Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-13-385
Haldusasi
Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusloa nr 3792 tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2015. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Risti 1 PRKT OÜ, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Rapla vald, volitatud esindajad v.adv Mikk Lõhmus ja Elmar Purge Kolmas isik – X OÜ (Y OÜ õigusjärglane), volitatud esindajad Sven Mihailov ja Juhan Raudam
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rapla valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
17. aprill 2017
RESOLUTSIOON
Lubada X OÜ kolmanda isikuna menetlusse Y OÜ asemel.
Rahuldada Rapla valla apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-13-385 osas, millega tunnistati Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korraldus nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusluba nr 3792 õigusvastaseks Suve, Kagu ja Retke tänavaid ning neil paiknevat tänavavalgustust, survekanalisatsiooni torustikku ja tarbevee torustikku puudutas osas, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus osaliselt rahuldamata.
Halduskohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 jäävad kehtima järgmises sõnastuses: „1. Jätta rahuldamata kaebuse põhinõue Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korralduse nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusloa nr 3792 tühistamiseks.
2.Rahuldada kaebuse alternatiivne nõue osaliselt ja tunnistada Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korraldus nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusluba nr 3792
3-13-385 õigusvastaseks Risti tänavat pikkusega 238 m koos seal paikneva tänavavalgustusega ja reoveepumplat ehitusaluse pinnaga 4 m2 puudutavas osas.“
5.Mõista Rapla vallalt Risti 1 PRKT OÜ kasuks välja menetluskulud 954 (üheksasada viiskümmend neli) eurot 41 senti. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. mail 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rapla Vallavolikogu kehtestas 26.06.2008 otsusega nr 41 Rapla valla Uusküla külas asuva Koguduse kinnistu, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise ala detailplaneeringu (Koguduse detailplaneering), millega määrati kindlaks ala sihtotstarbed ja ehitustingimused. Koguduse kinnistule juurdepääs oli ette nähtud Kirikumaa maaüksuse kaudu ning infrastruktuuri olemasolu tagamise kohustus oli Rapla vallal. Juurdepääs planeeringu alusel moodustatud Risti tn 1 kinnistule (katastritunnus 66904:001:0194, 100 % ärimaa, hoonestusõigus seatud Risti 1 PRKT OÜ kasuks) oli ette nähtud kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt Kirikumaa maaüksuselt. Risti tn 1 kinnistu piirneb eraomandis olevate kinnistutega.
2.Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80 „Detailplaneeringu kehtestamine“ Põhjakeskuse detailplaneeringu, mille eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks muu hulgas krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Põhjakeskuse detailplaneeringu seletuskirja p 2.14 kohaselt tuleb „krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepääsuteede, haljastuse, väikevormide jms väljaehitamise kohustus on krundi valdajal. /.../ Planeeringulahenduse elluviimiseks tuleb ühes etapis välja ehitada kõik kavandatud juurdepääsuteed. Pos 6 väljaehitamisel ei ole vajalik rajada Pos 7 põhjapoolset (pos 3ga piirnevat) lõiku. Pärast tänavate ja taristu väljaehitamist tuleb tänavad tasuta üle anda Rapla vallale. Detailplaneeringuga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teelt juurdepääsu nii Risti tn 1 kui ka teistele Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanikele. /.../ Planeeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks vajaliku taristu väljaehitamise kohustus on huvitatud isikul. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isikuga vastavasisuline leping.“ Juurdepääsuteede rajamine Risti tn 1 kinnistule nähti ette samast kohast, kust Koguduse detailplaneeringuga, ning täiendavalt loodekülje läänepoolsest otsast. Planeeringuala hõlmab kaebajale kuuluva kinnistuga piirnevat ala, v.a Tallinn-Rapla-Türi mnt poolset ala. Planeeringu seletuskirja kohaselt on arvestatud 2008. a detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude asukohtadega veevarustuse, kanalisatsiooni ja sajuvee, sooja- ja 2(12)
3-13-385 gaasivarustuse ning telekommunikatsioonivarustuse osas (seletuskirja p-d 2.9.1 ja 2.9.2, 2.9.4 ja 2.9.5).
3.Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 25.08.2011 otsuse nr 80 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2305). Tallinna Halduskohtu 22.04.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Risti 1 PRKT OÜ apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
4.Rapla vald ja Y OÜ leppisid 20.03.2011 lepingus, 22.08.2011 notariaalses eellepingus ja 18.06.2012 koostöölepingus kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 13 alusel kokku, et Ye OÜ tagab avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välivalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni.
5.Rapla Vallavalitsus andis 02.01.2012 korraldusega nr 2 Y OÜ-le ehitusloa (03.01.2012 väljastatud ehitusluba nr 2733) Rapla Kaubanduskeskuse (ehitusalune pindala 5241,6 m2) ning teede, platside ja haljasala (pindala 10 776 m2) püstitamiseks Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele 67001:001:0170, 66904:001:1111, 66904:001:0196, 66904:001:0195, 66904:001:0197, 66904:001:0198, 66904:001:0285, 66904:001:1112, 66904:001:1100 ja 67001:001:0040. Rapla Vallavalitsus andis 30.04.2012 korraldusega nr 199 Y OÜ-le ehitusloa (04.05.2012 väljastatud ehitusluba nr 3087) Rapla Kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenerivõrkude püstitamiseks Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele 66904:001:0285, 66904:001:0202 ning 66904:001:0193. Ehitusluba ei näinud ette detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsuteid Risti tn 1 krundile ja kõnniteid. Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korralduse nr 2 ja 30.04.2012 korralduse nr 199 tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-213). Kaebus jäeti jõustunud kohtulahendiga läbi vaatamata.
6.Rapla Vallavalitsus andis 10.12.2012 korraldusega nr 528 Y OÜ-le kasutusloa (12.12.2012 väljastatud kasutusluba nr 3760) Rapla linnas Tallinna mnt 4 asuva kaubanduskeskuse kasutamiseks. Kasutusluba hõlmab kaubandushoonet ehitusaluse pindalaga 5032 m2 ning rajatisi, mille moodustavad kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad kogupindalaga 10 995 m2. Risti 1 PRKT OÜ esitas 09.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korralduse nr 528 tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-43), mille Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2016 otsusega rahuldamata. Risti 1 PRKT OÜ esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
7.Rapla Vallavalitsus andis 21.01.2013 korraldusega nr 2-1.1/17 Y OÜ-le ehitise osa kasutusloa (23.01.2013 väljastatud kasutusluba nr 3792) Rapla linnas Tallinna mnt 4 asuvate juurdepääsuteede ja insenerivõrkude kasutamiseks. Kasutusluba hõlmab Risti tn pikkusega 238 m, Suve tn pikkusega 245 m, survekanalisatsiooni torustikku pikkusega 440 m, tarbevee torustikku pikkusega 1240 m, tänavavalgustust pikkusega 691 m, reoveepumplat ehitusaluse pinnaga 4 m2 ning Kagu tn osa kuni piketini PK 0+20C ja Retke tn osa kuni piketini PK 1+80B.
8.Risti 1 PRKT OÜ esitas 19.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 2-1.1/17 tühistamise nõudes. Kaebaja esitas 16.02.2015 taotluse tuvastada tühistamisnõude alternatiivnõudena korralduse ja kasutusloa õigusvastasus. Kaebaja juurdepääsuõigus Risti tn 1 kinnistule on seotud vaidlusaluste teede kasutamisega ja detailplaneeringuga on ette nähtud nende tehnovõrkude kasutamine ka Risti tn 1 kinnistu teenindamiseks. Kasutusloa saanud tehnovõrgud ei arvesta vajadusega teenindada ka Risti tn 1 kinnistut. Kaebajale ei ole antud ehitusluba juurdepääsutee rajamiseks, sest tänavad ei ole antud üle vastustajale. Põhjakeskuse detailplaneering näeb ette ka kõnniteede rajamise, kust oleks võimalik pääseda Risti tn 1 kinnistule, ent neid ei ole rajatud. 3(12)
3-13-385 Kaebajat ei ole kaasatud kasutusloa menetlusse. Loa andmisel on selle mõjud kaebajale jäetud välja selgitamata. Kaebaja vastuväidetest tulenevalt määratleti Põhjakeskuse detailplaneeringus nõue, et juurdepääsuteed tuleb lahendada ühes etapis ning enne kaubanduskeskuse kasutusloa väljastamist peab olema väljastatud kasutusluba teedele ja tehnovõrkudele. Kasutusloa väljastamine on vastuolus Põhjakeskuse detailplaneeringuga, sest neid nõudeid ei ole järgitud. Ekslik on vastustaja väide, et kaebaja peab kasutusloa saanud avalike teede kasutamise osas saavutama oma krundile avalikult teelt mahasõidu rajamiseks kokkuleppe kolmanda isikuga. Vastustaja ei ole arendajaid kohelnud võrdselt. Tuvastamisnõude esitamise eesmärk on kaitsta kaebaja preventiivset huvi; kaebaja kavatseb esitada vastustajale ka hüvitamisnõude.
9.Rapla vald palus jätta kaebus rahuldamata, kaebuse muutmise taotlus rahuldamata ja lõpetada kaebuse menetlus. Detailplaneeringu seletuskirjaga ei saa seada kinnisasjale kitsendusi ega panna arendajale rahalisi kohustusi infrastruktuuri väljaehitamiseks. Detailplaneeringu seletuskiri ei ole siduv. Kaebaja ei saa vaidlustada vastustaja ja kolmanda isiku vahel EhS § 13 alusel sõlmitud finantseerimislepinguid. Kasutusloaga ei ole muudetud Risti tn 1 ega seda puudutavate juurdepääsude ja tehnorajatiste ehitusõigust, mistõttu kasutusluba ei riku kaebaja õigusi. Põhjakeskuse detailplaneering ei näinud ette ehitusõigust ega juurdepääse Risti tn 1 kinnistule. Planeeringuga ei ole sellise kohustuse panemine kolmandale isikule ka võimalik, sest see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks ega ole kinnisasja seadusjärgne kitsendus, samuti ei saa kohalik omavalitsus selle vajalikkuse üle otsustada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-5-06 ja 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12; Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-2172). Sõltumata Põhjakeskuse detailplaneeringu lahendusest ei ole Risti tn 1 kinnistule faktilist juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt, sest Risti tänav L1 kinnistu on eraomandis. Kaebaja vajab maaomaniku nõusolekut vahepealset ala kasutada ja juurdepääsuteed rajada. Teid ei ole antud vastustajale üle, sest tegemata on vaegtööd. Kolmas isik pidi välja ehitama üksnes tema kinnistule viivad teed ja tehnovõrgud. Seda kinnitab ka Põhjakeskuse detailplaneeringu seletuskirja p 2.14. Detailplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et „detailplaneeringuga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teemaale detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude rajamist nii Risti tn 1 kui ka teiste Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistute omanike poolt.“ Seega ei pidanud kolmas isik neid ise välja ehitama. Vastustaja ei ole kaebaja ärakuulamise kohustust rikkunud. Kaebaja õigusi ei saanud ehitustegevus riivata. Kaebaja oli menetlusse kaasatud. Tuvastamisnõude esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust. Kuna kasutusluba ei puuduta kaebaja õigusi, ei saa ta nõuda ka selle tühistamist.
10.Y OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.
4(12)
3-13-385
11.Tallinna Halduskohtu 02.09.2015 otsusega jäeti kaebuse põhinõue Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse tühistamiseks rahuldamata ja rahuldati alternatiivne nõue ning tunnistati 21.01.2013 korraldus ja selle alusel väljastatud kasutusluba õigusvastaseks. Samuti jäeti kohtuotsusega rahuldamata vastustaja taotlus jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata ja lõpetada kaebuse menetlus. Vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2431,62 eurot. 1) Kasutusloa õiguspärasuse kontrollimisel tuleb hinnata muu hulgas, kas ehitusluba, mille alusel anti ehitatud rajatistele kasutusluba, oli õiguspärane. 2) Enne Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamist oli juurdepääs Risti tn 1 kinnistule kavandatud Koguduse detailplaneeringuga ja avaliku taristu väljaehitamise tagamise kohustus Rapla vallal, kuna planeeringus ei olnud märgitud teisiti. Põhjakeskuse detailplaneeringu menetluse käigus esitas kaebaja vastuväited juurdepääsulahenduse muutmisele, soovides, et mahasõit Tallinn-Rapla-Türi maanteelt paikneks Risti tn 1 kinnistul, samuti tegi kaebaja ettepaneku näha ette enne detailplaneeringu kehtestamist teemaade üleandmine Rapla vallale ning planeeringu esimeses etapis näha ette tänavate ja tehnovõrkude väljaehitamine. Vastustaja 02.08.2011 kirjas märgiti, et kaebaja eelnimetatud ettepanekutega arvestatakse. Planeeringu seletuskirja ja põhijoonist on vastavalt neile ettepanekutele täiendatud. Need muudatused tehti kaebaja huvides, et tagada juurdepääs Risti tn 1 kinnistule. 3) Põhjakeskuse detailplaneeringu seletuskirja p 2.14 määrab, et teede ja tänavate väljaehitamise kohustus on vastavat krunti valdaval huvitatud isikul, kellega tuli vastustajal sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist vastavasisuline leping. Seda kohustust tuleb mõista nii, et krundi omanikul tuleb välja ehitada ka need teed, mis teenindavad teisi kinnistuid. Sellise avalik-õigusliku kohustuse aluseks on PlanS § 4 lg 3. Huvitatud isikutena ei saa käsitada detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt juurdepääsuteid vajavate naaberkruntide omanikke ja kaebajat. Kolmas isik võttis 10.03.2011 sõlmitud lepinguga endale kohustuse pärast planeeringu kehtestamist ja ehitusloa väljastamist ehitada omal kulul välja planeeringule vastava taristu rajatised. See kohustus puudutab vähemalt kolmanda isiku omandis olevaid kinnistuid. Vastustaja ja kolmanda isiku vahel 18.06.2012 sõlmitud leping, mis muutis kõik varasemad lepingud ja nägi ette kolmanda isiku kohustuse ehitada välja üksnes Põhjakeskuse rajamiseks vajalik taristu, on detailplaneeringu seletuskirja p-ga 2.14 vastuolus. Viimati märgitud lepingu sõlmimisse kaebajat ei kaasatud. 4) Ekslik on kaebaja väide, et ehitusluba nr 3087 nägi ette Risti tn 1 kinnistule juurdepääsutee rajamise. Vastupidine on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2012 määrusega. Kolmas isik ei ole juurdepääsutee ega kõnnitee ehitamiseks esitanud ka ehitusprojekti ega ehitusloa taotlust. Kasutusluba anti aga ka vaatamata sellele, et juurdepääsutee ei vastanud ehitusprojektile, nt puudusid äärekivid. 5) Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.07.2012 määruses asjas nr 3-12-213: „Juurdepääsu puudumine (st selle väljaehitamata jätmine) kaebaja kasuks hoonestusõigusega koormatud kinnistule riivab vaieldamatult hoonestusõiguse omaniku (kaebaja) subjektiivseid õigusi. Põhjendamatu on kolmanda isiku lähenemine, et kuivõrd kaebaja ei ole Y OÜ-lt taotlenud AÕS § 156 alusel juurdepääsu oma kinnistule üle võõra kinnisasja ning sellist juurdepääsu ei tekita ka ainuüksi detailplaneering (vt Riigikohtu 22.03.2006 otsus nr 3-2-1-5-06, p 22; 03.06.2010 otsus nr 3-2-1-48-10, p 28), siis ei saa vaidlusalune ehitusluba rikkuda kaebaja juurdepääsuõigust ja juurdepääsuteedega seonduvad väited tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Kolmas isik jätab arvestamata, et Põhjakeskuse detailplaneeringu seletuskirja p 2.14 kohaselt tuleb tänavad ja taristu nende väljaehitamise järel tasuta üle anda Rapla vallale ning need jäävad 5(12)
3-13-385 seega avalikku kasutusse. Sellises olukorras ei saa eeldada, et kaebaja oleks pidanud juba praeguses etapis püüdma saavutada kolmanda isikuga kokkulepet tema kinnistu kasutamiseks juurdepääsuks Risti tn 1 kinnistule. Detailplaneeringujärgse teedevõrgu väljaehitamise ja Rapla vallale üleandmise järel puuduks igasugune vajadus sarnase kokkuleppe saavutamiseks kinnistuomanike vahel. Kaebaja ei ole väitnud, et ta sooviks tegelikkuses kasutada detailplaneeringus ettenähtutest erinevaid juurdepääsuteid“. 6) Kolmanda isiku kohustust kinnistutele juurdepääsuteed rajada kinnitab ka teeseaduse (TeeS) § 2 lg 2 p 1, mis nägi ette, et tee koosseisu kuuluvad ka liiklemiseks kasutatavate rajatistena sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee. Juurdepääsutee väljaehitamise kohustuse ülekandmine kaebajale oleks nõudnud sätestamist detailplaneeringuga ja servituutide seadmist. 7) PlanS § 9 lg 9 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise kohustuse korral ehitusprojekt koostada kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses sätestatud korras. Ehitusprojekt, mille alusel väljastati ehitusluba nr 3087, ei vastanud detailplaneeringule (seletuskirja p 2.14) ja oli seetõttu õigusvastane. Kasutusloa väljastamisest oleks tulnud EhS § 33 lg 3 ja § 34 lg 1 p 8 alusel keelduda. 8) Kaebaja oleks tulnud kaasata nii ehitusloa nr 3087 kui vaidlusaluse kasutusloa andmise menetlusse, sest ta oli isik, kelle õigusi haldusaktid puudutavad. See menetlusviga mõjutas asja otsustamist, sest kaebajal ei olnud võimalik oma õigusi kaitsta. 9) Kasutusloa tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kolmanda isiku tehtud kulutused on tehtud kasutusloa kehtima jäämist oodates, valminud ehitis on vajalik avalikes huvides ja ette nähtud avalikuks kasutamiseks. Kaebaja huvi kasutusloa tühistamiseks on vähem kaalukas kui avalik ja kolmanda isiku huvi. Kuna haldusasja menetlus on kestnud kaua ning kasutusloa kehtima jäämiseks on kaalukas avalik huvi, on põhjendatud alternatiivse tuvastamisnõude menetlemine. Tuvastamisnõue tuleb rahuldada. Kaebajal on selle nõude esitamiseks kaebeõigus, sest kasutusloa tühistamisega ei ole võimalik tal oma õigusi tõhusamalt kaitsta. Juurdepääsuteede valmisehitamiseks on ka muid võimalusi, sh kaebaja poolt nende valmisehitamine; samuti on kaebajal võimalik esitada vastustajale hüvitamisnõue. Kaebajal on ka preventiivne huvi, sest vastustaja ei ole seni kaebaja detailplaneeringuga kaitstavaid õigusi taganud.
12.Rapla Vallavalitsus andis 30.11.2015 korraldusega nr 484 Risti 1 PRKT OÜ-le ehitusloa sissesõidutee rajamiseks Uusküla külas Risti tn 1 (katastritunnus 66904:001:0295). Risti 1 PRKT OÜ oli haldusasjas nr 3-11-2290 muu hulgas taotlenud Rapla Vallavalitsuse kohustamist viia lõpule Risti tn 1 kinnistule sisse- ja väljasõidu ehitamiseks 29.07.2011 esitatud ehitusloa taotluse menetlus ning tulenevalt 30.11.2015 ehitusloa väljastamisest palus kaebaja esialgse kohustamisnõude asemel tuvastada vastustaja viivituse õigusvastasus. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.07.2016 osaotsusega nr 3-11-2290 Risti 1 PRKT OÜ kaebuse osaliselt ning tunnistas õigusvastaseks Rapla Vallavalitsuse tegevusetuse Risti tn 1 kinnistule sisse- ja väljasõidu ehitamiseks ehitusloa taotluse menetlemise ajavahemikel 06.11.2012–19.11.2012 ja 15.10.2015–30.11.2015. Risti 1 PRKT OÜ ja Rapla vald esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6(12)
3-13-385
13.Rapla valla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 02.09.2015 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. 1) Kolmandale isikule antud kasutusluba ei riku kaebaja õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt, et talle tagataks faktiline juurdepääs Risti tn 1 kinnistule. Kinnistule juurdepääsu loomine või äravõtmine ei ole kasutusloa ega detailplaneeringu funktsiooniks. 2) Põhjakeskuse detailplaneeringuga ei soovitud muuta Koguduse detailplaneeringu lahendust Risti tn 1 juurdepääsu osas. See nähtub Rapla Vallavalitsuse 02.08.2011 kirja p-st 2, milles selgitatakse, et „detailplaneeringu mitmeti mõistetavuse vältimiseks kanname põhijoonisele Risti tn 1 juurdepääsud vastavalt kehtivale Koguduse detailplaneeringule“. Juurdepääsu asukoht jäeti detailplaneeringus samaks. Mõlema planeeringu kohaselt on Risti tn 1 kinnistule juurdepääs kavandatud läbi eraomandis oleva Risti tn L1 kinnistu (omanikud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus ja Y OÜ). Risti tn 1 kinnistult puudub faktiline juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kaebaja peab juurdepääsu rajamiseks ootama ära tee üleandmise vastustajale või saama maaomaniku nõusoleku, et vahepealset ala kasutada. 3) PlanS § 4 lg 3 ega § 9 (samuti kehtiva planeerimisseaduse § 126) ei sätestanud avalikõiguslikku kohustust, mille alusel saab kaebaja nõuda, et vastustaja tagaks talle juurdepääsu Risti tn 1 kinnistule. 4) Halduskohus on vääralt leidnud, et Põhjakeskuse detailplaneeringuga pandi kolmandale isikule kohustus välja ehitada lisaks tänavatele ka kõik detailplaneeringukohased juurdepääsuteed. Detailplaneeringu seletuskirjast ei saanud kolmandale isikule tulla kohustust välja ehitada kaebaja kinnistut teenindavad juurdepääsud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas asjas nr 3-12-382, et planeeringu resolutiivosasse saavad kuuluda need küsimused, mis on kas planeeringu kehtestamisel selgelt määratletud planeeringu resolutiivosana või mis kuuluvad planeeringu resolutiivossa planeerimisseaduse kohaselt. PlanS § 2 lg-st 2 ei saa teha järeldust, et kogu detailplaneeringu seletuskirja tekst on planeeringu elluviimisel siduv. Planeeringus on teede ja juurdepääsude rajamise kohustus seotud planeeringuga ehitusõigust andvate kruntidega, st kolmas isik pidi välja ehitama planeeringu kohaselt tema ehituskrunti teenindavad juurdepääsuteed (detailplaneeringu seletuskirja p 2.14). 5) Kohtupraktikas on selgitatud, et detailplaneering ei asenda kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole servituuti seadmata võimalik kinnisasja koormamine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2006 otsus asjas nr 3-2-1-5-06; Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.2013 otsus asjas nr 3-3-1-78-12, p-d 11–12; Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2009 otsus asjas nr 3-07-1218, p 18). Mahasõidu märkimine planeeringus ei ole kinnisasja kitsendus, mille nõudmist saaks kaebaja vastustajalt või kolmandalt isikult nõuda. Seda kinnitab PlanS § 9 lg 2 p 13. Seetõttu on ekslik halduskohtu seisukoht, et kuni tänavate valmimiseni oli kolmandal isikul täiendav kohustus tagada juurdepääs Risti tn 1 kinnistu omanikule ka enne tee väljaehitamist ja üleandmist vastustajale. 6) Kohustust Risti tn 1 kinnistule juurdepääsutee rajada ei tulene ka vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingutest, sh 20.03.2011 detailplaneeringu infrastruktuuri rahastamise lepingust. 20.03.2011 lepingu eesmärk oli tagada planeeringus ettenähtud taristu väljaehitamine lepingu lisas märgitud mahus avalikke huve arvestades. 18.06.2012 koostöölepingu kohaselt ehitab arendaja välja Rapla Põhjakeskuse rajamiseks vajalikud taristud, sh Risti tänavalõigu. Lepingu kohaselt ei ole põhjendatud Risti põik tänava kohene väljaehitamine. Lepingutes ei ole mainitud, et välja tuleb ehitada ka juurdepääsuteed Risti tn 1 kinnistule. 7(12)
3-13-385 7) Kohus on samastanud detailplaneeringu seletuskirja ja EhS § 13 alusel sõlmitud infrastruktuuri väljaehitamise halduslepingu reguleerimiseseme. Detailplaneeringu seletuskirjast ei saa vastustajale tulla kohustust nõuda konkreetse sisuga lepingu sõlmimist kolmandalt isikult. Kokkulepet ei ole võimalik sõlmida detailplaneeringu seletuskirjas. 8) Kolmas isik täitis detailplaneeringust ja lepingutest tulenevad kohustused ja ehitas välja oma tegevuseks vajaliku infrastruktuuri. Vastustajal puudus kohustus või vajadus kohustada kolmandat isikut välja ehitama kruntidevahelisi rajatisi, teadmata, kas ja millal nende kruntide ehitusõigust üldse realiseeritakse. 9) Halduskohus leidis ekslikult, et vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust. Ekslik on seisukoht, et kaebajat sai käsitada haldusmenetluses kolmanda isikuna, sest detailplaneeringuga ei antud kaebajale subjektiivselt kaitstavaid õigusi ega nähtud ette vastustaja kohustust tagada faktiline juurdepääs kinnistule. Kaebajat saab kasutusloa andmise menetluses pidada äärmisel juhul puudutatud isikuks HMS § 11 lg 2 tähenduses, kelle kaasamise üle otsustamisel on haldusorganil kaalutlusõigus. 10) Vastustaja teeb jõupingutusi Risti tn 1 juurdepääsu loomiseks. Selleks on ta sõlminud kolmanda isikuga infrastruktuuri väljaehitamise lepingud ja 22.08.2011 notariaalse kinnistute võõrandamise eellepingu, millest nähtuvalt on vastustajale tasuta võõrandamise objektiks ka Risti tänav.
14.Risti 1 PRKT OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. 1) Ekslik on vastustaja väide, et kuna detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole juurdepääsuteede väljaehitamist ette nähtud, siis selline nõue ei kehti. Detailplaneering on kohustuslik ka seletuskirjas ja joonistel toodud osades. Põhjakeskuse detailplaneering näeb ette kõikide juurdepääsude ehitamise. Selline Põhjakeskuse detailplaneeringu sõnastus on seotud kaebaja poolt esitatud vastuväidetega Põhjakeskuse detailplaneeringu menetluses, tagamaks kaebaja võimalust pääseda endale kuuluvale kinnistule. 2) Planeerimisseaduse kohaselt juhul, kui kehtestatakse uus detailplaneering juba eelnevalt kehtestatud detailplaneeringu alale, siis varem kehtestatud detailplaneering enam selle ala osas ei kehti. Seetõttu ei ole vastustaja viited Koguduse detailplaneeringule seoses juurdepääsuga kaebaja kinnistule põhjendatud. 3) Vastustaja eksitab kohut, väites, et on tegutsenud kaebajale tema kinnistule juurdepääsu tagamise nimel. Vastustajal on võimalik juurdepääsutee ise välja ehitada, kuna tal on kohustus võtta teemaad kolmandalt isikult üle. Vastustaja ja kolmanda isiku vaheline leping reguleerib juurdepääsude ja mahasõitude ehitamist kaebaja kinnistuni. Kui vastustaja soovib ise kolmanda isiku asemel teed ehitada, siis ei saa seda keelata (nt on vastustaja oluliselt vähendanud kolmanda isiku kohustuste ringi, muutes teede väljaehitamise lepinguid), kuid sellisel juhul oleks pidanud vastustaja ise vastava tee ehitama või tee ehitamise korraldama. 4) Vastustaja väide, et kaebaja menetlusse kaasamise kohustust ei ole rikutud, on ekslik. Vastustaja andis kaebajale võimaluse haldusmenetluses juurdepääsuteid puudutavas osas seisukoht esitada esimest korda 2015. a sügisel.
15.Y OÜ toetab apellatsioonkaebust. 8(12)
3-13-385
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Kolmas isik on apellatsioonimenetluse ajal ühinenud C OÜ-ga. Ühinemisjärgselt (alates 13.03.2017) kannab äriühing nime X OÜ (registrikood XXXXXXXX). Tegemist on kolmanda isiku üldõigusjärglasega, kes tuleb lubada Y OÜ asemel HKMS § 29 lg 1 alusel menetlusse.
17.Risti tn 1 kinnistule juurdepääsud on ette nähtud kehtiva Põhjakeskuse detailplaneeringuga kolmanda isiku omandil olevalt Risti tänav L1 kinnistult (planeeringus pos 8). Planeeringu seletuskirja p 2.4 kohaselt on see tee kavandatud avalikuks juurdepääsuteeks. Tee kavandati tolmuvaba kõvakattega (seletuskirja p 2.6). Detailplaneeringu seletuskirja p 2.14 näeb ette, et krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepääsuteede, haljastuse, väikevormide jms väljaehitamise kohustus on krundi valdajal ning planeeringulahenduse elluviimiseks tuleb ühes etapis välja ehitada kõik kavandatud juurdepääsuteed; pärast tänavate ja taristu väljaehitamist tuleb tänavad tasuta üle anda Rapla vallale. Detailplaneeringuga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teelt juurdepääsu nii Risti tn 1 kui ka teistele Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanikele ja enne tee väljaehitamist Pos 1 arendaja poolt ja üleandmist omavalitsusele. Detailplaneeringuga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teemaale detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude rajamist nii Risti tn 1 kui ka teiste Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanike poolt ka enne tee väljaehitamist Pos 1 arendaja poolt ja üleandmist omavalitsusele. Enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele ehitusloa saamist peab olema väljastatud neid teenindavate tänavate ja tehnovõrkude ehitusluba ning enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele (sh hooned koos parkimisplatside, kõnniteede jms) kasutusloa saamist peab olema tänavate ja tehnovõrkude kasutusluba. Taristu väljaehitamisel tuleb arvestada Koguduse planeeringus kavandatud mahtudega. Planeeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks vajaliku taristu väljaehitamise kohustus on huvitatud isikul. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isikuga vastavasisuline leping.
18.Risti tänavat ei ole teeseaduse kohases kohalike teede nimekirjas. TeeS § 4 lg 3 nõuetele see tänav seetõttu ei vasta ning tegemist ei ole avalikult kasutatava teega. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-5-06). Ainuüksi sellest, et planeeringuga ei loodud kaebajale õiguslikku alust vaidlusaluse kasutusloa alusel ehitatud erateed kasutada, ei saa aga järeldada, et kaebajal puudub kaebeõigus kasutusloa vaidlustamiseks ning kasutusluba tema õigusi ei riku.
19.Riigikohtu halduskolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-78-12 (otsuse p 11), et kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud. Seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda erinevate planeerimismenetluses osalejate huvisid, kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem. Praegusel juhul on kohalik omavalitsus pidanud ainsaks sobivaks juurdepääsuks Risti tn 1 kinnistule juurdepääsu Risti tänav L1 kinnistu kaudu. Võimaliku servituudi seadmisel tsiviilkohtumenetluses kuni tee üleandmiseni kohalikule omavalitsusele või ka pärast kasutusloa saanud tee üleandmist Rapla vallale – sellisel juhul muutub tee avalikult kasutatavaks teeks – saab kaebaja nõuda juurdepääsu loomist tema kinnisasjale just planeeringus ettenähtud viisil.
9(12)
3-13-385
20.Kaebajal on planeeringu kohaselt võimalik saavutada juurdepääs Risti tn 1 kinnistule aga ka ilma servituudi seadmiseta, arvestades, et kõik juurdepääsuteed tuleb detailplaneeringu kohaselt välja ehitada ühes etapis ning pärast teede ja taristu väljaehitamist anda need vastustajale üle. Teede üleandmise järel saab kaebaja kasutada kohaliku omavalitsuse omandis olevat avalikult kasutatavat teed enda kinnistule juurdepääsuks ka ilma servituudi seadmiseta. PlanS § 2 lg 4 p 3 nägi ette võimaluse panna planeeringuga paika ka selle elluviimise tegevuskava. Seega andis detailplaneeringuga ettenähtud lahendus, isegi kui mitte arvestada seda planeeringu tingimust, mis nägi ette teemaa kruntide omaniku kohustuse lubada teelt juurdepääsu nii Risti tn 1 kui ka teistele Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanikele ja enne tee väljaehitamist Pos 1 arendaja poolt ja üleandmist omavalitsusele – tulenevalt sellest, et see tingimus on HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt tühine, sest servituudi seadmise pädevust ei ole kohalikul omavalitsusel, vaid üksnes kohtul –, võimaluse kaebajale juurdepääsu saamiseks tulevikus ilma, et kaebajal oleks olnud vajalik taotleda täiendavate haldusaktide andmist ja toimingute tegemist või pöörduda juurdepääsu saamiseks pärast teede väljaehitamist tsiviilasja lahendavasse kohtusse. Kaebeõiguse seisukohalt ei oma tähtsust ka see, et detailplaneeringu realiseerimine ei ole kohustuslik ning kolmas isik võis jätta detailplaneeringu ka realiseerimata, mis oleks tähendanud, et kaebajal ei ole võimalik Risti tänav L1 kaudu oma kinnistule pääseda, kui ei ole seatud juurdepääsuservituuti, arvestades, et planeeringulahendust välja ehitamata ei toimuks ka tee üleandmist kohalikule omavalitsusele. Praegusel juhul on planeeringulahendust asutud realiseerima ning teed välja ehitama.
21.Tee kasutusluba peab detailplaneeringu kohaselt eelnema ehituloa alusel kruntidele ehitatud ehitistele antavatele kasutuslubadele. Teede ühes etapis väljaehitamise nõudest järeldub, et ka ehitusloa andmine oli võimalik vaid planeeringuga ettenähtud juurdepääsuteele detailplaneeringuga ettenähtud kujul, st koos selle hulka kuuluvate äärekivide, kõnniteede ja mahasõiduteedega. TeeS § 1 lg 2 kohaselt kuuluvad tee koosseisu muu hulgas teemaal asuvad sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee, teepeenar, haljasala, liikluskorraldusvahend ning teemärgistus- ja teevalgustusrajatis. Risti tn 1 kinnistule juurdepääsuteed olid ette nähtud teemaale (Risti tn L1 kinnistule). Kolmandale isikule väljastatud ehitusluba ei näinud ette tee tervikuna väljaehitamist, sest tee-ehitusprojektis ei ole kõiki neid planeeringus näidatud ulatuses, sh Risti tn 1 kinnistule juurdepääsuteed, kavandatud.
22.Halduskohus selgitas õigesti, et kui tee ehitamiseks antud ehitusluba oli õigusvastane, oli õigusvastane ka kasutusluba. Vastustajal tuli kasutusloa väljastamisest EhS § 34 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel keelduda. Tähtsust ei oma seetõttu, et vastustaja on kolmandalt isikult nõudnud pärast kasutusloa andmist 10.07.2014 kirjaga vaegtööde tegemist, et viia tee vastavusse ehitusloa ja tee-ehitusprojektiga.
23.EhS § 33 lg 5 lubab kasutusloa väljastada ka ehitise osale. Sellisel juhul tuleks kasutusloas märkida, et kasutusluba on antud ehitise (praegusel juhul tee) osale. Vaidlustatud kasutusloas sellist märget ei ole. Kuigi kasutusluba on antud ehitise osale, on selleks osaks kasutusloast nähtuvalt mitte Risti tänava sõidutee osa ilma maha- ja pealesõitudeta, vaid Risti tn pikkusega 238 m.
24.Asja lahendamise ei oma tähtsust, et 18.06.2012 koostööleping vastustaja ja kolmanda isiku vahel nägi ette kolmanda isiku kohustuse välja ehitada üksnes Risti tänavalõigu olemasoleva ja rekonstrueeritava tänavalõigu lõpust kuni Risti tänavani vastavalt põhiprojektile „Rapla linn, Tallinna mnt 4 kaubanduskeskust teenindava teedevõrgu projekt“ (Töö nr 02/12, insener Raivo Sauks). Kasutusluba saaks pidada õiguspäraseks vaid juhul, kui valminud tee vastaks detailplaneeringule. Seega oli kolmandal isikul võimalik detailplaneeringu edasiseks 10(12)
3-13-385 realiseerimiseks, sh pos 1 paikneva ärihoone kasutusloa saamiseks välja ehitada vaatamata lepinguga võetud väiksemale kohustusele kõik planeeringuga ettenähtud teed või leppida vastustajaga kokku ehitusprojektis ettenägemata osas teede väljaehitamine valla poolt, arvestades, et need on kavandatud avalikuks kasutamiseks. Võõras omandis olevale kinnisasjale valla poolt juurdepääsutee ehitamine on võimalik lahendada tsiviilõigusliku kokkuleppe teel. EhS § 13 sätestas, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Tegemist on teega, mis on detailplaneeringu seletuskirjas kavandatud avalikuks juurdepääsuteeks, seega avalikult kasutatavaks teeks EhS § 13 tähenduses.
25.Teede ja tänavate kasutusluba ei saa rikkuda kaebaja õigusi osas, milles see ei puuduta kaebaja kinnistule juurdepääsu Risti tn L1 kinnistult. Vaidlustatud kasutusluba hõlmab vähemalt osaliselt ka Suve tn, Kagu tn ja Retke tn ning neile ehitatud tänavavalgustust. Selles osas ei takista ka õigusvastase kasutusloa andmine kaebaja juurdepääsu Risti tn 1 kinnistule. Kasutusloa tühistamine on seetõttu põhjendatud vaid osaliselt, Risti tn osas.
26.Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustiku ning reoveepumpla kasutusloa osas märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjakeskuse detailplaneering näeb ette, et taristu väljaehitamisel tuleb arvestada Koguduse planeeringus kavandatud mahtudega. Planeeringust ei nähtu, et veeja kanalisatsioonitorustik võiks planeeringualal paikneda paralleelselt nii pos 1 paikneva ärihoone kui Risti tn 1 kinnistu teenindamiseks. Planeeringu joonistelt saab järeldada vastupidist, et ühendused ühtsesse torustikku tehakse kinnistute juures. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et vee- ja kanalisatsioonitorustik on välja ehitatud nii, et selle kaudu ei ole võimalik tagada piisavat võimsust Risti tn 1 varustamiseks. Asjakohaste tõendite esitamise kohustus on kasutusloa õigusvastasust väitval kaebajal. Vastuses kaebusele selgitas vastustaja, et võimalik on paralleelse torustiku väljaehitamine. See seisukoht on küll ekslik, ent ei kinnita, et olemasolev kasutusloa alusel kasutatav torustik on ebapiisav. Torustiku puhul ei ole detailplaneeringuga pandud selle väljaehitamise kohustust samas, ühtses etapis. Võimalik on Risti tn 1 kinnistuni viivate ühenduste väljaehitamine ka hiljem. Y OÜ ja EELK Maarja-Magdaleena Koguduse 30.09.2015 kirjast nähtub, et Risti tn 1 reovee juhtimine kasutusloa alusel valminud reoveepumplasse ei ole võimalik, sest selle võimsus on juba praegugi piisavalt koormatud. Sellest seisukohast saab järeldada, et reoveepumpla väljaehitamisel ei ole järgitud detailplaneeringu nõuet projekteerida see rajatis nii, et arvestatakse ka Koguduse planeeringus kavandatud mahtudega. Kasutusluba on selles osas õigusvastane.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja uue otsusega rahuldada kaebuse tuvastamisnõue mitte tervikuna, vaid osaliselt, Risti tänavat koos selle juurde kuuluva tänavavalgustusega ja reoveepumplat puudutavas osas. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
28.HKMS § 109 lg 4 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebus rahuldatakse hinnanguliselt 25% ulatuses, sest see jääb rahuldamata Suve tn, Kagu tn, Retke tn ja neil paikneva tänavavalgustuse ning 11(12)
3-13-385 survekanalisatsiooni ja tarbevee torustiku kasutusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Samuti jääb rahuldamata kaebaja põhinõue kasutusloa tühistamiseks. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2431,62 eurot. Seda summat tuleb vähendada ja mõista välja 25%, s.o 697,91 eurot. Halduskohus jättis õigesti vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kohaliku omavalitsuse esindajakulude väljamõistmine on üldjuhul võimalik ainult siis, kui kohtuasi pole seotud haldusorgani põhitegevusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2014 otsus asjas nr 3-31-64-13, p 50). Kasutuslubade andmine kuulub vastustaja põhiülesannete hulka. Puuduvad erandlikud alused vastustaja makstud esindajatasu väljamõistmiseks kaebajalt. Ka vastustaja apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ning kaebaja kanda jätta vaid 75% apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (11,25 eurot). Apellatsioonimenetluses tõendas kaebaja esindajatasu maksmist summas 1026 eurot. Esindajatasust tuleb 256,50 eurot jätta vastustaja kanda ja ülejäänu kaebaja kanda. Vastustajalt tuleb seetõttu kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu kahe kohtuastme peale kokku summas 954,41 eurot. Kolmas isik ei ole menetluskulude kandmist väitnud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.