Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 07.09.2016, Tartu 3-16-1457 Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 09.05.2016. a käskkirja nr 6-4/363 tühistamiseks ja 10.06.2016. a vaide menetlemisega seotud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 12.08.2016. a määrus Vjatšeslav Kogut määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Kogut
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.08.2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamist. Põhjustena märgiti ära samal kuupäeval koostatud õiendist nähtuv teave selle kohta, et kaebaja on oma käitumisega provotseerinud kaaskinnipeetavaid ja vajadus hoida ära pingetest tekkida võivaid kinnipeetavate vahelisi arveteklaarimisi. 09.06.2016 esitas kaebaja vaide, milles palus eelnimetatud käskkiri tühistada. 13.07.2016. a otsusega nr 6-12/140-4 tagastati vaie põhjusega, et selle esitaja pole kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi.
kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus, et kohus tunnistaks vanglateenistuse ametnike tegevuse vaidemenetluse takistamisel õigusvastaseks ning
kohustaks vanglat tema vaiet uuesti läbi vaatama ja tegema selle kohta otsuse. Oma huvi põhjuse väitis ta seisnevat soovis vältida sarnaste rikkumiste kordumist.
esitas kaebaja halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja väitis 19.05.2016. a käskkirjale nr 6-4/363 osundades, et pole mingit rikkumist toime pannud ning vajab abi, kuna vanglaametnike tegevuse eest võitlevad kogenud juristid. Oma eesmärgi väitis ta seisnevat soovis kaitsta oma õigusi ja vabadusi, hoida ära sarnased juhtumid ning nõuda sisse kahju vangla tegevuse eest.
uuesti läbivaatamise kohta esitatud taotlus 19.05.2016. a käskkirja nr 6-4/363 tühistamise nõudega.
rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Antud asjas on kaebaja juba vormistanud iseseisvalt kohtueelse kahjunõude ja kaebuse, milles on olemas nii asjaolude kirjeldus kui piisava selgusega väljendatud taotlused. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et kohus saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalaste teadmiste erinevusest halduskohtu ees võrdses seisus. Neil põhjustel pole võimalik ega vajalik kaebajale õigusabi eest tasumiseks menetlusabi anda ning kaebaja vastav taotlus jääb seetõttu RÕS § 7 lg 1 p-st 1 lähtuvalt rahuldamata
määrusele. Kujunenud olukorra, Viru Vangla surve ja juriidilise hariduse puudumise tõttu leiab kaebaja, et talle riigi õigusabi mittevõimaldamine on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 13 ja Inimõiguste konventsiooni §-ga 13. Kaebaja palub taotluse asjaolud uuesti läbi vaadata ja määrata kaebajale riigi õigusabi.
pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (Riigikohtu üldkogu 16.08.2008. a otsus nr 3-1-1-88-07, p 41). Selle õigusega võib olla
hõlmatud ka isiku õigus saada riigi kulul õigusabi, kui isiku juurdepääs õigusemõistmisele on piiratud sellega, et tal ei ole endal võimalik õigusabi eest tasuda. See aga ei tähenda, et õigus riigi kulul õigusabi saada on piiramatu. RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tuleneb imperatiivne keeld anda riigi õigusabi isikule, kes on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on isik, kes on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja seega ei ole võimalik talle riigi õigusabi anda. Võttes arvesse ka seda, et kohtul on uurimispõhimõttest tulenev kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei riku kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine põhiseaduse §-i 13 ega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 13, kuna on tagatud kaebaja õiguste piisav kaitse kohtumenetluses.
tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 12.08.2016. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.