3-16-796 03. november 2016 Eda Muts Olev Tomsoni kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.01.2016 maksuotsuse nr 12.2-5/002382 ning vaideotsuse nr 61/3259-2 tühistamiseks. Kirjalik menetlus Kaebaja – Olev Tomson Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 05. detsember 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.29.10.2015.a teavitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) Olev Tomsonit selles, et tal on esitamata tuludeklaratsioon maksustamisperioodil 2014 saadud tulude kohta vaatamata sellele, et ta on võõrandanud kinnistu Viljandi vallas Pulleritsu külas. Kinnistu soetusdokumendid ja kinnistu võõrandamisega seotud kuludokumendid tuli esitada maksuhaldurile hiljemalt 05.11.2015.a. O. Tomson vastas 31.10.2013 meili teel maksuhaldurile, et dokumentide esitamiseks on antud ebamõistlikult lühike aeg, ning ta ei ole selle vara võõrandamisest kasu saanud, mistõttu tal puudub kohustus tuludeklaratsiooni esitada.
2.20.11.2015 tegi MTA korralduse nr 9-1/7796, millega kohustas O. Tomsonit esitama kinnistu võõrandamisega ja soetamisega seotud dokumendid ja kuludokumendid. Kuna posti teel ei õnnestunud korraldust kaebajale kätte toimetada, avaldas MTA korralduse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.12.2015, luges korralduse resolutiivosa kätte toimetatuks 24.12.2015 ja korralduse täitmise tähtajaks 04.01.2016.a. O. Tomson nõutud dokumente ega tuludeklaratsiooni ei esitanud.
3.21.01.2016 tegi MTA maksuotsuse nr 12.2-5/002382, millega määras O. Tomsonile maksustamisperioodi 2014 eest tasumisele kuuluva tulumaksu summas 3768,30 eurot. Kuna maksuotsust O. Tomsonile posti teel kätte anda ei õnnestunud, avaldati maksuotsuse resolutiivosa 18.02.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded, mille kättesaamist kinnitas O. Tomson 21.02.2016.a. Maksuotsuse tervikteksti sai O. Tomson kätte 22.02.2016.a.
4.11.03.2016 esitas O. Tomson maksuotsusele vaide, mis jäeti 01.04.2016 vaideotsusega nr 61/3259-2 rahuldamata.
5.25.04.2016 esitas O. Tomson kaebuse Tallinna Halduskohtusse, taotledes MTA 01.04.2016 vaideotsuse tühistamist ning maksumenetluse taastamise kohustamist. Koos kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus maksuasja raames läbiviidava täitemenetluse peatamiseks.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas peale kaebajaga kirjavahetust O. Tomsoni esialgse õiguskaitse taotluse 04.05.2016 määrusega, kohustades MTA vabastama O. Tomsoni pangakontod aresti alt ning peatades MTA 21.01.2016 maksuotsuse täitmise kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni selliselt, et MTA-l on lubatud maksuotsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 –g-s 1 nimetatud täitetoimingud (va MKS § 130 lg 1 p 3 alusel pangakontode arest).
7.26.04.2016 määrusega andis Tallinna Halduskohus kaebuse kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtusse. Tartu Halduskohus võttis 03.08.2016 määrusega menetlusse Olev Tomsoni kaebuse Maksu- ja Tolliameti 21.01.2016.a maksuotsuse nr 12.1-5/002382 tühistamiseks (O. Tomsoni kaebuse täpsustus 04.07.2016, tlk.82) ja 01.04.2016 vaideotsuse nr 6-1/3259-2 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused
8.Kaebaja märgib, et kuigi ta 18. jaanuaril 2016 maksuhaldurile saadetud emailis teavitas, et ta soovib maksumenetluses osaleda ja seisukohti esitada, seda talle ei võimaldatud, pannes teda maksumenetluses olulisse ja põhjendamatusse halvemusse, millega MTA rikkus MKS 13 lg 1 ja lg 2 p 3 ja § 10 lg 3 põhimõtteid. Maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel arvesse võtnud ainult maksukohustust suurendavaid asjaolusid, välistades makskohustust välistavaid põhimõtteid. Maksuotsuses on mainitud dokumentide mitteesitamist, kuid dokumente küsiti korraldusega, mida kaebaja kätte ei saanud. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses märkinud ega arvestanud kaebaja poolt eelnevalt mitmel korral esitatud ja tema ainukese tõendiga (ütluse vormis), et ta ei ole tehinguga kasu saanud. Maksuhaldur jättis selle seisukoha arvestamata, seega on maksuotsus tendentslik ja meelevaldne. Ilma kaebajale MKS § 13 lg 1 õigust tagamata oleks tulnud lahendada maksuasi Olev Tomsoni kasuks. 9 . Teadete ja maksuotsuse avaldamine Ametlikes Teadaannetes on vastuolus MKS § 55 sisulise mõttega. Maksuhalduril oli olemas kontakt O. Tomsoniga emaili teel, samuti oli võimalik dokumente kätte anda e-maksuameti kaudu, või täpsustada aadressi ja viibimiskohta. Maksuhaldur dokumentide elektrooniliselt kättetoimetamise võimalust ei kasutanud, selle asemel läks teadete avaldamise teed Ametlikes Teadaannetes, mis ei kooskõlas MKS § 55 sisulise mõttega ega ka MKS § 54 lg 1 p 1 ja 2 mõttega. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et maksuhalduri esindaja Aili Rohtla hoopis proovis Olev Tomsoniga kontakti vältida ja vältida
O. Tomsonile informatsiooni edastamist. Maksuhalduril oli võimalus menetluspost kätte toimetada muul viisil (elektrooniline kättetoimetamine, võimalus täpsustada maksukohustuslase aadressi ja tegelikku viibimiskohta). Sellega ei toimunud maksukohustuslase ära kuulamist vastavalt HMS §-le 40.
11.Kaebaja märgib, et kuna maksustamisperioodil 2014 saadud tulult ei olnud tarvis täiendavalt tulumaksu tasuda, siis puudus TuMS § 44 lg 6 p 1 kohaselt kohustus tuludeklaratsiooni esitada. Maksumenetluse käigus ei võimaldanud maksuhalduri esindaja kaebajal oma arvamusi ja vastuväiteid esitada, ega võtnud arvesse emaili teele kommunikeeritud seisukohta, et ta ei ole kasu saanud. Kui oleks läbi viidud seaduslik maksumenetlus, siis oleks ka selgunud, et tal ei olnud kohustust 2014 aasta kohta tuludeklaratsiooni esitada.
12.Oluline on, et A. Rohtla palus 29.10.2015 emailis dokumendi esitada hiljemalt 5.11.2015.a, ehk seitsme kalendripäeva jooksul. Selline lühike tähtaeg eeldaks, et dokumendid oleks kaebajal käepärast ja esitamisvalmis ning et kaebaja peaks olema allutatud samadele reeglitele, mis raamatupidamiskohustust pidav juriidiline isik. Kuna kaebaja ei tegutsenud 2014 aastal ettevõtjana, ei tohi tema juures läbi viia revisjoni, ka nn „maskeeritud“ revisjoni, ehk toiminguid, mis sarnanevad revisjoniga. Dokumentaalne nõue, mis maksuhalduri esindaja esitas ja viis kuidas seda tehti, sarnaneb üheselt revisjoni käigus esitatavatele dokumentaalsetele nõuetele. Sellega on maksuhaldur rikkunud MKS § 73 lg 4 sätestatut. Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu, leides, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
14.Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mis lükkaks ümber vaidlustatud maksuotsuses maksu määramist tinginud asjaolud, seega taandub vaidlus üksnes sellele, kas maksuhaldur on rikkunud menetlusnõudeid ja kas need väidetavad menetlusnõuete rikkumised võisid mõjutada lõpptulemust ehk viia väära maksuotsuse tegemiseni.
15.Kuna seadus ei sätesta ärakuulamisõiguse tagamise vormi, saab sellena vaadelda käesoleval juhul korraldust, millega maksuhaldur kohustas kaebajat esitama vaidlusaluse kinnistu soetamise ja võõrandamisega seotud dokumendid. Nõutud dokumentide esitamise tulemusena pidanuks selguma see, kas kaebaja sai kontrollitaval perioodil maksustatavat tulu, millest omakorda sõltus tuludeklaratsiooni esitamise kohustus. Kuna kaebaja nõutud dokumente ei esitanud, lähtus maksuhaldur kaebaja tulumaksu määramisel kinnisturegistrist saadud andmetest, mida kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud. Korralduses andis maksuhaldur teada, et nõutud dokumentide või deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise korral arvutab maksuhaldur kaebaja poolt tasumisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri käsutuses olevate andmete alusel ja väljastab selle kohta maksuotsuse. Lisaks teavitas maksuhaldur kaebajat 07.01.2016 saadetud e-kirjas talle saadetud korraldusest ning sellest, et korraldus tagastati hoiutähtaja möödumisel. Samas kirjas palus maksuhaldur veel kord esitada 2014.a maksudeklaratsioon ja kinnistu soetamise ja võõrandamisega seotud dokumendid hiljemalt 15.01.2016.a. Kaebaja temale antud võimalusi ei kasutanud. Kaebaja vastas küll maksuhalduri 29.10.2015 e-kirjale 31.10.2015 ja teatas, et temale dokumentide esitamiseks antud tähtaeg on ebamõistlikult lühike, kuid ei ole palunud tähtaja pikendamist ja ei ole hiljem korraldusega nõutud dokumente käesoleva ajani esitanud. Oma
tulude ja kulude arvestuse pidamiseks ja sellega seotud dokumentide säilitamise kohustus ei puuduta üksnes juriidilisi isikuid või füüsilisest isikust ettevõtjaid.
16.Kui kaebaja tegelikult soovinuks talle antud menetlustähtaja pikendamist, siis tulnuks tal selgelt ära näidata, milliseks kuupäevaks tal on võimalik palutud dokumendid esitada. Käesoleval juhul jääb pigem mulje, et kaebaja luges enda jaoks teema lõppenuks maksuhalduri teavitamisega, et tal ei ole kõnesoleva vara võõrandamisest kasu saanud. Arvatavasti ka seetõttu vältis kaebaja maksuhalduri adresseeritud posti vastuvõtmist, mille tulemusena ei õnnestunud maksuhalduril kaebajale korraldust ega ka hiljem maksuotsust posti teel kätte toimetada.
17.Posti elektrooniline kättetoimetamine on üks võimalikest kättetoimetamise viisidest ja antud juhul mittekohustuslik kättetoimetamisviis. Posti teel kättetoimetamist ei välista ka asjaolu, et maksuhaldur on eelnevalt kaebajaga e-posti teel suhelnud. Puudub alus arvata, et menetlusdokumentide kättetoimetamisel elektroonselt oleks kaebaja maksuhalduri nõutud dokumendid esitanud. Kaebusest ei selgu, kuidas dokumentide elektrooniline kättetoimetamine kaebajale oleks mõjutanud menetluse lõpptulemust. Kaebaja loeb küll oluliseks tõendiks oma paljasõnalise väite, et ta ei ole Jaani kinnistu võõrandamisest tulu saanud, kuid maksuhalduri kogutud tõendid kinnitavad vastupidist.
18.Kaebusest ei selgu millised on need maksukohustust vähendavad asjaolud, millised maksuhaldur on jätnud arvesse võtmata või mida oleks maksuhaldur pidanud arvesse võtma. Samas ei näe vastustaja, et kaebajal oleks üldse võimalik esitada maksukohustust vähendavaid asjaolusid, kuna need selles asjas puuduvad. Asjakohatud on kaebaja väited tema suhtes revisjoni läbiviimisest. Antud juhul oli tegemist üksikjuhtumi kontrolliga. Halduskohtu põhjendused
19.Olev Tomsoni poolt vaidlustatud MTA 21.01.2016 maksuotsusega nr 12.2-5/002382 määrati O. Tomsonile maksustamisperioodi 2014 eest tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 3768,30 eurot. Täiendava tulumaksu tasumise kohustuse tõi kaasa O. Tomsoni poolt 09.12.2014 Jaani kinnistu, asukohaga Viljandi vald, Pulleritsu küla, võõrandamine müügihinnaga 18 000,0 eurot. Kaebaja poolt nimetatud kinnistu müümise osas ja märgitud hinna osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja 2014 aasta osas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ei esitanud ega kasu vara võõrandamisest ei deklareerinud. Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist mitte põhjusel, et vastustaja oleks täiendava tulumaksu määranud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, vaid seetõttu, et maksuhaldur ei viinud enne maksuotsuse tegemist läbi nõuetekohast maksumenetlust koos kaebaja ärakuulamisega. Samuti heidab kaebaja maksuhaldurile ette viimase pahatahtlikkust ja hoolimatust, samuti seda, et teda ei teavitatud nõuetekohaselt korraldusest, milles oli välja toodud dokumendid, mis tal tuli esitada, samuti et nii korralduse kui maksuotsuse avaldamine Ametlikes Teadaannetes oli õigusvastane. Seega on O. Tomson vaidlustanud maksuotsuse maksuhalduri poolt menetlusnõuete rikkumise tõttu.
20.Kohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud maksuotsuse menetluses rikkunud menetlusnõudeid ja hea halduse tavasid, kuid kohus on samas seisukohal, et need asjaolud ei ole viinud ebaõigele maksuotsusele ega too kaasa maksuotsuse tühistamist.
21.Kohus leiab, et 20.11.2015 korralduse nr 9-1/7796, kui ka maksuotsuse resolutiivosa avaldamisega Ametlikus Teadaandes on MTA toiminud õigusvastaselt. MKS § 55 on järgmises sõnastuses: Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest. Seega sätestab MKS § 55 kaks samaaegselt esinevat tingimust, mille avaldumisel võib dokumenti kätte toimetada Ametlikus Teadaandes: isik ei ela maksuhaldurile teadaoleval aadressil ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Antud juhul olid maksuhalduril olemas andmed kaebaja aadressi kohta, ei nähtu ka, et maksuhalduril oleks olnud andmed, et kaebaja sellel aadressil ei viibi. Ainult ühe tähtkirja üleandmise võimatus posti teel ei tähenda, et kirja pole võimalik üle anda kas teisel katsel või mõnel muul viisil. MKS § 52 lg 1 annab maksuhaldurile võimaluse haldusakt või muu dokument anda kätte kas allkirja vastu, posti teel, elektrooniliselt või perioodilises väljaandes avaldamisega. Maksuhalduril oli posti kaudu dokumendi kättetoimetamise võimatuse puhul võimalik edastada korraldus ja ka maksuotsus elektrooniliselt, kuna maksuhalduril oli olemas kaebaja elektronposti aadress. Maksuhaldur ei ole välja toonud, miks ei olnud võimalik korraldust ja ka maksuotsust saata kaebajale elektronposti aadressile, kuigi muud kirjavahetust kaebajaga peeti sama aadressi kaudu (maksuhalduri kiri 29.10.2015 ja 07.01.2016). Ei nähtu, et maksuhalduril oleks olnud olemas kaebaja keeldumine dokumentide saatmiseks tema elektronposti aadressile või et maksuhaldur oleks kaebajat teavitanud dokumendi kättesaadavusest e-maksuametis.
22.Vastustaja on oma vastuses osundanud MKS §-e 531 (kättetoimetamine posti teel) ja § 52 lõikest 1 tulenevale maksuhalduri õigusele valida kättetoimetamisviiside vahel. On õige, et MKS § 52 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viisi vahel, kus üheks võimaluseks on ka dokumendi kättetoimetamine Ametlikes Teadaannetes. Kuid nagu juba eespool välja toodud, reguleerib kättetoimetamist perioodilise väljaande kaudu täpsemalt MKS § 55, mis sätestab eeldused, millal võib dokumenti avaldada Ametlikus Teadaandes. Kohus leiab, et kuigi MKS § 55 ei tohi tõlgendada viisil, mis võimaldaks isikutel maksuhalduri poolt saadetud dokumentide kättesaamisest teadlikult kõrvale hoida, eeldab MKS § 55 kohaldamine, et Ametlikes Teadannetes saab avaldada dokumendi resolutiivsosa alles seejärel, kui dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Eelnevast lähtuvalt oli nii korralduse resolutiivosa kui maksuotsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes avaldamine õigusvastane. Kuid see asjaolu, ega muud kaebaja poolt välja toodud menetlusnõuete väidetavad rikkumised ei too kaasa maksuotsuse tühistamist.
23.O. Tomson on pidanud oluliseks, et maksuhaldur rikkus MKS § 13 lg 1 sätestatud põhimõtet. MKS § 13 lg 1 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tal ei olnud enne haldusakti andmist võimalik oma seisukohta või vastuväiteid esitada. Nimelt on maksuhaldur 29.10.2015 saatnud meili teel kaebajale kirja, milles on kaebajat teavitatud viimase poolt kinnistu võõrandamisest ning on antud tähtaeg kinnistu soetamisdokumentide ja võõrandamisega seotud dokumentide esitamiseks (tlk.10, pöördel). Vaidlust selles, et kaebaja nimetatud teate kätte sai, ei ole. Kaebaja on 31.10.2015
vastanud sellele kirjale, teatades, et talle on antud dokumentide esitamiseks lühike aeg, ning on lisanud, et ta vara võõrandamisest kasu ei saanud ja seetõttu kasu ka ei deklareerinud. Kaebaja ei ole 31.01.2015 kirjas taotlenud vastamise või dokumentide esitamise tähtaega pikendamist ega näidanud, miks ei ole võimalik dokumente esitada. Samas oli maksuhalduri nõude täitmiseks aega veel 5 päeva. Kaebaja oli seega teadlik, mille kohta dokumente küsitakse. Millegagi ei saa lugeda õigustatuks kaebaja seisukohta, et kuna maksuhaldur kaebaja kirjale ei vastanud, luges ta asja lahendatuks. Maksuhaldur palus selgelt esitada dokumente, mitte ei küsinud kaebaja seisukohta.
24.Maksuhaldur on 20.11.2015 andnud välja korralduse nr 9-1/7796, millega kohustas O. Tomsonit esitama maksuhaldurile kinnistu soetamisega ja võõrandamisega seotud dokumendid 10 päeva jooksul arvates korralduse kättesaamisest (tlk.104). Korraldus edastati kaebajale posti teel, mis aga tagastati Eesti Posti poolt 14.12.2015 hoiutähtaja möödumisel. Korraldusest sai kaebaja teada MTA 07.01.2016 saadetud meili kaudu (tlk.11 pöördel). Kaebajale korraldust, vaatamata kaebaja taotlusele, ei saadetud ega avaldatud ka e-maksuametis. Kohus on seisukohal, et kaebajale taotletud korralduse mitteväljastamisel ja jättes kaebaja taotlusele reageerimata, toimis maksuhaldur õigusvastaselt. Teades, et kaebaja ei ole 20.11.2015 korraldust kätte saanud ja saades kaebaja vastava taotluse, oleks tulnud korraldus ka kaebajale väljastada. Samas oli kaebaja nii MTA 29.10.2015 kirjast kui 07.01.2016 kirjast teadlik, et tal tuleb esitada kinnistu soetamise ja võõrandamisega seotud dokumendid. Ühestki kaebaja vastuskirjast ei nähtu, et kaebajal oleks olnud soov selliseid tõendeid esitada või oleks teavitanud tõendite puudumisest. Ainult kaebaja teavitus, et ta kinnistu võõrandamisest kasu ei saanud, ei asenda nõutud dokumentide esitamise kohustust ega saanud olla piisavaks tõendiks kasu mittesaamise kinnitamiseks.
25.Seega oli kaebaja sisuliselt teadlik, milliste tehingute kohta on tal kohustus tõendid esitada, samuti oli tal selleks piisavalt aega. Tõendite esitamise kohustusest sai kaebaja esimest korda teada 29.10.2015, teist korda 07.01.2016, maksuotsus tehti 21.01.2016.a. Kaebaja esitas maksuotsusele vaide, seega oli kaebajal ka vaidemenetluses õigus ja võimalus oma seisukohad ja oma seisukohtade tõendamiseks olemasolevad tõendid esitada, ehk kasutada ärakuulamisõigust. Sama õigus ja võimalus oli kaebajal ka kohtumenetluses, kuid kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, ega osundanud maksumenetluses esitamata jäänud tõenditele. Kuna kaebaja taotles nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses maksuotsuse tühistamist, siis tuli neis menetlustes lisaks menetlusnõuete rikkumiste asjaolude väljatoomisele esitada ka vastuväited ja võimalikud tõendid maksuotsuse sisulise õigusvastasuse osas. Kohus ei saa maksuotsust tühistada ainult kaebaja väite alusel, et ta soovib vastuväited maksuotsusele esitada maksumenetluses, mitte kohtumenetluses, teadmata, kas ja millised need tõendid kaebajal võiksid olla. Samuti ei saa kaebaja reguleerida, milliseid küsimusi saab kohtus läbi vaadata, milliseid mitte.
26.Eelnevast tulenevalt on kohus kokkuvõttes seisukohal, et kuigi vastustaja on rikkunud menetlusnõudeid, ei nähtu, et need oleksid viinud ebaõigele otsusele, ehk ükski maksumenetluse rikkumise asjaolu ei too kaasa maksuotsuse tühistamist. Kohus nõustub vastustaja vaideotsuses ja kohtule esitatud vastuses toodud ülejäänud seisukohtadega, ega pea HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid põhjendusi üle korrata. Kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi ei maksu suurendamist ega vähendamist tingivat tõendit ega kontrollimist vajavat faktilist asjaolu, mis lükkaks ümber maksu määramise. Vastustaja on sellele osundanud nii vaideotsuses kui kohtumenetluses, seega oli kaebajal teada, et sellised tõendid tuleb esitada. Kaebaja ei saanud eeldada, et kas maksuhaldur
vaidemenetluses või kohus kohtumenetluses tühistab maksuotsuse ainult menetlusnõuete rikkumise põhjustel. Seejuures on kaebaja kaebuses ise selgelt märkinud, et ta soovib asja kirjalikus menetluses läbivaatamist. Eelneva alusel jätab kohus Olev Tomsoni kaebuse nii MTA 21.01.2016 maksuotsuse nr 12.25/002382 kui vaideotsuse nr 6-1/3259-2 tühistamiseks rahuldamata. Kaebusest ei nähtu, et vaideotsus oleks maksuotsusest eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkunud. Kohtule esitatud kaebus on peaaegu sõna-sõnalt koopia MTA-le esitatud vaidest.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.