Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.04.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2167
Haldusasi
AS MALMIK LOGISTIKA kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.08.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/03233254 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS MALMIK LOGISTIKA, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.10.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS MALMIK LOGISTIKA apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-2167 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(6)
3-16-2167 BB-le ja ZZ-le tehtud väljamaksetelt tööjõumaksude arvestamist. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Kaebaja on kaasaaitamiskohustuse rikkumist põhjendanud juhatuse liikme haigusega, revisjoni läbiviimise ebasobiliku ajaga ning paralleelmenetluste läbiviimisega. Kaebaja on samasisulised väited esitanud ka haldusasjas nr 3-16-2216, kus on jõustunud kohtulahendiga leitud, et kaebaja pole kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Kaebaja suhtes alustati maksumenetlust 15.05.2015, revisjoniakt koostati 25.05.2016 ning maksuotsus 02.08.2016. Kaebaja juhatuse liige oli haiguslehel 26.11.2015-23.03.2016 ja 14.06.2016-13.07.2016. Seega ei saanud juhatuse liikme haigus takistada maksuhalduri 15.05.2015 korralduse täitmist. Maksuotsuse p-s 3.3.1 on maksuhaldur õigesti välja toonud, miks ei saanud dokumentide esitamisel takistuseks olla majandusaasta aruande koostamise aeg. Puudub vajadus neid põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2). Maksumenetluse algatamisel ning selle läbiviimise ajal oli kaebaja tegutsev äriühing, kellel olid töötajad ja käive. Asjaoludest ei nähtu, et juhatuse liikme haigestumise tõttu oleks äriühingu igapäevane majandustegevus olnud häiritud. Seega oli kaebajal võimalik esitada maksuhaldurile dokumente, mille koostamine ja säilitamine on äriühingu seadusest tulenev ülesanne ning mille esitamist maksuhaldur 15.05.2015 korraldusega nõudis. Kaebaja esitas 08.06.2015 osa nõutud dokumentidest. Puuduvad usutavad põhjendused, miks ei saanud kaebaja esitada kõiki dokumente. Maksukorralduse seadusest (MKS) ei tulene, et maksukohustuslase juhatuse liige on kohustatud esitama dokumendid maksuhaldurile isiklikult. Tal on võimalik volitada selleks raamatupidajat või mõnda teist isikut. Kaebajalt nõuti teavet 6 kuu kohta ning korralduse täitmiseks oli aega enam kui 20 päeva. Põhjendatud ei ole kaebaja väited seoses paralleelmenetlustega. Kaebaja juhatuse liige sai tema suhtes kriminaalmenetluse alustamisest teada 08.06.2016, s.o pärast 15.05.2015 korraldust ja 23.05.2016 toimunud revisjoni lõppvestlust. 2016. a juunis alustatud kriminaalmenetlus ei saanud rikkuda kaebaja õigust enese mittesüüstamise privileegile, mis ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele. Vaikimisõiguse eesmärk on tagada isiku kaitseõigus tema vastu esitatud kuriteosüüdistuses, ent vaikimisõiguse kasutamisega ei saa maksukohustuslane nõuda endale paremat positsiooni tõendamiskoormuse osas maksude tasumise õigsuse kontrollimisel. Vaikimisõigust saab tunnustada vaid siis ja selle teabe osas, mille kaudu isik tunnistaks süüteo toimepanemist. Kaebaja ei ole maksumenetluses raamatupidamisdokumentide esitamata ning kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisel tuginenud MKS § 64 lg-le 1. Kaebaja kuulati maksumenetluses nõuetekohaselt ära. Revisjoni lõppvestlus toimus 23.05.2016, kus kaebaja osales esindaja vahendusel, ehkki juhatuse liige sel ajal haiguslehel polnud. Samuti ei olnud juhatuse liige haiguslehel, kui maksuhaldur esitas revisjoniakti või kokkuvõtte revisjoni käigus tuvastatud asjaolude kohta. Revisjoniaktis oli vastuväidete esitamise tähtajaks 08.06.2016, mida pikendati kuni 17.06.2016. Nimetatud ajast oli kaebaja juhatuse liige haiguslehel 4 päeva. Kaebaja ei ole toonud välja, milliseid tõendeid või väiteid ta juhatuse liikme haiguse tõttu esitada ei saanud ja mille esitamine oleks võinud mõjutada maksuotsust sisuliselt. Maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Ehkki maksuhaldur võttis kohtule vastates omaks, et revisjoniaktis märgitud viide tulumaksuseaduse (TuMS) § 41 p-le 3 ei ole asjakohane ning maksuhaldur tugines TuMS § 41 p-le 1, ei saa seda pidada motiveerimiskohustuse rikkumiseks, mis võiks iseseisvalt kaasa tuua maksuotsuse osalise või 3(6)
3-16-2167 tervikuna tühistamise. Samuti ei muuda maksuotsust õigusvastaseks asjaolu, et põhjendused on suuresti esitatud revisjoniaktis. MKS § 46 lg 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 teise lause koosmõjust tulenevalt on lubatav maksuotsuses esitada kokkuvõte tuvastatud asjaoludest ja tehtud järeldustest ning viidata täpsematele põhjendustele, mis on esitatud revisjoniaktis. Revisjoniaktis on maksuhaldur toonud välja tõendid, mille pinnalt ta maksuotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud tuvastas. Maksuotsus ja revisjoniakt ei ole omavahel vastuolus. Õige pole kaebaja väide, et maksuhaldur oleks pidanud maksusumma määrama muutva tingimusega (MKS § 93). See on põhjendatud eelkõige olukorras, kus puudub maksukohustuse vähendamiseks vajalik nõutavas vormis dokument, kuid maksuhalduril on alust eeldada, et maksukohustuslane suudab tulevikus puuduse kõrvaldada. Käesoleval juhul ei olnud sellise olukorraga tegemist. Maksuotsusega suurendas maksuhaldur kaebaja arvutatud käibemaksu 905 386,80 euro võrra, vähendas sisendkäibemaksu 682 819,24 euro võrra ning suurendas kauba ja teenuse ühendusesisest soetamist 2 788 934 eurot. MKS § 150 lg 1 sätestab, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuigi kaebaja taotleb maksusumma tühistamist tervikuna, siis sisendkäibemaksu osas ei ole kaebaja maksuotsusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et maksuhaldur on alusetult suurendanud kaebaja 20% määraga maksustatavat käivet 4 526 934 euro võrra, mis omakorda suurendas kaebaja käibemaksukohustust 905 386,80 euro võrra. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et maksuhaldur oleks lubamatult vähendanud kaebaja sisendkäibemaksu 682 819,24 euro võrra. Kaebaja on väitnud üksnes menetlusnormide rikkumist. Seega on maksuotsus käibemaksu puudutavas osas õiguspärane ning puudub vajadus maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses, et kaebaja tegi ajavahemikul juuli-detsember 2014 väljamakseid 12 füüsilisele isikule, kellest lepinguline suhe oli kaebajal vaid II-ga ning NNga. Väljamakseid tehti isikutele, kellele töötasu maksmist deklareerisid kaebajaga seotud äriühingud I.V.R Trans OÜ ja OÜ APPLAFORD ES TRANSPORT & LOGISTICS. Maksuhaldur luges väljamaksed varjatud töötasuks. Maksukohustus makstud töötasudelt tekib tööandjal, mitte kolmandal isikul. Maksuotsus on õiguspärane tööjõumaksude osas, mis puudutab NN-le, GG-le (DD kaudu) ja MP-le tehtud ülekannete maksustamist. Revisjoniaktis ja maksuotsuses toodud põhjendused on asjakohased ning neid pole vaja korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et maksuhaldur on põhjendamatult lugenud nimetatud isikute osas tööandjaks kaebaja. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja tasus GG-le töötasu tema abikaasa arveldusarvele. Tõendatud pole, et GG-le ja MP-le makstud tasud oleksid lähetuskulud. Ühestki õigusaktist ei tulene, et isiku töötasu tuleb tingimata kanda tema isiklikule pangakontole. Samuti ei ole keelatud teha väljamakseid abikaasale. Maksuotsus on aga õigusvastane osas, mis puudutab II-le, MM-le, KK-le, SS-le, PP-le, AAle, EE-le, BB-le ja ZZ-le tehtud väljamaksete maksustamist. Kuigi on usutav, et tegemist on kaebaja kaudu I.V.R Trans OÜ ja OÜ APPLAFORD ES TRANSPORT & LOGISTICS töötajatele tehtud töötasu väljamaksetega, ei anna see alust maksustada kaebajat kui tööandjat.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4(6)
3-16-2167
5(6)
3-16-2167 NN osas on halduskohus nõustunud revisjoniakti p-s 1.3.2.5 toodud maksuhalduri järeldustega. Kaebaja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.