Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – OÜ M, esindaja TO
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ M määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1906 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 23.09.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba kanda liiklusregistrisse käsutamise keelumärge OÜ-le M kuuluvale kolmele sõidukile Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu ning pöörata sissenõue OÜ M rahalistele õigustele (arestida OÜ M arvelduskontod Eesti krediidiasutustes). Taotluse põhjendused olid järgmised. 1) MTA asus 02.04.2015 korraldusega nr 12.2-3/031473-2, 08.12.2015 teatega nr 12.23/031473-12 ja 04.02.2016 teatega nr 12.2-3/031473-13 kontrollima OÜ M käibemaksu arvestamise õigsust perioodil mai 2014 - veebruar 2015 ja tulumaksu arvestamise õigsust perioodidel juuni - detsember 2014, veebruar 2015, aprill - juuni 2015, september 2015 ja detsember 2015. 2) Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine. MTA tuvastas, et OÜ M on äriühingu rahaliste vahendite arvelt teinud kulutusi osanikule ja tema abikaasale kuuluvale kinnistule (XXX) ning deklareerinud hoone viimistlus- ja sisustusarvetel ning kinnistu
3-16-1906 haljastusarvetel märgitud käibemaksu käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhaldur on seisukohal, et XXX eramu ja kinnistuga seotud kulutused ei ole tehtud OÜ M ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks, vaid OÜ M osaniku ja juhatuse liikme TO ja tema perekonna huvides. Seega puudub OÜ-l M õigus XXX eramu viimistlus- ja sisustuskuludelt ning kinnistu haljastuskuludelt tasutud sisendkäibemaksu summas 15 452,01 eurot maha arvata. 3) Kontrolli käigus on tuvastatud, et OÜ M on teinud oma arvelduskontodelt perioodil juuni 2014 - september 2015 eramu viimistluseks ja sisustuseks ning kinnistu haljastuseks väljamakseid summas 87 250,34 eurot, millest on äriühingule hüvitatud 1829,10 eurot. Seega on OÜ M teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 85 421,24 eurot (87 250,341829,10). OÜ M ning T ja RO on 27.03.2015 sõlminud lepingu XXX kinnistule seitsmeks aastaks kasutusvalduse seadmiseks OÜ M kasuks. Lepingu p 3.2 kohaselt on OÜ M kohustatud kasutusvalduse eest kahe aasta jooksul, sh varasema perioodi kasutusõiguse eest, kandma ehituskulutusi vastavalt arvetele, ning alates 27.03.2017 tasuma üüritasu 4000 eurot igal aastal kuni kasutusvalduse lõppemiseni. Seega tuleb ka kahe aasta jooksul enne 27.03.2017 tehtud makseid kasutusvalduse seadmise lepingus kokku lepitud ehituskulude ulatuses käsitada mitterahalises vormis saadud üüritasuna kinnistu omanikele. Maksuhaldur loeb need mitterahalised väljamaksed äriühingu poolt residendist füüsilisele isikule perioodil detsember 2014 (alates XXX ruumide kasutusele võtmisest) kuni september 2015 (kontrolliperioodi lõppemiseni) tehtud rendi väljamakseteks, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Perioodil detsember 2014 - september 2015 tasuti XXX eramu ja kinnistu kulutusi OÜ M finantsvahendite arvelt summas 9380,02 eurot. Ülejäänud eramu ja kinnistu tarbeks tehtud väljamakseid summas 76 041,22 eurot (85 421,24-9380,02) käsitab maksuhaldur OÜ M ainuosaniku TO isiklike kuludena ning loeb need äriühingu poolt ainuosanikule tehtud mitterahalisteks dividendi väljamakseteks, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Seega tekib OÜ-l M tulumaksukohustus summas 22 143,03 eurot ((5354,22×21%+4025,80×20%) + (76 041,22×21/79)). Kogu OÜ-le M tekkiv maksukohustus kokku on 37 595,04 eurot (15 452,01+22 143,03) 4) Pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliseks raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et OÜ M on pannud toime maksupettuse. OÜ M on arvestanud sisendkäibemaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mille tulemusel on tema käibe- ja tulumaksukohustus vähenenud 37 595,04 euro võrra. Kuna OÜ M on sellises ulatuses maksukohustusi vältinud ega ole toiminud seadusega kooskõlas, võib ta seda teha ka tulevikus. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ-le M ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid ega väikelaevu. 2014. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ M 2014. a kasum 1554 eurot ning jaotamata kasum 141 018 eurot. 2015. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ M 2015. a kahjum 13 453 eurot ning jaotamata kasum 142 572 eurot. Seisuga 28.02.2015 oli äriühingu pangakontodel vabu vahendeid 4626,32 eurot ning 2015. majandusaasta aruande kohaselt 31.12.2015 seisuga 13 646 eurot. See kinnitab, et äriühingul ei ole vabu rahalisi vahendeid jaotamata kasumi näol. OÜ M käibedeklaratsioonidelt (jaanuar - juuli 2016) ei nähtu kasumit, millest oleks võimalik katta tekkida võiv maksukohustus. Käibedeklaratsioonidest nähtuvalt on käibemaksu lisandväärtus väga väike ning äriühingul on ka tööjõumaksude tasumise kohustus, mistõttu on maksuhalduril kahtlus, et ettevõttel ei pruugi olla vahendeid tulevikus tekkiva maksukohustuse täitmiseks. OÜ M 2015. majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul 31.12.2015 seisuga lühiajalisi laenukohustusi kokku 30 300 eurot ja tarnijatele tasumata arveid 21 943 eurot. OÜ-l M on tõenäoliselt ka praegusel hetkel endiselt kohustused kolmandate isikute ees 5) Kõige sobivamaks MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoiminguks on äriühingule kuuluvatele sõidukitele käsutamise keelumärke seadmine, kuna sõidukitele käsutamise keelumärke 2(8)
3-16-1906 seadmine ei takista äriühingu majandustegevust ning OÜ M saab sõidukeid jätkuvalt kasutada. Kuivõrd OÜ-le M kuuluvate sõidukite turuväärtus on maksuhalduri hinnangul 19 101 eurot ning see ei kata võimalikku määratavat maksusummat, peab maksuhaldur põhjendatuks rakendada täiendavalt ka äriühingu arvelduskontode aresti. Vajadusel ning kooskõlas MKS § 131 lg-ga 4 on maksuhalduri nõusolekul seejuures tagatud äriühingu kohustuste täitmine. Pangakontode arestimise näol on tegemist küll ettevõtlust takistava meetmega, kuid arvestades maksupettuse toimepanemist, ei pruugi äriühingu varaline seis pärast maksuotsuse väljastamist võimaldada maksusumma sissenõudmist. 6) Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise. Tagatis peab olema esitatud suuruses 42 213,23 eurot (maksukohustus 37 595,04 eurot + sundtäitmise kulud 4618,19 eurot). Kui OÜ M soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 37 595,04 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 27.09.2016 määrusega MTA taotluse ja andis loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmist OÜ M nimele registreeritud sõidukitele MAN TGL 12.240 4X2 BL (reg-märk YYYYY), MAN 26.410 FNLLC (reg-märk CCCCCC) ja haagisele Schwarzmüller TPA 2/ZJ (reg-märk DDDDD), samuti arestida OÜ M arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 23 112,23 euro ulatuses (37 595,04-19 101+4618,19). 1) Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele. MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, on täidetud, sest maksuhaldur kontrollib 02.04.2015 korralduse nr 12.2-3/031473-2, 08.12.2015 teate nr 12.23/031473-12 ja 04.02.2016 teate nr 12.2-3/031473-13 alusel OÜ M käibemaksu arvestamise õigsust perioodil mai 2014 - veebruar 2015 ja tulumaksu arvestamise õigsust perioodil juuni - detsember 2014, veebruar 2015, aprill - juuni 2015, september 2015 ja detsember 2015. 2) Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et OÜ M on toime pannud maksupettuse, mille eesmärgiks oli käibe- ja tulumaksukohustuse vähendamine. Arvestades maksuhalduri esitatud tõendeid ja selgitusi, on 37 595,04 euro suuruse maksukohustuse määramine tõenäoline. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 3) MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldus – põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest – on samuti täidetud. OÜ-l M pole kinnisvara, väikelaevu või väärtpaberikontot. Usutavaks võib pidada, et äriühingul ei ole rahalisi vahendeid jaotamata kasumi näol. Maksuhaldur on õigesti välja toonud, et 2016. aasta jaanuari - juuli käibedeklaratsioonidelt ei nähtu kasumit, millest oleks võimalik menetluse tulemusel tõenäoliselt tekkivat maksukohustust katta. Arvestades maksupettuse kahtlust, võib põhjendatuks pidada maksuhalduri järeldust, et ka tulevikus ei ole välistatud äriühingu käitumine viisil, mis ei ole seadusega kooskõlas. 4) Maksuhalduri valitud meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning meetmete koguväärtus ei ületa eeldatavat maksukohustust rohkem kui täitemenetlusele kuluvad summad. Maksuhaldur on analüüsinud OÜ-le M kuuluvate sõidukite eeldatavat turuväärtust. Keskmise hinna arvestamine maksuhalduri meetodil on lubatav. Sõidukitele käsutuskeelu seadmine on eelistatud meede, sest see on võimalikest meetmest üks vähem äriühingu tegevust piiravaid meetmeid. Põhjendatud on ka OÜ M arvelduskontode arestimine, kuna sõidukite eeldatav väärtus ei kata kogu tõenäoliselt määratava kohustuse suurust. Kuigi arvelduskontode arest on 3(8)
3-16-1906 äriühingu igapäevast majandustegevust kõige enam koormav meede, on maksuhaldur osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui äriühing esitab maksuhaldurile vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja §-le 121 tagatise suuruses 42 213,23 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §s 122 loetelule. Kui OÜ M soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 37 595,04 eurot. Seega saab äriühing maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades ise pangakontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata. Lisaks ei välista MKS arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (MKS § 131 lg 4) ning ka maksuhaldur kinnitas taotluses, et vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. Arvestades eeltoodud põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.
3.OÜ M esitas halduskohtu määruse peale 04.10.2016 määruskaebuse (täiendatud 05.10.2016 ja 14.10.2016). Tallinna Halduskohus ei pidanud 18.10.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.OÜ M palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada osas, milles halduskohus andis loa OÜ M arvelduskontode arestimiseks summas 23 112,23 eurot, ning teha asjas uus määrus, millega jätta MTA loataotlus selles osas rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 1) MTA käitumine pangakontode arestimise näol on üllatav, sest määruskaebuse esitaja käitumine alates 11.02.2015 kestnud kontrolliperioodi jooksul ei ole andnud vajadust pangakontode arestimiseks. Määruskaebuse esitaja on vastanud kõigile MTA kirjadele ja pöördumistele ega ole andnud alust kahtluseks, et ta võiks oma vara võõrandada. Äriühingu reaalne tegutsemine XXX on tõendatud. MTA ei ole maksukohustuse tekkimist tõendanud, seega on meetmete rakendamine ennatlik ja ebaseaduslik. Nõustuda ei saa MTA seisukohtadega kodukontori maksustamise osas. Kontrolliperiood on olnud ebamõistlikult pikk ning põhjustanud määruskaebuse esitajale täiendavaid kulutusi dokumentide komplekteerimise ja nõustamise vajaduse tõttu. 2) Äärmuslike sanktsioonide rakendamine on ebaproportsionaalne. Tegu on väikese, kuid juba umbes 10 aastat tegutsenud ettevõttega, kes on äriringkonnas arvestatavaks partneriks. Määruskaebuse esitaja peab vähemalt kolm korda kuus tasuma kütuse eest ning transpordipartneritele tehtud töö eest. Määruskaebuse esitaja on saanud juba mitu võlgnevuse meeldetuletust. Kui võlgnik maksekohustusi ei täida, saavad võlausaldajad esitada pankrotiavalduse. MTA on äriühingu rahalisi kohustusi analüüsinud ning on teadlik, et pangakontode arestimine põhjustab määruskaebuse esitajale pöördumatut kahju. Pangakontode arestimine halvab äriühingu töö jätkusuutlikkuse, tuues kaasa võlgnevuste tekkimise partnerite ja töötajate ees ning kahjustades äriühingu mainet, kuivõrd väikeettevõttest äriühing ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. 3) Taotlus on põhjendamata. MTA esitas üksnes valmiva maksuotsuse. Sellise dokumendi esitamine on eksitav ning määruskaebuse esitajale jäävad arusaamatuks võimalused end selle vastu kaitsta. Taotluses toodud faktilised asjaolud on paljasõnalised ja põhjendamata. MTA ei ole taotluses kajastanud üldse määruskaebuse esitaja selgitusi, põhjendusi ja dokumente, mille kohaselt toimub kodukontori tegevus ööpäevaringselt, juhatuse liikme pereliikmed viibivad kodus väiksema osa ajast kui äriühingu ettevõtlusega seotud tegevus, määruskaebuse esitaja ja juhatuse liikme pereliikmed on vastavalt MTA seisukohtadele teinud deklaratsioonides korrigeerimisi ja ülekandeid MTA-le. Äriühingul on kinnistu kasutusvaldus ning kohustus teha 4(8)
3-16-1906 ettevõtluse huvides investeeringuid. Pereliikmetega on 2015. a-l tehtud põhivara rendi osas kokkulepe. Tehtud investeeringud olid seotud ettevõtlusega, need tehti notariaalse lepingu alusel ja äriühingul oli õigus sisendkäibemaks maha arvata. Hinnang, et tegu on omanike huvides tehtud kulutustega, on paljasõnaline. Kodukontoris käivad võõrad isikud ja partnerid, mis on koormav. MTA on möönnud, et määruskaebuse esitaja tegevus on reaalne ja kodukontor toimib. Maksuotsuse projektis on esitatud üllatavaid asjaolusid, mida maksumenetluses tõstatatud ei ole. Kodukontorisse kolides pidi äriühing selle eelnevalt remontima ning tehtud investeeringute pealt saab äriühing põhivara rendi eest renditasu kinnistu omanikelt. MTA ei saa asuda meelevaldselt tõlgendama kasutusvalduse lepingu sätteid, sest notari poolt koostatud ja kinnitatud leping ei ole seadustega vastuolus. Tegu ei ole rendilepinguga, vaid kasutusvaldusega, mille tasud ongi tulevikus tulumaksuga maksustatavad. On tavapärane, et kasutusvaldusesse võetud ruumid võivad vajada investeeringuid. Üllatav ja ebaseaduslik on MTA käsitlus, et selliseid investeeringuid tuleb käsitada ainuosaniku isiklike kuludena. 4) Maksupettuse toimepanemist ei ole põhjendatud ning määruskaebuse esitaja süü on tõendamata. MTA möönab ka ise, et pangakontode seis sõltub reaalsest äritegevusest, ning sedagi, et tegu on väikeettevõttega, kes vajab oma arvelduskontode igapäevast kasutamist. Kontode seis ei ole seotud käimasoleva maksumenetlusega, vaid vastab äriühingu tegevusele ja arvetele. 5) Määruskaebuse esitaja sai pangakontode arestimisest teada juhuslikult ja esitas seetõttu 04.10.2016 määruskaebuse, paludes ühtlasi kohtult võimalust määruskaebuse täiendamiseks. Kohtu antud 2-päevane tähtaeg määruskaebuse esitamiseks oli liiga lühike, et tagada kõigi tõendite igakülgne uurimine ja vastuväidete esitamine. Nii kiiresti ei ole võimalik anda hinnangut, kas sõidukite turuväärtus on määratud õigesti. Tegu on tehniliselt korras sõidukitega, millel on olemas kõik dokumendid ja mis võivad olla kallimad. MTA on hinnanud veokeid, kuid määruskaebuse esitaja sõiduk on mahult oluliselt suurem, tegu on erineva tüübiga sõidukiga, millel on kaubaruum ja haagis 120 m3. MTA hindas sõidukit, millel on veokabiin, kuid puudub kaubaruum ja mis vajab haagist mahuga 80 m3. Sõidukid on tehniliselt erinevad. Veoauto MAN 26.410 FNLLC N3 väärtus koos haagisega on vähemalt 21 000 eurot. Veoauto MAN TGL 12.240 4x2 BL N2 turuväärtus on vähemalt 15 000 eurot. Seega on sõidukite turuväärtus kokku vähemalt 36 000 eurot. Arestida ei tohi täiendavaid summasid täitetoimingute jaoks (täitemenetluse kulud 4618,19 eurot), sest need ei ole maksustamisega seotud ja on lubamatu nõuet nende arvel suurendada. Arvestades sõidukite õiget turuväärtust ja jättes nõudest välja täitemenetluse kulud, on võimalik arestitav rahasumma 1595,04 eurot. Selle kohta võib määruskaebuse esitaja juhatuse liige anda garantii ning sellisel juhul oleks tagatud ettevõtte jätkusuutlik tegutsemine haldusmenetluse kestel. 6) Maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud ärakuulamisõigust, mis on oluliseks menetlusnormi rikkumiseks.
5.Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus hindas õigesti maksuotsuse tegemise tõenäosust, sest praeguseks on maksuotsus tehtud ja määruskaebuse esitajale 11.10.2016 e-maksuameti kaudu kätte toimetatud. Määruskaebuses esitatud väited seonduvad maksuotsuse õiguspärasusega, kuid põhistamata on ettevõtte võime tasuda määratav maksusumma nõude tekkimisel. Määruskaebuse esitaja leiab, et pangakontode arestimine halvab tema äritegevuse, kuid ei selgita, millisel muul viisil saanuks maksuhaldur tagada oma nõuet. Pangakontod tuli arestida põhjusel, et vastasel juhul poleks nõue olnud tagatud. Ainuüksi asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei pea tagatise esitamist võimalikuks, näitab, et maksuhaldur on hinnanud tema maksevõimekust õigesti. Väited sõidukite kõrgemast väärtusest on paljasõnalised. Maksuhaldur viitas selgelt, millistele andmetele tuginedes hindas ta sõidukite koguväärtuse 19 101 eurole. Kuna maksumenetluses on tuvastatud, et 5(8)
3-16-1906 määruskaebuse esitaja on käitunud maksuarvestuses ebaausalt, ei ole usaldusväärsed määruskaebuse esitaja kinnitused selle kohta, et ta ei kavatse turult kaduda ning et majandustegevuse jätkamine on oluline.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning OÜ M määruskaebus ei anna alust selle muutmiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
7.MKS § 1361 lg 1 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei hinda kohus seda, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kontrollib üksnes järgmiste eelduste täidetust (Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10): a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest; e) halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.
8.Ringkonnakohtu hinnangul olid loetletud eeldused praegusel juhul täidetud. Halduskohtule esitatud taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saanud väita, et maksuotsuse tegemine olnuks välistatud või ilmselgelt võimatu. MKS § 1361 rakendamiseks pidi esinema käimasolev kontrollimenetlus. Ringkonnakohus ei saa praeguses asjas anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolli menetluse läbiviimise (sh kontrollimenetluse kestuse või ärakuulamisõiguse võimaldamise) õiguspärasusele, sest see väljuks loataotluse piiridest.
9.MKS § 1361 eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks võõrandama oma vara või vähendama muul viisil enda võimet tasuda maksuvõlga. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine leiab aset, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline. MKS §-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2013 määrus nr 3-13-1720, p 8).
10.Maksuhalduri poolt OÜ M suhtes läbiviidava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks sai halduskohtule esitatud asjaolude pinnal pidada rahalise nõude määramist (MKS § 1361 lg 1). Praegusel juhul ei esinenud ka asjaolusid, mis välistanuks maksuhalduri taotluses toodud asjaolude pinnalt maksuotsuse koostamise. Halduskohtule esitatud taotluses oli märgitud 6(8)
3-16-1906 rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitusega, millele vastav hinnang tugines (MKS § 1361 lg 2 p 2). Asjaolu, et taotlusele oli lisatud üksnes maksuotsuse projekt, ei tähenda, et taotlus oli põhjendamata. Samuti ei saa maksuotsuse projekti lisamist taotlusele pidada kaebajat eksitavaks. Valmiva maksuotsuse lisamine võimaldas kohtul hinnata maksukohustuse määramise võimalusi ja tõenäosust ning kaebaja ei pidanud asuma projekti pinnalt võimalikku maksukohustust sisuliselt vaidlustama. Taotluse esitamiseks ei pidanud olema tõendatud maksupettuse toimepanemine ning määruskaebuse esitaja süü. Praeguseks on maksuotsus tehtud – MTA ja määruskaebuse esitaja on esitanud ringkonnakohtule 10.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/031473-18, millega nõutakse OÜ-lt M tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud enammaksed summas 5421,70 eurot ja kohustatakse äriühingut tasuma maksusumma 32 173,34 eurot, suurendades seega äriühingu maksukohustust kokku 37 595,04 euro võrra.
11.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine on nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.
12.MTA 23.09.2016 taotluses on kahtlust, et pärast maksusumma määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud sellega, et määruskaebuse esitaja on ettevõtlusega mitteseotud kuludelt sisendkäibemaksu arvestades ning ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid tehes pannud toime maksupettuse. MKS § 1361 kohaldamise üheks põhjuseks võib olla maksukohustuslase tegevuses maksupettusele viitavate tunnuste esinemine, millele maksuhaldur on ka käesoleval juhul tuginenud. Taolises olukorras on ühtlasi põhjendatud järeldada maksukohustuslase huvi puudumist likviidsete vahendite omamiseks tulevikus, mille arvelt täita võimalik maksukohustus. MTA ei ole väitnud, et määruskaebuse esitaja arvelduskontode seis oleks tingitud käimasolevast maksumenetlusest, vaid on tuginenud asjaolule, et arvelduskontodel olevast rahast ei piisa eeldatava maksukohustuse täitmiseks.
13.Määruskaebuse esitaja leiab, et talle kuuluvate sõidukite turuväärtus on tõenäoliselt maksuhalduri prognoositust suurem, sest maksuhaldur on hinnanud mahult, tüübilt ja tehniliselt erinevaid veoautosid. Määruskaebuse esitaja hindab oma sõidukite turuväärtuseks vähemalt 36 000 eurot, leides, et veoauto MAN 26.410 koos Schwarzmülleri haagisega turuväärtus on vähemalt 21 000 eurot ning veoauto MAN TGL 12.240 turuväärtus on vähemalt 15 000 eurot. Määruskaebusele on kummagi veoauto kohta lisatud portaali auto24.ee ühe kuulutuse väljavõte, millest esimese puhul on hinnasooviks märgitud 19 900 eurot + käibemaks (veoauto MAN TGA 26.430 koos Schwarzmülleri haagisega), teisel 11 900 eurot + käibemaks (veoauto MAN TGL 12.180). Maksuhaldur on loataotluses tuginenud portaalides auto24.ee ja mobile.ee avaldatud andmete alusel arvutatud keskmisele väärtusele, lugedes veoauto MAN 26.410 keskmiseks turuväärtuseks 6434 eurot, Schwarzmülleri haagise keskmiseks turuväärtuseks 5296 eurot (kokku seega 11 730 eurot) ning veoauto MAN TGL 12.240 keskmiseks turuväärtuseks 7371 eurot.
7(8)
3-16-1906
14.Kuigi maksuhalduri arvutuskäiku on hõlmatud erineva mudeliga veokeid, on maksuhaldur lähtunud konkreetsest määruskaebuse esitajale kuuluvate sõidukitega identsest ehitusaastast (MAN TGL 12.240 puhul aastast 2005, MAN 26.410 ning Schwarzmülleri haagise puhul aastast 2001). Määruskaebuse esitaja väljatoodud kuulutustes kajastatakse sõidukeid ehitusaastatega vastavalt 12/2006 ning 2007. On ilmne, et sellised erinevused ehitusaastates mõjutavad rahvusvahelisi vedusid tegevate veoautode läbisõitu ning turuväärtust. Samuti on müügikuulutustes märgitud hinnad üldjuhul tegelikest müügihindadest kõrgemad. Sõidukite turuväärtus on ajas kahanev ning sõltub ka sõidukite kasutamise intensiivsusest. Lisaks kaasneksid sõidukite sundmüügiga ka täitmise kulud. Seega ei ole põhjust arvata, et praegusel juhul oleks tegemist ülearestimisega.
15.Ringkonnakohus möönab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamine pangakontode arestimise näol riivab maksukohustuslase õigusi ja takistab tema majandustegevust. Samas ei ole praegusel juhul alust eeldada, et täitmist tagavad toimingud võiksid olla sooritatud ebaproportsionaalses mahus. Arvesse tuleb võtta ka avalikku huvi. Olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 määrus nr 3-11-282, p 9). Käesoleval juhul ei saa järeldada, et loa esemeks oleva täitetoimingu mõju maksukohustuslase õigustele ja huvidele on sedavõrd intensiivne, et kaalub eelnimetatud avaliku huvi üles. Kuna muud tõhusad meetmed võimaliku määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks puuduvad, on põhjendatud lisaks määruskaebuse esitaja kolmele sõidukile käsutamise keelumärke seadmisele ka äriühingu pangakontode arestimine maksusumma ulatuses, mida sõidukite eeldatav väärtus ei kata. MTA taotluses on andmed tagatise kohta, mille esitamise korral lõpetab maksuhaldur täitetoimingud. Samuti on maksuhaldur kinnitanud valmidust anda vajadusel MKS § 131 lg 4 kohane nõusolek pangakontodelt väljamaksete tegemiseks äriühingu kohustuste täitmiseks. Seega ei saa aresti seadmist pidada ebaproportsionaalseks äärmuslike sanktsioonide rakendamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud esile konkreetseid andmeid, sh talle saadetud mitmest võlgnevuse meeldetuletusest, mille põhjal võiks järeldada, et halduskohtu poolt antud loa alusel pangakontode arestimine võiks kaebajale tuua kaasa sedavõrd koormavaid tagajärgi, et maksuhalduri taotluse rahuldamine oleks ebaproportsionaalne.
16.Eelneva põhjal jääb OÜ M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.09.2016 määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.