Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-797
Otsuse tegemise kuupäev
29.12.2016,
ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tartu Mare Priks Vihula Vallavalitsuse (Vihula vald) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10.12.2015 otsuse nr 176/409 tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja Vihula Vallavalitsus (Vihula vald), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas; Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann.
Resolutsioon
Jätta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punkti 1 tühistamise nõue läbi vaatamata. Rahuldada Vihula Vallavalitsuse ( Vihula vald) kaebus osaliselt. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punktid 2 ja 3. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Mõista välja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Vihula Vallavalitsuse kasuks menetluskulud summas 1695 eurot (üks tuhat kuussada üheksakümmend viis eurot) ja tasuda see vahetult peale kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.01.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 11.03.2013 otsusega nr 17-6/87 määrati Vihula Vallavalitsusele taotluse nr 941112590505 alusel Võsu sadama muuli rekonstrueerimiseks toetust summas 222 786 eurot. PRIA 11.03.2014 otsusega nr 17-6/133 määrati Vihula Vallavalitsusele taotluse nr 941112590727 alusel Võsu sadama II etapi tööde teostamiseks toetust summas 203 329 eurot. PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punkti 1 alusel maksti Vihula Vallavalitsusele välja „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetust summas 34 098,37 eurot. Otsuse punkti 2 alusel nõuti Vihula Vallavalitsuselt tagasi taotluse nr 941113590727 alusel välja makstud toetust summas 11 791,28 eurot ja punkti 3 alusel vähendati väljamakstavat toetust tagasinõutava toetussumma ulatuses ja otsustati välja maksta 22 307,09 eurot. PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 Kalanduspiirkondade säästev areng toetuse maksmine ja tagasinõudmine“ aluseks on võetud Kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 64, § 68 lg 1 p 2 ja lg 5 ning põllumajandusministri 24.04.2008 määruse nr 38 (edaspidi Määrus nr 38) „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 28 lg 1, § 31 lg 1 ja lg 2. Vihula Vallavalitsus on esitanud 14.01.2016 vaide PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punktide 2 ja 3 peale, millega on nõutud osaliselt tagasi taotluse nr 941113590727 alusel makstud toetus. PRIA on vaideotsusega 24.03.2016 nr 17-4/16/1-4 jätnud vaide rahuldamata. Vihula vald on 25.04.2016 pöördunud kaebusega halduskohtu poole. Kohus on kohtumäärusega 23.05.2016 võtnud menetlusse Vihula valla kaebuse PRIA 10.02.2015 otsuse nr 17-6/409 tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse esitaja on vaidlustanud PRIA 10.12.2015 otsust nr 17-6/409 haldusakti tühistamise nõudes ja taotlenud kohustada PRIA-t kaebaja taotlus Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuste saamiseks uuesti läbi vaadata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebajale on arusaamatu miks peab PRIA enda tellitud ekspertiisi akti usaldusväärsemaks kui kaebaja oma. Kaebaja märgib, et kui haldusorganil on kaks vastuolulist ekspertarvamust, peab haldusorgan selgitama välja vastuolude põhjuse. Kaebaja ei nõustu ekspert Toivo Rattasepa (Rattasepp) selgitustega ning asub seisukohale, et vaidlustatud otsuses esitatud väide, et kaebaja ei ole kuludeklaratsioonides esitatud mahus kulutusi teinud, ei tugine tõenditele ning otsus on seetõttu ebaseaduslik. Kaebaja eesmärgiks on vaidlustada kogu raudkivide paigalduse eest välja maksmata jäetud summa, millise hulka arvestas kaebaja märgitud raudkivide maksumuse. Kaebaja vaidlustab otsuse ulatuses, millega vähendati väljaarvutatud toetust kokku 18,585 euro võrra. Kaebuse täienduses viitab kaebaja sellele, et PRIA on tuginenud ainult ekspert T. Rattasepa ekspertarvamusele ning on kõrvale jätnud muud tõendid – tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aktid, ekspert Margus Sarmeti arvamuse, samas ei ole põhjendatud miks eelistatakse ekspert T.
Rattasepa arvamust. Samas märgib kaebaja, et haldusakt ei ole korrektselt motiveeritud ning vastustaja ei ole järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 põhimõtet ega selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja märgib, et ei soovi mittekõlbulike kulude hüvitamist, tõendatud on , et lainemurdjatele paigaldati raudkive suuremas mahus kui 3307 m3, mis on abikõlbulik. Kaebaja märgib ka, et on esitanud oma rahalise nõude eelnevalt lähtuvalt tema reaalsetest kuludest ning kaebaja nõue on vaidlustada mistahes summade vähendamist ja väljamaksmata jätmist ning kohustada PRIA tema taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja on taotlenud ka täiendava ekspertiisi tegemist. Kaebaja palub jätta menetluskuld vastustaja kanda ning on esitanud menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused PRIA taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. PRIA viitab tellitud ekspertarvamusele TR 1765/2015 , millega on tehtud kindlaks ehitustööde maht. Lõunapoolse muuli ehitusel kasutatud raudkivide maht on 1455 m3 ja põhjapoolse muuli ehitamisel kasutatud raudkivide maht on 1439 m3 ehk kokku paigaldatud raudkivide maht kahe muuli peale on 2894 m3. Vastustaja arvates on kaebaja poolt paigaldatud raudkive 413 m3 vähem kui näidati taotluses ja kuludokumentides. PRIA märgib, et on tutvustanud kaebaja poolt esitatud ekspertarvamust Võsu sadama lainemurdja mahtude ehitustehnilist asjatundjaarvamust oma eksperdile, kes on selle kohta esitanud oma seisukohad. PRIA ei ole lugenud akvatooriumi kaldakindlustuse raudkividele tehtud kulutusi abikõlbulikuks kulutuseks ning seal kajastatud raudkivide mahtusid ei saa kajastada abikõlbulike kulutuste hulgas. PRIA peab korrektseks enda poolt haldusaktis kajastatud raudkivide mahtu 2894 m3 ulatuses. PRIA ́le on arusaamatu see, kuidas kaebaja leiab, et toetust on vähendatud 18 585 euro ulatuses, kuna kaebajalt nõutakse tagasi toetust summas 11 791,28 eurot. Vastuse täienduses viitab PRIA KTKS § 51 lg 4. PRIA viitab, et tugines oma otsuse tegemisel ekspertarvamusele TR 1765/2015, mis on koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt. PRIA peab usaldusväärseks viidatud ekspertarvamust, kuna see on põhjalikum ekspertiis kui kaebaja poolt esitatud ekspertarvamus. PRIA on märkinud, et kaebajale makstakse välja toetus 22 307,09 eurot ning arusaamatuks jääb see, et kaebaja taotleb otsuse tühistamist tervikuna. PRIA ei ole pidanud vajalikuks täiendavat ekspertiisi. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus I 1.Esmalt märgib kohus, et kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 tervikuna tühistamist. Tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 kohaselt tuleb läbida enne kohtusse pöördumist vaidemenetlus. Kaebaja on küll PRIA ́le 14.01.2016 vaide esitanud, kuid vaides on vaidlustatud vaid otsuse punkte 2 ja 3. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punkti 1 tühistamise nõudes on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu tuleb selles osas jätta kaebus läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel. Samas lisab kohus, et kaebaja ei ole ka oma kaebuses põhjendanud, miks otsuse punkt 1 tuleks tühistada ning mille poolest on see õigusvastane. Samas on kaevatava otsuse punkt 1 kaebajale soodne.
II 2.PRIA 11.03.2014 otsusega nr 17-6/133 „Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 meetme 4.1 taotluste rahuldamine ja toetuse määramine“ on punkti 10 alusel määratud toetust Vihula Vallavalitsusele Võsu sadama ehituse II etapi tööde teostamiseks summas 203 329 eurot. Kaebaja on esitanud sellekohase taotluse nr 941113590727. Asja materjalide kohaselt on kaebaja saanud toetust ka taotluse nr 941112590505 alusel, millises oli toetatavaks tegevuseks märgitud Võsu Sadama ehitus (ajaloolise muuli rekonstrueerimine), mille osas käesolevas asjas vaidlus puudub. 3.Kaevatava otsuse punkti 1 kohaselt on otsustatud välja maksta taotluse nr 941113590727 alusel Vihula Vallavalitsusele toetust summas 34 098,37 eurot, mis ei ole käesolevas asjas vaidlusesemeks ning selles osas ei ole läbitud ka vaidemenetlust, küll aga on vaidlusesemeks otsuse punkt 2 ja 3, mille alusel on vähendatud sama taotluse alusel väljamakstavat summat summas 11 791,28 eurot ja nõutud see tagasi. Otsuse punkt 3 sisaldab ka seda, et väljamaksmisele kuulub summa 22 307,09 eurot, mis on punktis 1 märgitud väljamakstavast summast ülejäänud summa (34 098,37-11 791,28). Kuna punkt 1 vaidlustamise osas on kaebus jäetud läbi vaatamata, siis on kaebuse esemeks toetussumma vähendamine ja väljamakstud toetuse tagasinõudmine, mis puudutab summat 11 791,28. Kaebaja on küll esialgu märkinud, et väljaarvutatud toetust on vähendatud summas 18 585 eurot, kuid selles osas nõustub kohus PRIA-ga, et selgelt nähtub kaevatavas otsuses tagasi nõutava summana 11 791,28 eurot. 4.Asja materjalide kohaselt on Vihula Vallavalitsuse poolt korraldatud riigihanke nr 149026 raames esitatud Monoliit OÜ hinnapakkumuse nr 20260 järgi lõuna- ja põhjapoolsele lainemurdjale paigaldatav raudkivide maht kokku 3800 m3. Põllumajandusministri määruse nr 38 § 28 lg 1 järgi makstakse toetus välja ainult abikõlbulike kulude hüvitamiseks. Kaebaja poolt teostatud tööde mahu väljaselgitamiseks on PRIA aluseks võtnud 27.05.2015 ekspertarvamuse nr TR 1765/2015 ja märkinud oma otsusesse lõunapoolse raudkivide mahuks 1455 m3 ja põhjapoolse raudkivide mahuks 1439 m3 ehk kahe muuli peale kulus kokku raudkive 2894 m3 (see on 130 230 eurot). PRIA on võrrelnud seda arvu riigihanke raames esitatud hinnapakkumisega ning seega on leitud, et raudkive on vähem paigaldatud 906 m3. Kuid kuna taotluste raames oli arvestatud abikõlbulikuks raudkivide mahuks 3307 m3 ja seda võrreldi kaebaja kulutustega (ekspertarvamuse kohaselt) , saadi raudkive 413 m3 vähem (3307m32894m3) kui näidati taotluses ja kuludokumentides. PRIA on tuginenud enda poolt tellitud ekspertarvamusele (TR 1765/2015) ja leiab, et paigaldamata jäänud raudkivide maksumus, mis on välja makstud, tuleb tagasi nõuda. 5.Ka kaebaja pool on esitanud eksperthinnangu, mis on koostatud riiklikult tunnustatud ekspert Margus Sarmeti poolt 13.03.2016, mille kohaselt on Võsu sadama raudkivide maht oluliselt suurem kui PRIA toetuses abikõlbulikuks peetud raudkivide maht, mis on 3307 m3, mistõttu on kaebaja taotlus abikõlbulik. 6.Kaebaja pool on taotlenud kohtult täiendavat ekspertiisi (13.12.2016) selle kohta, et küsida millises mahus raudkive on kasutatud Võsu sadama lainemurdjate ehitusel. Kohus on asunud seisukohale, et selle kohta on piisavalt materjale, ka kaks ekspertarvamust, küll aga andis kohus kaebajale võimaluse vajadusel endal täiendav ekspertiis taotleda ja see kohtule esitada, kuid kaebaja ei ole seda soovinud teha.
III 7.Kohus tutvunud kõigi asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele haldusakti osalise tühistamise nõudes ja jääb rahuldamata kohustamisnõudes ning seda alljärgnevalt. 8.Antud juhul on kohtutoimikus kaks ekspertarvamust, millest üks on koostatud 13.03.2016 riiklikult tunnustatud ekspert Margus Sarmeti poolt kaebaja tellimusel ja teine ekspertarvamus on tellitud PRIA poolt – töö nr TR 1765/2015 27.05.2015 riiklikult tunnustatud eksperdi Toivo Rattasepa poolt. Tulenevalt HKMS § 59 lg 3 kohaselt nõudis kohus PRIA ́lt (16.11.2016 ja 19.12.2016) täiendavaid dokumente asja õigeks otsustamiseks. 9.Kaebaja ei nõustu sellega, et PRIA on pidanud T. Rattasepa ekspertarvamust pädevamaks kui kaebaja poolt tellitud Margus Sarmeti ekspertarvamust. Kohus märgib, et mõlemad ekspertarvamused on kohtu jaoks võrdse kaaluga, kuid arvestada tuleb ka muude dokumentidega. Vastavalt kaebaja väitele, et PRIA ei ole põhjendanud miks peab usaldusväärsemaks enda poolt tellitud ekspertarvamust möönab kohus, et PRIA ei ole tõepoolest põhjendanud, miks peab olulisema kaaluga olevaks ekspertarvamust TR 1765/2015 kui kaebaja oma, välja arvatud see, et PRIA on väitnud, et nimetatud ekspertiis on mahukam ja sisukam ja seetõttu peab seda usaldusväärsemaks. 10.Vastustaja on seadnud kahtluse alla, et kaebaja korraldusel on paigaldatud töövõtulepingu täitmise raames Võsu sadama ehituse käigus põhja- ja lõunapoolse lainemurdja ehitamiseks 3307 m3 raudkive. Kohus märgib, et tegemist on 2015. aastal valminud paadisadamaga, mille lainemurdjad on ehitatud pinnasest ja kaldnõlvad on kaetud raudkividega, et kaitsta lainemurdjaid mere poolt põhjustatud mõjude eest. Lainemurdjad on ka teeks paadisildadele moodustades mere eest kaitstud akvatooriumi paadisadamale. Seega tuleb arvestada ka akvatooriumi kaldakindlustuse mahuga. 11.Mõlemad eksperdid on seisukohal, et maakividest rajatud lainemurdja geomeetriat ja mõõte ei ole võimalik täpselt mõõdistada ja arvutada ning seetõttu saab võtta pindade ja mahu arvutuste täpsuseks pluss/miinus 10%. Kohus märgib, et antud asjas on oluline välja selgitada paigaldatud raudkivide maht ja maksumus. 12.Kohus märkis eelnevalt, et mõlemad ekspertiisiaktid on võrdse kaaluga ja ei sea kahtluse alla kummagi eksperdi pädevust, kuid erinevalt PRIA ́st peab kohus asjakohasemaks kaebaja poolt tellitud asjatundjaarvamust. Nimetatu ei ole nii mahukas kui ekspert T.Rattasepa arvamus ning puuduvad fotod, kuid M. Sarmeti arvamus on kergemini analüüsitav, konkreetsem ja loogilisem. Näiteks ekspert M. Sarmet on leidnud, et raudkivide mahu arvutamisel tuleb lisaks geodeetilisest mõõdistusest otse lähtumisele lisada raudkivide maht, mis paigutatakse ja vajuvad mere põhjas asuvasse pinnasesse. Ehitusprojekti kohaselt on ettenähtud paigutada raudkivikatendi alumine rida pinnasesse vähemalt 0,3 meetri sügavuselt. Ekspert T Rattasepp on leidnud, et kuna paekihi lasumise täpset sügavust ei ole võimalik tuvastada Võsu sadama piirkonnas, siis kai täitetööde mahtude hindamisel on arvutamise täpsuseks hinnatud mitte vähem kui pluss/miinus 10%. Ekspert Margus Sarmet on leidnud, et kivid võivad olla vajunud ka sügavamale kui 0,3 meetrit mere põhja, mistõttu kohus möönab, et seega saab olla kivide maht suurem kui seda on ekspert T.Rattasepp kajastanud.
Kohtule arusaadavalt on ekspert M. Sarmet põhjendanud, et geodeetiliste tööde tegemise ajal ei olnud võimalik mõõdistada ega hinnata lainemurdjaid katvate kivide kihi paksust, kuna kivide vahed olid osaliselt täidetud puistematerjaliga. Kokkuvõttes on ekspert leidnud, et Võsu sadama lainemurdja ehitusel kasutatud raudkivide maht on suurem kui 3307 m3, kuna lainemurdjate katteks paigaldatud raudkivide kihi paksus on lainemurdjate püsivuse huvides rajatud oluliselt paiksem projektsest paksusest. Hinnata on seda võimalik vaid osas, mis paistab esimese ja teise kivi kihtide vahelt välja, see on ca l,5 meetri sügavuseni. Ekspert M. Sarmet märgib, et kohati ulatub lainemurdja kattena kasutatud raudkivide kihi paksust 1,5-2 meetrini ja seda kohati kogu lainemurdja ulatuses, mis eeldab suuremat kivide mahtu. Toivo Rattasepp on lisanud täiendava selgituse (tl 64) ning märgib, et sadamarajatise ehitamisel tegelikult teostatud tööde mahtude määramisel tuleb arvestada kõiki ehitustöid kogumis. Samas on märgitud, et raudkivide maht märgituna 2894 m3 (PRIA kajastas otsuses) on eksitav, õige on kogumaht 3029 m3, mis kajastab ka akvatooriumi kaldakindlustust (134 m3). 13.Kohus märgib, et antud asjas saab tugineda M. Sarmeti ekspertiisiaktile, üleandmisvastuvõtmise aktile ja kaebaja reaalselt kantud kuludele, millede kohaselt on kaebaja taotlus nr 941113590727 abikõlbulik. 14.Kaebaja väide, et PRIA on läbi viinud täiendava kontrolli ilma mõjuva põhjuseta ja ette teatamata, ei ole asjakohane, kuna seda võimaldab KTKS § 51 lg 4. Kohus märgib, et PRIA ́l oli õigus taotleda ekspertiisi tegemist , kuna PRIA ́s ei tööta vastavat spetsialisti ning PRIA ́l on õigus ekspertarvamusest ka juhinduda. Iseenesest on ka arusaadav, et PRIA on juhindunud enda poolt tellitud ekspertarvamusest, küll aga pole PRIA arvestanud kaebaja poolt tellitud ehitustehnilise asjatundjaarvamusega. PRIA viitab, et nende ekspert on tutvunud kaebaja poolt tellitud ekspertarvamusega ning jäänud endisele seisukohale, kuid kohus märgib, et PRIA ei ole analüüsinud ega võrrelnud mõlemat ekspertarvamust, on vaid lähtunud üheselt ekspertarvamusest nr TR 1765/2015. Samuti on kaebaja ekspert tutvunud PRIA poolt tellitud ekspertarvamusega ning analüüsinud seda oma arvamuses ja jäänud samuti oma seisukohtade juurde. Seega kohus nõustub kaebajaga, et PRIA on rikkunud HMS § 6 põhimõtet, mis räägib uurimispõhimõtte rakendamisest ja kõigi asjaolude väljaselgitamisest. PRIA ise ei ole teinud ekspertarvamuste analüüsi ja ei ole kasutanud kaalutlusõigust. Kaebaja on esitanud omapoolse ekspertarvamuse vaidemenetluse käigus. 15.Kohus peab vajalikuks märkida, et ekspert T.Rattasepp on kinnitanud oma selgitustes punktis 4, et ekspertarvamuses on kokku märgitud raudkivide maht 3029 m3, kuid vastustaja on märkinud selleks numbriks oma otsuses 2894 m3 viidates T.Rattaseppa ekspertarvamusele. Seega on PRIA otsuses ekslikult märkinud nimetatud raudkivide mahu, mis on ka kaebajat eksitanud. Kohus märgib, et raudkivide ühe kuupmeetri hinnaks on 45 eurot ning kaebaja poolt tasutud summa raudkivide eest Võsu sadama aktide järgi on 148 818 eurot, seega on tasutud raudkivide eest mahus 3307 m3, mis on abikõlbulik ja kaebaja on selles osas kulutused teinud. Kohus märgib, et PRIA on küll oma vastuses 22.07.2016 möönnud, et tõepoolest on ekspert T.Rattasepp märkinud ekspertarvamuses raudkivide kogumahuks 3029 m3, kuid PRIA oma haldusaktis on lähtunud Määruse nr 38 § 28 lg 1. 16.Vihula vald on kinnitanud, et ei ole muutnud hankedokumente ega hankelepingut pärast riigihangete seaduse (RHS) § 36 lg 1 sätestatud tähtaega. Vihula Vallavalitsuse ja OÜ Monoliit vahel sõlmiti hankeleping osalisele tööde mahule. Nende tööde mahud, milliste osas töövõtuleping sõlmiti, olid samad, millised OÜ Monoliit esitas oma pakkumuses. 17.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ekspertarvamuses ei ole käsitletud tööde vastuvõtmise akti nr 8 (tl 112) toodud andmeid – rida 7 ja11, millest nähtub lõuna- ja põhjapoolse
lainemurdjate raudkivide tarne ja paigaldus. Selle kohaselt on vähempaigaldatud raudkivide maht 493 m3 võrreldes riigihanke raames esitatud hinnapakkumusega (3800-3307 =493). Selle peale on Vihula vald andnud selgituse, et raudkivide mahtu vähendati, kuna OÜ Monoliit jättis raudkivid vajalikus mahus tarnimata. Vihula vald on võtnud endale sellest tulenevalt kohustuse võimalike kulutuste kandmiseks. 18.Kohus märgib, et PRIA on oma otsuses nr 17-6/409 abikõlbulikuks lugenud raudkivide mahu 3307 m3 ulatuses, samas on kaebaja ekspert M Sarmet oma asjatundjaarvamuses 13.03.2016 märkinud, et Võsu sadama lainemurdjate ehitamisel on kasutatud raudkivide maht suurem kui 3307 m3. Et nimetatud maht on täidetud , nähtub ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ja kaebaja on ka vastavad kulud kandnud. Eelnimetatud dokumendid lükkavad ümber ekspert T.Rattasepa ekspertarvamuse, et raudkivide maht on 3029 m3. Eeltoodust tulenevalt on PRIA poolt õigusvastane kaebajale väljamakse tegemisest keeldumine ja väljamakstud toetuse tagasinõudmine. 19.PRIA on ette heitnud kaebajale oma vastuse täienduses (15.12.2016), et kaebaja ei ole lisanud ühtki tõendit selle kohta, et vaidlustab kogu otsust tühistamise nõudes. Kohu märgib, et on sellest eespool kirjutanud ja täpsustanud, millises otsuse osas vaidlus käib ning ei hakka seda kordama. 20.Mis puudutab otsuse motiveerimist, siis kohus nõustub põhimõtteliselt otsuse motivatsiooniga, kuid märgib, et haldusmenetluses ei ole PRIA uurinud kõiki tõendeid ning ei ole võrreldud ja analüüsitud mõlemat ekspertarvamust, mistõttu on jõutud valele otsusele. Haldusmenetluses ei nähtu kaalutlemise läbiviimist. Arvestades, et KTKS on kehtestatud EL õiguse elluviimiseks, tuleb nende sätete tõlgendamisel arvestada ka Euroopa Liidu (EL) õigusega ja Euroopa Kohtu praktikaga. Praegusel juhul näeb kaalumise ette juba EL õigus. Euroopa Kohtu praktika kinnitab kaalumise võimalust finantsabi tagasinõudmise üle otsustamisel. PRIA-l oli kaebajalt toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel kaalutlusõigus, mis tulenes Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 art 96 lg 2 kolmandast lausest koosmõjus EL õiguse üldpõhimõtetega (RKHKo 3-3-1-37-16). 21.Samas on otsuses viide valele raudkivide mahule (2894 m3), mis on kaebajat eksitanud. Kohus on seda küll juba eelnevalt käsitlenud, kuid märgib täiendavalt, et T. Rattasepp on oma selgitustes (tl 64) märkinud, et eksitav on raudkivide maht 2894 m3, peab olema 3029 m3, mis sisaldavad raudkivide mahtu järgnevalt: lõunapoolne lainemurdja 1455 m3, põhjapoolne lainemurdja 1439 m3, akvatooriumi kaldakindlustus 134 m3. Kohus märgib, et PRIA tõenäoliselt oma otsuses ei ole arvestanud akvatooriumi kaldakindlustuse mahtu. Samas kohus nõustub kaebajaga, et ei nähtu kuidas PRIA ekspert on sellise mahu välja arvutanud. 22.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et olenemata sellest kas akvatooriumi kaldakindlustus 134 m3 arvestada abikõlbulike kulude hulka või mitte, ei oma see antud juhul tähtsust, kuna kohus lähtuvalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest, M.Sarmeti ekspertarvamusest ja kaebaja poolt kantud kulutustest on seisukohal, et kaebajalt taotluse 941113590727 raames toetussumma 11 791,28 euro osas vähendamine ja toetuse tagasinõudmine samas summas ei ole õiguspärane. IV 23.Eeltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele tühistamisnõudes ning kohus tühistab PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 punktid 2 ja 3. Seega jääb jõusse otsuse punkt 1, millega on otsustatud Vihula Vallavalitsusele välja maksta toetus summas 34 098,37 eurot (kohus jättis läbi vaatamata). Kuna kaebusega on vaidlustatud toetussumma vähendamist ja väljamakstud toetuse tagasinõudmist, millises osas on ka vaidemenetlus läbitud, ei saa kohus antud kaebuses
käsitleda otsuse punkti 1, millega on otsustatud toetussumma välja maksta. Tegelikkuses tekib nüüd olukord, kus jääb jõusse see, et Vihula Vallavalitsusele tuleb maksta toetust summas 34 098,37 eurot ja ülejäänud osas tühistab kohus otsuse. 24.Kohustamisnõudes jääb kaebus rahuldamata. Kohus märgib, et kohustamisnõude rahuldamine tuleks kõne alla vaid juhul, kui tühistamisele kuuluks PRIA otsus nr 17-6/409 tervikuna, ka punkti 1 osas, mistõttu oleks põhjendatud saata terves ulatuses asi PRIA ́le uuesti läbivaatamiseks ja toetussummade kindlaksmääramiseks, kuid antud olukorras on kohustamisnõue ainetu ja asjakohatu. Kaebaja ei saavuta sellega loodetut tulemust. Hetkel jääb jõusse see, et Vihula Vallavalitsusele tuleb välja maksta toetussumma 34 098,37 eurot vastavalt otsuse lisale (tl 6-7). 25.Kohus otsustab tühistada PRIA 10.12.2015 otsuse nr 17-6/409 (taotlus nr 941113590727) punktid 2 ja 3. Rahuldamata jääb kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue kohustamaks asja uuesti läbi vaatama. 26.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 5 lg 1 p 1, mille alusel kohus tühistab osaliselt kaevatava otsuse ja HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 27.Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist: õigusabiteenuste eest 1680 eurot (840+840), mis on kantud ja kohtule on esitatud vastavad dokumendid. Samas on menetluskulu ka riigilõiv 15 eurot, mis on kaebaja poolt tasutud. Seega on menetluskulud kokku 1695 eurot, mis tuleb PRIA ́lt välja mõista kaebaja kasuks. PRIA ei ole menetluskuludele vastu vaielnud. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja mõistlikud. Kohus lisab veel, et kaebuse osalise rahuldamise korral tuleks ka HKMS § 108 lg 2 kohaselt menetluskulud välja mõista proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, kuid selle kohta on Riigikohus märkinud, et kui kaebuse või edasikaebuse osalise rahuldamise korral domineerib sisuliselt selle rahuldatud osa, võib proportsionaalseks osutuda menetluskulu täielik väljamõistmine (RKHKo 3-3-1-46-12 p 38).
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.