Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Tiina Pappel 06.04.2017, Tartu 3-16-1457 Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 19.05.2016. a käskkirja nr 6-4/363 tühistamiseks ja 10.06.2016 esitatud vaide menetlemisega seotud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 08.12.2016. a otsus Vjatšeslav Koguti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Vjatšeslav Koguti taotlus täiendavate tõendite väljanõudmiseks.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.12.2016. a otsus muutmata.
3.Jätta Vjatšeslav Koguti menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 08.05.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 19.05.2016. a käskkirjaga nr 6-4/363 V. Koguti suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaali ja -väljakute kasutamise keelamist. Käskkirja kohaselt T. Pastaku koostatud 19.05.2016. a õiendist nähtuvalt on V. Kogut oma käitumisega provotseerinud kaaskinnipeetavaid ning tekitab omavahelisi pingeid, mis võivad kasvada üle füüsilisteks arveteklaarimisteks, seega ohustab V. Kogut enda ja kogu vangla julgeolekut.
2.V. Kogut esitas 09.06.2016 vaide, milles ta palus tühistada Viru Vangla 19.05.2016. a käskkiri nr 6-4/363 ja taastada tema rikutud õigused. V. Kogut esitas 06.07.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et haldusakt nr 6-4/363 ei ole korrektne ning rikub PS §-st 26 ja vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi.
3.Viru Vanglas tagastas 13.07.2016. a otsusega nr 6-12/140-4 vaide, kuna selle esitaja ei ole kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi.
4.Viru Vangla tunnistas 01.08.2016. a otsusega nr 6-12/140-5 vangla 13.07.2016. a otsuse nr 6-12/140-4 kehtetuks ja otsustas lahendada vaide sisuliselt.
5.Viru Vangla jättis 03.08.2016. a vaideotsusega nr 6-12/140-6 V. Koguti vaide täies ulatuses rahuldamata.
6.Viru Vangla lõpetas 18.08.2016. a käskkirjaga nr 6-4/569 alates 18.08.2016 V. Koguti suhtes 19.05.2016. a käskkirja alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud seoses asjaolude äralangemisega.
7.V. Kogut esitas 17.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 31.07.2016, 07.08.2016, 23.08.2016, 18.10.2016 ja 30.10.2016 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus kaebuses tunnistada vanglateenistuse ametnike tegevus vaidemenetluse takistamisel õigusvastaseks ning kohustada vanglat tema vaiet uuesti läbi vaatama ja tegema selle kohta otsuse. 31.07.2016. a seisukohas palus kaebaja asendada kaebuses vaide uuesti läbivaatamise kohta esitatud taotlus 19.05.2016. a käskkirja nr 6-4/363 tühistamise nõudega. Kaebaja põhjendused: 1) Vaide puudused polnud määravad ja ei takistanud selle menetlemist. Kaebajale oleks saanud osutada abi nende kõrvaldamisel. Vaide tagastamise tõttu polnud kaebajal võimalust kohtusse pöörduda ega kaitsta oma õigusi ja vabadusi seoses käskkirjaga nr 6-4/363. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb soovis vältida sarnaste rikkumiste kordumist. Vaiet vaadati läbi peaaegu kolm kuud, kuigi seadus lubab vaiet läbi vaadata ainult ühe kuu. 2) Käskkirja pole julgeolekuriskide ja meetmete kohaldamise aluste osas põhjendatud. Puuduvad faktid ja tõendid ning seda ei ole võimalik vangla väidete õigsuse osas kontrollida. Vangla väited tema seotuse kohta käskkirja andmise põhjuseks olnud rikkumisega ei ole tõepärased. 22.08.2016 paigutati ta uuesti K-2 sektorisse, millise käitumine vangla poolt on kuritahtlik provokatsioon. Ametnikud lasid kinnipeetavate kaudu ise lahti kuulujutu ja paigutasid ta seejärel konflikti loomiseks sektorisse K-2, kuid mitte midagi ei toimunud.
8.Tartu Halduskohus jättis 08.12.2016. a otsusega V. Koguti kaebuse täies ulatuses rahuldamata; jättis kaebaja taotluse täiendavate tõendite välja nõudmiseks rahuldamata; jättis menetlusosaliste kulud hüvitamata. Otsuse põhjendused: 1) Riigikohtu seisukohtade (lahendid nr 3-3-1-88-14, 3-3-1-94-10, 3-3-1-33-10 ja 3-3-1-63-09) kohaselt ei pea julgeolekuabinõude kohaldamiseks üldse olema tõsikindlaid tõendeid ning piisav on ka see, kui julgeolekuküsimustega tegelevate vanglaametnikeni jõudnud informatsiooni alusel on tekkinud põhjendatud kahtlus niisuguse julgeolekuohu kohta, mis ei võimalda jääda tagajärge ootama. Käskkirjast nähtub selgelt, et kohaldatud on ennetavaid meetmeid, et vältida võimalust kaebaja ja teiste kinnipeetavate vaheliste konfliktide tekkimiseks ning hoida seeläbi ära võimalikke raskeid õiguserikkumisi ja ohtu nii kaebajale kui vangla üldisele julgeolekule. Kohtul pole põhjust teabe- ja uurimisosakonnale laekunud infos kahtlemiseks. Seda, et vastava ohu võimalikkust oli põhjust pidada tõepäraseks, kinnitab kaudselt kaebaja 16.06.2016. a selgitustaotlusele 13.07.2016 antud vastuses nr 6-10/17854-2 kajastatud kaebaja soov saada teada, mida teha olukorras, kus kaaskinnipeetavad on tema suhtes vaenulikult meelestatud.
2) Käskkirja kaalutluste osast nähtuv kinnitab, et otsustamise käigus teostati kaalutlusõigust ning tekkis veendumus, et valitud abinõud aitavad ära hoida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega ja välistada seeläbi konfliktide tekkimist ning on seega nii kaebaja enda kui vangla julgeoleku tagamise huvides igati vajalikud ja mõõdukad. Seejuures ei nähtu, et oleks tehtud otsustuse sisu mõjutada võinud kaalutlusvigu või ületatud kaalutluse piire. Käskkiri on antud VangS § 69 lg-s 4 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 12 lg-s 1 sätestatud otsustuspädevust järgides ning miski kohtule esitatust ei kinnita menetlusnormide või halduse üldiste põhimõtete rikkumist. 3) 03.08.2016. a vaideotsus kinnitab, et vastustaja on ilma kohtu vastava hinnanguta jõudnud menetluse käigus järeldusele, et vaide tagastamine polnud õige ja on vastava vea enne kaebuse menetlusse võtmist parandanud. Seega on kujunenud õiguslikult selge olukord ning pole tõsiselt võetavat põhjust arvata, et järgmine kord korratakse sama viga. Vaide esialgne põhjendamatu tagastamine ja vaideotsuse tegemine seaduses sätestatud tähtaega rikkudes on küll õigusvastane, kuid pole rikkunud kaebaja õigust kaebusega kohtusse pöörduda, sest kohus on kaebuse menetlusse võtnud ja ka läbi vaadanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.V. Kogut esitas 22.12.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 08.12.2016. a otsus ja rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei pidanud vajalikuks nõuda vanglalt tõendeid intsidendi kohta, mille alusel kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse kolmeks kuuks. Kuna õiend ja käskkiri koostati 19.05.2016, siis mingit sisulist kontrolli ametnikud läbi ei viinud eeldatava tegevuse suhtes. VangS § 69 lg-te 1 ja 2 alusel meetmete kohaldamise asemel oleks võinud ta viia üle teise sektsiooni. Asjas puuduvad tõendid, et kaebaja on milleski osalenud. Rikutud on uurimispõhimõtet. 2) Vaide läbivaatamise käigus rikuti seadust, kuna vaiet vaadati läbi kolm kuud. Kuna kohus leidis, et see on õigusvastane, siis oleks pidanud kaebuse rahuldamata. Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 6.
10.Viru Vangla esitas 03.02.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.12.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Teabe- ja uurimisosakonna poolt laekunud info põhjal oli alust arvata, et V. Kogut tekitab oma käitumisega osakonnas pingeid, millega seab ohtu enda ja vangla üldise julgeoleku. Üheks põhjuseks, miks kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, oli ka tema enda julgeoleku ohtu sattumise vältimine, kuna kaaskinnipeetavad olid veendumusel, et kaebaja pani toime teod, mida T. Pastaku 19.05.2016. a õiend kirjeldab. Kinnipeetava teise osakonda paigutamine ei anna kindlust, et sellega on julgeolekuoht minimaliseeritud. Täiendavaid julgeolekuabinõusid saab kohaldada ohu tekkimise ennetamiseks, preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Piisab, kui vanglateenistusel on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Tegemist ei ole soovitusliku sättega, vaid VangS § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks.
11.V. Kogut esitas 01.02.2017 ja 13.03.2017 täiendavad avaldused, milles ta märgib, et kohus tõlgendab valesti seda, et kohtul ei ole õigust sekkuda ja kontrollida vangla tegevusi vangla diskretsioonivolituste teostamisel VangS § 69 lg-tega 1 ja 2 seotud küsimustes. 19.05.2016. a käskkirja ei ole võimalik kontrollida, kuna ei ole ühtegi tõendit, mis saab kinnitada selles kirjeldatud situatsiooni olemasolu. Kuigi 19.05.2016. a käskkiri on annulleeritud 18.08.2016. a käskkirjaga, esinevad tagajärjed, mis mõjutavad kaebaja õigusi, sest see lisatakse iseloomustuse juurde, mis esitatakse kohtule. Kui eeltoodud põhjustel ei ole
võimalik annulleerida 19.05.2016. a käskkirja, siis muudab kaebaja enda nõuet ja palub tunnistada 19.05.2016. a käskkiri õigusvastaseks ja samuti sellest tulenevad tegevused tema suhtes (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja väitel esineb tal põhjendatud huvi, kuna ta soovib tulevikus esitada kahjunõude ning tema kaebus on perspektiivikas, sest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine isiku suhtes toob kaasa olulise õiguste ja vabaduste piiramise. Veel soovib kaebaja saavutada, et taolised rikkumised tema suhtes vanglas ei korduks. Kaebaja leiab, et kohus rikkus seadust, kui jättis rahuldamata tema taotluse kohtuistungi korraldamiseks (PS § 15, EIÕK art 6 lg 1). Halduskohus saab sekkuda julgeolekuosakonna ametnike tegevustesse ning kohtul on õigus kontrollida, milliste argumentide ja tõendite alusel on koostatud T. Pastaku 19.05.2016. a õiend.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus ning kaebus tervikuna jäävad rahuldamata olenemata kaebuse nõuetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaaluda apellatsiooniastmes kaebuse nõuete muutmise vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lõike 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Halduskohus ei pidanud nõudma vanglalt täiendavaid tõendeid vaidlusaluse intsidendi kohta ning selleks puudub vajadus ka ringkonnakohtus, mistõttu jääb kaebaja taotlus täiendavate tõendite väljanõudmiseks rahuldamata. Ka ei rikkunud vangla vaidlustatud käskkirja andes uurimiskohustust. VangS §-s 69 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Riigikohus on korduvalt märkinud, et ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (RKHK 06.05.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16; 13.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et kinnipeetav kavatseb näiteks edaspidi vangla vara kahjustada (RKHK 06.05.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16). Selles mõttes erineb julgeolekuabinõude kohaldamine distsiplinaarkaristuse määramisest, kuna viimasele eelneb distsiplinaarmenetluse käigus kinnipeetava süü tuvastamine konkreetse teo toimepanemises. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse samas preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks, sh ka isiku suhtes, kelle julgeolek on ohus (vt nt RKHK 20.04.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12 ning 02.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12). Halduskohus märgib õigesti, et julgeolekuabinõude kohaldamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, mille kohtulik kontroll on piiratud (otsuse p 7). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ka selles, et käesolevas haldusasjas kogutud tõendite põhjal saab järeldada, et vastustaja võis talle laekunud informatsiooni julgeolekuohu võimalikkuse kohta pidada tõepäraseks (otsuse p 8). Ka ei nähtu, et vastustaja oleks otsuse tegemisel eiranud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Seega jättis halduskohus õigesti kaebaja tühistamisnõude rahuldamata.
14.Seoses kaebaja preventiivsele huvile tugineva vaidemenetluse õigusvastasuse tuvastamise nõudega märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on halduskohtu seisukoht selles, et preventiivse huvi alusel esitatud nõude võimalikust rahuldamisest saadav kasu kaebajale on kaheldav, kuna vastustaja on ka ilma halduskohtu hinnanguta jõudnud menetluse käigus järeldusele, et vaide tagastamine polnud õige ja on vastava vea veel enne kaebuse menetlusse võtmist ise ära parandanud, tunnistades vaide tagastamise kehtetuks (tl 78) ning lahendades kaebaja vaide
sisuliselt vaideotsusega (tl 75-77). Kuna kaebaja vaide lahendamine viibis vaide tagastamise tõttu, millise vea vastustaja hiljem kõrvaldas, tunnistades oma eksimust ka vastuses halduskohtule (tl 103), puudub tõsiselt võetav põhjus arvata, et vangla kordaks järgmine kord sama viga ehk tagastaks kaebaja vaide põhjendamatult või venitaks vaide lahendamisega. Olukorras, kus vangla on oma vea parandanud, puudub kaebajal preventiivne huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Preventiivse huvi puudumisel jääb kaebus rahuldamata olenemata kohtu hinnangust vaide tagastamise õiguspärasusele. Seega on halduskohtu otsus ka nimetatud osas õiguspärane.
15.Kaebaja oli apellatsiooniastmes ringkonnakohtu 18.01.2017. a määruse (tl 157-158) alusel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.