Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-16-2140 suurus nimetatud perioodi eest 9667,84 eurot. Äriühingu juhatuse liikmeks oli perioodil 25.10.2012‒30.10.2015 AH. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et AH on teadlikult ja tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. M UÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid AH äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal. Äriühingu arvelduskonto väljavõttelt on näha, et perioodil 15.04.2014‒01.09.2014 on võetud välja sularaha summas 28 400 eurot, misjärel puudusid arvelduskontol liikumised. Lisaks sellele on äriühing tasunud 5000 eurot S OÜ-le, mis oli AH-ga seotud äriühing. M UÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslaste registris perioodil 24.03.2011‒08.01.2016 ning äriühing deklareeris tööjõumakse kuni oktoobrini 2015. Kuigi äriühing deklareeris tööjõumakse, siis viimati kanti töötasu üle 15.08.2014, viimane töösuhe lõpetati 30.09.2015. Sealjuures ei deklareerinud äriühing käivet. Viimati deklareeriti käivet 2014. a septembris ja oktoobris vastavalt 1170 ja 1000 eurot. Viimane laekumine äriühingu arvelduskontole toimus AS-lt T 23.09.2014 summas 360 eurot. Muu hulgas on äriühing deklareerinud töötasu ja tööjõumakse KK-le, kelle kaudu viidi äriühingust välja sularaha. Maksuhalduri andmete kohaselt oli KK-l volitus tegutseda äriühingu raamatupidajana. Äriühingust raha väljaviimine seotud isiku kaudu on otseses põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Võttes arvesse äriühingu varasemat käitumist ning käibe mahtu, ei ole äriühingu arvelduskontolt sularaha väljavõtmine, käibe puudumine ning tööjõumaksude deklareerimine reaalselt tegutseva äriühingu tunnuseks. Vastutusotsusega sissenõutav maksusumma koosneb põhivõlast summas 26 824 eurot ning arvestuslikust intressist summas 9667,84 eurot perioodi 09.2014‒10.2015 eest. Kokku on AH-le määratav maksukohustus 36 491,84 eurot. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: M UÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur AH-lt sisse M UÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata maksusummad perioodil september 2014 ‒ september 2015. Varaseim maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 10.08.2014. Rakendades kolmeaastast aegumistähtaega, aegub varaseim sissenõutav maksusumma 10.08.2017. Kui vastutusmenetluse raames tuvastatakse, et maksuvõlgnevus on tekkinud raskest hooletusest või tahtlusest, aegub varaseim sissenõutav maksusumma 10.08.2019. Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid M UÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks, mille tulemusena on selgunud, et äriühingul ei ole pangakontodel maksukohustuse katteks piisavalt vahendeid. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingul puudub registervara. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. AH-l puudub sissetulek, kuid isik on seotud kolme äriühinguga. Maksuhaldur on seisukohal, et AH võib varjata oma tulu, mis iseloomustab isiku käitumist ja suhtumist maksukohustustesse. Kui isikul puudub sissetulek ning isik varjab tegelikku tulu, siis on ilmne, et ka pärast rahalise kohustuse määramist jätkub senine olukord ning ei ole eluliselt usutav, et pärast maksukohustuse määramist hakkaks AH näitama enda sissetulekut või tasuma endale dividende. Tulenevalt sellest oleks AH rahaliste vahendite arvelt sundtäitmine võimatu. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et AH viis teadlikult ja tahtlikult äriühingust välja rahalisi vahendeid. Äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine ning maksuvõla tekitamine saab olla ainult süüline käitumine. Selline käitumisviis iseloomustab AH suhtumist 2(7)

3-16-2140 avalik-õiguslikesse nõuetesse. Maksuhaldur ei ole M UÜ suhtes läbi viinud kontrollimenetlust. Sellest tulenevalt ei ole maksuhaldur küsinud M UÜ endiselt juhatuse liikmelt ei teavet ega dokumente äriühingu maksuvõla väljaselgitamiseks. Maksuhaldur alustas 25.10.2016 taotluse edastamisega Tallinna Halduskohtusse M UÜ endise juhatuse liikme AH suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. MTA ülesandeks on maksumenetluse käigus koguda tõendeid. Kogutud tõendite analüüsimisel selgub, kas maksuhalduril on alus koostada M UÜ endisele juhatuse liikmele AH-le vastutusotsus või mitte. AH-le kuulub 4 kinnisasja: 1⁄2 kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga XXXXXXXX, 1⁄2 kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga YYYYYYYY, 1⁄2 kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga WWWWW ja 1⁄2 kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga OOOOOO. Kõikidel kinnisasjadel puuduvad koormatised. Maksuhaldur on analüüsinud kinnisvaraportaalides müüdavaid kinnistuid ning on hinnanud kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX ligikaudseks väärtuseks 163 640 eurot (AH kaasomandi osa väärtus 81 920 eurot), kinnistu registriosa numbriga YYYYYYYY väärtuseks ligikaudu 49 920 eurot (AH kaasomandi osa väärtus 24 960 eurot), kinnistu registriosa numbriga OOOOOO ligikaudseks väärtuseks 87 262,83 eurot (AH kaasomandi osa väärtus 43 631,41 eurot) ja kinnistu registriosa numbriga WWWWW ligikaudseks väärtuseks 5148 eurot (AH kaasomandi osa väärtus 2574 eurot). Maa-ameti andemete kohaselt oli 2015. a 1 ha haritava maa mediaanhinnaks Pärnumaal 2222 eurot, mistõttu oleks Maa-ameti andmete kohaselt kinnistu nr XXXXXXXX ligikaudseks vääruseks 28 441,60 eurot ning kinnistu nr YYYYYYYY väärtuseks 8665,80 eurot, mis teeks AH osaväärtuseks vastavalt 14 220,80 eurot ja 4332,90 eurot, kokku 18 553,70 eurot. Seega ei kataks Maa-ameti hinnastatistika järgi kinnistute nr YYYYYYYY ja nr XXXXXXXX müügist saadav tulu maksuhalduri nõuet, rääkimata täitemenetluse kuludest. Kuivõrd kinnisvaraportaalide ja Maaameti hinnakäärid on maatulundusmaa osas sedavõrd suured, siis puudub maksuhalduril informatsioon kinnistute tegeliku väärtuse kohta. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt kuulub AH-le sõiduauto Audi S8 (2007. a, registreerimismärk XXXXXX) ja sõiduauto Audi A6 (2001. a, registreerimismärk 203AVD). Maksuhaldur peab otstarbekaks ja põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist AH-le kuuluvate kinnisasjade mõttelistele osadele nr XXXXXXXX summas 24 960 eurot ja nr YYYYYYYY summas 18 553 eurot. Maksuhaldur peab Maa-ameti hinnastatistikat usaldusväärsemaks kui kinnisvara müügiportaalide jooksvate müügikuulutuste hinnaanalüüsi. Nimetatud kinnisasjade hüpoteekide seadmine on proportsionaalne äriühingu maksuvõlgnevusega ja eeldatavate täitekuludega. Samuti on nimetatud kinnistutele hüpoteekide seadmine kõige vähem koormavam, sest kinnistule nr OOOOOO on seatud eluaegne isiklik kasutusõigus, mis võib tunduvalt vähendada kinnistu väärtust ning raskendada vara müüki. Kuna kinnistu on koormatud kasutusõigusega, eeldab maksuhaldur, et tegemist on püsiva elukohaga. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui AH on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui AH soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 36 491,84 eurot.

3(7)

3-16-2140 XXX, registriosa numbriga XXXXXXXX; ning summas 18 553 eurot AH-le kuuluvale 1⁄2 kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga YYY, registriosa numbriga YYYYYYYY. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on sisse nõudmas M UÜ maksuvõlga. Maksuhaldur on vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega. Maksuhaldur leiab, et AH on M OÜ (nüüd UÜ) juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele. AH oli maksuvõla tekkimise ajal M OÜ (nüüd UÜ) juhatuse liige. Maksuhaldur on tuvastanud, et AH juhitud äriühingust on 2014. a-l välja võetud sularaha kokku summas 28 400 eurot ning tasutud 5000 eurot AH-ga seotud äriühingule. Samuti on äriühing deklareerinud tööjõumakse kuni oktoobrini 2015, kuid sealjuures käivet ei deklareerinud (viimati 2014. a septembris ja oktoobris). Selline tegevus viitab maksuhalduri hinnangul maksuvõla tekitamisele ja selle tasumisest hoidumisele. Seega on võimalik AH vastutus äriühingu maksuvõla eest ning täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. AH eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab AH käitumine M OÜ juhatuse liikmena (maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine ning äriühingust raha väljaviimine), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. M UÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud. Äriühingul puudub registervara ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. M OÜ on ümber kujundatud usaldusühinguks. Valitud abinõu on põhjendatud. AH omab kaasomanikuna nelja kinnisasja ning maksuhaldur on hüpoteegisumma maksukohustuslase kahe kinnisasja vahel põhjendatult ära jaganud. Isikliku kasutusõigusega koormatud kinnisasjale hüpoteegi seadmine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendab vara müüki ning maksukohustust saab edukalt tagada teiste maksukohustuslase kinnisasjade arvel. Maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine koormab maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude täitmine. Hüpoteegi seadmine ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude täitmise. Seega on taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(7)

3-16-2140

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-16-2140

6(7)

3-16-2140 (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-14-516989).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.