Maksuõigus › Maksuotsused

1(17)

Maksu määramise õiguslik alus oli KMS § 15 lg 1, § 1 lg 1 p 1, § 24 lg 1, § 3 lg 4 p 1 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 84.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

on ilmselt aktsepteerinud AS Salvete õigust OÜ-de AI Media ja Bartec Trade arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Maksu määramine on aegunud (MKS § 98), sest maksuhaldur ei ole põhjendanud maksude tahtlikku tasumata jätmist. Seega kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg. Maksuotsuse järeldused AS-ilt Petkam kütuse soetamise ja OÜ-le Grandoil müümise ning hinna kujunemise kohta on ebaõiged. Petkami kontsern oli huvitatud kasumi teenimisest ja kontserni seisukohast oli teisejärguline, kuidas kasumlik tehing jaguneb kontsernisiseselt. Kontsern kasumit ka teenis, sest kontsernist välja müüdi kütus kasumlikult. Kontrollakti kohaselt teostasid AS Petkam ja kaebaja tehinguid eesmärgiga liigutada rahavood tütarettevõttest emaettevõttesse. Kui oletada selle väite õigsust, siis see ongi AS Petkam ja kaebaja vahelise hinnakujunduse põhjuseks ja puudub vajadus arutleda, miks kaebaja ei ostnud kütust mujalt. Seetõttu on asjakohatu samal ajal väita, et AS Petkam ja kaebaja vaheline hinnakujundus tõendab maksupettuse ahelasse kuulumist. AS Petkam ja kaebaja vaheline müügihind ei tõenda kaebaja osalust maksupettuses. Kaebaja suutis oma äriliste oskuste tõttu müüa diislikütust turuhinna ülemises ladvikus ja selle tõttu sai AS Petkam soetada diislikütust soodsalt, müüa see kaebajale veidi kallimalt, kes omakorda müüs selle veelgi kallimalt edasi. Mis puudutab müügihinda OÜ-le Grandoil, siis see oli kütuseturul konkurentsivõimeline. Seda kinnitavad audiitorbüroo Grand Thornton 30.08.2016 ja 12.12.2016 hinnangud ning AS-ilt Saurix Petroleum saadud müügihindade andmed, aga ka maksumenetluses kogutud tõendid, nt Neste Eesti AS vastused maksuhalduri päringutele, millest maksuotsuse tarbeks on välja nopitud vaid üks maksuhaldurile sobiv lause. Lisaks on Orlen Eesti OÜ maksuhaldurile 31.01.2013 selgitanud, et sellist mõistet nagu „kehtiv kütusehind“ ei ole olemas ja kütuse hind saab olla üksnes konkreetse tehingu kohta, arvestades selle tehingu tingimusi. Kaebaja rõhutab veel, et tehingute ahelas AS Petkam => kaebaja => OÜ Grandoil ei viidud tehinguhinda alla, vaid iga tehing oli kasumlik. Kui järgnevas tehinguahelas oli küsitavusi, siis see ei puuduta kaebajat. Arvestada tuleb sedagi, et turutehingud ei toimu kitsas hinnakoridoris, vaid ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal võib tanklates müüdava kütuse hind ühel päeval erineda kuni 5%. Hulgija jaehinnad erinevad diislikütuse puhul omakorda kuni 10%. Kuniks hulgihind, millega tehing toimus, on keskmisest jaehinnast madalam, vastab hulgimüügi tehing turutingimustele. MTA poolt kontrollaktile lisatud Neste jaehinnad on ühed Eesti turu madalaimad ega kajasta Eesti keskmisi jaehindu, vaid jaemüügituru madalaimat osa. Ka kontrollakti lisa 8 kinnitab, et suurimate hulgimüüjate Neste ja Orleni hinnad erinevad igapäevaselt Orleni kasuks. Sellises olukorras võib küsida, et miks keegi ostab üldse kütust hulgi Nestest, kui Orleni hulgihind on soodsam, ja kas Neste kliendid osalevad maksupettuses? MTA pole ka kontrollinud, millise hinnaga oleks olnud OÜ-l Grandoil võimalik soetada kütust teistelt äriühingutelt, arvestades mh kaebaja pakutud maksetingimusi (ühepäevane maksetähtaeg, mis kujutab müüjale olulist riski). OÜ Grandoil juhatuse liige Igor Prins väitis 10.11.2011 seletuses, et OÜ Grandoil ei tegutsenud 2011. a jaanuarist oktoobrini kütusega põhjusel, et kütuse hind ei sobinud ja ei suudetud kütuseturul konkureerida. See viitab asjaolule, et OÜ-l Grandoil ei õnnestunud kütust kolmandatelt isikutelt soodsamalt soetada kui kaebaja seda talle müüs. Kaebaja tegi samal perioodil sarnase hinnaga tehinguid ka Mareenos Grupp OÜ-ga ja neid ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Kaebajapoolne müügihind sisaldas nn riskipreemiat. Seega ei ole hinnaga seonduvad etteheited asjakohased. Maksuhaldur omistas kütuse aktsiisilattu jäämisele ja kiirele omanikuvahetusele ebaõige tähenduse. Tarbimisse lubatud kütusega aktsiisilao siseste tehingute tegemine 0%-ga oli tehingute toimumise ajal lubatud. Maksuhalduri seisukoht, et kütuse, millelt aktsiis on makstud, jätmine aktsiisilattu ei ole tavapärane, pole kontrollitav ja tuleb jätta kõrvale. OÜ Petroil PVTK juhatuse liige A. Vjunov selgitas 24.03.2015, et äriühingul puudub kommertsladu, samuti äriühingu juhtimisega seonduvat. Maksuhaldur ei ole nende seisukohtadega arvestanud.

3(17)

Paljasõnaline on MTA arvamus, et ühel päeval aktsiisilaos kauba omaniku vahetumine on majanduslikult tavapäratu ning võimalik vaid planeeritud ja kooskõlastatud tegevuse korral. Pigem on tavapärane kütuse kiire edasimüük, sest hoiustamisega kaasneb kulu. Kontrollitav pole väide, et aktsiisilaos toimunud kütusetehingud olid kaebajaga seotud isikute kontrolli all. Paljasõnaline on ka MTA väide, mille kohaselt oli kaebajale teada, et kütuse tegelikuks ostjaks on AS Salvete. Kütuse soetamine siis, kui on teada, kellele see edasi müüakse, on tavapärane äripraktika, kuid sellest ei saa järeldada teadmist kogu järgnevast tehingute ahelast. Kaebaja ei ole finantseerinud OÜ Grandoil kütusekäitleja käibemaksutagatise tasumist ega kaebajalt kütuse soetamist. Kaebaja tasus OÜ Elekond Company pangakontole OÜ Elekond Grupp 30.05.2011 arve alusel, mis puudutas eriotstarbelise diislikütuse müüki kaebajale. Kaebaja esitas maksumenetluses selle kohta ka OÜ Elekond Grupp 31.05.2011 kirja, milles palutakse arve tasuda OÜ Elekond Company pangakontole. D. Plotnikov kinnitas maksumenetluses 30.01.2013, et kaebaja oli OÜ-le Elekond Grupp võlgu ja ta palus võla tasuda OÜ Elekond Company pangakontole. OÜ Elekond Company pangakonto kannetes on samuti viidatud OÜ Elekond Grupp 30.05.2011 arvele. Kaebajal polnud õigust keelduda, kui arve eest paluti tasuda kolmanda isiku pangakontole. Raha kandmine OÜ Elekond Company pangakontole toimus kuus kuud varem kui OÜ Elekond Company andis laenu OÜ-le Grandoil. OÜ Elekond Company kontole laekus summasid ka teistelt äriühingutelt. OÜ Elekond Company poolt varem deposiitkontole kantud summasid kasutati lepinguliste kohustuste täitmiseks. Pangakontodelt nähtub laenude andmine ja tagastamine. Seisuga 31.09.2011 oli OÜ Elekond Company pangakontol alla 300 euro ja deposiiti oli kantud 65 000 eurot, seega on ka sisuliselt ebaõige maksuhalduri väide, et kaebajalt kütuse eest saadud raha seisis OÜ Elekond Company deposiitkontol. Asjaolu, et OÜ Elekond Company pangakontolt ei nähtu OÜ Elekond Grupp kohustuste tasumist, ei oma tähtsust, sest nende äriühingute vaheliste suhetega seonduvat ei ole tuvastatud ja selle kohustuse täitmine võis toimuda nt hiljem või varem. Kütusetehingud eritotstarbelise diislikütusega tehti MTA kontrolli all aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemis (JVIS) ja selle kaudu on MTA-le teada kütuse müüjad ja ostjad ning MTA annab tehingu tegemiseks oma nõusoleku. Kohtumenetluses esitatud täiendavad tõendid kütuse soetamise kohta OÜ-lt Elekond Grupp kinnitavad kaebaja väiteid. Kaebaja sõlmis OÜ-ga Grandoil korrektselt müügilepingu ja selle asjaolud ei viita maksupettusele. I. Prinsi ja M. Glotovi maksumenetluses antud seletusi sisuliselt hinnates selgub, et vastuolusid tegelikkuses ei esine – lepingu kuupäev ja sellele allkirja panemine on ajalise nihkega, kuid sellele on mõistlik selgitus ja lepingu ehtsuses pole põhjust kahelda. Tehingute ahelas osalenud isikute vahelised seosed ei viita kaebaja osalemisele maksupettuses. Kaebaja ei ole OÜ-dega Grandoil, Bartec Trade või AI Media ega AS-ga Salvete seotud isikuks. Maksuotsusest ei selgu, kuidas kaebaja pidi teadma edasises tehingute ahelas väidetavalt toimunud maksupettusest ja kuidas kaebaja oli kolmandate isikutega seotud (pelgalt omavahelistest tutvustest ei piisa), seega pole kaebajale üle läinud ka tõendamiskoormus kolmandaid isikuid puudutavate väidete ümberlükkamiseks. OÜ Grandoil ja tema tehingupartnerite omavahelised tehingud ja seda iseloomustav teave ei seondu kaebajaga ega tõenda kaebaja osalemist maksupettuses. Maksuhalduri väitel viidi kaebajale järgnevates tehingu lülides kütuse hind alla ning AS Salvete kontrollis ja finantseeris OÜ Grandoil tegevust, kuid kaebaja ei saanud seda teada ega mõjutada. Kaebajal puudus võimalus tuvastada, kas edasiste tehingute ahelas osalevad isikud olid nn variettevõtted, nagu maksuhaldur väidab. Hoolsusnõuete rikkumist ei ole kaebajale ette heidetud ja kaebaja on kõiki tavapäraseid hoolsusnõudeid ka järginud. Maksuotsusega määratud summat arvestades oleks MTA kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-ga 6 pidanud alustama kaebaja suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 3891 tunnustel. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine rikub 4(17)

kaebaja õigusi maksumenetluses, sest kriminaalmenetluses oleks tuvastatud tõde, kuid maksumenetluses võib maksuhaldur piirduda põhjendatud kahtlusega. Kriminaalmenetluse alustamise korral oleks kaebajal õigus tutvuda ka kolmandaid isikuid puudutavate tõenditega ja selle kaudu ennast maksumenetluses paremini kaitsta.

5(17)

tuginenud kogutud tõenditele nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kuigi maksu määramiseks piisab sellest, et kaup ei ole aktsiisilao siseselt müüdud OÜ-le Grandoil, on MTA analüüsinud tehingute ahelat laiemalt ja leidnud MKS §-le 84 tuginedes, et kaebaja sai tehingust maksueelise, moonutades tehingu õiguslikku vormi (müük aktsiisilao siseselt), teades samal ajal, et kütus on mõeldud AS-ile Salvete aktsiisilaost väljaspool. Kaebaja ei saa ennast õigustada sellega, et kui ka kuritarvitus tehingute ahelas toimus, siis oleks MTA pidanud maksustama neid isikuid, kes riigile käibemaksu ei tasunud. Kaebajale määrati käibemaks põhjusel, et kütuse müük OÜ-le Grandoil ei ole tõendatud ja kaebaja teadis seda. MTA seisukohta toetab ka Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades nr C-131/13, C-163/13 ja C-164/13: Italmoda. Kaebaja väited tulenevalt MKS § 84 sõnastusest on otsitud. Vaidlusaluse pettuse puhul oli maksuõiguslikult primaarne just õiguslik vorm aktsiisilaost tehtavate tehingute näol, mitte niivõrd see, millistele tehingupartneritele oli tehing mõeldud (AS Salvete) või millise tehingu liigi kaudu kütust võõrandati. Seetõttu ei saa rääkida üksnes kütuse maksustamisest näilikku või varjatud tehingut puudutava MKS § 83 lg 4 alusel. MKS § 84 on oma olemuselt ja sisult laiem kui MKS § 83 lg 4 ning võimaldab oma mõttest tulenevalt üldist majanduslikku tõlgendamist. Pealegi ei tooks ainuüksi valele normile viitamine automaatselt kaasa maksuotsuse tühistamist. Topeltmaksustamise väited ei ole asjakohased. MTA lisab vaideotsuses selgitatule, et kaebaja ei ole näidanud, millise varem tasutud maksu topelt maksmise vältimiseks tuleks maksuotsus tühistada. MTA ei ole nõudnud ega nõua ka tulevikus käibemaksu topelt, sest käibemaks on riigile laekumata jäänud. Nagu MTA selgitas ei ole müüja ja ostja käibemaksukohustused KMS kohaselt üksteisest sõltuvuses. Ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused tulenevad KMS § 29 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 ning müüjal käibe tekkimisel KMS § 1 lg 1 p-st 1 ja §-dest 4 ja 15 või kui arve või müügidokument ei ole nõuetekohane, siis KMS § 38 lg 1 alusel. Teiseks ei saa kaebaja tugineda käibemaksu neutraalsusele põhjusel, et MTA on põhjendanud kahtlust kaebaja teadlikust osalemisest maksupettuses. Samal põhjusel tuleb tähelepanuta jätta ka kaebaja väide, et pärast OÜ-le Grandoil müügi vormistamist viidi hind tehingute ahelas alla ja AS Salvete sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei pruugi vastata kaebaja kohustusele tasuda käibemaks, st AS Salvete saab käibemaksu vähem maha arvata kui kaebaja peab riigile käibemaksu tasuma. Osalemine maksupettuses ei saanud olla kaebaja ettevõtluse käigus kauba võõrandamine ja samuti ei saa kaebaja maksupettusega seotud olla vaid selles osas, milles tehingute ahelas hinna allaviimise tõttu küsis AS Salvete sisendkäibemaksu tagasi erinevalt võrreldes sellega, kui palju OÜ-le Grandoil müügitehingust raha saadi. Pettuses osalemine ei ole sõltuvuses tehingu kasumist või kahjumist, vaid sellest, kas isik pettusest teadis või pidi teadma. Tahtlust on maksuotsuses piisavalt põhjendatud ja maksu määramine ei ole seega aegunud. Riigikohtu seisukohtade järgi saab valedeklaratsiooni esitamine olla üksnes tahtlik (3-3-1-3209, p 12). Tehingu hinna ja maksuotsuses selle kohta tehtud järeldustega seonduvalt lisab maksuhaldur järgmist. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud audiitorbüroo arvamus ei ole usaldusväärne ja tuleb jätta arvestamata, sest arvamuse sõnastus on ebamäärane ja arvamus ei ole seostatud käesoleva vaidlusega (käesolevas asjas puudub vaidlus siirdehindade regulatsiooni rakendumise üle). Maksuotsuse faktiline alus ei ole seotud sellega, et ostu- ja müügitehingud olid tehtud turuhinnast kõrgema hinnaga, nagu kaebaja paistab arvavat. Tulumaksu ei ole kaebajale määratud ja tehingu väärtuse määramisel ei ole tulumaksuseadusest (TuMS) tulenevalt siirdehindade regulatsiooni samuti kohaldatud. Müügikäibemaksu ja aktsiisilao tehingute puhul tuleb hinnata, kas tehingute hinna kujunemine võimaldab järeldada, et tehingud toimusid MTA-le esitatud dokumentide kohaselt, või on hinna kujunemine majanduslikult ebamõistlik. Selle hindamiseks ei ole vaja kohaldada siirdehindasid puudutavaid sätteid. Kui

6(17)

maksuotsuse järeldus tehingute turuväärtuse kohta peaks osutuma liialt julgeks, sest siirdehinna regulatsioonist ei ole tõepoolest lähtutud, ei muutu need väited siiski käibemaksu kontekstis väärtusetuks, sest ka hinnaläbirääkimiste toimumine, tehingupoolte teadmine hinnast, hinna võrdlus konkreetse isiku majandustegevuse lõikes ja eelneva dokumentaalne fikseeritus omab tehingutest pildi saamiseks käibemaksuõiguslikku tähendust. Soodsa maksuõigusliku järelmi (0% käibemaksumääraga tehing) saavutamiseks peab maksukohustuslane korraldama oma ettevõtluse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleks kontrollitavad (MKS § 56 lg 2 ja § 57 lg 3; Riigikohtu otsused nr 3-3-1-57-13, 3-3-1-27-15, 3-3-1-15-13 ja 3-3-1-65-14). Tõendamiskoormus on eriti oluline olukorras, kus küsimuse all on ebaharilikud, põhjendatud kahtlust tekitavad või suure maksustamisväärtusega tehingud (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-4903). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid OÜ-le Grandoil müüdud kütuse hinna kujunemise kohta, mistõttu on paljasõnalised kaebaja väited, et hind kujunes turuskaalal teiste tehingute võrdluses kõrgemaks tulenevalt riskipreemiast ja kontserni kui terviku hinnastrateegiast. Puuduvad andmed, et OÜ-ga Grandoil oleks sellises hinnas kokku lepitud, samuti riskipreemia suuruse ja tehingute prognoositava kasumlikkuse kohta kaebajale või kontsernile tervikuna, arvestades seejuures kasumi jaotamisest tulenevaid võimalikke maksuõiguslikke tagajärgi. Asjas kogutud tõendid kinnitavad jätkuvalt, et riskipreemiat ei rakendatud; tavapäraselt rakendati klientidele suuremat juurdehindlust, kusjuures müügihind oli soodsam ning seda vaatamata kütuse kogustele; tavapärased maksetähtajad olid pikemad (kuni 75 päeva) ja teistele klientidele müüdud kütusega tehtud tehingud olid juurdehindluse ja lõpphinna osas selgelt enam kasumile orienteeritud kui tehingud OÜ-ga Grandoil (vt kontrollakti p 1.1.2.2); hinna osas pidasid pooled vastavalt lepingule läbirääkimisi enne iga partii müüki, kuid tõendeid selle kohta maksuhaldurile ei esitatud (vt kontrollakti p 1.1.2.5 (d)). Kuigi Neste Eesti AS ja Orlen Eesti OÜ seisukohtadest saab teha järeldusi kütuse hinda mõjutavate üldiste asjaolude kohta, ei saa kõrvale jätta Neste Eesti AS vastust MTA konkreetse küsimuse kohta, millele maksuotsuses on ka tuginetud. Kütuse aktsiisilattu jätmise ja tehingute ajalise kiirusega seoses jääb maksuhaldur selle juurde, et kütuse jätmine aktsiisilattu pärast kütuse importimise aktsiisi tasumist ei ole tavapärane. Alates 01.04.2012 kehtiva KMS sõnastuse järgi on sellised tehingud võimalikud vaid ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikaubaga, kuid mitte tarbimisse lubatud kütusega. Seaduse muutmise põhjuseks oli 146 SE II seletuskirja kohaselt maksupettuste sagenemine. Ka tehingute tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt oli aktsiisilaos kütuse hoidmine aktsiisilao olemusest tulenevalt mõeldud aktsiisikohustuse edasilükkamiseks (nn ajutine aktsiisivabastus) või kvaliteedinõuetele mittevastava kütuse nõuetega vastavusse viimiseks, mitte aga 0% määraga järjestikuste tehingute tegemiseks. Kaebaja oli valdkonna regulatsioonidest hästi teadlik ja teistele tehingupartneritele müüdi kütust aktsiisilaost välja. Kuigi kütusetehinguid ei ole keelatud teha kiirusega üks omanikuvahetus tunnis, siis käesoleva asja asjaolusid arvestades oli sellise kiirusega ahel võimalik vaid tehingute ahelas osalevate isikute eelnevate kooskõlastuste kaudu. Seega on tehingute kiirus üks asjaolusid, mis tõendab MKS § 84 kohaldamise subjektiivset külge. JVIS süsteemiga seonduvalt selgitab maksuhaldur, et vaidlusalused tehingud ei olnud seal kajastatud. JVIS süsteemis ei kajastata nn tavalise diislikütusega tehinguid, vaid nt erimärgistatud diislikütuse või kergkütteõliga tehtavaid tehinguid, mille puhul võib tekkida küsimus kõrgemast aktsiisikohustusest. Käesolevas asjas oli AS Petkam aktsiisi juba tasunud ning MTA ei olnud alustanud järelevalvet aktsiisikohustuse kontrollimiseks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 791 tähenduses. Seega ei olnud maksuhalduril vaidlusaluste tehingute üle kontrolli ja selleks ei antud ka luba. Ja isegi kui see

7(17)

nii oleks, ei tähenda see maksuhalduri kontrolli omamist tehingute üle, sest maksupettused on konspireeritud. Tehingutega seotud raha liikumisega seonduvalt leiab MTA jätkuvalt, et otseste tõendite puudumisest hoolimata kinnitab raha liikumine skeemis kaebaja => OÜ Elekond Company => OÜ Grandoil, et raha oli mõeldud maksupettuse finantseerimiseks ja kaebaja oli maksupettusest teadlik. Kui ka konkreetne rahasumma pool aastat varem oli mõeldud mõne muu tehingu alusel kolmandale isikule tagastamiseks, kinnitab see, et kaebajal olid variettevõtte tunnustega OÜ-le Grandoil vastuolulise laenulepingu alusel raha kandnud äriühinguga sidemed juba pool aastat varem. Sellised sidemed ja OÜ-le Elekond Company rahaülekannete tegemine, kellele kandis raha ka riigile käibemaksukahju tekitanud ettevõtetelt vaidlusalust kütust soetanud AS Salvete ning ka AI Media OÜ, on indikaatoriks kooskõlastatud tegevusest, eriti arvestades füüsiliste isikute omavahelisi sidemeid ja raha väljavõtmist suurtes summades. OÜ-le Elekond Company on raha kandnud ka teised äriühingud, kelle suhtes on tuvastatud maksuõigusrikkumise toimepanemine (nt OÜ Mezar, kohtuasi nr 3-14-52593). Ka Riigikohtu arvates omavad isiklikud sidemed ja raha liikumise viis olulist tähendust maksupettuse kindlakstegemisel (nt 33-1-74-09). Lisaks toimusid OÜ Elekond Company pangakonto avamine, OÜ-le Grandoil tagatise määramine ja kaebaja poolt OÜ-le Elekond Company raha ülekandmine ajaliselt väga lähestikku. Kaebaja ja OÜ Grandoil vahelise 09.11.2011 lepingu kohta lisab maksuhaldur, et lepingu allkirjastamise fakti konstateerimist ei saa võrdsustada lepingu tegeliku sõlmimisega. Lepinguga seonduvad vastuolud kogumis ei saa olla juhuslikud. Hinnates vastuolusid isikute ütlustes ning lahknevust lepingu teksti ja tegelikkuse vahel on ebakõlad veel suuremad kui maksuotsuses märgitud. Isikutevaheliste seoste ja kaebaja teadmise kohta pettusest lisab maksuhaldur, et kuigi pettuse toimepanemise kohta maksuotsuses kirjeldatud viisil pole ühtki otsest tõendit, viitavad tõendid asjaga seotud isikute üksteise tundmisele ja usaldusele, mis loob tõhusama võimaluse maksupettusi toime panna. Samuti viitab see kaebaja teadmisele maksupettusest. Kolmandate isikute tegevust ei saa tõesti otseselt kaebajale ette heita, kuid seda maksuhaldur ei olegi teinud. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei tähenda puudulikku haldusmenetlust ja vastustajal ei ole andmeid, miks kaebaja suhtes süüteomenetlust ei alustatud. Kaebaja seisukoht, et haldusmenetluses tuleks põhjendatud kahtluse standardi täitmiseks tõendeid koguda kriminaalmenetlusega, on õiguslikult lubamatu (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-120-03). Lisaks on kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamine haldusmenetluses piiratud, nt jälitustegevusega saadud tõendite osas (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-9-15).

KOHTU PÕHJENDUSED

8(17)

Maksupettuse kahtlust kinnitavad maksuotsuse põhjenduste kohaselt järgmised asjaolud kogumis: 1) kütuse, millelt oli aktsiis tasutud, viimine aktsiisilattu ning sellele järgnev kiire ja mitmekordne omanike vahetus seotud isikute vahel, sh osalejate vastuolulised selgitused tehingute kohta; 2) kütuse hinna alla viimine tehingute ahelas ilma majanduslikult mõistliku eesmärgita, st kaebaja soetas kütuse AS-ilt Petkam turuhinnast kallimalt ja müüs OÜ-le Grandoil kallimalt kui teistele tehingupartneritele, kuid enne aktsiisilaost väljaviimist lasti hind alla ning OÜ-d Bartec Trade ja AI Media tegutsesid AS-ile Salvete kütust müües kahjumlikult; 3) kaebaja ja AS Salvete poolne OÜ Grandoil kütusekäitleja käibemaksutagatise ja kaebajalt kütuse soetamise finantseerimine; 4) tehingutes osalejate ja kolmandate isikute vaheline raha liikumise viis, sh suurtes summades sularaha väljavõtmine; 5) kaebaja ja OÜ Grandoil vahelise 09.11.2011 lepingu sõlmimise asjaolud ja poolte vastuolulised seletused selle kohta; 6) OÜ-d Grandoil, Bartec Trade ja AI Media olid kontrolliperioodil tegelikku majandustegevust mitteomavad variühingud.

kütuse

aktsiisilattu

jäämisele

ja

kiirele

Maksuhaldur tuvastas (vt kontrollakti p 1.1.2.1), et kaebaja soetas kogu OÜ-le Grandoil edasi müüdud kütuse AS-ilt Petkam. AS Petkam kütuse importijana tasus kütuselt impordimaksud ja deklareerimise hetkel asus kütus OÜ Petroil PVTK tollilaos. Pärast impordiprotseduure hoiustati kütust OÜ Petkam PVTK aktsiisilaos samades mahutites, kus kütus oli tollilattu saabumisel. Kaebaja müüs AS-ilt Petkam soetatud kütuse aktsiisilao siseselt edasi OÜ-le Grandoil, kes müüs selle edasi OÜ-le Bartec Trade või AI Media OÜ-le. OÜ Bartec Trade või AI Media OÜ viis kütuse aktsiisilaost välja ja kütuse soetas AS Salvete. Kõik konkreetse kütusepartiiga tehtud tehingud toimusid lühikese aja jooksul. Puudub vaidlus, et kontrolliperioodil ei olnud tarbimisse lubatud kütuse, millelt aktsiis on makstud, paigutamine aktsiisilattu keelatud ja tehingute tegemise ajal kehtinud KMS § 15 lg 3 p 12 kohaselt kohaldus kõigile aktsiisilao sisestele müügitehingutele 0% käibemaksumäär. Kaebajaga saab nõustuda ka selles, et pelgalt kütuse kiire edasimüük pole tingimata ebatavaline. Maksuhaldur on aga kontrollakti p-s 1.1.2.1 kütuse aktsiisilattu jäämise ja kiire

9(17)

omanikuvahetusega seonduvalt täiendavalt välja toonud järgmised asjaolud ja järeldused: 1) AS Petkam, OÜ Petroil PVTK ja kaebaja olid omavahel seotud isikud ja see võimaldas kooskõlastatud tegutsemist – AS Petkam oli kaebaja 100% osanik ja omas OÜ-s Petroil PVTK 75% osalust ning kõigi nimetatud äriühingute juhatuse liikmed olid kontrolliperioodil M. Glotov ja V. Kats; 2) OÜ Petroil PVTK kolmas juhatuse liige A. Vjunov selgitas (24.03.2010 seletuse lk 7, maksutoimiku lisa 0094), et kütuse hoiustamise lepinguid on äriühingutel vaja käibemaksukohustuslaseks saamiseks ja majandustegevuse registris (MTR) registreerimiseks ning sageli on need lepingud üksnes fiktsioon. OÜ Grandoil juhatuse liige I. Prins selgitas (11.01.2013 seletuse p 26 ja 31.2, maksutoimiku lisa 0097), et tema ainuke roll tehingute tegemisel oli lisada aktidele digitaalne allkiri. Koosmõjus muude asjaoludega tekitab see kahtluse, et ka OÜ Grandoil ja OÜ Petroil PVTK vaheline 07.11.2011 kütuse hoiustamise leping (maksutoimiku lisa 0096) oli fiktsioon ja koostatud kaebaja huvidest lähtuvalt; 3) M. Glotov selgitas, et kaebaja soetas kütuse AS-ilt Petkam pärast seda, kui ostjaga on hinna üle läbi räägitud (10.04.2012 seletuse p 18, maksutoimiku lisa 0098), ning et kaebaja ja AS Salvete teevad igapäevaselt koostööd ning kokkuleppeid sõlmis ta I. Prinsiga (14.09.2012 seletuse p 15.15, maksutoimiku lisa 0099); hiljem täpsustas M. Glotov, et AS-iga Salvete sõlmiti lepingud kütuse müügi kohta ja äriühingu esindajaks oli P. Pärn (01.10.2012 seisukoha p 15.15, maksutoimiku lisa 0100), kuid MTA AS-iga Salvete tehtud tehinguid kaebaja esitatud dokumentidest ei leidnud; 4) kaebaja väljastas kontrolliperioodil OÜ Petroil PVTK aktsiisilaost teistele tehingupartneritele ise kütust tarbimisse, seega oli kaebajal võimalik seda müüa ka otse AS-ile Salvete; 5) I. Prins on tunnistanud, et tema roll tehingutes piirdus kütuse üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisega e-posti teel (18.09.2012 seletuse p 12, kohtutoimiku lisa 0116) ning tal ei olnud aega OÜ Grandoil nimel müügitehinguid läbi viia (11.01.2013 seletuse p 11, kohtutoimiku lisa 0097), mistõttu I. Prins volitas OÜ Petkam Trade ja OÜ Grandoil vaheliste tehingute tegemise D. Plotnikovile, kellega seotud äriühing OÜ Elekond Company andis ühtlasi OÜ-le Grandoil intressideta laenu kütuse soetamiseks. Seega puudus I. Prinsil endal majanduslik huvi kütusetehingute vastu, samuti ülevaade kütuse müügihindadest, kuna ta ise müügiga ei tegelenud, ja tema roll OÜ Grandoil juhtimises ja tehingute läbiviimises oli formaalne; 6) OÜ Grandoil nimel tegelikult tehinguid teinud D. Plotnikov oli isiklikult tuttav kaebaja juhatuse liikme M. Glotoviga ning D. Plotnikoviga seotud teine äriühing OÜ Elekond Grupp oli kaebajaga varem tehinguid teinud; 7) OÜ Bartec Trade juhatuse liige perioodil 27.10.-28.11.2011 R. Vabrit tunnistas, et oli variisik, kelle ülesanne oli anda üksnes allkirju (14.02.2013 seletuse lk 1, maksutoimiku lisa 0121) ja järgmise juhatuse liikme M. Mamutoviga ei õnnestunud maksuhalduril kontakti saada, kuid on alust arvata, et ka viimane ei tegelenud tegelikult OÜ Bartec Trade juhtimisega. OÜ Bartec Trade jättis täitmata kohustuse esitada teavet ja dokumente OÜ-ga Grandoil toimunud tehingute kohta. Eeltoodu seab kahtluse alla OÜ Grandoil ja OÜ Bartec Trade vaheliste tehingute tegeliku toimumise; 8) AI Media OÜ juhatuse liige A. Eidel andis maksuhaldurile vastuolulisi selgitusi OÜ-lt Grandoil kütuse soetamise kohta, sh väitis esialgu, et 2011. a novembris tehinguid ei toimunud, kuid hiljem muutis seda seisukohta (vt 03.01.2012 e-kiri ja 30.09.2013 seletus, maksutoimiku lisad 0126 ja 0129); 9) AS Salvete juhatuse liige P. Pärn oli varem olnud OÜ Grandoil juhatuse liige; 10) OÜ Grandoil, kes oli kütuse omanik vaid loetud minutid-tunnid, tasus kütuse ümbervormistamise kulud nii selle soetamisel kui edasimüümisel. Lisaks on maksuhaldur ATKEAS-i asjakohastele sätetele tuginedes selgitanud aktsiisilao olemust, mis on tavapäraselt kas ajutise aktsiisivabastuse kohaldamine või kvaliteedinõuetele mittevastava kütuse nõuetega vastavusse viimine, ning kindlaks teinud, et maksuotsuses kirjeldatud juhul ei olnud kütuse aktsiisilattu jätmine kantud kummastki nimetatud eesmärgist. Seejuures on maksuhaldur vaideotsuses (p 32) täiendavalt märkinud, et OÜ-l Petroil PVTK tõepoolest puudus kommertsladu, kuid AS-il Petkam oli see olemas, kusjuures OÜ Petroil PVTK rentis AS-ilt Petkam tolli- ja aktsiisilao mahuteid. Kohus leiab, et neid asjaolusid kogumis arvestades viitab tehingute kiirus ja tehingute toimumine

10(17)

aktsiisilao siseselt käesolevas asjas tõepoolest tehingus osalenud isikute ettekavatsetud ja kooskõlastatud tegevusele ning maksuhaldur on seda õigustatult pidanud üheks maksupettusele viitavaks asjaoluks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses maksuhalduri järeldusi veenvalt ümber lükanud, sh välja toonud selliste tehingute mõistlikku majanduslikku eesmärki. Eeltoodud seisukohta ei muuda kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited ja tõendid selle kohta, et ta tegi kontrolliperioodil aktsiisilao siseseid tehinguid veel ühe äriühinguga (II kd, tl 4447). Nimetatud tõendid olid kaebaja mõjusfääris ja kaebaja oleks saanud need soovi korral esitada juba maksumenetluses hiljemalt kontrollakti peale esitatud eriarvamusega, sest kontrollaktis on selgelt öeldud, et maksuhaldur peab aktsiisilao siseseid tehinguid ebatavaliseks. Seega tuleb need tõendid jätta kõrvale põhjusel, et kaebaja jättis need maksumenetluses esitamata tahtlusest või hooletusest (MKS § 92 lg 4 ja § 102 lg 1 p 2). Ja isegi kui pidada nimetatud tõendite esitamist lubatavaks, tuleb need jätta kõrvale kui ebausaldusväärsed (HKMS § 62 lg 6), sest kaebaja ei ole tõenditel märgitud tehingute kohta mingeid täpsemaid selgitusi andnud ja kohtumenetluses ei ole nende tehingute asjaolusid, sh nende tehingute mõistliku majandusliku eesmärgi olemasolu enam võimalik ammendavalt kontrollida. Alates 01.04.2012 kehtiva KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt on 0% käibemaksumääraga maksustatavad üksnes ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikaubaga aktsiisilaos sooritatavad müügitehingud, seejuures viidati eelnõu seletuskirjas (XII koosseisu 146 SE II) muudatuse põhjusena just maksupettuste sagenemisele seoses aktsiisilao siseste tehingutega tarbimisse lubatud kütusega. Seegi kinnitab kaudselt, et maksuotsuses kirjeldatud tehingud ei olnud nende tegemise ajal küll KMS-iga vastuolus, kuid need ei olnud tavapärased.

11(17)

Kaebaja väidab, tuginedes mh audiitorbüroo Grand Thornton arvamusele (30.08.2016 memo I kd, tl 108-112 ja 12.12.2016 arvamus II kd, tl 18-39), maksuhalduri ja Neste Eesti AS vahelisele kirjavahetusele (maksutoimiku lisad 0326, 0327, 0386) ning AS Saurix Petroleum müügitehingute võrdlusele (II kd, tl 40), et OÜ-le Grandoil müüdud kütuse hinnad olid konkurentsivõimelised ja kütusetehingud ei toimu nii kitsas hinnakoridoris nagu väidab maksuhaldur. Kaebaja väitel mõjutas OÜ-le Grandoil müüdud kütuse hinda ühepäevane maksetähtaeg ja sellest tulenev riskipreemia. Kohus leiab, et kaebaja ei ole nende väidetega siiski kõrvaldanud kahtlust, et tehingute ahelas pandi kaebaja teadmisel ja osalusel toime maksupettus. Maksuhaldur tuvastas (kontrollakti p 1.1.2.2 ja lisa 7), et kaebaja rakendas OÜ-le Grandoil kütust müües madalamat juurdehindlust kui teistele klientidele, sh neile klientidele, kes ostsid korraga oluliselt väiksema koguse kui OÜ Grandoil. Samuti tuvastas maksuhaldur, et kaebaja müüs OÜle Grandoil kontrolliperioodil kütust kõrgema hinnaga kui teistele klientidele, sh oli hind odavam neile, kes ostsid kütust oluliselt vähem kui OÜ Grandoil. Selline hinnavahe kajastus muu hulgas samal kuupäeval tehtud tehingutes. Kaebaja kütusetehinguid analüüsides selgus veel, et tavapärastes kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubavates tehingutes, mille puhul kaebaja toimetas kliendile kütuse oma transpordiga, sisaldus kütuse hinnas ka veokulu, mis muudab kütuse hinna teistele klientidele võrreldes OÜ-ga Grandoil veel soodsamaks. Seega OÜ-d Grandoil puudutav tegelik hinnakujundus ei ole kooskõlas M. Glotovi selgitusega (10.04.2012 seletuse p 17, maksutoimiku lisa 0098), et suurklient saab kütust soodsamalt kui väikeklient, mis haakub ka üldise majandusliku loogikaga, et suuremat kogust ostes on kauba hind soodsam. Nagu kohus eespool märkis, on kaebaja selgitused kontserni kui terviku hinnakujundusest paljasõnalised ning seetõttu omavad maksuhalduri juurdehindlust puudutavad järeldused jätkuvalt tähendust. Maksuhaldur on maksuotsuse p-des 3.3 ja 3.4 piisava põhjalikkusega selgitanud ka seda, miks kaebaja väide, et OÜ-le Grandoil müüdud kütuse hind sisaldas nn riskipreemiat, ei ole usutav – teiste kaebaja klientidega toimunud tehingute võrdlusest selgub, et juurdehindlus oli teistele madalam, sh väikeklientidele, ning kaebaja andis praktikas ka teistele klientidele 4-45 päeva pikkuseid maksetähtaegu. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis muudaks riskipreemiat puudutavad väited usutavaks (nt tõendeid lepingueelsete läbirääkimiste ja hinna kujunemise kohta vms). Kui lisada siia asjaolu, et tehingute ahela järgmistes lülides langetati kütuse hinda selliselt, et OÜ Bartec Trade ja AI Media OÜ müüsid kütuse aktsiisilaost välja AS-ile Salvete odavamalt kui selle soetasid (mh oli AS-ile Salvete müüdud kütuse hind madalam kui hind, millega kaebaja müüs kütuse OÜ-le Grandoil), on maksuhaldur tehingute ahelat tervikuna analüüsides õigesti järeldanud, et sellised tehingud ei ole majanduslikult eesmärgipärased ning viitavad ühe asjaoluna maksupettuse toimepanemisele ja kaebaja teadlikule osalemisele selles.

12(17)

jaoks vajamineva raha sai OÜ Grandoil OÜ-lt Elekond Company intressideta laenu näol. OÜ Elekond Company omakorda sai OÜ-le Grandoil laenatud raha AS-ilt Salvete ja viimase juhatuse liige P. Pärn oli oma sõnul teadlik, et OÜ-le Elekond Company antud raha läheb OÜ-le Grandoil (17.01.2013 seletuse p 37, maksutoimiku lisa 0338). Maksuhaldur on välja toonud ka I. Prinsi, D. Plotnikovi ja P. Pärna omavahelised seosed. Seega on maksuhaldur põhjendatult järeldanud, et sisuliselt finantseeris kaebajalt kütuse soetamist osaliselt AS Salvete, keda maksuhaldur peab üksiti kaebajalt kütuse tegelikuks ostjaks. Seejärel on maksuhaldur välja toonud, et ka kaebaja juhatuse liige M. Glotov ja AS Salvete juhatuse liige P. Pärn olid omavahel lähedased tuttavad ja koostööpartnerid, sh on AS Salvete ja kaebaja teinud väidetavalt omavahel kütusetehinguid (vt P. Pärna 17.01.2013 seletuse p 2 ja 4, kohtutoimiku lisa 0338; M. Glotovi 14.09.2012 seletuse p 15 ja 19, maksutoimiku lisa 0099). Kaebaja raamatupidamisdokumentidest AS-iga Salvete tehingute tegemist kontrolliperioodil ei nähtunud ning kaebaja ei ole ka täpsustanud, millal ja milliseid kütusetehinguid AS-iga Salvete tehti. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et M. Glotov oli ammune tuttav I. Prinsi ja D. Plotnikoviga. Seoses kaebaja rolliga OÜ Grandoil kütusetehingute finantseerimisel tuvastas maksuhaldur kontrollaktis (p 1.1.2.3), et kaebaja tegi OÜ Elekond Company pangakontole 31.05.2011 kolm rahaülekannet (kokku 125 070,60 eurot) ja 01.06.2011 ühe ülekande (60 000 eurot), mida maksuhaldur seostas maksuotsuses kirjeldatud maksupettusega. Kaebaja väidab, et kandis selle raha OÜ Elekond Company kontole D. Plotnikovi korraldusel ja tegemist oli tasumisega OÜ-lt Elekond Grupp eriotstarbelise diislikütuse soetamise eest vastavalt viimase esitatud 30.05.2011 arvele (vt maksumenetluses tõendid tehingu kohta I kd, tl 159 ja kohtumenetluses täiendavalt esitatud tõendid II kd, tl 48-65). Õige on ka kaebaja väide, et OÜ-le Elekond Company raha kandmise ning kaebaja ja OÜ Grandoil vaheliste tehingute tegemise vahele jäi ca viis kuud. Kohus märgib, et kaebajale oli juba kontrollaktist teada, et maksuhaldur ei pea maksumenetluses OÜ Elekond Company pangakontole raha kandmise kohta esitatud selgitusi veenvaks. Seega oleks pidanud kaebaja, keda juba eriarvamuse esitamisel esindas maksuõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat, mõistma vajadust esitada maksuhaldurile kõik olemasolevad tõendid OÜ-le Elekond Company arvele raha kandmise kohta. Ometi viivitas kaebaja täiendavate tõendite (II kd, tl 48-65) esitamisega kohtumenetluseni, kus tõenditega seonduvate asjaolude välja selgitamine on piiratud. See tekitab kahtluse, et kaebaja sooviski vältida nende tõendite lähemat kontrollimist maksumenetluses, mis kahandab tõendite usaldusväärsust. Lisaks on maksumenetluses tuvastatud asjaolusid, mis kogumis kinnitavad kahtlust, et kaebaja kaudselt siiski osales OÜ Grandoil rahastamises. Kontrollaktist selgub, et OÜ Elekond Company arvelduskonto Swedbank AS-is avati 18.05.2011, st kuus päeva pärast OÜ-le Grandoil kütuse müüja tagatise määramise otsuse tegemist. D. Plotnikovi väitel (30.01.2013 seletuse p 21, maksutoimiku lisa 0118) oli kaebaja võlgu OÜ-le Elekond Grupp, kuid kuna tuli seaduse muudatus kütuse müügi tagatise kohta ja tal ei olnud tagatist maksta, siis otsustas ta OÜ Elekond Grupp maha müüa ja palus kaebajal tasuda võla OÜ Elekond Company arvelduskontole. Samas on maksumenetluses tuvastatud, et OÜ Elekond Company kandis seejärel tema arvele laekunud raha mitmeid kordi deposiidikontole ja tagasi. Kohus jagab maksuhalduri arvamust, et D. Plotnikovi selgitus pole usutav, sest kaebaja tasutud summast oleks OÜ Elekond Grupp saanud tasuda käibemaksu tagatise ja muid kohustusi, kuid selle asemel paigutas D. Plotnikov teise äriühingu nimel selle raha hoopis deposiidikontole, kandes seda seal edasi ja tagasi. Mis puudutab ajalist aspekti, siis on maksumenetluses tuvastatud, et OÜ Grandoil esitas MTA-le taotluse MTR-is registreerimiseks 28.04.2011, MTA määras tagatise 100 000 eurot 12.05.2011 otsusega, kuid tagatis tasuti alles 01.11.2011 ning maksuhaldurile esitatud KMD-de kohaselt ei olnud OÜ-l Grandoil 2011. a veebruarist kuni oktoobri lõpuni mingit majandustegevust. Maksuhaldur on põhjendanud, et maksupettuses osalenud OÜ-d Grandoil rahastati läbi OÜ Elekond Company, nagu kohus eespool märkis. Muu hulgas on MTA tuvastanud, et OÜ Elekond

13(17)

Company kandis OÜ-le Grandoil kontrolliperioodil samas suurusjärgus summa kui oli varem kaebajalt saanud, kusjuures see summa ei pärinenud AS-ilt Salvete (vt maksuotsuse p 3.7). OÜl Grandoil endal majandustegevuseks raha polnud. See tekitab kahtluse, et kaebaja poolt OÜ Elekond Company arvele kantud raha oli siiski mõeldud OÜ-le Grandoil edasi kandmiseks ja raha hoiustati kuni kütusetehingutega alustamiseni OÜ Elekond Company pangakontol. Seejuures tuleb arvestada, et M. Glotov ja D. Plotnikov olid omavahel tuttavad ja koostööpartnerid, mis võimaldas kooskõlastatud tegevust ka vaidlusaluste kütusetehingutega seonduvalt.

isikute tegevuse tõttu, vaid kaebaja teadliku osalemise tõttu maksupettuses, mis välistab heausksuse (vt analoogia korras Riigikohtu seisukoht otsuses nr 3-3-1-50-03, p 10). Maksuhaldur järeldab kaebaja teadmist maksupettusest tehingute asjaoludest ja selles osalenud isikute vahelistest seostest nende koostoimes (vt kontrollakti p 1.3), sest otseseid tõendeid maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu tõepoolest pole. Maksupettusest teadmist võib järeldada ka tuvastatud faktiliste asjaolude kogumist. Seetõttu on maksuhaldur põhjendatult arvestanud ka tehingute ahela teiste lülide kohta tuvastatud asjaolude ja kogutud tõenditega. Kuna maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses, ei ole maksu määramine aegunud (MKS § 98).

MKS § 84 sätestab järgmist: „Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.“ Kohus nõustub vaideotsuse p-s 26 toodud põhjendustega, et MKS § 84 on kohaldatav ka müügitehingutele ja käesolevas asjas on täidetud Riigikohtu praktikast tulenevad eeldused selle sätte kohaldamiseks (müüja maksustamisega seonduvalt vt nt Euroopa Kohtu otsust nr C-273/11: Mecsek-Gabona ja MKS § 84 kohaldamise kriteeriumite osas nt Riigikohtu otsus 3-3-1-23-09, p 14-15). Maksuhaldur on majandusliku tõlgendamise põhimõttele tuginedes tehingute ahelasse kuuluvad tehingud ümber hinnanud ja leidnud, et kaebaja ei müünud kütust aktsiisilao siseselt OÜ-le Grandoil, nagu näitasid kaebaja raamatupidamisdokumendid, vaid tegelikult müüs kaebaja kütuse ise aktsiisilaost välja AS-ile Salvete ning seetõttu tuleb neile tehingutele kohaldada KMS § 15 lg-s 1 sätestatud 20% käibemaksumäära. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, et raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehingutel puudus majanduslik sisu ja selliselt vormistatud tehingute peamine eesmärk oli maksude tasumisest kõrvale hoidumine, mille tulemusena kaebaja sai maksueelise, vabanedes käibemaksu tasumise kohustusest. Mis puudutab kaebaja tahet hoiduda maksude tasumisest kõrvale, siis kui tegelike subjektiivsete kaalutluste väljaselgitamine ei ole võimalik, saab selle üle otsustada ka faktiliste asjaolude pinnalt (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-57-08, p 13), nagu maksuhaldur ongi käesolevas asjas teinud.

veebruari kohta alles koos kontrollakti peale esitatud eriarvamusega. Seetõttu pidi maksuhaldur tehingute asjaolude selgitamiseks tõendeid koguma kolmandatelt isikutelt, kes kõik ei olnud maksuhaldurile kättesaadavad või vaidlustasid neile tehtud korraldusi. Kaebaja väidab, et kiirem maksumenetlus oleks võimaldanud koguda rohkem tõendeid, nt kõneeristused kaebaja ja OÜ Grandoil vahelise suhtlemise kohta. Kõneeristus ei oleks aga tagantjärele aidanud kindlaks teha vestlusi pidanud tegelikke isikuid ega vestluse sisu. Laiemalt võttes oli aga kaebaja ja tema lepingupartneri vahelise suhtlemise kohta tõendite säilitamine ja maksuhaldurile esitamine kaebaja enda mõjusfääris. Kaebaja väide, et maksumenetluse pikkuse tõttu jäi maksuvõlg sisse nõudmata neilt, kes jätsid käibemaksu riigile tasumata, ei oma aga asjas määravat tähtsust. Kaebaja maksukohustuse tekkimine ei ole käesolevas asjas sõltuv sellest, kas ka OÜ-lt Bartec Trade või AI Media OÜ-lt oleks saanud maksuvõla sisse nõuda või mitte, sest maksu määramise faktiliseks aluseks on etteheide teadlikust osalemisest maksupettuses, mis välistab heausksuse ja toob kaasa kohustuse tasuda müügikäibemaksu. Lisaks ei kasutanud kaebaja maksumenetluse ajal mingeid õiguskaitsevahendeid (nt kohustamiskaebuse esitamine halduskohtule), et maksumenetlust kiiremini lõpule viia.

Monika Laatsit /allkirjastatud digitaalselt/

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.