Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. august 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-13-385
Haldusasi
Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusloa nr 3792 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja ‒ Risti 1 PRKT OÜ, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja ‒ Rapla vald, volitatud esindajad v.adv Mikk Lõhmus, Kaire Sädemets ja Elmar Purge Kolmas isik ‒ X OÜ (Y OÜ õigusjärglane), volitatud esindaja Juhan Raudam
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rapla valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
1. juuli 2019. a kohtuistungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rapla valla apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-13-385 osas, millega tunnistati Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korraldus nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusluba nr 3792 õigusvastaseks Suve, Kagu ja Retke tänavaid ning neil paiknevat tänavavalgustust, survekanalisatsiooni torustikku ja tarbevee torustikku ning reoveepumplat puudutavas osas, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus osaliselt rahuldamata.
Halduskohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 jäävad kehtima järgmises sõnastuses: „1. Jätta rahuldamata kaebuse põhinõue Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korralduse nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusloa nr 3792 tühistamiseks.
2.Rahuldada kaebuse alternatiivne nõue osaliselt ja tunnistada Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korraldus nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusluba nr 3792
3-13-385 õigusvastaseks Risti tänavat pikkusega 238 m koos seal paikneva tänavavalgustusega puudutavas osas.“
4.Mõista Rapla vallalt Risti 1 PRKT OÜ kasuks välja menetluskulud 755,44 (seitsesada viiskümmend viis eurot ja 44 senti) eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.09.2019, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rapla Vallavolikogu kehtestas 26.06.2008 otsusega nr 41 Rapla vallas Uusküla külas asuva Koguduse kinnistu, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate reformimata riigimaade ning T-15 Tallinna-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise ala detailplaneeringu (Koguduse DP), millega määrati kindlaks ala sihtotstarbed ja ehitustingimused. Juurdepääs Koguduse kinnistule oli ette nähtud Kirikumaa maaüksuse kaudu ning taristu olemasolu tagamise kohustus oli Rapla vallal. Juurdepääs planeeringu alusel moodustatud Risti tn 1 kinnistule (katastritunnus 66904:001:0194, 100 % ärimaa, hoonestusõigus seatud Risti 1 PRKT OÜ kasuks) oli ette nähtud kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt Kirikumaa maaüksuselt. Risti tn 1 kinnistu piirneb eraomandis olevate kinnistutega.
2.Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80 „Detailplaneeringu kehtestamine“ Põhjakeskuse detailplaneeringu (Põhjakeskuse DP), mille eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks muu hulgas krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
3.Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 25.08.2011 otsuse nr 80 tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2305). Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.05.2017 otsusega Risti 1 PRKT 2(10)
3-13-385 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 25.09.2017 määrusega Risti 1 PRKT OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
4.Rapla vald ja Y OÜ (Põhjakeskuse arendaja X OÜ õiguseellane) leppisid 20.03.2011 lepingus, 22.08.2011 notariaalses eellepingus ja 18.06.2012 koostöölepingus kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 13 alusel kokku, et Y OÜ tagab avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni.
5.Rapla Vallavalitsus andis 02.01.2012 korraldusega nr 2 Y OÜ-le ehitusloa (03.01.2012 väljastatud ehitusluba nr 2733) Rapla Kaubanduskeskuse (ehitusalune pindala 5241,6 m2) ning teede, platside ja haljasala (pindala 10 776 m2) püstitamiseks Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele 67001:001:0170, 66904:001:1111, 66904:001:0196, 66904:001:0195, 66904:001:0197, 66904:001:0198, 66904:001:0285, 66904:001:1112, 66904:001:1100 ja 67001:001:0040. Rapla Vallavalitsus andis 30.04.2012 korraldusega nr 199 Y OÜ-le ehitusloa (04.05.2012 väljastatud ehitusluba nr 3087) Rapla Kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenerivõrkude püstitamiseks Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele katastriüksustele 66904:001:0285, 66904:001:0202 ning 66904:001:0193. Ehitusluba ei näinud ette juurdepääsuteid Risti tn 1 krundile ega kõnniteid. Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 02.01.2012 korralduse nr 2 ja 30.04.2012 korralduse nr 199 tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-213). Kaebus jäeti jõustunud kohtulahendiga läbi vaatamata.
6.Rapla Vallavalitsus andis 10.12.2012 korraldusega nr 528 Y OÜ-le kasutusloa (12.12.2012 väljastatud kasutusluba nr 3760) Rapla linnas Tallinna mnt 4 asuva kaubanduskeskuse kasutamiseks. Kasutusluba hõlmab kaubandushoonet ehitusaluse pindalaga 5032 m2 ning rajatisi, mille moodustavad kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad kogupindalaga 10 995 m2. Risti 1 PRKT OÜ esitas 09.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korralduse nr 528 tühistamiseks (haldusasi nr 3-1343), mille Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2016 otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.06.2017 otsusega Risti 1 PRKT OÜ ja Rapla valla apellatsioonkaebused rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 06.09.2017 määrusega Risti 1 PRKT OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
7.Rapla Vallavalitsus väljastas 21.01.2013 korraldusega nr 2-1.1/17 ehitise osa kasutusloa Y OÜ-le juurdepääsuteede ja insenervõrkude kasutamiseks aadressil Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 4. Kasutusluba hõlmab Risti tn pikkusega 238 m, Suve tn pikkusega 245 m, survekanalisatsiooni torustikku pikkusega 440 m, tarbevee torustikku pikkusega 1240 m, tänavavalgustust pikkusega 691 m, reoveepumplat ehitusaluse pinnaga 4 m2 ning Kagu tn osa kuni piketini PK 0+20C ja Retke tn osa kuni piketini PK 1+80B.
8.Risti 1 PRKT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 2-1.1/17 ja selle alusel antud kasutusloa nr 3792 tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks. Juurdepääsuõigus kaebaja omandis olevale Risti 1 kinnistule on seotud vaidlusaluste teede kasutamisega. Põhjakeskuse DP näeb ette kõnniteede rajamise, kust oleks võimalik pääseda Risti tn 1 kinnistule, ent neid ei ole rajatud. Puudub juurdepääsuks vajalik mahasõit Risti tänavalt kaebaja kinnistule. Põhjakeskuse DP-s on kaebaja taotlusel fikseeritud nõue, et juurdepääsuteed tuleb ehitada ühes etapis ning enne kaubanduskeskuse kasutusloa väljastamist peab olema väljastatud teede ja tehnovõrkude kasutusluba. Kasutusloa väljastamine on vastuolus Põhjakeskuse DP-ga, sest neid nõudeid ei ole järgitud. Kaebajale ei ole antud ehitusluba enda kaubanduskeskuse ja juurdepääsutee rajamiseks, sest täidetud ei ole 3(10)
3-13-385 detailplaneeringu nõuet anda tänavad üle Rapla vallale. DP-ga on ette nähtud kasutusloa saanud tehnovõrkude kasutamine ka Risti tn 1 kinnistu teenindamiseks, kuid kasutusloa saanud tehnovõrgud ei arvesta vajadusega teenindada Risti tn 1 kinnistut. Kaebajat ei ole kaasatud kasutusloa menetlusse. Loa andmisel on jäetud välja selgitamata, millist mõju see kaebajale avaldab. Õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul märkis kaebaja põhjendatud huvina preventiivset huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust. Kuna kaebaja ei saa oma kinnistut sihipäraselt kasutada, tekib tal ka arvestatav materiaalne kahju. Kaebaja kavatseb esitada vastustajale hüvitamisnõude.
9.Rapla vald ja Y OÜ vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
10.Tallinna Halduskohus jättis 02.09.2015 otsusega Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse tühistamise nõude rahuldamata. Kohus rahuldas alternatiivse nõude ja tunnistas nimetatud korralduse ja selle alusel väljastatud kasutusloa õigusvastaseks. Kohus leidis, et Põhjakeskuse DP seletuskirja p 2.14 määrab, et teede ja tänavate valmisehitamise kohustus on kõnealust krunti valdaval huvitatud isikul, kellega tuli vastustajal sõlmida enne DP kehtestamist sellesisuline leping. Seda kohustust tuleb mõista nii, et krundi omanikul tuleb valmis ehitada ka need teed, mis teenindavad teisi kinnistuid. Huvitatud isikutena ei saa käsitada juurdepääsuteid vajavate naaberkruntide omanikke ja kaebajat. Kolmas isik võttis 10.03.2011 sõlmitud lepinguga endale kohustuse pärast planeeringu kehtestamist ja ehitusloa väljastamist ehitada omal kulul valmis planeeringule vastava taristu rajatised. See kohustus puudutab vähemalt kolmanda isiku omandis olevaid kinnistuid. Vastustaja ja kolmanda isiku vahel 18.06.2012 sõlmitud leping, mis muutis kõik varasemad lepingud ja nägi ette kolmanda isiku kohustuse ehitada valmis üksnes Põhjakeskuse rajamiseks vajalik taristu, on DP seletuskirja p-ga 2.14 vastuolus. Viimati märgitud lepingu sõlmimisse kaebajat ei kaasatud. Planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 9 lg 9 kohaselt tuleb DP koostamise kohustuse korral ehitusprojekt koostada kehtestatud DP alusel EhS-s sätestatud korras. Ehitusprojekt, mille alusel väljastati ehitusluba nr 3087, ei vastanud DP-le (seletuskirja p 2.14) ja oli seetõttu õigusvastane. Kasutusloa väljastamisest oleks tulnud kasutusloa andmise ajal kehtinud EhS § 33 lg 3 ja § 34 lg 1 p-i 8 alusel keelduda. Kaebaja oleks tulnud kaasata nii ehitusloa nr 3087 kui ka vaidlusaluse kasutusloa andmise menetlusse, sest ta oli isik, kelle õigusi haldusaktid puudutavad. See menetlusviga mõjutas asja otsustamist, sest kaebajal ei olnud võimalik oma õigusi kaitsta. Kasutusloa tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kolmas isik on teinud kulutusi kasutusloa kehtima jäämist eeldades, valminud ehitis on vajalik avalikes huvides ja ette nähtud avalikuks kasutamiseks. Kaebaja huvi kasutusloa tühistamise vastu on vähem kaalukas kui avalik ja kolmanda isiku huvi. Rahuldada tuleb tuvastamisnõue. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.Rapla vald esitas 02.10.2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamata jätmiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei riku kolmandale isikule antud kasutusluba kaebaja õigusi. Kaebaja kinnistule juurdepääsu loomine või äravõtmine ei ole kasutusloa ega DP funktsiooniks. Halduskohus on vääralt leidnud, et Põhjakeskuse DP-ga pandi kolmandale isikule kohustus ehitada lisaks tänavatele valmis ka kõik detailplaneeringukohased juurdepääsuteed. Kolmas isik pidi DP seletuskirja p-i 2.14 kohaselt valmis ehitama vaid tema enda ehituskrunti teenindavad juurdepääsuteed.
12.Risti 1 PRKT OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. 4(10)
3-13-385
13.Y OÜ toetas apellatsioonkaebust.
14.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.04.2017 otsusega Rapla valla apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse osas, millega tunnistati Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korraldus nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusluba õigusvastaseks Suve, Kagu ja Retke tänavaid ning neil paiknevat tänavavalgustust, survekanalisatsioonitorustikku ja tarbeveetorustikku puudutavas osas, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Halduskohtu otsus jäi jõusse osas, millega tunnistati Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korraldus nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusluba nr 3792 õigusvastaseks 238 m pikkust Risti tänavat puudutavas osas koos seal paikneva tänavavalgustusega ning 4 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga reoveepumplat puudutavas osas. Teede ja tänavate kasutusluba ei saa rikkuda kaebaja õigusi osas, milles see ei puuduta kaebaja kinnistule juurdepääsu Risti tänav L1 (omanikud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus ja Y OÜ) kinnistult. Vaidlustatud kasutusluba hõlmab vähemalt osaliselt ka Suve, Kagu ja Retke tänavaid ning sinna ehitatud tänavavalgustust. Selles osas ei takista ka õigusvastase kasutusloa andmine kaebaja juurdepääsu Risti tn 1 kinnistule. Seetõttu on põhjendatud tuvastada, et kasutusluba on õigusvastane ainult Risti tänavat puudutavas osas. Juurdepääsud Risti tn 1 kinnistule on ette nähtud kehtiva Põhjakeskuse DP-ga kolmanda isiku omandis olevalt Risti tänav L1 kinnistult (planeeringus pos 8). Planeeringu seletuskirja p-i 2.4 kohaselt on see tee kavandatud avalikuks juurdepääsuteeks. Ehkki planeeringuga ei loodud kaebajale õiguslikku alust vaidlusaluse kasutusloa alusel ehitatud erateed kasutada, ei saa järeldada, et kaebajal pole kaebeõigust kasutusloa vaidlustamiseks ning kasutusluba tema õigusi ei riku. Arvestades, et kõik juurdepääsuteed tuli DP kohaselt valmis ehitada ühes etapis ning pärast teede ja taristu valmisehitamist anda need vastustajale üle, saab kaebaja pärast teede üleandmist kasutada kohaliku omavalitsuse omandis olevat avalikult kasutatavat teed enda kinnistule juurdepääsuks ka ilma servituudi seadmiseta. PlanS v.r § 2 lg 4 p 3 nägi ette võimaluse panna planeeringuga paika ka selle elluviimise tegevuskava. Halduskohus selgitas õigesti, et kui tee ehitamiseks antud ehitusluba oli õigusvastane, oli õigusvastane ka kasutusluba. Vastustajal tuli kasutusloa väljastamisest EhS § 34 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel keelduda. Kasutusluba saaks pidada õiguspäraseks vaid juhul, kui valminud tee vastaks DP-le. Seega oli kolmandal isikul võimalik DP edasiseks realiseerimiseks, sh pos-l 1 paikneva ärihoone kasutusloa saamiseks valmis ehitada kõik planeeringuga ettenähtud teed, olgugi et lepingu järgi ta sellist kohustust ei võtnud. Teise võimalusena oleks kaebaja võinud vastustajaga kokku leppida, et need avalikuks kasutamiseks kavandatud teed, mille rajamist ehitusprojektis ette ei nähtud, ehitab valmis vald. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustiku ning reoveepumpla kasutusloa osas märkis ringkonnakohus järgmist. Põhjakeskuse DP näeb ette, et taristu väljaehitamisel tuleb arvestada Koguduse planeeringus kavandatud mahtudega. Planeeringust ei nähtu, et vee- ja kanalisatsioonitorustik võiks planeeringualal paikneda paralleelselt nii pos 1 paikneva ärihoone kui Risti tn 1 kinnistu teenindamiseks. Planeeringu joonistelt saab järeldada vastupidist, et ühendused ühtsesse torustikku tehakse kinnistute juures. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et vee- ja kanalisatsioonitorustik on välja ehitatud nii, et selle kaudu ei ole võimalik tagada piisavat võimsust Risti tn 1 varustamiseks. Y OÜ ja EELK MaarjaMagdaleena Koguduse 30.09.2015 kirjast nähtub, et Risti tn 1 reovee juhtimine kasutusloa alusel valminud reoveepumplasse ei ole võimalik, sest selle võimsus on juba praegugi piisavalt koormatud. Sellest seisukohast saab järeldada, et reoveepumpla väljaehitamisel ei ole järgitud detailplaneeringu nõuet projekteerida see rajatis nii, et arvestatakse ka Koguduse planeeringus kavandatud mahtudega. Kasutusluba on selles osas õigusvastane. 5(10)
3-13-385
15.Rapla vald esitas 26.05.2017 Riigikohtule kassatsioonkaebuse (täiendatud 18.12.2018) haldus- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks osas, millega kohtud rahuldasid kaebuse alternatiivse nõude osaliselt ja tunnistasid Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 21.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusloa nr 3792 õigusvastaseks 238 m pikkust Risti tänavat koos seal paikneva tänavavalgustusega ning 4 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga reoveepumplat puudutavas osas. Samuti vaidlustas vastustaja ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti vastustajalt välja menetluskulud. Kohtud eksisid, kui asusid seisukohale, et kolmandal isikul oli kohustus projekteerida ja valmis ehitada Risti 1 kinnistut teenindavad juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt. Põhjakeskuse DP seletuskirja p-s 2.14 on juurdepääsuteede all silmas peetud tänavaid ja teedevõrku planeeringualal ehk juurdepääsuteid planeeringuga ettenähtud ehitistele. Põhjendatud ei ole olukord, kus kolmas isik peaks lisaks teedele valmis ehitama ka juurdepääsud, mis ei puuduta tema planeeringulahendust. Vaidlustatud kasutusluba ei pane kaebajale mitte mingisuguseid kohustusi, ei kehtesta keelde ega määra muul viisil kaebaja subjektiivseid õigusi. Põhjakeskuse DP-ga ei ole muudetud Risti tn 1 ega seda puudutavate juurdepääsude ja tehnorajatiste ehitusõigust, mistõttu ei riku ega saagi kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda teisele isikule väljastatud kasutusluba. Põhjakeskuse kasutusloast ei sõltu juurdepääsu rajamine ega infrastruktuuri valmisehitamine kaebaja kinnistule. Põhjakeskuse DP-ga Risti tn 1 tehnovõrkude ja juurdepääsude loomiseks ettenähtud lahendused ei erine varasema Koguduse DP lahendustest. Nii Koguduse DP kui ka Põhjakeskuse DP kohaselt on kaebaja kinnistule juurdepääsude ja selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkude asukohaks eraomandis olev Risti tänav L1 kinnistu ja kaebaja peab juurdepääsu rajamiseks ootama ära tee üleandmise vastustajale või saama maaomaniku nõusoleku, et seda ala kasutada. Planeeringu seletuskirjas olev üldise sisuga lause, et ühes etapis tuleb valmis ehitada kõik juurdepääsuteed, ei ole käsitatav haldusakti resolutiivosana, mis paneks kolmandale isikule või vastustajale siduvaid kohustusi. Ekslik on halduskohtu viide, et 20.03.2011 leping nägi ette ka mahasõitude ehitamise kohustuse kaebaja kinnistule ning kolmandal isikul lasus kohustus valmis ehitada kõik tema kinnistutel asuvad taristu ehitised. Ringkonnakohus on reoveepumpla kasutusloa õigusvastaseks tunnistamisel lähtunud ainult Y OÜ ja EELK Maarja-Magdaleena Koguduse 30.09.2015 kirjast, milles eeltoodud isikud asusid seisukohale, et Risti 1 reovee juhtimine kasutusloa alusel valminud reoveepumplasse ei ole võimalik, sest see on juba praegugi piisavalt koormatud. Tegelikult on kaebajal võimalik juhtida Risti 1 kinnistu reovesi kasutusloa saanud reoveepumplasse. Eelnimetatud kinnistult lisanduv reostuskoormus ei ohusta kuidagi Y OÜ ja EELK Maarja-Magdaleena Koguduse reoveepumpla toimimist. Eelnevat kinnitavad nii olemasolevate projektide andmed kui ka hoonete ja reoveepumpla teostusjoonised. Y OÜ selgitused selle kohta, nagu tekitaks Risti 1 PKRT OÜ hoone lisamine pumpla teenindusalasse pumpla ülekoormuse ja ohustaks selle toimimist, ei vasta tõele.
16.Risti 1 PRKT OÜ palus 20.06.2017 vastukassatsioonkaebuses (täiendatud 10.07.2018, 18.12.2018) ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega kohus rahuldas Rapla valla apellatsioonkaebuse ja tühistas osaliselt Tallinna Halduskohtu 02.09.2015 otsuse. Kaebaja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kaebajale kuuluvale Risti 1 kinnistule ei ole tagatud juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt ning vastustajale ei ole üle antud teid ja tänavaid, mida Põhjakeskuse DP ette nägi. Kaebaja ei pääse endale kuuluvale maaüksusele ligi. Põhjakeskuse DP nägi sõnaselgelt ette etapilisuse nõude, määrates, mis ajal sai vastustaja väljastada kaubanduskeskuse ehitusloa ja kasutusloa ning mis ajal teede ja tehnovõrkude ehitusloa ja kasutusloa. Etapilisuse nõude üheks 6(10)
3-13-385 eesmärgiks oli tagada kaebajale juurdepääs Risti 1 kinnistule. Kuna vastustaja on rikkunud lubade väljastamise järjekorda, rikub kasutusloa väljastamine tervikuna kaebaja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, leides, et DP-s ettenähtud etapilisuse nõude rikkumine, samuti DP-s ettenähtud teede valmis ehitamata jätmine enne kasutusloa väljastamist ei riku kaebaja õigusi osas, mis ei puuduta Risti 1 kinnistule juurdepääsu. Kui realiseerimise järjekord planeeringu kõrvaltingimusena ei oma puudutatud isiku seisukohast tähendust, ei ole kaebajal kui puudutatud isikul sisuliselt võimalik oma õigusi ja huve tõhusalt kaitsta. Risti tänavalõigu ehitamisel on rikutud DP-s märgitud etapilisuse nõuet, Risti tänavalt puuduvad mahasõidud kaebaja kinnistule, ehitamata on Risti põik ja kergliiklusteed. Mahasõit on tee osa. Kui DP nõudis ühes etapis teede valmisehitamist, siis hõlmas see ka mahasõite. Kaebajale 30.11.2015 korraldusega nr 484 väljastatud ehitusluba Risti 1 kinnistu sissesõidutee rajamiseks hõlmab Põhjakeskuse DP-s märgitud mahasõite, kuid kuna Risti tänav ei ole vallale avaliku teena üle antud, vaid on ikka eraomandis, ei saa kaebaja ehitusluba realiseerida. Põhjakeskuse DP sõnaline osa on siduv.
17.X OÜ (Y OÜ õigusjärglane) oma seisukohta ei esitanud.
18.Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 05.03.2019 otsusega Rapla valla kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistades ringkonnakohtu otsuse osas, millega tunnistati Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korraldus nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusluba õigusvastaseks reoveepumplat, mille ehitusalune pind on 4 m2, puudutavas osas. Riigikohus saatis selles osas asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Risti 1 PRKT OÜ vastukassatsioonkaebus jäi rahuldamata. Riigikohtu haldusolleegium nõustus kaebajaga, et kuna Rapla Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 80 kehtestatud Põhjakeskuse DP seletuskirja (planeeringu sõnalise osa) p-i 2.14 sätted hõlmasid ka Risti 1 kinnistut puudutavate juurdepääsuteede ja tehnorajatiste ehitusõigust, tulenesid sellest kaebajale subjektiivsed õigused. Samuti nõustus Riigikohus ringkonnakohtuga, et vaidlustatud kasutusluba tuli tunnistada osaliselt õigusvastaseks. Y OÜ ja EELK Maarja-Magdaleena Koguduse 30.09.2015 kiri on käsitatav kohtumenetluses dokumentaalse tõendina (HKMS § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 272–284). Kirja kohaselt „kavandab Risti 1 PRKT OÜ kogu oma reoveekanalisatsiooni juhtimist Y OÜ poolt välja ehitatud ja tema omandis olevasse pumplasse. Isegi kui mitte pöörata tähelepanu sellele, et Risti 1 PRKT OÜ-l puudub selleks Y OÜ luba, ei oleks see ka tehniliselt võimalik, sest pumpla võimsus on juba praegugi piisavalt koormatud. Lisaks kavandab Y OÜ (vastavalt planeeringule) kaubanduskeskuse juurdeehitust ning vajab seetõttu pumplat (ja selle võimsust) ise“. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks pumpla piisava võimsuse tõendamiseks tõendeid esitanud. Vastustaja on kogu kohtumenetluses väljendanud seisukohta, et kaebaja õigusi ei rikuta ning väljastatud kasutusload on tervikuna õiguspärased. Sellises olukorras pidi ringkonnakohus tegema vastustajale ettepaneku esitada tõendid selle kohta, kas pumpla vastab DP nõuetele või mitte, või koguma tõendeid ise (HKMS § 2 lg 4, § 59 lg 3). Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega (HKMS § 230 lg 1 ja lg 5 p 2). Reoveepumplat puudutavas osas tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Tallinna Ringkonnakohus andis 13.03.2019 määrusega kaebajale ja kolmandale isikule 30-päevase tähtaja apellatsioonkaebuse osas seisukoha esitamiseks ning tegi vastustajale ettepaneku esitada kohtule tõendid selle kohta, kas pumpla vastab DP nõuetele või mitte.
7(10)
3-13-385
20.Rapla vald on 12.04.2019 kirjalikus seisukohas jätkuvalt seisukohal, et reoveepumpla vastab DP nõuetele ning on piisava võimsusega selleks, et sinna suunata Risti tn 1 kinnistu reovesi. Seda kinnitavad olemasolevate projektide andmed, samuti hoonete ja pumpla teostusjoonised, väljavõte Risti tn 1 kaubanduskeskuse eelprojektist (töö nr 03-02; oktoober 2012) ning väljavõte Rapla Kaubanduskeskuse Tallinna mnt 2b eelprojektist (küte, ventilatsioon, jahutus, veevarustus, kanalisatsioon). Y OÜ vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetrasside teostusdokumentatsiooni kohaselt on pumplasse paigutatud kaks pumpa Wilo FIT V060A kumbki tootlikkusega 4 l/s. Seega ei ohusta lisanduv reoveekoormus kuidagi pumpla toimimist. Y OÜ kirjas toodud põhjendus, et pumpla ei suuda teenindada lisanduvat hoonet, pole projektide ja selle teostuse kohaselt tõene.
21.Risti 1 PRKT OÜ palub 15.04.2019 kirjalikus seisukohas jätta halduskohtu 02.09.2015 otsus muutmata osas, millega halduskohus tunnistas Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusloa õigusvastaseks reoveepumplat, mille ehitusalune pind on 4 m2, puudutavas osas. Kaebaja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei ole esitanud reoveepumpla teostusjooniseid, mis tõendaksid reoveepumpla tegelikku võimekust. Esitatud on üksnes väljavõtted ehitusprojektidest, mis aga ei tõenda, et reoveepumpla rajatud kujul ja võimsusel suudaks vastavalt DP-s ettenähtule Risti 1 kinnistut teenindada. EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja Y OÜ 30.09.2015 kirjast selgub ühemõtteliselt, et olemasolev reoveepumpla võimsus ei võimalda kaebajal Risti 1 kinnistult sinna reovett juhtida.
22.X OÜ (Y OÜ õigusjärglane) 05.07.2019 seisukoha kohaselt puuduvad X OÜ-l mistahes kokkulepped, et kolmandad isikud võiksid kasutada kolmandale isikule kuuluvat reoveepumplat. Reservvõimekust ei ole jäetud pumplasse mitte selleks, et Risti 1 PRKT OÜ saaks selle kasutusele võtta, vaid selleks, et seda saaks kasutada X OÜ ise. Kehtiv detailplaneering, mille alusel on rajatud X OÜ-le kuuluv kaubanduskeskus „Y“, on hetkel realiseeritud üksnes osaliselt (üks keskuse tiib, mille väljaehitamist planeering võimaldab, on praegu välja ehitamata). Planeeringu täielikul realiseerimisel ja kaubanduskeskuse laienduse väljaehitamisel vajab X OÜ eelnimetatud reservvõimekust enda suurenenud vajaduste rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2017 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2019 otsuste tulemusel praeguses haldusasjas on Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korraldus nr 21.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusluba nr 3792 õiguspärane Suve, Kagu ja Retke tänavaid ning neil paiknevat tänavavalgustust, survekanalisatsiooni torustikku ja tarbevee torustikku puudutavas osas ning õigusvastane Risti tänavat pikkusega 238 m koos seal paikneva tänavavalgustusega puudutavas osas. Niisiis on praeguses menetlusetapis vaidluse all üksnes Rapla Vallavalitsuse 21. jaanuari 2013. a korralduse nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusloa nr 3792 õiguspärasus reoveepumplat (ehitusaluse pinnaga 4 m2) puudutavas osas.
24.Ringkonnakohus kogus eelviidatud küsimuses selguse saamiseks täiendavaid tõendeid, millest nähtub järgnev. Rapla valla 12.04.2019 menetlusdokumendile lisatud Risti 1 kaubanduskeskuse eelprojekti (p 9) ja Rapla Kaubanduskeskuse veevarustuse ja kanalisatsiooni eelprojekti (p 2.4.1) väljavõtete kohaselt on Risti tn 1 kaubanduskeskuse reovee heide ööpäevas ca 3,6 m3/d ning Rapla Kaubanduskeskuse olmereovee arvutuslik 8(10)
3-13-385 ööpäevane vooluhulk 6,2 m3/d. Eelnevast järeldub, et kahe kaubanduskeskuse arvutuslik reovee koormus on 9,8 m3/d ööpäevas. Rapla valla poolt 26.06.2019 ringkonnakohtule esitatud Ye vee-, kanali- ja sadeveetrasside teostusdokumetatsioonist (vt pumpla joonis, III kd tl 127) nähtub, et vaidlusalusesse reoveepumplasse on paigaldatud kaks pumpa Wilo FIT V060A kummagi tootlikkusega 4l/s. Rapla vald esitas 05.07.2019 menetlusdokumendi lisana AS Rapla Vesi juhataja TÄ 02.07.2019 kirja, mille kohaselt on AS Rapla Vesi seisukohal, et jagades kahe kaubanduskeskuse planeeritava reovee heite 10 tunni peale, kui on kaubanduskeskuste aktiivsem tegutsemisperiood, siis oleks orienteeruv vooluhulk pumplasse 1 m3/h ehk 0,3 l/s. Arvestades kahte pumpa, ühe pumba tootlikkust Q=4 l/s ja pumplasse voolava reovee keskmist vooluhulka 0,3 l/s, on igal ajal tagatud, et pump jõuab ajaühikus ära pumbata ülepumplast rohkem reovett, kui sinna juurde voolab. Kaebaja poolt 05.07.2019 ringkonnakohtule esitatud asjatundja AA arvamuse kohaselt võiks ühendada Risti 1 kinnistu kaubanduskeskuse heitveed pumplasse, eeldusel, et ööpäevased vooluhulgad on projektides määratud õigesti. Kuid olemasoleva kaubanduskeskuse laiendamisel või tekib piirang ning realiseerimata planeeringute ühendamine pumplasse pole võimalik pumpla ümberehitustöödeta.
25.Eeltoodud tõenditest järeldab ringkonnakohus, et reoveepumpla tehniline võimekus võimaldab probleemideta võtta vastu nii Ye kui ka Risti 1 kaubanduskeskuse arvestuslikud reoveed, mistõttu vastab valminud pumpla eelprojektidele ja on kooskõlas ka Põhjakeskuse ja Koguduse DP-tega (Põhjakeskuse DP p 2.9.2 kohustas arvestama Koguduse DP tehnovõrkude asukohtadega ja Koguduse DP p 8 nägi ette reoveepumpla asukoha). AA arvamuses välja toodud seisukoht pumpade Vortex-tööratta vaba ava kohta (60 mm v 80 mm) ei tingi ringkonnakohtu hinnangul kasutusloa õigusvastasust, sest arusaadav ei ole, millele asjatundja oma seisukohta esitades on tuginenud ning tõendatud ei ole, et asjatundja arvamuses väljendatu tooks kaasa kahtluse reoveepumpla töökindluses. Kolmanda isiku poolt välja toodud etteheited, mille kohaselt puudub Risti 1 PRKT OÜ-l kokkulepe kolmanda isikuga pumpla kasutamiseks ning kolmas isik vajab pumpla reservi oma kaubanduskeskuse laiendamiseks, samuti kaebaja umbmäärased etteheited Risti 3 kinnistuga seonduvalt, ei ole praeguses vaidluses asjakohased kaalutlused. See, kas ja millistel tingimustel võimaldab X OÜ Risti 1 PRKT OÜ-l oma reovee pumplasse suunata, on poolte kokkuleppe küsimus. Kokkuleppele mitte jõudmisel saab vaidluse lahendada kohus. Põhjakeskuse ja Koguduse DPd nägid üksnes ette, et mõlema DP alusel rajatav ehitis heidab oma reovee samasse pumplasse (mis ongi nõuetekohaselt realiseerunud), kuid see ei anna Risti 1 PRKT OÜ-le subjektiivset nõudeõigust kasutada pumplat tingimusteta ega väära ka kolmanda isiku praegust omandiõigust pumplale. Vaidlusalust reoveepumplat sai reaalselt ehitada otsuse p-s 24 viidatud eelprojektidest lähtuvalt, mitte hüpoteetilisi projekte ja teadmata mahtusid arvestades. Ye laienduse edasiarendamisel peab X OÜ arvestama reoveepumpla võimsuse suurendamise vajadusega, sest Põhjakeskuse DP (mis hõlmab ka Ye väljaehitamata osa, vt III kd tl 163, ja Risti 3 kinnistut, vt II kd tl 55) kohustas reoveepumpla osas arvestama Koguduse DP-ga. See tähendab, et kui väljaehitamata osa projekteerimise käigus ilmneb (tõenäoliselt), et olemasolev pumpla ei suuda projekteeritava ehitise reovett vastu võtta, tuleb uues projektis ette näha pumpla võimsuse suurendamine või pumpla ümber ehitamine.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja uue otsusega rahuldada kaebuse tuvastamisnõue mitte tervikuna, vaid osaliselt, Risti tänavat koos selle juurde kuuluva tänavavalgustusega puudutavas osas. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
27.HKMS § 109 lg 4 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud 9(10)
3-13-385 proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebus rahuldatakse hinnanguliselt 20% ulatuses, sest see jääb rahuldamata Suve tn, Kagu tn, Retke tn ja neil paikneva tänavavalgustuse, survekanalisatsiooni ja tarbevee torustiku ning reoveepumpla kasutusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Samuti jääb rahuldamata kaebaja põhinõue kasutusloa tühistamiseks. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2431,62 eurot. Seda summat tuleb vähendada ja mõista välja 20%, s.o 486,32 eurot. Halduskohus jättis õigesti vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kohaliku omavalitsuse esindajakulude väljamõistmine on üldjuhul võimalik ainult siis, kui kohtuasi pole seotud haldusorgani põhitegevusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2014 otsus asjas nr 3-31-64-13, p 50). Kasutuslubade andmine kuulub vastustaja põhiülesannete hulka. Puuduvad erandlikud alused vastustaja makstud esindajatasu väljamõistmiseks kaebajalt. Ka vastustaja apellatsioonimenetluses ja kassatsioonimenetluses esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ning kaebaja kanda jätta vaid 80% apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (12 eurot). Esimeses apellatsioonimenetluses tõendas kaebaja esindajatasu maksmist summas 1026 eurot. Kassatsioonimenetluses kaebaja esindajakulusid ei kandnud. Teises apellatsioonimenetluses tõendas kaebaja kohustust tasuda esindajakulusid 379,62 eurot. Kokku kandis kaebaja apellatsiooniastmes esindajakulusid seega 1405,62 eurot, millest 20% moodustab 281,12 eurot. Vastustajalt tuleb seetõttu kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu kõigi menetlusastmete peale kokku 755,44 eurot (486,32+281,12‒12). Kolmas isik ei ole menetluskulude kandmist väitnud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.