lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1780/6

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1780/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1028
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1780

Haldusasi

L.H. kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.06.2016 korraldusele nr 12.2-3/037050-2

Menetlusosalised

Kaebaja – L.H. Eeldatav vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.L.H. esitas Tallinna Halduskohtule 07.09.2016 esitanud kaebuse nõudega tühistada Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) 28.06.2016 korraldus nr 12.2-3/037050-2.
2.Kaevatava korraldusega kohustati kaebajat andma maksuhaldurile suulist teavet ja esitama kirjalikke dokumente (tööleping, palgalehed, pangakonto väljavõtted). Kaebaja esitas korraldusele vaide, mille MTA 11.08.2016 vaideotsusega rahuldamata jättis.

KOHTU PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel perspektiivituse tõttu. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lõikes 2 nimetatud nõudega, sest kaebaja nõue on materiaalõiguslikult perspektiivitu, ning tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ja selle küsimuse täiendavat analüüsimist.
4.Vaidlustatud korraldusega kohustas maksuhaldur maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46, § 61 lõigete 1 ja 3 ning § 62 lõigete 1 ja 3 alusel kaebajat esitama maksuhaldurile Westronic OÜ-ga sõlmitud tööleping, isikliku pangakonto väljavõte jaanuar 2014 kuni aprill

2015 kohta ning muud töötasu saamist tõendavad dokumendid (nt palgalehed); samuti andma suulist teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kaebaja peab korraldust õigusvastaseks, põhjusel, et tal ei ole informatsiooni esitada; tööleping oli suusõnaline, samuti ei ole esitada palgalehti; töötasu summad on kaebaja deklareerinud tuludeklaratsioonis.

5.Maksumenetluse väliselt isikult (kolmandalt isikult) maksumenetluses teabe nõudmise korraldus on halduskohtus vaidlustatav ning sellega võidakse adressaadi õigusi rikkuda. Korralduse tühistamiseks võib anda alust teabe nõudmise eelduste puudumine, asjakohatu teabe nõudmine, ebaproportsionaalselt suure hulga dokumentide esitamise kohustus või kohustus täita nõue ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul, samuti nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse, kui teabe küsimise eesmärk on samavõrd saavutatav ka kirjalikult teabe esitamisel (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-98-10).
6.Kaebaja ei ole kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, millele vaidemenetluses ei ole tuginetud ning kaebuses toodud väited ei anna alust asuda seisukohale, et 28.06.2016 korraldus oleks õigusvastane. Kohus nõustub vastustaja 11.08.2016 vaideotsuses nr 6-1/3436-2 tooduga (toimiku lk 6-7 pöördel) ning kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ei korda neid, kuna viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta otsusest välja põhjendused, mis kattuvad vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses esitatud põhjendustega. Maksuhaldur on vaideotsuses selgitanud tema pädevust ja õigusi kontrollimenetluse läbiviimisel ning maksumenetluses tõendite kogumist. Samuti on maksuhaldur kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga selgitanud maksumenetluses kolmandalt isikult teabe küsimist ning hinnanud selle valguses 28.06.2016 korraldust.
7.Vaidlustatud korraldus vastab maksuhalduri haldusaktile esitatavatele nõuetele. MKS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kolmandad isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks üldjuhul pöörduda maksukohustuslase poole. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-24-11 leidnud, et lisaks kolmandalt isikult teabe nõudmise eesmärgile sätestatakse MKS § 61 lõike 1 esimene lausega teabe nõudmiseks õiguslik alus, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur kolmandalt isikult võib nõuda. Seejuures leidis Riigikohus, et MKS § 61 lõikes 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik ning selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Riigikohtu arvates ei ole õige MKS § 61 lõikes 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu. MKS § 61 lõikes 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.
8.Korralduse tekstist otsesõnu küll ei ilmne, et maksuhaldur oleks eelnevalt pöördunud Osaühing Westronic poole, kuid maksuhaldur on vastavat kinnitanud 11.08.2016 vaideotsuses (toimiku lk 6 pöördel). Lähtuvalt ülaltoodust ning arvestades, et kaebaja on Osaühing

Westronic töötaja (see nähtub ka kaebusest) ning kontrolliobjektiks on tööjõumaksud, on maksuhalduri korraldus kaebajale teabe ja dokumentide esitamiseks õigustatud. Korralduses on nõutud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos ära toodud. Selles on piisava põhjalikkusega välja toodud, miks kaebaja poole pöörduti, samuti on arusaadav, mille kohta maksuhaldur soovib teavet saada. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur selgitanud, et viib läbi Osaühing Westronic töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust ajavahemikul jaanuar 2014 kuni aprill 2015. Korralduses on põhjendatud kolmandalt isikult suulise teabe küsimist asjaoluga, et Osaühing Westronic ei ole kaebajale deklareeritud töötasudelt tööjõumakse tasunud, mistõttu on maksuhalduril tekkinud kahtlus Osaühing Westronic poolt maksuhaldurile esitatud andmete õigsuses. Kuna seda kahtlust saab muu hulgas kinnitada või ümber lükata kaebaja oma selgitustega, siis ei ole korraldusega pandud kohustus asjakohatu või ebaproportsionaalne. Praegusel juhul oli maksuhalduril pädevus korralduse andmiseks, selles on viide selle õiguslikule alusele, selle aluseks olevad faktilised asjaolud on välja toodud piisavalt põhjalikult ning korraldus on põhjendatud kohtupraktikas aktsepteeritud määral. Kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga. Seega on korraldus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seda ei väära kaebaja väide, et korraldus on õigusvastane, kuna kaebajal puudub korralduses nõutud teave – suusõnalise töölepingu tõttu ei ole esitada töölepingut ning samuti ei ole kaebajal palgalehti, kaebaja saadud töötasu on deklareeritud tuludeklaratsioonis. Need asjaolud ei muuda korraldust õigusvastaseks ning kaebajal on võimalik need asjaolud esitada korraldust täites ja maksuhalduri ametiruumi ilmudes.

9.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebus on õiguslikult perspektiivitu ning tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel tagastada. Kohtupraktikas on tunnustatud HKMS § 121 lg 2 punkti 2 kohaldamist juhul, kui kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel on selge, et kaebuses esitatud väited ei tingi kaebuse rahuldamist, kuigi vaidlustatud haldusakt või toiming riivab kaebaja õigusi ja ka nõue on õigesti valitud, ning tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega (vt Riigikohtu 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12, punkt 15 ja 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, punkt 24; Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014 määrus asjas nr 3-14-50381).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja