks tulnud hõlmata kogu detailplaneeringujärgse infrastruktuuri väljaehitamine). Tuvastamisnõuetega soovib kaebaja vältida Rapla valla jätkuvat õigusvastast tegevust (preventiivne eesmärk) ning viitab ka tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusele. Seejuures on kahju tekkimist seostatud nii Risti tn 1 kinnistul ehitus- ja majandustegevuse takistamisega kui ka sadevete valgumisega Risti tn 1 kinnistule (s.o tulenevalt seni poolikult väljaehitatud drenaažilahendusest).
20.Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (nt Riigikohtu 04.11.2015 otsus nr 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele ning seejuures tuleb arvestada ka kohtumenetluse ajal toimunud muutustega (vt Riigikohtu 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, p-d 11-12).
21.Isegi kui praeguses asjas vaidlustatud Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korraldus nr 2 ja 30.04.2012 korraldus nr 199 oleksid kaebaja viidatud põhjustel õigusvastased, saaks Risti 1 PRKT OÜ-l esineda selle tuvastamiseks preventiivne huvi üksnes juhul, kui Rapla vald peaks Põhjakeskuse detailplaneeringus ettenähtud teede või tehnovõrkude rajamiseks väljastama kaebaja taotlusel veel mingeid ehituslubasid, mille puhul oleks objektiivselt üldse võimalik järgida planeeringu seletuskirja p-s 2.14 sätestatut. Praegusel juhul on esmajoones oluline, et Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korraldus nr 528 ja selle alusel väljastatud kasutusluba nr 3760 (vaidlustatud haldusasjas nr 3-13-43) annavad Rappeli Keskus OÜ-le õiguse kasutada Rapla linnas Tallinna mnt 4 asuvat kaubanduskeskuse hoonet ja selle juurde kuuluvaid krundisiseseid rajatisi. Seega ei oleks vastustajal enam ühelgi juhul võimalik järgida detailplaneeringu seletuskirjas märgitud põhimõtet, et enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele ehitusloa saamist peab olema väljastatud neid teenindavate tänavate ja tehnovõrkude ehitusluba ning enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele kasutusloa saamist peab olema väljastatud tänavate ja tehnovõrkude kasutusluba. Asjaolusid arvestades ei aitaks ka tuvastamiskaebuse rahuldamine seetõttu kuidagi vältida vastustaja väidetavalt õigusvastast käitumist edaspidi.
22.Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korralduse nr 2 ja 30.04.2012 korralduse nr 199 õigusvastasuse tuvastamine ei saa olla lubatav ka hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks, sest kui lähtuda Risti 1 PRKT OÜ seisukohast, et teede ja infrastruktuuri ehitusluba (30.04.2012 korraldus nr 199) pidanuks hõlmama kogu Põhjakeskuse detailplaneeringu järgset taristut ja kaubanduskeskuse ehitusluba (02.01.2012 korraldus nr 2) ei tohtinud üldse anda enne ehituslubade väljastamist kogu detailplaneeringu järgsele taristule ning seega on temale kahju tekitatud juba vaidlusaluste ehituslubade väljastamisega, siis oleks sellisel alusel hüvitamiskaebuse esitamine ilmselgelt perspektiivitu, sest HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud 3-aastane kohtusse pöördumise tähtaeg oli kaebuse muutmise taotluse esitamise hetkeks (05.11.2015) ammu möödunud. Hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil kannatanu kahju tekkimisest ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui kaebaja seostab temale kahju tekkimist Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 ja 30.04.2012 korralduste andmisega, siis tuli kahjunõue esitada kolme aasta jooksul neist korraldustest teadasaamisest arvates. Kuna Risti 1 PRKT OÜ esitas kaebused korralduste tühistamiseks vastavalt 01.02.2012 ja 30.05.2012, pidi ta hiljemalt selleks ajaks olema neist teadlik ning kahjunõue tulnuks esitada hiljemalt 01.02.2015 või 30.05.2015. Kohtute
7(8)
3-12-213 infosüsteemi andmetest ei nähtu, et Risti 1 PRKT OÜ oleks senini esitanud Rapla valla vastu mõne hüvitamiskaebuse.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud pelgalt 02.01.2012 ja 30.04.2012 korralduste andmisest Risti 1 PRKT OÜ-le siiski üldse kahju tekkida. Kaebaja käsitab temale tekitatud kahjuna esmajoones Risti tn 1 kinnistule kaubanduskeskuse püstitamise võimatuse tõttu kantud kulu seoses varem sõlmitud lepingutega ja majandustegevusest saamata jäänud tulu, samuti väljaehitamata drenaaži tõttu Risti tn 1 kinnistul tekkinud liigniiskust. Sellise kahju tekkimine ei saa aga olla seostatav mitte Rappeli Keskus OÜ-le väljastatud ehituslubade ega nende alusel toimunud ehitamisega, vaid see saab seonduda üksnes kaebaja enda taotletud ehituslubade väljastamata jätmise või sellega viivitamisega, millest tulenevalt ei ole tal olnud võimalik realiseerida detailplaneeringus ettenähtut ning seeläbi teenida tulu ja ära hoida kahju tekkimist (sh sadevete valgumist tema kinnistule). Ringkonnakohus ei võta praeguses asjas siiski seisukohta, kas ja millise vastustaja muu haldusakti või toiminguga tuleks väidetava kahju tekkimist konkreetselt seostada ning millal pidi kahju tekkimine Risti 1 PRKT OÜ-le selguma.
24.Eelneva põhjal jääb Risti 1 PRKT OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.01.2016 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.