LH kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.06.2016 korralduse nr 12.2-3/037050-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – LH Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.11.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
LH määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta LH määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1780 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kohustas 28.06.2016 korraldusega nr 12.2-3/037050-2 maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel LH-d andma suulist teavet ja esitama perioodi jaanuar 2014 kuni aprill 2015 kohta W OÜ-ga sõlmitud töölepingu, isikliku pangakonto väljavõtte ja muud töötasu saamist tõendavad dokumendid (nt palgalehed). Seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks paluti tulla 08.07.2016 kell 10:00 revidendi juurde, sest vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus ning suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Dokumendid võis esitada ka e-posti teel 7 päeva jooksul alates korralduse kättesaamisest. Korralduses selgitati, et MTA kontrollib 26.05.2016 korralduse alusel W OÜ töötasult ja muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust ajavahemikul jaanuar 2014 kuni aprill 2015. W OÜ ei ole LH-le deklareeritud töötasudelt tööjõumakse tasunud, mistõttu on maksuhalduril tekkinud kahtlus W OÜ poolt maksuhaldurile esitatud andmete õigsuses. Maksuhaldur peab deklaratsioonides esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks vajalikuks saada teavet LH-lt kui kolmandalt isikult.
2.LH esitas vaide MTA 28.06.2016 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Kontrollitaval perioodil oli vaide esitajal tööandjaga suusõnaline tööleping. Töötasu oli igakuiselt sama summa, seega muud palgaarvestust ei olnud, ka palgalehti ei ole esitada. Vaide esitaja on saadud summad deklareerinud oma tuludeklaratsioonis, samuti on need väljamaksed deklareerinud tööandja. Maksude tasumise kohustus on seadusega pandud tööandjale ning vaide esitajal kui endisel töötajal ei ole selles osas midagi kaasa rääkida.
3.MTA jättis 11.08.2016 vaideotsusega LH vaide rahuldamata. MKS §-dest 11, 59, 61 ja 62 tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi ja allika määratlemisel kui ka nende kogumise viisi otsustamisel. Korralduses on nõuetekohaselt toodud kontrollitava maksukohustuslase identifitseerimist võimaldavad andmed, asjaolu, et enne kolmanda isiku poole pöördumist pöörduti maksukohustuslase enda poole ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus – hinnata LH esitatud dokumentide ja suuliste selgituste abil W OÜ esitatud andmete tõepärasust. Maksuhaldur on korralduses nõuetekohaselt põhjendanud ka isiku kohaleilmumise vajadust. Olukorras, kus maksuhaldur hindab maksukohustuslase poolt enda tegevuse ja / või töötajate kohta esitatud andmete õigsust, võib vahetu vestlus asjaga seotud kolmanda isikuga olla kirjalikust suhtlusest tõhusam teabe kogumise viis ehk vastab paremini MKS § 10 lg-le 3. Kuna kolmanda isiku abil W OÜ maksumenetluses selgitamist vajavad asjaolud on mõneti lahtised, ei ole kõiki olulisi küsimusi võimalik korralduse koostamisel ette näha. Kolmanda isiku vastuse pinnalt võib tekkida täiendavaid küsimusi, samuti võib tekkida vajadus lasta kolmandal isikul vastuseid täpsustada või näidata kolmandale isikule mõnda tõendit ja paluda seda kommenteerida. Neid probleeme on suulisel vestlusel hõlpsam kiiresti lahendada, selle asemel, et pidada lõputut kirjavahetust või korduvalt dokumente vahetada. Samuti võivad kolmanda isiku suulised seletused olla kirjalikest vastustest inforikkamad ja ka tõesemad (sel viisil on kindel, et küsimustele vastab kolmas isik ise). Vaidlustatud korraldus on kooskõlas kohtupraktikaga, sh selles toodud motiveerimisstandarditega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-98-10, p 14; Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-06-07). Korralduse koormavust vähendab asjaolu, et suuliste selgituste andmiseks olnuks vaide esitajal võimalik leppida kokku ka mõni muu aeg.
4.LH esitas 07.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.06.2016 korralduse tühistamiseks. Kaebaja kordab vaides märgitut ja kinnitab, et tal ei ole esitada rohkem infot selle kohta, miks tööandja on jätnud deklareeritud summadelt maksud tasumata. Seda selgitust saab anda üksnes väljamakse tegija. Seega on suulise teabe andmise kohustus alusetu.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 24.11.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja nõue on materiaalõiguslikult perspektiivitu ning tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ja selle küsimuse täiendavat analüüsimist. Kaebaja ei ole kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, millele ta ei ole vaidemenetluses tuginenud. Kaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et korraldus oleks õigusvastane. Halduskohus nõustus vaideotsuse põhjendustega neid kordamata. Arvestades, et kaebaja on W OÜ töötaja ning kontrolliobjektiks on tööjõumaksud, on maksuhalduri korraldus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks õigustatud. Korralduses on toodud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos, piisava põhjalikkusega on selgitatud, miks kaebaja poole pöörduti, samuti on arusaadav, mille kohta soovib maksuhaldur saada teavet. Kolmandalt isikult suulise teabe küsimist on põhjendatud asjaoluga, et W OÜ ei ole kaebajale deklareeritud töötasudelt tööjõumakse tasunud, mistõttu on maksuhalduril tekkinud kahtlus osaühingu esitatud andmete õigsuses. Kuna seda kahtlust saab muu hulgas kinnitada või ümber lükata kaebaja oma selgitustega, siis ei ole korraldusega pandud kohustus asjakohatu ega ebaproportsionaalne. Maksuhalduril oli korralduse andmise pädevus, korralduses on viide õiguslikule aluse2(4)
3-16-1780 le, korralduse aluseks olevad faktilised asjaolud on toodud välja piisava põhjalikkusega ning korraldust on põhjendatud kohtupraktikas aktsepteeritud määral. Kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga. Seega on korraldus antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seda ei väära kaebaja väited, et tal puudub nõutav teave (suusõnalise töölepingu tõttu ei ole esitada töölepingut, samuti ei ole palgalehti) ning saadud töötasu on tuludeklaratsioonis deklareeritud. Need asjaolud ei muuda korraldust õigusvastaseks ning kaebajal on võimalik need esitada korraldust täites ja maksuhalduri ametiruumi ilmudes.
6.LH esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 19.12.2016 lahendamiseks ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.LH palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 24.11.2016 määruse tühistada. Kaebajal on kaebeõigus, sest asi puudutab teda isiklikult. Kohus ei toonud välja kaebuses esinevaid puudusi. Kaebaja on kinnitanud, et talle on töötasud makstud välja õigesti ja need on deklareeritud. Igakuiselt saadud töötasud olid samas summas, seega muud arvestust väljamaksmisel ei olnud ja palgalehti pole esitada, töösuhe oli kokku lepitud suusõnaliselt. Maksuhalduri kahtlus, et W OÜ ei ole tööjõumakse tasunud, ei saa kuidagi olla seotud kaebajaga. Kaebaja töösuhe kontrollitava äriühinguga on 2015. a aprillist lõppenud. Maksuhalduri ametiruumidesse väljakutsumine on koormav. Info saamiseks saab maksuhaldur küsida teavet ka kirjalikult. Seega ei ole suulise teabe andmise nõue sisuliselt vajalik. Kuna kaebaja on kinnitanud saadud töötasu õigsust, kirjalikke dokumente ei ole tal esitada ja suusõnaliselt ei ole rohkem lisada, jääb arusaamatuks, millist infot veel tahetakse.
8.Maksu- ja Tolliamet palub 19.12.2016 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. MTA nõustub kohtu põhjendustega. Halduskohus ei tagastanud kaebust kaebeõiguse puudumise tõttu, vaid põhjusel, et kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Asjas, milles kaebaja väidab, et tal pole kirjalikke dokumente ja suusõnalisi selgitusi lisada, ega too välja haldusakti õiguspärasuse ühegi eelduse puudumist, saab kaebuse perspektiivikust hinnata kaebust menetlusse võtmata. Maksuhalduri ametiruumidesse väljakutsumise otstarbekusega seonduvad väited ei ole asjakohased, sest halduskohus ei hinda kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani asemel. Määruskaebuses avaldatud seisukohtadele on vaideotsuses juba vastatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Määruskaebus ei sisalda väiteid, mille alusel tuleks ümber hinnata halduskohtu seisukoht, et kaebus on perspektiivitu, mistõttu ei ole sellega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o vabaneda maksuhaldurile teabe andmise kohustusest.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HKMS § 121 lg 2 p 2 on võimalik kaebus tagastada, kui tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning kaebeõiguse olemasolule vaatamata (korraldusega kohustatud isiku puhul ei saa kaebeõigust eitada) on juba asja menetlusse võtmise otsustamise ajaks täiesti selge, et kaebaja ei saavuta kohtumenetluse abil soovitud tulemust. Praeguses asjas ei ole faktilised ja õiguslikud asjaolud keerukad. Maksumenetluses kolmandaid isikuid teabe andmiseks kohustavate korralduste kohta on olemas märkimisväärsel hulgal kohtupraktikat, milles väljendatud seisukohad kinnitavad vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Kaebusest nähtuv kaebaja arusaam, justkui nõuaks maksuhaldur kolmandalt isikult selgitust selle kohta, miks tööandja on jätnud deklareeritud summadelt maksud 3(4)
3-16-1780 tasumata, pole kooskõlas korralduses ja vaideotsuses selgitatuga, et maksuhaldur soovib kaebajalt saadava teabe abil kontrollida kaebaja endise tööandja poolt deklareeritud andmete õigsust. See, et kaebaja enda arvates ei oma W OÜ maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalikku teavet, ei tähenda, et korraldus oleks õigusvastane ja rikuks kaebaja õigusi. Äriühingu tööjõumaksude arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsuse kontrollimisega seotud maksumenetluses ei ole kontrolliperioodil maksukohustuslasega töösuhtes olnud isik asjasse puutumatu ning see, kas ta valdab maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalikku teavet, selgub korralduse täitmisel.
11.Halduskohus on määruses selgitanud, et maksumenetluses kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse tühistamiseks võib muu hulgas anda alust nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse, kui teabe küsimise eesmärk on samavõrd saavutatav ka kirjalikult teabe esitamisel. Kui kaebusest nähtuvalt ajendas kaebajat kohtusse pöörduma arusaam, et tal pole vaides juba märgitud teabele midagi lisada, siis määruskaebuses on kaebaja asunud väitma, et maksuhalduri juurde ilmumine on koormav ning maksuhaldur saab teavet küsida ka kirjalikult, mistõttu ei ole suusõnalise teabe andmise nõue sisuliselt vajalik. Maksuhaldur on selgitanud korralduses ja veelgi põhjalikumalt vaideotsuses, miks on kaebaja kohaleilmumine vajalik ja miks ei ole tema suulised seletused asendatavad kirjalike vastustega. Need põhjendused kinnitavad veenvalt, et teabe küsimise eesmärk ei ole samavõrd saavutatav kirjaliku teabe esitamisel. Miski kaebaja poolt esile toodust ei anna alust arvata, et korraldus saaks olla kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmumine võib olla ebameeldiv ja tülikas, kuid see ei ole korralduse tühistamise aluseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.