A.N. ́i kaebus Tallinna Vangla 6.01.2017 vaideotsusele nr 5-15/16/410-2.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.2.11.2016 on Tallinna Vanglas registreeritud A.N.i taotlus (tl 8) eraldada talle vanglas kabinet või ruum, kus ta saaks esindajana tegeleda erinevate õigusprobleemide lahendamisega. Samal kuupäeval on registreeritud A.N.i taotlused kirjutusvahendi väljastamiseks (tl 8 pöördel ja tl 13 pöördel), pesukausi või ämbri väljastamiseks (tl 9), lühiajalise väljasõidu saamiseks seoses isiklike probleemidega ja ilma saatjateta (tl 9 pöördel), Euroopa kohtusse kaebuse esitamiseks valge A4 paberi väljastamiseks (35 lehte; tl 10), elukambrisse arvuti saamiseks õigusaktidega tutvumiseks (tl 10 pöördel), pesemise võimaldamiseks igapäevaselt nagu seda saab teha Tartu ja Viru Vanglas (tl 11), jõusaali külastamiseks 2 korda nädalas nagu seda saab teha enamikes Euroopa riikide vanglastes (tl 11 pöördel) ning elektrivoolu võimaldamiseks reedel ja laupäeval kella 23.30-ni ja spordisündmuste puhul seni, kui on ülekanne (tl 12 ja tl 13). 9.11.2016 on registreeritud A.N.i järjekordne taotlus valge A4 paberi väljastamiseks (35 lehte) seoses mahukate kohtuasjadega (tl 14).
2.2.12.2016 kirjaga nr 5-8/16/24922-4 (tl 15) jättis Tallinna Vangla rahuldamata taotluse elektrivoolu lubamiseks ning selgitas, et taotlus pastapliiatsi saamiseks on rahuldatud seoses pastapliiatsi saamisega 24.11.2016. Vangla vastuse kohaselt on vangla kodukorra kohaselt esimese üksuse sektsioonides 1-3, 1-4 ja 1-5 avatud kambrites viibivate kinnipeetavate nädalavahetuse päevakava järgi öörahu kell 22.00-06.00. Seejuures tuleneb kodukorra punktist 1.10, et kui tehniliselt on võimalik, võib vangla kambrites olevatest elektripistikutest öörahu ajaks elektri välja lülitada. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatele ette nähtud 8-tunnine pidev une aeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Selleks, et tagada kinnipeetavatele 8-tunnine pidev une aeg on kehtestatud öörahu ning elektri tagamine kella 23:30-ni ei ole eesmärgipärane ega vajalik. Vastuse kohaselt on kirjutusvahendit
võimalik küsida inspektor-kontaktisikult ringkäikude ajal ning teadaolevalt on A.N. saanud kirjutusvahendi 24.11.2016, mistõttu on taotlus pastapliiatsi saamiseks rahuldatud.
3.2.12.2016 kirjaga nr 5-8/16/24922-5 (tl 16) jättis Tallinna Vangla rahuldamata A.N.i taotlused kabineti või ruumi eraldamiseks, lühiajalise väljasõidu saamiseks, pesukausi või ämbri väljastamiseks, 35 lehe valge paberi väljastamiseks, elukambrisse arvuti võimaldamiseks, duši igapäevaseks kasutamiseks, jõusaali külastamiseks ning elektri võimaldamiseks pärast öörahu. Sama kirjaga rahuldas vangla taotluse kirjutusvahendi saamiseks seoses kirjutusvahendi saamisega. Vangla vastuse kohaselt on kinnipeetavatel kambrites kõik võimalused pöördumiste koostamiseks ning selle tarbeks ei ole vajalik ruumide eraldamine. Samuti on erinevate õigusprobleemide lahendamiseks võimalik kasutada kirjavahetust vangla sisekorra eeskirjas sätestatud tingimustel ja korras. Kirjutusvahendit on võimalik küsida inspektor-kontaktisikult ning vangla on pastakaid A.N.ile väljastanud. Seejuures on selgitatud, et uue pastaka saamise eeldus on see, et eelmine pastakas on tühi ja see tagastatakse vanglale. Seonduvalt lühiajalise väljasõiduga on vangla selgitanud, et selleks tuleb esitada põhjendatud taotlus vangistusseaduse (VangS) § 32 ja VSkE 16. peatükis sätestatud korras ning vajadusel saab täpsemat nõu ja selgitusi inspektor-kontaktisikult. Seoses sooviga pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, on kirjas selgitatud, et selleks on vajadusepõhiselt võimalik küsida vastavaid blankette inspektor-kontaktisikult ning valge paberi peal koostatud avaldus ei ole sellisel juhul aktsepteeritav. Kõik avalduse lahtrid tuleb avalduse aktsepteerimiseks täita vastavalt juhistele ning lisada nõutud dokumendid. Seonduvalt sooviga saada elukambrisse arvuti, märgib vangla, et VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval interneti kasutamine lubatud, välja arvatud selleks vanglateenistuse poolt kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seetõttu ei pea vangla vajalikuks eraldi arvuti kambrisse võimaldamist. Seoses sooviga käia iga päev pesemas, selgitab vangla, et VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Dušši kasutatakse Tallinna Vanglas graafiku alusel ning üldjuhul võimaldatakse duši kasutamist kuni 20 minutit. Et Tallinna Vangla erineb arhitektuuriliselt Tartu Vanglast, ei ole Tallinna Vangla kambrites dušši nagu Tartu Vanglas. Viru Vanglas toimub pesemine samuti graafiku alusel. Seoses sooviga külastada jõusaali kaks korda nädalas, on vangla selgitanud, et VangS § 55 kohaselt tuleb kinnipeetavatele tagada võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, kuid see seisneb eelkõige sportlikes harjutustes. Vangla päevakavas nähakse ette eraldi aeg kultuuri- ja spordiüritusteks, millega on võimalus kehakultuuriga tegelemiseks tagatud. Seoses elektriga, märgib vangla, et kodukorra kohaselt on öörahu kella 22:00 kuni 06.00 ning VSkE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale nähtud ette 8-tunnine pidev une aeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Tagamaks kinnipeetavatele 8-tunnine pidev uneaeg, ongi kehtestatud öörahu ning elektri tagamine kella 23.30-ni ei ole eesmärgipärane ega vajalik.
4.6.12.2016 on Tallinna Vanglas registreeritud A.N.i vaie 2.12.2016 kirja nr 5-8/16/24922-5 tühistamiseks ja esitatud taotluste rahuldamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt on vastus valesti koostatud, vaide esitaja vaidlustab kõike ja soovib kõike ning õiget menetlust. Samal kuupäeval on Tallinna Vanglas registreeritud A.N.i vaie 2.12.2016 kirja nr 5-8/16/24922-4 tühistamiseks ja esitatud taotluste rahuldamiseks. Vaide kohaselt on vastus valesti koostatud.
5.6.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/16/410-2 jättis Tallinna Vangla A.N.i vaided rahuldamata. Tallinna Vangla menetles esitatud vaideid ühes vaidemenetluses. Vaideotsuse kohaselt on taotlused vaadanud läbi üksuse juht, kellel on selleks vastav pädevus ning kinnipeetavale selgitatud vastused on põhjalikud ja arusaadavad. Vastused taotlustele on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõttes õigesti koostatud ja õiguspärased.
6.31.01.2017 esitas A.N. Tallinna Vangla 6.01.2017 vaideotsuse 5-15/16/410-2 peale kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebaja taotleb vaides soovitud asjade rahuldamist ja vaideotsuse tühistamist, samuti riigilõivust vabastamist ning vangla kohustamist anda vaides ja taotlustes soovitu.
7.1.02.2017 kohtunõudega kohustas kohus vanglat esitama kohtule kaebaja kaebust puudutavad haldusmenetluse dokumendid, mida kohtule ei ole seni esitatud ning esialgne seisukoht kaebuse lubatavuse ja perspektiivikuse kohta. Tallinna Vangla täitis kohtunõude 9.02.2017. Vangla selgituste kohaselt ei ole kaebaja esitanud kohtu poole kaebusega pöördudes ühtegi argumenti, põhjendust ega toonud välja aluseid, miks tuleks tema kaebus rahuldada. Kaebaja ei ole selgitanud, millisest õigusakti sättest tuleneb tema hinnangul nõudeõigus soovitud esemete jmt võimaldamiseks või kuidas mõningate soovitud võimaluste tagamata jätmine rikub tema õiguseid või ei ole kooskõlas siseriikliku regulatsiooniga. Vangla on seevastu nii taotluste rahuldamata jätmisel kui ka vaideotsuses selgitanud, et vangla lähtub kinnipeetavate olmetingimuste ja konkreetsete esemete tagastamisel siseriiklikust regulatsioonist ning on viidanud asjakohastele sätetele selgituste esitamisel. Vanglale ei nähtu esitatud kaebusest ühtegi argumenti, mis vangla otsuse taotluse rahuldamata jätmisel ümber lükkaks. Seega on õiguspärane ka vaidlustatud vaideotsus, milles menetleja jõuab samale järeldusele. Kaebajale jääb ebaselgeks, et kinnipidamisasutusel puudub kohustus rahuldada kinnipeetava nõudeid esemete saamiseks või võimaluste loomiseks vastavalt isiku nõuetele. Seda eelkõige juhul, kui nõudeid esitav isik ei esita ühtki põhjendust, argumenti vmt ega selgita, mil viisil konkreetse eseme või võimaluse tagamata jätmine rikub tema õiguseid. Vangla on kinnine asutus, mille ülesandeks on viia täide kinnipidamislikku karistust ning mis opereerib siseriikliku regulatsiooni alusel. Võimalused ja esemed, mis peavad vanglas viibijatele olema tagatud, on sätestatud siseriiklikus regulatsioonis, sh ka vangla kodukorras. Kui vanglale ei tulene kohustust teatavate võimaluste loomiseks siseriiklikust õigusest, puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda konkreetseid asju vastavalt isiklikele soovidele. Kaebusel puudub edulootus ning vangla palub seda mitte menetlusse võtta ja tagastada kaebajale.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub käesoleval juhul kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus kaebajale tagastada.
9.Kaebaja poolt vanglale esitatud taotlustest ja vaietest ning kohtule saabunud kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärk on saavutada sisuliselt vanglale esitatud taotluste rahuldamine, st saada soovitud asjad ja saavutada taotletud olukorrad. Seega tuleb kaebust käsitleda sisuliselt kohustamisnõudena vangla kohustamiseks eraldada kaebajale vanglas kabinet või ruum (et kaebaja saaks tegeleda erinevate õigusprobleemide lahendamisega); väljastada kirjutusvahend ja 35 lehte A4 paberit; väljastada pesukauss või ämber; väljastada kambrisse arvuti (õigusaktidega tutvumiseks, piiratud internetiga, nagu arvutiruumis); võimaldada lühiajaline saatjateta väljasõit; igapäevane pesemisvõimalus nagu Tartu ja Viru vanglas; jõusaali külastamine 2 korda nädalas; tagada elektrivool reedel ja laupäeval kuni kell 23.30 ning spordisündmuste puhul seni, kuni kestab ülekanne.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seetõttu on antud juhul oluline hinnata, kas vanglal on kohustus kaebaja nõutud toimingute sooritamiseks ning kas sellele vastandub kaebaja õigus vastava toimingu sooritamist nõuda.
11.Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale eraldi ruum või kabinet, samuti elukambrisse arvuti. Vangla on asutus, kus korraldatakse süüdimõistetud isikutele määratud vangistuse täideviimist. Kaebaja on vanglas vangistust kandev kinnipeetav, mis tähendab, et piiratud on tema liikumisvabadus ning kogu tema eluolu on seotud vanglaga. VangS § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas kambrisse või tuppa. Vangistusseadusest ega ühestki teisest vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene kinnipeetavale mistahes õigust nõuda endale vanglas tema soovitud viisil tegutsemiseks eraldi ruumi või kabinetti. Sellist võimalust ei tulene ka vangistuse täideviimisprotsessis kohaldada võivatest soodustustest (VangS § 22). Kaebaja saab esindajana õigusprobleemide lahendamisega tegeleda vastavalt võimalustele kambris, ent Vangla ei ole
kohustatud looma kaebajale võimalusi tegevusteks, mida vangistust reguleerivates õigusaktides ei ole ette nähtud. Seega ei ole kaebajal selles küsimuses kaebeõigust. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist vanglale kohustust tagada kinnipeetavale kambrisse arvuti. Seejuures ei ole arvuti kinnipeetavale kambris ka lubatud. Arvuti ei kuulu kambri sisustusse (VSkE § 7) ning on VSkE § 641 p 10 kohaselt keelatud. Nimetatud sättest tulenevalt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Seega ei saa kaebaja nõuda kambrisse isiklikku arvutit. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Kaebaja ei väida, et vangla poleks taganud võimalust õigusaktidega tutvumiseks selleks kohandatud ruumis. Et vangla on võimaldanud selleks kohandatud arvutis õigusaktidega tutvumise selleks ettenähtud ruumis, ei tähenda, et kaebajal on nõuda sellise võimaluse loomist kambrisse.
12.Kaebaja nõuab ka temale pesukausi või ämbri väljastamist, samuti pesemise võimaldamist igapäevaselt. Sellise nõude esitamiseks ei ole esitatud ühtegi põhjendust. Kaebaja ei väida, et tal puuduks VangS § 50 lg-s 2 sätestatud võimalus kasutada vähemalt üks kord nädalas dušši. Ka ei ole kaebaja väitnud, et tal puuduks võimalus igapäevaselt pesta end elementaarsel määral, kasutades selleks muuhulgas juba kambrisse väljastatud ämbreid. Nimelt on vangla kaebajale vastanud, et kambris, kus kaebaja viibib, on kaks ämbrit juba väljastatud ning kui kaebaja soovib isiklikku pesukaussi, on tal see võimalik soetada vangla kaupluse vahendusel. Kaebaja ei väida, et kambris ämbrid puuduksid. Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.10.13 kohaselt on kinnipeetaval õigus omada kambris korraga ühte pesukaussi või ämbrit. Sellest õigusest ei tulene vanglale aga kohustust vastava eseme väljastamiseks. VSkE § 7 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse ühe- või kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht ning võimaluse korral WC. Seega ei ole vangla kohustatud väljastama kinnipeetavale tema nõudel pesukaussi või ämbrit ning kaebajal puudub subjektiivne õigus sellise nõude esitamiseks. Et kaebaja võrdleb pesemisvõimalusi Tartu Vanglaga, kus kambrites on võimalus duši kasutamiseks igapäevaselt, on selge, et kaebaja soovib duši kasutamise võimalust igapäevaselt ka Tallinna Vanglas. Selline võimalus teises kinnipidamisasutuses aga ei tähenda, et kaebajal on õigus nõuda sama võimaluse saamist Tallinna Vanglas. Antud juhul on selge, et Tallinna Vanglas ei ole kambrites dušši ning pesemine toimub graafiku alusel ja dušši kasutatakse üldjuhul 20 minutit. Vaidlust ei ole selles (kaebaja seda ei vaidlusta), et vangla on kaebajale taganud VangS §-st 50 tuleneva minimaalse võimaluse duši kasutamiseks. Kaebajal ei ole õigust nõuda duši kasutamist igapäevaselt.
13.Kaebaja nõuab kirjutusvahendi väljastamist ja 35 lehte A4 paberi väljastamist. Kuivõrd vangla on kaebaja taotluse seoses kirjutusvahendi saamisega rahuldanud, siis ei ole ka põhjendatud kaebaja nõue kirjutusvahendi väljastamiseks. Kaebaja ei väida, et ta ei ole vaatamata taotluse rahuldamisele kirjutusvahendit saanud. Seejuures on kaebaja esitanud vaide ja kaebuse üldsõnaliselt, märkides, et soovib kõiki taotletud asju. Et kirjutusvahendi saamise suhtes kaebaja taotlus rahuldati, võib järeldada, et selles osas kaebaja tegelikult vaiet ja kaebust kohtule ei esitanud. Kohus lisab, et isegi kui kaebaja esitas kaebuse ka kirjutusvahendi osas, siis ei ole selline nõue põhjendatud kaebaja taotluse rahuldamise tõttu. Et kaebajal on kirjutusvahend olemas, nähtub ka asjaolust et A.N. esitab teadaolevalt igapäevaselt vanglale ja kohtule erinevaid taotluseid ja kaebuseid, mis tähendab, et tegelikkuses on kirjutusvahend taotlejal olemas. Vangla on seejuures kaebajale põhjalikult ka selgitanud, et kirjutusvahend väljastatakse, kui kaebaja tagastab vanglale tühjaks saanud kirjutusvahendi. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks kirjutusvahendi tagastanud uut vastu saamata. VangS § 28 lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. VangS § 28 lg 3 järgi on keelatud kirjavahetuse piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. VsKE § 47 kohaselt saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.
Seega, ükski eelpool viidatud õigusakt ei kohusta vanglat sõnaselgelt väljastama kinni peetavale isikule kirjatarbeid (paberit, ümbrikke, kirjutusvahendeid jne) niisama ning kirjade saatmine toimub vangla kulul üksnes VsKE §-s 47 nimetatud asutustega suhtlemisel. Kohtu hinnangul hõlmab kirjade saatmine vangla kulul nii kirjade saatmise kulusid kui ka mõistlikus ulatuses kirjatarvete kulude kandmist. Seejuures tuleneb Tallinna Vangla kodukorra punktist 15.1.7, et kinnipeetavale, kelle vanglasisesel isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud vähem kui 12,78 eurot ja keda vangla ei ole tööga kindlustanud, on lubatud anda igal tööpäeval üks leht valget kirjapaberit formaadis A4 iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Seega nähtub eeltoodud sätetest ilmekalt, et vanglal ei ole küll kohustust kirjatarvete väljastamiseks niisama, vaid üksnes õiguskaitseorganite poole pöördumiseks, kuid tulenevalt praktikast ja kodukorra sätetest väljastab vangla kirjavahetuse pidamiseks mõistlikus ulatuses ja mõistliku aja jooksul kirjapaberit isikutele, kel puuduvad või ei ole piisavalt vastavaid vahendeid. Kodukorra seletuskirjas ongi selgitatud, et vangla eelarveraha säästliku ja sihipärase kasutamise eesmärgil tuleb piirata tasuta jagatava paberi arvu mõistliku piirini. Selline praktika on kohtu hinnangul positiivne ning vastab PS §-s 14 sisalduvale hea halduse tava põhimõttele, kuivõrd aitab tagada kinni peetavatele isikutele lünkadeta ja takistamatu juurdepääsu kõige olulisematele õiguskaitseorganitele kinni peetavate isikute õiguste võimalikult efektiivseks kaitseks, samuti vanglavälise suhtluse. Asjaolu, et kaebaja isikukontol puuduvad rahalised vahendid, nähtub kohtule kaebaja poolt esitatud arvukatest kaebustest. See aga ei tähenda, et kaebaja võiks saada kirjapaberit suuremates kogustes ja piiramatult. Kaebaja on märkinud vanglale esitatud taotluses, et soovib kirjapaberit Euroopa Inimõiguste kohtu poole pöördumiseks, samuti mahukateks kohtuasjadeks. Seega peaks selline kirjavahetus toimuma VSkE § 47 kohaselt vangla kulul (seoses kirjade saatmisega VsKE §-s 47 loetletud isikutele ja asutustele). Kuid ka sel juhul tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning vangla ei ole kohustatud väljastama kirjapaberit piiramatult. Kui kinnipeetav soovib kirjatarbeid suuremas koguses, peaks kinnipeetav esitama põhjendatud taotluse, näitamaks ära, miks on vajadus kirjapaberi saamiseks just sellises koguses. Kaebaja esitatud arvukad pöördumised ja kaebused kohtule kinnitavad, et kaebajal on olnud järjepidevalt juurdepääs õiguskaitseorganitele, sh selle tarbeks vajalik kirjapaber. Seejuures ei ole ükski esitatud kaebus olnud sedavõrd mahukas – vastupidiselt on kõik kaebaja kaebused mahtunud ühele kirjapaberile. Kaebaja ei väida, et vangla pole talle taganud võimalust saada igapäevaselt 1 kirjapaber vangla kulul saadetava kirja kohta. Et kaebaja on märkinud kirjapaberi saamise põhjuseks ka Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumise vajaduse ning vangla on kaebajale selgitanud vajadust ja eeldust esitada kaebus asjakohasel blanketil, mitte kirjapaberil, siis on ilmne, et tegelikult puudub kaebajal tegelik vajadus saada kirjapaberit korraga suures koguses. Eeltoodud sätetest ja asjaoludest lähtuvalt puudub kaebajal kaebeõigus sellise nõude esitamiseks.
14.Kaebaja nõuab ka jõusaali kasutamise võimalust kaks korda nädalas. VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Sportimine on kinnitatud vangla päevakavas, kus on ette nähtud eraldi aeg kultuuri – ja spordiüritusteks (VsKE § 10 lg 1). Kehakultuuriga tegelemine on kinnipeetava üks subjektiivseid õigusi, mida tuleb VangS mõttes mõista eelkõige kui sportlikku tegevust. Sportimise eesmärgiks on isiku üldfüüsilise seisundi parandamine ja tervise arendamine, kuid selle kõrval mängib see olulist rolli ka kinnipeetavate omavaheliste suhete edendamisel ning nende sotsiaalsuse arendamisel (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne 2009, lk 116). Kehakultuuriga tegelemine võib sisalduda ühe osana kinnipeetavale määratud sotsiaalprogrammist (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne 2009, lk 116). Samas on Riigikohtu halduskolleegium oma 07.04.2010 lahendis tõdenud, et olenemata oma subjektiivsest õigusest kehakultuuriga tegeleda, „puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides“ (RKHKo 3-3-1-5-10, 07.04.2010, p 19). Samuti ei ole kinnipeetaval õigust nõuda konkreetsete spordivahendite muretsemist või tegelemist talle meelepärase spordialaga. See tähendab, et vangla omab üldiselt kohustust võimaldada kinnipeetavatel kehakultuuriga tegeleda ning ta omab iseseisvat otsustusõigust, milliseid spordialasi ja kui suures ulatuses neid pakkuda (TrtRngK 3-10-695). Sarnaselt eelnimetatud kohtupraktikale ei ole kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda jõusaali kasutamise võimalust kaks korda nädalas. Seetõttu puudub kaebajal ka selles küsimuses kaebeõigus.
15.Kaebaja nõuab vangla kohustamist lühiajalise väljasõidu saamiseks seoses isiklike probleemidega. Vangla on kaebajale selgitanud põhjendatud taotluse esitamise vajadust. VangS § 32 lg 1 kohaselt kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Sama §-i lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. VangS § 32 lg 5 kohaselt abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. VSkE § 79 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava väljasõidutaotlus sisaldama väljasõiduplaani, mida arvestatakse taotluse rahuldamist otsustades. Sama §-i lg 2 järgi koostab väljasõiduplaani kinnipeetav kontaktisiku abiga. Sama §-i lg 3 järgi on väljasõiduplaani koostamise eesmärk kirjeldada, kuidas kinnipeetav kavatseb väljasõidu ajal korraldada vanglast vabanemise puhuks töö-, õppimis-, eluaseme- ja muid asju. VSkE § 79 lg-st 4 tuleneb, et, kui väljasõit toimub erakorralise perekondliku sündmuse puhul, ei ole väljasõiduplaani koostamine kohustuslik. Seega on lühiajaline väljasõit võimalik kahel alusel – erakorraline perekondlik sündmus ja väljasõit vastava plaani alusel. VSkE § 80 lg 1 kohaselt esitab väljasõidu taotluse kinnipeetav. VSkE § 80 sätete kohaselt märgitakse väljasõidutaotluses taotleja nimi, väljasõidu põhjus, väljasõidule soovitav aeg ja väljasõidu kestus, sihtkoha täpne aadress, isikute nimed, kelle juurde tahetakse minna ning kinnipeetava kinnitus selle kohta, et talle on tutvustatud väljasõidu tingimusi ning et teda on hoiatatud tagasipöördumistähtaja rikkumise ja muu õigusrikkumise toimepanemise tagajärgede eest. Kui väljasõitu taotletakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul, esitab kinnipeetav seda sündmust kinnitava dokumendi. Kaebaja esitatud taotlus ei vastanud ilmselgelt nimetatud nõuetele ning vangla on vormikohase taotluse esitamise vajadust kaebajale ka selgitanud. Seetõttu ei saanud Tallinna Vangla kaebaja sellekohast taotlust sisuliselt lahendada. Taotluse vastusest lähtuvalt käsitles vangla kaebaja sellekohast taotlust sisuliselt selgitustaotlusena ning andis juhised, kuidas ja kelle abiga tuleb esitada nõuetekohane taotlus. Et kaebaja taotlus oli sedavõrd üldsõnaline ning sellest ei nähtunudki konkreetset kaebaja endaga seotud vajadust ja põhjust, väljasõidu aega ja kestust, sihtkohta, isikuid, kelle juurde kavatsetakse minna, siis käsitles vangla kaebaja taotlust põhjendatult selgitustaotlusena. Kaebajal puudub kaebeõigus seetõttu vaidlustada vastust selgitustaotlusele, kuivõrd vangla on kaebajale esitanud asjakohased juhised, kuidas ja kelle abiga tuleb esitada lühiajalise väljasõidu taotlus. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mida vangla on taotlusele vastates teinud ebaõigesti. Kui kaebaja tahe on saavutada siiski lühiajaline väljasõit, tuleb esmalt esitada vanglale nõuetekohane taotlus, vajadusel inspektor-kontaktisiku abiga, seejärel saab vangla teha kaalutletud otsuse. Alles sellise otsusega mittenõustumisel saab kaebaja esitada esmalt vaide ja hiljem vajadusel kaebuse kohtule.
16.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda elektrivoolu tagamist talle meelepärastel aegadel. VangS § 105 lg 21 p 2 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava või vahistatu päevakava. VSkE § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. Sama §-i lg 2 kohaselt on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. Tallinna Vangla kodukorra punktis 1.1.7. on kehtestatud esimese üksuse sektsioonides 1-3, 1-4 ja 1-5 avatud kambrites viibivate kinnipeetavate nädalavahetuse (laupäev, pühapäev) päevakava, mille kohaselt toimub äratus kell 06.00 ja öörahu on ajavahemikul 22.00-06.00. Kodukorra punkti 1.10. kohaselt, kui tehniliselt on võimalik, võib vangla kambrites olevatest elektripistikutest öörahu ajaks elektri välja lülitada. Kodukorra seletuskirja kohaselt esineb juhtumeid, kus kinnipeetavad öörahu ajal kuritarvitavad elektriseadmeid (nt vaatavad öörahu ajal televiisorit), mistõttu on vaja selleks, et vähendada elektriseadmete kasutamise võimalust öörahu ajal, lülitada elektripistikutest elekter välja. Kohus nõustub vanglaga selles, et elektrivoolu
võimaldamine kaebaja taotletud viisil ei ole kooskõlas öörahu reguleerivate sätetega, arvestades kehtestatud päevakava. Kaebaja soovib elektrivoolu võimalust öisel ajal just televiisori vaatamiseks. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tagada elektrivool kambrites öörahu ajal. Vanglal on seevastu kohustus tagada kinnipeetavatele pidev 8-tunni pikkune uneaeg. Kaebajal puudub eeltoodut arvestades sellise nõude esitamiseks subjektiivne õigus.
17.Seega on kohus eeltoodud asjaolusid arvestades seisukohal, et kaebajal ei ole ühelgi õiguslikul alusel subjektiivset õigust nõuda tema soovitud esemete või olukordade saabumist. Seetõttu tulenevalt kuulub esitatud kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.