Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 07.04.2015. a otsuse nr 8-6/14 punkti 1 osalise tühistamise, PRIA 28.05.2015. a vaideotsuse nr 8-4/15/6-1 tühistamise ja kaebaja aretustoetuse taotluse osaliseks uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamine
Istungimenetlus 07.09.2016. a, kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Hobusekasvatajate Selts, volitatud esindajad vandeadvokaat Margo Normann ja Krista Sepp Vastustaja 1 – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann Vastustaja 2 – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Resolutsioon
1.Rahuldada Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kaebus.
2.Tühistada PRIA 07.04.2015. a otsuse nr 8-6/14 punkt 1 osas, millega Eesti Hobusekasvatajate Seltsile määratavat ja makstavat toetust vähendati.
3.Tühistada PRIA 28.05.2015. a vaideotsus nr 8-4/15/6-1.
4.Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Eesti Hobusekasvatajate Seltsi 20.02.2015. a taotlust põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks uuesti läbi vaatama.
5.Tunnistada õigusvastaseks Veterinaar- ja Toiduameti 31.03.2015. a kontrollakti p 4, 5 ja 6 ning kohustada Veterinaar- ja Toiduametit kontrolltoimingut vastavas osas uuesti läbi viima.
6.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.03.2017. a. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Asjaolud ja menetluse käik
1.20.02.2015. a esitas Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) taotluse põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks (I kd, tl 11-12).
2.07.04.2015. a tegi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsuse nr 8-6/14 (I kd, tl 5), millega ta määras ja maksis EHS-ile põllumajandusloomade aretustoetust osaliselt kokku summas 106 014,40 eurot. Otsuse punkti 1 kohaselt vähendati toetust Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kontrolli tulemuste alusel, kuna tegelik põllumajandusloomade arv on väiksem taotluses esitatud loomade arvust. Otsuse punkti 2 kohaselt vähendati aretustoetuste ühikumäärasid võrdeliselt, arvestades toetuse maksmiseks ette nähtud vahendeid.
3.22.04.2015. a esitas EHS vaide (I kd, tl 7) PRIA 07.04.2015. a otsuse peale. EHS leidis, et toetuse vähendamise põhjus ei saa olla VTA kontrolli tulemused, vaid saab olla taotluses olnud iga hobuse osas selle mittevastavus seadusele. PRIA otsus on ebaseaduslik ning toetus tuleb välja maksta, lähtudes taotluses esitatud hobuste arvust. PRIA jättis 28.05.2015. a vaideotsusega vaide rahuldamata (tl 8-10).
4.02.07.2015. a esitas EHS Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 2-4). EHS taotles PRIA 07.04.2015. a otsuse nr 8-6/14 tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata EHS 20.02.2015. a aretustoetuse taotlus, PRIA 28.05.2015. a vaideotsuse nr 8-4/15/6-1 täielikku tühistamist ning PRIA kohustamist vaadata uuesti läbi EHS 20.02.2015. a aretustoetuse taotlus. Kaebuses vaidlustas kaebaja nii toetuse vähendamise hobuste arvu tõttu kui ka toetuse ühikumäärade vähendamise.
5.04.08.2015. a määrusega (I kd, tl 16-17) tagastas kohus kaebuse osaliselt, PRIA 07.04.2015.a otsuse nr 8-6/14 punkti 2 tühistamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus võttis menetlusse kaebuse PRIA 07.04.2015. a otsuse punkti 1 osalise tühistamise nõudes, vaideotsuse tühistamise ja kaebaja aretustoetuse taotluse osaliseks uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.
6.03.09.2015. a esitas PRIA vastuse kaebusele (I kd, tl 22-23). Vastuse kohaselt on PRIA poolt tehtud otsuses toetuse vähendamine toimunud VTA poolt teostatud kontrolli tulemuste põhjal. VTA edastas 31.03.2015. a EHS-ile põllumajandusloomade aretustoetuse taotluse andmete kontrolli tulemused – kontrollakt nr 16-407-15/002 (I kd, tl 25-27), mis sisaldab detailseid andmeid kontrolli käigus tuvastatud puuduste kohta.
7.22.12.2015. a määrusega (I kd, tl 47) kaasas kohus haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Veterinaar- ja Toiduameti. VTA esitas kohtule 25.01.2016. a arvamuse kaebuse osas (I kd, tl 55-56) ning lisadena Eesti raskeveo, Eesti, Tori ja Trakeeni tõugu hobuste jõudluskontrolli läbiviimise korrad (I kd, tl 57-88).
8.31.05.2016. a määrusega (I kd, tl 90) määras kohus asja läbivaatamisele istungimenetluses. Kohtuistung haldusasjas nr 3-15-1691 toimus 07.09.2016. a kaebaja, vastustaja ja kaasatud haldusorgani volitatud esindajate osavõtul. Kohus kuulas istungil ära poolte seisukohad ja andis menetlusosalistele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks. Kohus määras jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses. Kompromissi mittesõlmimisel määras kohus menetlusosalistele täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamise ja tähtaja, samuti tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Otsuse kuulutamise ajaks määras kohus 02.12.2016. a kell 15.00.
9.10.10.2016. a teatas EHS esindaja kohtule, et läbirääkimised poolte vahel jätkuvad. Kohus pikendas 18.10.2016. a täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks määratud tähtaega (I kd, tl 113). EHS esitas 21.10.2016. a kohtule oma seisukoha (I kd, tl 117-118) ja teatas, et VTA ei nõustunud kompromissi sõlmimisega, jäädes varasemate seisukohtade juurde. EHS edastas kohtule seisukoha lisana VTA 12.10.2016. a vastuse kompromissettepanekule (I kd, tl 123).
10.04.11.2016. a määrusega (I kd, tl 188-189) uuendas kohus haldusasja nr 3-15-1691 menetluse, tühistas kohtuotsuse kuulutamise aja ja andis kaebajale kaebuse täpsustamiseks tähtaja. Kohus otsustas jätkata menetlusosaliste nõusolekul asja lahendamist kirjalikus menetluses.
11.17.11.2016. a esitas EHS kohtule täiendava kaebuse (II kd, tl 2-4) VTA 31.03.2015. a kontrollakti nr 16-407-15/002 punktide 4,5 ja 6 õigusvastasuse tuvastamiseks ja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebaja leiab, et VTA kontrollakt rikub tema õigusi, kuna selle tõttu on PRIA jätnud kaebajale välja maksmata 33 000 eurot vähem toetust.
12.06.12.2016. a määrusega (II kd, tl 7) rahuldas kohus kaebaja 17.11.2016. a esitatud kaebuse muutmise taotluse täiendades kaebust nõuetega Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) 31.03.2015. a kontrolliakti nr 16-407-15/002 punktide 4, 5 ja 6 õigusvastasuse tuvastamiseks ja VTA kohustamiseks uuesti läbi vaatama asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus kohustas vastustajaid esitama kirjalik vastus kaebaja 17.11.2016. a täiendavale kaebusele hiljemalt 28.12.2016. a.
13.21.12.2016. a esitas PRIA vastuse EHS täiendavale kaebusele (II kd, tl 17-18). VTA vastus kaebusele saabus kohtule 28.12.2016. a. (II kd, tl 22-24).
14.11.01.2016. a määrusega (II kd, tl 64) otsustas kohus haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses, teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis menetlusosalistele menetluskulude ja soovi korral muude täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja. 23.01.2016. a esitas EHS täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja, paludes menetluskulud kokku summas 1560 eurot jätta vastustajate kanda. 30.01.2017. a edastas VTA kohtule vastuse kaebaja 23.01.2017. a seisukohtadele.
Menetlusosaliste seisukohad
15.Eesti Hobusekasvatajate Selts leiab kaebuses, et PRIA 07.04.2015. a otsus ja 28.05.2015. a vaideotsus on tema õigusi rikkuvad ja õigusvastased haldusaktid. PRIA 07.04.2015. a otsus on kaebaja hinnangul motiveerimata ning seetõttu õigusvastane. Kaebaja arvates on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenevat haldusakti põhjendamiskohustust ja HMS §-st 40 tulenevat menetlusosalise ärakuulamise kohustust. Kaebuse kohaselt ei ole PRIA saatnud EHS-ile 07.04.2016. a otsuse lisa 1, millest peaksid nähtuma toetuse vähendamise põhjused. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistele kriteeriumidele tuginedes on PRIA otsustanud, et tegelik põllumajandusloomade arv on väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust (otsuse p 1). Otsuses on viide VTA kontrolli tulemustele, kuid ei nähtu, millal, kus ja milliste tulemustega toimunud VTA kontrolliga on tegemist. Oma 28.05.2015 vaideotsuses ütleb PRIA, et „õigusselguse tagamiseks esitame vaideotsuses täpse toetussumma jaotuse tõugude kaupa tõuraamatupidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise toetuste osas.“ Kaebaja leiab, et selline hilisem täpsustamine ei muuda esialgset haldusakti ettenähtult motiveerituks. PRIA vaideotsuses nimetatud toetussummad ei too ikkagi kaasa õigusselgust, sest PRIA on küll hobuste tõugude kaupa välja toonud määratud toetussummad, kuid ei ole arusaadav, mitu hobust igast tõust toetust sai ning millised hobused ja miks ei kvalifitseerunud toetuse saajaks.
16.VTA teostab EHS-s pidevalt kontrolli. Kaebaja rõhutab, et 2015. aastal ei ole mitte ükski kontroll lõppenud EHS-i suhtes sunnivahendite kohaldamisega. Mitte ühtegi osundust selle kohta, millised konkreetsed hobused ei vasta Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavatele nõuetele ning toetuste taotlemise ja taotluste menetlemise korras § 5 lg 21 (edaspidi Kord) sätestatud tingimustele, ei ole haldusaktis esitatud. Puuduvad osundused sellele, et eeltoodud Korra § 5 lg 21 tingimused on täitmata. Nimetatud asjaolu viitab omakorda sellele, et aretustoetuse saamiseks esitatud nõuded on tegelikult kaebaja poolt täidetud ja täidetud on ka eesmärk (lubatud riigiabi andmine), mis õigusnormis on seatud. Kuna 2-6 aastaste hobuste jõudluskatse tulemused on kantud aretusühingu peetavasse elektroonilisse tõuraamatusse õiguspäraselt ja tõuraamatu kandeid ei ole keegi vaidlustanud, jääb kaebajale haldusorgani poolt taotluse summade vähendamine täielikult arusaamatuks.
17.Kaebaja avaldab oma 15.10.2015. a kohtule esitatud seisukohas, et kontrollaktist ei selgu, kuidas ja miks on järelevalveametnik A. Härmson jõudnud seisukohale, et piirkondlike jõudluskatsete toimumine ei vastanud EHS jõudluskontrolli korras sätestatud piirkondliku ülevaatuse tingimustele.
18.Kohtuistungil selgitas kaebaja, et vaidlus seisneb EHS kehtestatud kordade erinevas tõlgenduses, mis puudutab piirkondliku ülevaatuse mõistet ja hobuste arvu. VTA tõlgendab hobuste hindamisjuhendit selliselt, et piirkondlikku ülevaatust ei saa korraldada, kui on vähem kui kolm hobust. Kaebaja sellise tõlgendusega ei nõustu. Kui aretusühingul on võimalik, siis korraldatakse ülevaatus nii, et hobuste arv ülevaatusel ei ole piiratud. Selle tegevuse eesmärk on tagada hobuste hindamine, nende väärtuse kandmine tõuraamatusse. Ja eesmärgi saavutamiseks ei oma mingit tähtsust, kas hindamisel on ühe koha peal kolm hobust või üks hobune. Kaebaja ei vaidle vastu VTA kontrollakti p 2 ja 3 osas, kuid vaidleb vastu punktile 4. Jõudluskontrolli läbiviimisel on EHS lähtunud kehtivates juhenditest ja kordadest. Ka kontrollakti punktidega 5 ja 6 kaebaja volitatud esindaja ei nõustu. Aretajad leiavad, et kui valdav osa hobuste tunnustest on hinnatud, siis need kantakse tõuraamatusse ning pole keelatud teha kannet tõuraamatusse, kui üks tunnus on hindamata. Jõudluskontrolli läbiviimise põhieesmärk on just geneetilise väärtuse hindamine.
19.Kohtule 21.10.2015. a esitatud seisukohas osutab kaebaja, et tema õigusi on oluliselt rikutud olukorras, kus PRIA kui haldusakti andja keeldub kaalutlusõiguse teostamisest ja VTA leiab, et tema seisukohad ei ole üldse vaidlustatavad.
20.17.11.2016. a täiendavas kaebuses leiab EHS, et VTA 31.03.2015. a kontrollakt nr 16-40715/002 on osaliselt, s.o punktide 4,5 ja 6 osas õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv. Tegelikult olid lähtuvalt VTA kontrollaktist täidetud Põllumajandusministri 18.01.2005 määruse nr 6 § 5 lg 21 sätestatud tingimused aretustoetuse saamiseks. Hobused, kelle osas EHS taotles toetust jõudluskontrolli läbiviimise eest, on kantud elektroonilisse tõuraamatusse ja sellega on tingimused aretustoetuse määramiseks täidetud. EHS taotleb VTA kohustamist 31.03.2015 tehtud kontrollakti punktide 4, 5 ja 6 osas uuesti läbi vaatama.
21.Kaebaja 23.01.2017. a kohtule esitatud täiendavates seisukohtades on selgitatud, et kuna VTA peab kontrollakti menetlustoimingu protokolliks HMS § 18 mõttes, siis tulnuks PRIA-l otsuses või vaideotsuses anda omapoolne hinnang VTA kontrollaktis tuvastatule. PRIA ei ole seda teinud.
22.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on nõuetekohaselt motiveeritud. Vastustaja märgib, et toetuse vähendamise õiguslikeks alusteks on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (MPKS) ja põllumajandusministri 18.01.2005. a määruse nr 6 “Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” sätted, mis on välja toodud vaidlustatud haldusakti preambulas. Samuti on preambulas viidatud teistele põllumajandusloomade aretustoetuse taotlustele, mis tõid kaasa aretustoetuse ühikumäärade võrdelise vähendamise, kuna nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks vajalik toetuste summa ületas toetuse maksmiseks eelarveaastal ettenähtud vahendid (vastavalt määruse nr 6 § 31 lg 2 sätetele). Samuti on viidatud VTA poolt läbiviidud kontrolli tulemustele, millega tuvastati kaebaja tegelik toetuskõlbulike loomade arv, mis võeti aluseks toetuse suuruse arvutamisele määruse nr 6 § 7 lg 1 alusel. PRIA kinnitab vastuses kaebusele, et kaebuse lisas 1 esitatud dokumendi puhul on tegemist PRIA 07.04.2015 otsuse nr 8-6/14 väljavõttega, mis sisaldab otsuse lisa 1 väljavõtet kaebaja kohta, kus on ära toodud taotleja nimi, registrikood, ID, taotluse nr, toetuse summa, toetuse vähendamise põhjus ning maksetähtpäev. Lisa 1 eraldi saatmine kaebajale ei olnud võimalik, kuna see sisaldas ka teiste taotlejate andmeid.
23.PRIA leiab 16.10.2015. a kohtule esitatud seisukohas, et EHS toetuse vähendamise peamiseks aluseks oli VTA poolt läbi viidud kontrolli tulemused ning VTA 31.03.2015. a kontrollakti näol on tegemist haldusaktiga, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga ning selle sisuline vaidlustamine käesolevas kohtumenetluses ei ole võimalik. Kõne all saaks olla ainult PRIA lähtumine vastavast VTA kontrollaktist, mis vastustaja arvates on põllumajandusministri 18.01.2005. a määruse nr 6 kohaselt ilmselgelt õiguspärane.
24.Kohtuistungil jäi PRIA oma seisukoha juurde, et asjas on kompromissi võimalus ning PRIA saab oma otsust muuta, kui VTA muudab kontrollakti. PRIA lähtub otsuse tegemisel VTA kontrolli tulemustest. PRIA-l ei ole pädevust hinnata, kas loomad vastavad nõuetele. PRIA ei ole sisuliselt VTA akti analüüsinud.
25.Kohtule 21.12.2016. a esitatud vastuses kaebaja täiendavale kaebusele märgib PRIA, et kaebaja ei ole aru saanud määruse nr 6 § 6 lg 1 mõttest ja leiab, et koostöö taotluste ja kontrolli läbiviimisel ei tähenda kindlasti pädevust omamata teise riigiameti sisulise töö kontrollimises, nagu ekslikult arvab kaebaja. PRIA leiab, et vaidlustatud haldusakt vastab Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-93-06 toodud miinimumnõuetele haldusakti motiveerimise kohta.
26.Veterinaar- ja Toiduameti 25.01.2016. a kohtule esitatud arvamus on kokkuvõtvalt alljärgnev: Jõudluskatse, kus osales vähem kui kolm noorhobust, ei vasta kehtivas jõudluskontrolli korras sätestatud tingimustele ning seega ei vasta jõudluskatsel osalenud loomad toetuse saamise kriteeriumitele. Kuna vastavalt jõudluskontrolli korrale puudub geneetilise hindamise metoodika, siis ei ole võimalik 17.09.2014 Vesneris ja 04.12.2014 Järvamaal toimunud hindamist lugeda vastavaks jõudluskontrolli korrale ning seal osalenud loom ei vasta toetuse saamise kriteeriumitele. Toetuse arvestamise aluseks olevate loomade kontrollimisel selgus, et hüpet ei ole hinnatud kolmel jõudluskatsel. Kuna jõudluskatsel hinnatud tunnused ei vasta jõudluskontrolli läbiviimise korras sätestatud kohustuslikele tunnustele, ei vastanud toetuse maksmise kriteeriumitele 38 tori TB tõuraamatusse kantud hobust ja 4 trakeeni.
27.28.12.2016. a kohtule esitatud vastuses ei pea VTA kaebust õigeks ning esitab kaebusele järgmised vastuväited: Vaidlustatud kontrollakti punktis 4 tuvastas VTA, et 4 eesti tõugu hobust, 13 tori TA tõuraamatusse kantud hobust, 1 tori TB tõuraamatusse kantud hobune ja 4 eesti raskeveohobust, kes on osalenud jõudluskatsetel, ei vasta kehtivale jõudluskontrolli korrale. VTA on seisukohal, et nimetatud asjaolu on kontrollaktis õigesti ja põhjendatult tuvastatud. Piirkondlikel ülevaatustel oli hindamisel vähem kui nõutavad 3 noorhobust, s.t. piirkondlikud ülevaatused olid korraldatud mittenõuetekohaselt. Kaebuse aluseks on väide, et ülevaatusel osalevate loomade arvul ei ole tähtsust. VTA kaebaja väitega ei nõustu. Nõude, et jõudluskontrolli raames teostatavad piirkondlikud ülevaatused saavad toimuda, kui on hinnata vähemalt 3 noorhobust, oli kehtestanud kaebaja ise asjassepuutuvates jõudluskontrolli reguleerivates dokumentides. Vaidlustatud kontrollakti punktis 5 tuvastas VTA, et toetuse maksmise kriteeriumidele ei vasta 38 tori TB tõuraamatusse kantud hobust ja 4 trakeeni tõugu hobust, kes on osalenud jõudluskatsel, mis ei vasta kehtivale jõudluskontrolli korrale. Jõudluskatse kehtivale korrale mittevastavus seisnes selles, et katsel ei ole hinnatud hobuste hüpet. VTA on seisukohal, et kontrollaktis on asjaolu tuvastatud õiguspäraselt. Kaebaja väidab, et jõudluskontrolli kord ei sätesta hüppe hindamise kohustuslikkust. VTA ei nõustu selle väitega. VTA on seisukohal, et vaidlustatud kontrollakti p 5 faktid on õigesti tuvastatud ja nendest on tehtud õige ja põhjendatud järeldus, mille kohaselt ei ole 38 tori TB tõuraamatusse kantud hobust ja 4 trakeeni tõugu hobust hinnatud kehtiva korra nõuete kohaselt. Vaidlustatud kontrollakti punktis 6 tuvastas VTA, et kolmel juhul on teostatud hobuste geneetilise väärtuse hindamist vaatamata asjaolule, et asjassepuutuvad jõudluskontrolli korrad sellise hindamise teostamist ette ei näe. VTA leiab, et antud juhul on õigesti ja põhjendatult tuvastatud, et nendel kolmel juhul ei ole jõudluskontrolli läbi viidud kehtiva korra kohaselt ja vastavaid tulemusi ei saa arvestada toetuse määramisel. Vaidlustatud kontrollakti p 4, 5 ja 6 tuvastatud asjaoludega seoses on sama kontrollaktiga tehtud kaebajale ettekirjutus järgida jõudluskatsete läbiviimisel aretusprogrammis kehtestatud kordasid.
Kõnealuse kontrolli läbiviimise eesmärk oli tuvastada toetuse taotlemisel esitatud andmete õigsus ning sellest eesmärgist VTA ka juhindus. Kuivõrd esitatud tuvastamiskaebus on alusetu ja kuulub rahuldamata jätmisele, puudub alus ka esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
28.Kohtule 30.01.2017. a esitatud vastuses kaebaja seisukohtadele jääb VTA oma varasemate seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja ei ole põhjendatult ümber lükanud VTA kontrollaktis tuvastatud asjaolusid. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
29.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub, et PRIA 07.04.2015. a otsusest ega vaideotsusest ei selgu, millised konkreetsed hobused ei vasta põllumajandusministri 18.01.2005. a määruse nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavatele nõuetele ning toetuste taotlemise ja taotluste menetlemise korras“ § 5 lg 21 sätestatud tingimustele. Vaidlustatud PRIA otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse“ § 6 lg 1, § 7 lg 1 p 3, § 11 lg 3 ja 4, § 12 lg 1 ja § 13, põllumajandusministri 18.01.2005. a määruse nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ § 2, § 3, § 31, § 5, 6 lg 1, 2, 4 ja 5 ja § 7 ning põllumajandusministri 02.03.2015. a käskkiri nr 42 „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavate toetuste jaotus 2015. aastal“.
30.Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPKS, vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud, kuni 31.08.2015 redaktsioonis) § 7 lg 1 p 3 kohaselt on PRIA pädevuses anda riigiabina põllumajandusloomade aretustoetust. MPKS § 11 lg 3 järgi teeb riigiabi määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning riigiabi andmisega seotud muu otsuse Põllumajandusministeerium või PRIA. Vastavalt MPKS § 12 lg-le 1 kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele Põllumajandusministeerium või PRIA taotluse, muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Kui see on MPKS-i § 11 lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis ette nähtud, võib PRIA esitada toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustamiseks taotluse ärakirja või taotlejate nimekirja haldusorganile, kelle pädevuses on anda kooskõlastus või arvamus ning teha selleks vajalikke haldustoiminguid (MPKS § 13).
31.MPKS § 11 lg 1 alusel on põllumajandusminister kehtestanud 18.01.2005 määruse nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ (edaspidi Määrus nr 6). Määruse nr 6 § 2 kohaselt on toetust on õigus taotleda “Põllumajandusloomade aretuse seaduse” alusel tunnustatud aretusühingul ja jõudluskontrolli läbiviijal. Toetust võib anda taotlejale, kelle suhtes on tehtud tunnustamise otsus vähemalt üks aasta enne toetuse taotluste esitamise tähtaja algust ning kes taotlemise hetkel tegutseb kehtiva tunnustamise otsuse alusel järgmistes põllumajandusloomade aretusvaldkondades: 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine 2) jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine.
Määruse nr 6 § 5 lg 1 alusel makstakse tõuraamatu või aretusregistri pidamise eest toetust taotluse esitamisele eelnenud aasta 1. detsembri seisuga tõuraamatus või aretusregistris olevate põllumajandusloomade arvu järgi, hobuste puhul taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul tõuraamatusse kantud varssade arvu järgi. Hobuslaste jõudluskontrolli läbiviimise eest makstakse toetust üksnes ühe jõudluskatse kohta taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul Eestis läbi viidud jõudluskatsel osalenud nende 2– 6aastaste hobuslaste arvu järgi, kelle jõudluskatse andmed on kantud Veterinaar- ja Toiduameti tunnustatud aretusühingu peetavasse elektroonilisse tõuraamatusse (Määruse nr 6 § 5 lg 21).
32.Seega on kaebajal õigus taotleda PRIA-lt toetust 2-6aastaste hobuslaste jõudluskontrolli läbiviimise eest. Toetust makstakse ühe jõudluskatse eest. Jõudluskatse peab olema läbi viidud Eestis. Jõudluskatse andmed peavad olema kantud elektroonilisse tõuraamatusse.
33.Kohus leiab, et PRIA on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenevat haldusakti põhjendamiskohustust ja HMS §-st 40 tulenevat menetlusosalise ärakuulamise kohustust. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistele kriteeriumidele tuginedes on PRIA otsustanud, et tegelik põllumajandusloomade arv on väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust (otsuse p 1). Otsuses on viide VTA kontrolli tulemustele. Oma 28.05.2015 vaideotsuses ütleb PRIA, et „õigusselguse tagamiseks esitame vaideotsuses täpse toetussumma jaotuse tõugude kaupa tõuraamatupidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise toetuste osas.“ Kaebaja leiab, et selline hilisem täpsustamine ei muuda esialgset haldusakti ettenähtult motiveerituks. PRIA vaideotsuses nimetatud toetussummad ei too ikkagi kaasa õigusselgust, sest PRIA on küll hobuste tõugude kaupa välja toonud määratud toetussummad, kuid ei ole arusaadav, mitu hobust igast tõust toetust sai ning millised hobused ja miks ei kvalifitseerunud toetuse saajaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 30. juuli 2014. a otsusest asjas nr 3-3-1-39-14 tuleneb, et PRIA läbiviidavate haldusmenetluse erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses.
34.Poolte vahel on kohtumenetluse vältel olnud vaidlus, mis tähendus on VTA kontrollaktil. Vastustaja 1 on kohtueelses menetluses, s.o vaideotsuses ja kohtumenetluses olnud seisukohal, et 07.04.2015. a otsus nr 8-6/14 on PRIA otsus, mitte VTA otsus. Samas on toetuse vähendamine toimunud VTA kontrolli tulemuste alusel. Kohtule 16.10.2015. a esitatud seisukohas (I kd, tl 45) hindab vastustaja, et VTA 31.03.2015. a kontrollakti näol on tegemist haldusaktiga, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Kohus asus 04.11.2016. a määruses seisukohale, et PRIA-l ei ole võimalik teha ilma VTA kontrollita aretustoetuse määramise otsust. Vastavalt põllumajandusministri 18.01.2005. a määruse nr 6 § 6 lg-le 1 vaatab amet taotluse läbi ja kontrollib, koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga, esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Seega PRIA ei saa VTA poolt tuvastatud asjaoludest kaebaja taotluse lahendamisel mööda minna ning olenemata tõlgendusest, kas kõnealuse kontrolli näol on tegemist eelhaldusaktiga või menetlustoiminguga, on see kohtu hinnangul iseseisvalt vaidlustatav. VTA 31.03.2015. a kontrollakti regulatiivsus väljendus vaidlustatud PRIA 07.04.2015. a põllumajandusloomade aretustoetuse osalise määramise ja maksmise otsuses.
35.Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vastavalt MPKS § 11 lg-le 3 peab riigiabi andmisega seotud lõpliku otsuse tegema ikkagi PRIA.
36.Poolte vahel ei ole vaidlust, et vastavalt VTA 31.03.2015. a kontrollakti p-le 1 ei tuvastatud kontrollimisel tõuraamatusse kandmise korrale mittevastavaid loomi. Samuti puudub vaidlus kontrollakti p 2 osas, mille kohaselt esitati toetuse taotlemise aluseks olevate loomade nimekirjas kaks korda eesti tõugu hobune TEPA (sünd 2011) ja tori TA (universaalsuund) hobune LOVIISE (sünd 2012). Kohtueelses menetluses (vaides) kinnitas kaebaja, et taotluse kontrollimisel on ilmnenud, et tori hobune Loviise (TA) ja eesti hobune Tepa on esitatud taotluses ekslikult topeltkandena, seega nende kahe hobuse mahaarvamine toetuskõlblike hobuste hulgast on põhjendatud. Kõik teised taotluses esitatud hobused on osalenud taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul Eestis läbi viidud jõudluskatsetel, nad on 2-6 aastased ja nende jõudluskatsete andmed on kantud elektroonilisse tõuraamatusse. Seega vastavad kõik esitatud hobused kaebaja hinnangul põllumajandusministri 2005. a määruse nr 6 nõuetele. VTA 31.03.2015. a kontrollaktis nr 16-407-15/002 sisalduvad punktis 7 kontrollitava isiku (EHS-i) vastuväited. Kontrollaktiga tuvastatud asjaolude p 1 ja 2 osas EHS-il sisulisi vastuväiteid ei ole. Kontrollakti punktis 3 tuvastatud asjaolu kohta palub EHS arvestada aretustoetuse taotlemise nõuetele vastavaks tori tõugu hobune (universaalne suund) Hans (2009) võistlustulemus Kohilas 15.06.2014, kuna ekslikult oli esitatud nimekirjas tõuraamatupidaja kandnud kuupäeva teise veergu, kuid arvesse tuleks võtta tegelikku katse toimimist tõendavat protokolli ja olemasolevat kannet tõuraamatus. Kontrollakti punktis 4 toodud asjaoludele on EHS esitanud järgmised vastuväited: 1) VTA poolt kontrollakti p-s 4 märgitud hobuste jõudluskontroll on toimunud 2014. aastal, tulemused on nõuetekohaselt protokollitud ja kantud elektroonilisse tõuraamatusse; 2) hobuste arv ülevaatusel ei ole piiratud; 3) jõudluskontroll toimub piirkonnas ka väiksema kui 3 hobust või suurema osavõtvate hobuste arvuga. Oluline on tulemus, väiksema osalejate arvuga jõudluskontrolli kulud on kordades suuremad. Kaebaja selgitab, et kehtivates juhendites ei ole kohustust hinnata kõiki valiku tunnuseid piirkondlikel jõudluskatsetel. Kontrolliakti p-s 6 märgitud hobused on toetuse arvestamise aluseks, kuna VTA on valesti väitnud, et kehtiva jõudluskontrolli korra kohaselt ei teostata geneetilise väärtuse hindamist. EHS sõnul ei välista asjaolud, mis piiravad geneetilise väärtuse hindamist, mh metoodika puudumine, selle teostamist.
37.Põllumajandusministri 18.01.2005. a määruse nr 6 § 6 lg 1 sätestab koostöö tegemise Veterinaar- ja Toiduametiga taotluse läbivaatamisel. PRIA hinnangul on ilmselgelt õiguspärane lähtuda aretustoetuse taotluse üle otsustamisel vastavast VTA kontrollaktist määruse nr 6 kohaselt. PRIA-l ei ole pädevust hinnata, kas loomad vastavad nõuetele. PRIA ei ole sisuliselt VTA akti analüüsinud ja leiab, et koostöö taotluste ja kontrolli läbiviimisel ei tähenda kindlasti pädevust omamata teise riigiameti sisulise töö kontrollimises. Määruse nr 6 § 7 lg 1 kohaselt, kui §-s 6 sätestatud korras taotluse kontrollimisel on selgunud, et toetuse saamiseks esitatud põllumajandusloomade arvu ja tegeliku põllumajandusloomade arvu erinevuse suurus on: 1) kuni 3% väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust, määratakse toetus tegeliku põllumajandusloomade arvu alusel; 2) üle 3%, kuid mitte rohkem kui 20% väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust, määratakse toetus põllumajandusloomade arvu alusel, mis saadakse tegeliku põllumajandusloomade arvu vähendamisel tegeliku arvu ja taotluses esitatud arvu kahekordse vahe võrra;
3) üle 20% väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust, jäetakse taotlus rahuldamata. Määruse nr 6 § 7 lg 2 järgi, kui tegelik põllumajandusloomade arv on suurem kui taotluses esitatud põllumajandusloomade arv, määratakse toetus taotluses esitatud põllumajandusloomade arvu alusel.
38.Vaideotsuses (tl 8-10) märgib PRIA, et jõudluskontrolli läbiviimise puhul on toimunud toetuse vähendamine vastavalt määruse nr 6 § 7 lg-le 1. Seega on kohtuasjas vaidlus taandunud EHS-i kehtestatud ja VTA poolt kinnitatud hobuste jõudluskontrolli kordade erinevale tõlgendamisele. EHS juhatuse 23.10.2012. a otsusega kinnitatud dokument "Eesti raskeveo tõugu hobuste jõudluskontroll" (II kd, tl 26-31) sätestab alajaotuses "Mõisted" mh mõiste "piirkondlik ülevaatus" – aretajate poolt eri piirkondades organiseeritud noorhobuste jõudluskontroll. Dokumendi lisa 1 "Eesti raskeveo tõugu hobuste hindamise juhend" sätestab põhimõtte, mille kohaselt hobuste arv ülevaatusel ei ole piiratud. Piirkondliku ülevaatuse saab korraldada, kui on hinnata vähemalt kolm noorhobust (II kd, tl 28p). Sama sõnastusega lause sisaldub EHS juhatuse 28.12.2012. a otsusega kinnitatud dokumendi "Eesti tõugu hobuste jõudluskontroll" lisas 1 (II kd, tl 35) ja 19.12.2012. a otsusega kinnitatud dokumendi "Tori tõugu hobuste jõudluskontroll" lisas 1 (II kd, tl 44).
39.VTA on seisukohal, et kui jõudluskontrolli raames korraldatud piirkondlikel ülevaatustel ei osale asjassepuutuvas korras määratud minimaalset arvu hobuseid, siis ei ole piirkondlikku ülevaatust nõuetekohaselt läbi viidud ja vastava toimingu tulemusi ei saa käsitleda nõuetekohaselt kogutud jõudlusandmetena (II kd, tl 22p). Jõudluskontrolli läbiviimine on põllumajandusloomade aretuse seaduse (PõLAS) regulatsioonile alluv aretusvaldkond, millega tegelemiseks pidi isik olema tunnustatud (2012. a ja 2013. a kehtinud PõLAS § 8 lg 1). Jõudluskontrolli läbiviimise kord on dokument, mis kuulus tunnustamise menetluses VTA-le esitamisele (2012. a ja 2013. a kehtinud PõLAS § 9 lg 6 p 1) ning vastavate kordade muutmise korral pidi isik sellest VTA-d eelnevalt teavitama (2012. a ja 2013. a kehtinud PõLAS § 11). Eelviidatud korrad on kaebaja VTA-le esitanud ja VTA on neid tunnustanud 2013. a kehtinud PõLAS § 11 lg 1 ja 2 kohaselt vastavalt VTA 31.01.2013. a otsusele nr 44 (I kd, tl 131). Kuivõrd jõudluskontrolli läbiviija vastutab jõudluskontrolli nõuetekohasuse eest (PõLAS § 19 lg 2), siis on VTA hinnangul vaieldamatu, et vastavate tegevuste juures tuleb kinni pidada jõudluskontrolli läbiviija enda kehtestatud ja VTA-le tunnustamiseks esitatud kordadest.
40.Kohus leiab, et kaebaja ei ole eksinud jõudluskontrolli läbiviimisel ja eelpool nimetatud kordadest tulenevat põhimõtet – piirkondliku ülevaatuse saab korraldada, kui on hinnata vähemalt kolm noorhobust – ei ole õige grammatiliselt ja süstemaatiliselt tõlgendada selliselt, nagu seda püüab teha VTA. Õigusnormist ei tulene kohustust ega keeldu ning sättes sisalduv sõna saab sünonüümiks on pigem võib, mistõttu ei saanud olla EHS-il keelatud hinnata hobused ülevaatusel, kus osales vähem kui 3 noorhobust. Kaebaja on selgitanud, et hobusekasvatajate väiksemate kulutuste huvides on mõistlik ja asjakohane jõuda hindamisega võimalikult erinevatesse piirkondadesse. Kohtule on kaebaja seletus arusaadav. Normi tõlgendamisel peab lähtuma ka normi sisuliselt eesmärgist. Kui piirkondlik ülevaatus on reaalselt läbi viidud, andmed on tõuraamatusse kantud, siis sõltumata ülevaatusel osalevate hobuste arvust, on hobuslaste jõudluskontroll läbi viidud. VTA ei ole veennud kohut, et kolme hobuse nõue piirkondlikul ülevaatusel oleks kaasa toonud hobuste mittevastavuse aretustoetuse eesmärkidele.
Kohtu hinnangul ei ole seetõttu vaidlustatud kontrollakti p-s 4 tehtud järeldus kooskõlas õiguse tõlgendamispõhimõtetega, VTA on asjakohatule faktile tähenduse omistanud, mistõttu on VTA kontrollakti punkti 4 asjaolud tuvastatud õigusvastaselt.
41.VTA on seisukohal, et EHS juhatuse 19.12.2012. a otsusega kinnitatud dokument "Tori tõugu hobuste jõudluskontroll" (II kd, tl 41-43) sätestab I osa punktis 7 (erinevate välimikuosade hindamiskriteeriumid, nõuded, mudelid ja standardid, indeksid, nende arvutamise metoodika), et piirkondlikel jõudluskatsetel ja finaal- jõudluskatsetel hinnatakse järgmiseid valiku tunnuseid ning järgnenud loetelus on alapunkti f all nimetatud "galopp ja hüpe". Alapunkti juures on märkus, mille kohaselt galopi ja hüppe hindamine ei ole kohustuslik tõuraamatu TA osas. Eeltoodust järeldub, et kõnealune kord näeb tõuraamatu TB hobuste osas ette galopi ja hüppe hindamise nõude. Trakeeni tõugu hobuste jõudluskontrolli läbiviimise juhend (II kd, tl 56) sätestab alajaotuses "Üldiselt", et hobuseid hinnatakse järgmiste tunnuste järgi 10-punkti süsteemis ning järgnevas loetelus on alapunktina f nimetatud "galopp" ja alapunktina g nimetatud "hüpe". Eeltoodust järeldub, et kõnealune kord näeb ette jõudluskontrolli läbiviimisel galopi ja hüppe hindamise nõude. Kumbki eelviidatud dokumentidest ei näe ette võimalust, et jõudluskontrolli läbiviimisel võidakse galopi ja hüppe hindamine ära jätta. Kaebaja on VTA 31.03.2015. a kontrollaktile esitatud vastuväidetes, kaebuse, kohtuistungil ja täiendavates kohtule esitatud seisukohtades leidnud, et Tori tõugu hobuste hindamise juhend ja Trakeeni tõugu hobuste jõudluskontrolli läbiviimise korras ei ole hüppe ega ühegi muu tunnuse hindamine kohustuslik. Kaebaja hinnangul ei sisalda kord sätet, et kui üks tunnus on hindamata, siis ei tohi tõuraamatusse kanda. VTA ei ole kaebajale ette heitnud, et hobused on ebaõigesti tõuraamatusse kantud. Vaidlus on hobuslaste tunnuste hindamise korra üle. Kohtu arvates ei saa aretustoetuse määramise ja maksmise nimetatud asjaolu välistada. Kaebaja vastuväidetest kontrollaktile nähtub, et aretusedu saavutamiseks on vajalik koguda võimalikult palju andmeid hobuse kohta ning hobuse välimust saab hinnata ka ilma allüüre ja hüpet hindamata. Vaatamata sellele, et VTA hinnangul on kaebaja eksinud hobuslaste hindamise korra vastu, ei saa see kaasa tuua aretustoetuse tingimustele mittevastavust, kui kaebaja on õigustatult andmed hobuste kohta tõuraamatusse kandnud.
42.VTA hinnangul sisalduvad hobuste jõudluskontrolli kordades piirangud, mille sisuks on järgnev – jõudlustunnuste geneetilist hindamist ja indeksite arvutamist piirab hobuste väike arvukus, puudub jõudlustunnuste geneetilise hindamise metoodika. Sellest järeldab VTA, et kehtivad jõudluskontrolli korrad sätestavad sisuliselt põhimõtte, et geneetilist hindamist ei teostata hobuste väikese arvukuse ja metoodika puudumise tõttu. Olukorras, kus sellele vaatamata on kaebaja geneetilise hindamise läbi viinud, on VTA põhjendatult tuvastanud, et see ei ole toimunud vastavalt kehtivale jõudluskontrolli korrale. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Seletuskirjast „Põllumajandusministri 18.01.2005. a määruse nr 6 „Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” muutmine” eelnõu juurde nähtub, et toetust võivad taotleda aretusühingud ja jõudluskontrolli läbiviijad. Nimetatud isikute poolt teostatud aretustegevuse (tõuraamatu või aretusregistri pidamine, jõudluskontrolli läbiviimine) kulude hüvitamise kaudu on lõplikuks riigiabi saajaks loomapidajad, kelle loomad on tõuraamatus või aretusregistris või kelle loomadele tehakse jõudluskontrolli. Kuna toetuse määramise maksmise vähendamise aluseks ei olnud asjaolu, et toetuse taotlemisel oleks kaebaja soovinud taotleda aretustoetust loomade eest, kellele jõudluskontrolli üldse ei ole tehtud, vaid kaebajale heidetakse ette üksnes seda, kuidas jõudluskontrolli on tehtud, siis ei ole PRIA toetuse määramise ja maksmise otsus sisuliselt õiguspärane. Samuti ei ole õiguspärane ega vasta aretustoetuse
andmise eesmärgile toetuse vähendamine põhjusel, et aretajad on hobuste geneetilise hindamise läbi viinud, vaatamata sellele, et metoodika puudub.
43.HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. VTA menetlustoimingu raames kuulati küll ära puudutatud isik, s.o kaebaja, kuid lõplikus haldusaktis puudub põhjendus, miks põllumajandusloomade aretustoetust määratakse ja makstakse EHS-ile osaliselt. PRIA oleks pidanud otsuses või vaideotsuses andma siis omapoolse hinnangu VTA kontrollaktis tuvastatule.
44.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja tühistamisnõude PRIA vastu. HMS § 54 lg 1 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PRIA 07.04.2015. a otsus nr 8-6/14 neile tingimustele ei vasta.
45.Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõue tuleb rahuldada, kuna PRIA 07.04.2015. a otsus nr 8-6/14 tühistatakse osas, millega kaebajale määratavat ja makstavat toetust vähendati. Kohus kohustab HKMS § 41 lg 3 alusel PRIA-t kaebaja 20.02.2015. a taotlust uuesti lahendama. PRIA-l tuleb kaebaja taotlust uuesti läbi vaadates arvestada käesoleva kohtuotsuse põhjendustega.
46.Kaebaja on vaidlustanud kaebuses ka VTA 31.03.2015. a kontrollakti. VTA kontrollis määruse nr 6 § 6 lg 1 PRIA suunistel kaebaja esitatud andmete õigsust ja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Iseenesest oli tegemist haldusesise menetlustoiminguga, mille iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatud. HKMS § 45 lg 3 näeb ette, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Need eeldused on käesolevas haldusasjas täidetud. Kuna kontrolltoimingu käigus on tõlgendatud jõudluskontrolli läbiviimise kordasid põhjendamatult kaebaja kahjuks ja PRIA on jätnud VTA kooskõlastuse sisuliselt hindamata, siis on see tinginud vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et esitatud kaebus VTA vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VTA-l tuleb kaebaja vastavuse uuel hindamisel toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele arvestada käesoleva kohtuotsuse põhjendustega.
47.Kohus selgitab, et vaatamata VTA kontrollakti p 4, 5 ja 6 õigusvastasuse tuvastamisele, ei tingi see lõplikus haldusaktis automaatselt kaebajale soodsa otsuse tegemist, vaid VTA peab uuesti hindama EHS 20.02.2015. a taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning lõpliku otsuse EHS taotluse suhtes peab tegema PRIA. Menetluskulud
48.HKMS § 104 lg 1 teise lause kohaselt tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Kaebaja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel riigilõivu enam tasutud osas, s.o 15 eurot, mis tasuti 03.08.2016 kaebaja esindaja
OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid poolt Rahandusministeeriumi Swedbanki arvelduskontole nr EE062200221059223099 (II kd, tl 5).
49.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu 15 eurot (I kd, tl 13) ning õigusabikulud kokku summas 1560 eurot (II kd, tl 72). Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista PRIA-lt kui lõpliku haldusakti andjalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1575 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2018.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2018.a otsus Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2017. a otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt ning Veterinaar- ja Toiduametilt kummaltki välja MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts kasuks menetluskulu 180 eurot (kokku 360 eurot).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.