Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
10.02.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2176 Aktsiaseltsi Generaator kaebus Keskkonnaameti 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 ja 25.08.2021 käskkirja nr 1-1/21/162 tühistamiseks Kaebaja aktsiaselts Generaator, esindajad vandeadvokaadid Britta Retel ja Allar Jõks Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja HK Kaasatud haldusorgan Muinsuskaitseamet, esindaja KS
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Keskkonnaameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Keskkonnaameti määruskaebuse lisad 2–3 ning aktsiaseltsi Generaator 02.06.2022 vastuse lisa.
3.Tühistada osaliselt Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda aktsiaseltsi Generaator kaebus Keskkonnaameti 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 tühistamise nõudes esitatuks kaebetähtaega ületades ning jätta aktsiaseltsi Generaator taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Lõpetada selle tühistamisnõude osas asja menetlus. Rahuldada aktsiaseltsi Generaator taotlus täiendada kaebust Keskkonnaameti 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 õigusvastasuse tuvastamise nõudega.
Määruse p-de 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 2, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-21-2176
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Generaator (AS Generaator) esitas Keskkonnaametile (KeA) 09.09.2020 taotluse anda tähtajatu keskkonnaluba Kunda I paisul Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks.
2.KeA keeldus 30.06.2021 korraldusega nr DM-111486-23 keskkonnaloa andmisest. Teade 30.06.2021 korralduse andmise kohta saadeti samal päeval AS-i Generaator äriregistrisse kantud e-posti aadressil [email protected] ja advokaadibüroo SORAINEN AS üldisel e-posti aadressil [email protected]. Teade sisaldas linki leheküljele, kus oli võimalik korraldusega tutvuda.
3.AS Generaator esitas KeA-le 31.07.2021 vaide 30.06.2021 korralduse kehtetuks tunnistamiseks ja keskkonnaloa menetluse jätkamiseks.
4.KeA oli 09.08.2021 kirjas seisukohal, et vaie on esitatud tähtaega ületades ning andis võimaluse taotleda vaide esitamise tähtaja ennistamist. Arvestades haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p-s 3 sätestatut, tuleb 30.06.2021 korraldus lugeda kaebajale kättetoimetatuks samal päeval. Seega tuli vaie esitada hiljemalt 30.07.2021.
5.AS Generaator leidis 18.08.2021 vastuses, et vaie esitati tähtaegselt, kuid palus alternatiivselt ennistada vaide esitamise tähtaeg. Haldusaktist teadasaamiseks tuleb lugeda hetk, mil isikul on reaalne võimalus tutvuda haldusakti sisuga. 30.06.2021 laekunud teates ei kajastatud korralduse sisu, tähtaja kulgemise algust ega edasikaebamise korda. Kaebaja e-postile on ligipääs selle ainsal juhatuse liikmel, kelle tööpäev lõpeb kell 17.00. Ei saa eeldada, et pärast tööpäeva lõppu loetakse ettevõttele saabunud e-kirju. Kaebaja tutvus e-kirjaga 01.07.2022 ning vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema sellele järgnevast päevast. Kui KeA leiab, et vaiet ei esitatud tähtaegselt, siis põhjustas hilinemise haldusakti töövälisel ajal edastamisest tingitud eksimus.
6.KeA tagastas vaide 25.08.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/162. Pärast HMS § 27 lg 2 p 3 jõustumist tuleb haldusakt lugeda äriühingule kättetoimetatuks haldusakti edastamisega tema äriregistrijärgsele e-posti aadressile (vt Tallinna Halduskohtu 11.11.2020 määrus nr 3-20-1963, p 12). Kuna kaebajale edastati teave korralduse kohta 30.06.2021, tuleb korraldus lugeda kättetoimetatuks samal päeval. Seega tuli vaie esitada hiljemalt 30.07.2021. Eksimus menetlustähtaja arvutamisel ei ole mõjuv põhjus HMS § 34 lg 1 mõistes. Tähtaja ületamist saavad õigustada vaid objektiivsed asjaolud. 30.06.2021 edastatud teatest nähtub selgelt, et keskkonnaloa andmisest keelduti. Ühtlasi sisaldab e-kiri linki, mille kaudu haldusaktiga tutvuda. Vaidlustamise tähtaega ja korda on kirjeldatud vaidlustamisviites.
7.AS Generaator esitas Tartu Halduskohtule kaebuse KeA 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 ja 25.08.2021 käskkirja nr 1-1/21/162 tühistamiseks. Vaie esitati tähtaegselt. Kaebajale saadeti 30.06.2021 kell 18.00 automaatteavitus infosüsteemist KOTKAS. Kuna kaebaja juhatuse liikme tööpäev lõpeb kell 16.30, avas ta e-kirja ja korralduse järgmisel tööpäeval. Haldusaktist teadasaamiseks tuleb lugeda hetk, kui isikul on reaalne võimalus selle sisuga tutvuda (vt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). Ka majandus- ja kutsetegevuses loetakse e-kiri kättesaaduks järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. E-kiri on loetud kättesaaduks samal päeval, kui selle kohta esitatakse vastavasisuline kinnitus (Riigikohtu 18.04.2018 otsus nr 2-15-6538, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus nr 3-14-52526, p 12; 26.10.2015 määrus nr 3-14-52879, p 12). Seega tehti haldusakt kaebajale teatavaks 01.07.2022. 30-päevane vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema sellele järgnevast päevast ja lõppes 31.07.2021. Kuna 31.07.2021 oli laupäev, siis saabus tähtpäev puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval ehk 02.08.2021. Vastustaja tõlgendus tähendaks seda, et 2(10)
3-21-2176 majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud peaksid jälgima postkasti ka töövälisel ajal. Selline standard ei ole põhjendatud ega teostatav. Samuti võib HMS § 27 lg 2 p 3 olla selles osas vastuolus põhiseadusega. Isegi kui vaide esitamise tähtaega ületati, oli selleks mõjuv põhjus. E-kirjas puudus vaidlustamisviide. Kohtupraktikas on peetud mõjuvaks põhjuseks arusaamatusest tingitud eksimust tähtaja arvestamisel ning haldusorgani poolt eksitava teabe andmist (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2015 määrus nr 3-15-215, p 7).
8.Tartu Halduskohus andis haldusasja kohtualluvuse alusel 14.03.2022 määrusega üle Tallinna Halduskohtule.
9.Tallinna Halduskohus võttis 28.04.2022 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada KeA 30.06.2021 korraldus nr DM-111486-23 ja 25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162 (resolutsiooni p 1), luges kaebuse tähtaegseks (resolutsiooni p 2), tunnistas vastustajaks KeA, kaasas arvamuse andmiseks Muinsuskaitseameti ning kohustas neid kaebusele vastama (resolutsiooni p-d 4–6). Kaebetähtaja järgimise hindamiseks on oluline tuvastada, kas vaie tagastati õiguspäraselt. Isik võib esitada halduskohtule kaebuse sama nõudega, mis esitati vaides, 30 päeva jooksul, arvates kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavakstegemisest, kui ta on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast (HKMS § 47 lg 2). Vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Haldusaktist teadasaamiseks tuleb lugeda selle teatavakstegemise hetk (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02). KeA edastas teate 30.06.2021 korralduse kohta samal päeval kell 18.00 ettevõtte äriregistrisse kantud elektronposti aadressil [email protected]. HMS § 27 lg 2 p 3 järgi loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. HMS ja teiste seaduste muutmise seaduse 497 SE seletuskirjas on HMS § 27 lg 2 kohta selgitatud, et kui e-kirja saaja ei saada samal päeval kinnitust kättesaamise kohta, ei saa e-kirja lugeda kättesaaduks enne, kui saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ka majandus- ja kutsetegevuses saab e-kirja lugeda kättesaaduks alles järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kättetoimetamise hindamisel tuleb lähtuda selle eesmärgist teavitada isikut tema õigusi ja kohustusi piiravast haldusaktist. Praegusel juhul saatis KeA teate haldusakti kohta kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile 30.06.2021 kell 18.00. Kuna see ei ole tavapärane tööaeg, ei saa kaebajale ette heita, et ta sai haldusaktist teada järgmisel päeval. Seega tuleb KeA korraldus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.07.2021, mis tähendab, et vaide esitamiseks viimane päev oli 31.07.2021. Järelikult esitas kaebaja vaide tähtaegselt ning ka kaebus on HKMS § 47 lg 2 kohaselt tähtaegne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.KeA esitas Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaega ületades ja lõpetada haldusasja menetlus. Halduskohus ei arvestanud 30.06.2021 korralduse tühistamise nõude tähtaegseks lugemisel infosüsteemis KOTKAS kajastatud andmeid selle korralduse avamise kohta. Vaidlustatud korraldus toimetati samal päeval kätte nii kaebaja seaduslikule esindajale kui ka kaebajat haldusmenetluses esindanud advokaadibüroole.
11.AS Generaator palus jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja tõlgendus tähendab seda, et kaebetähtaja kulgema hakkamisel ei ole oluline, millal isikul on tegelik võimalus haldusaktiga tutvuda. See on vastuolus kohtupraktika ja 3(10)
3-21-2176 õiguskirjandusega. Advokaadibüroo e-posti aadressile edastatud teavituses ei olnud märgitud ettevõtte ega advokaadi nime, kellega teavitus seostada. Haldusaktiga oli võimalik tutvuda, klõpsates teavituses toodud lingile, mis suunas edasi infosüsteemi KOTKAS, kus sai korralduse alla laadida. Kuna kaebaja tutvus korraldusega järgmisel tööpäeval, arvestati vaide esitamise tähtaega sellest ajast. Halduskohtu viidatud HMS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on täiendavalt märgitud, et haldusakti ei saa lugeda elektrooniliselt kättetoimetatuks pelgalt isikule saatmisega, sest see tooks kaasa olukorra, kus õiguslikud tagajärjed tulenevad haldusaktist, millest isik ei ole teadlik. Samuti peab haldusorganil olema võimalik tõendada dokumendi tegelikku kättesaamist. Ebaselget olukorda ei saa tõlgendada menetlusosalise kahjuks. Riigikohus on ka pärast HMS-i muudatuste jõustumist rõhutanud, et kaebetähtaja arvestamisel on oluline haldusaktiga tutvumise aeg (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 19). KeA ei ole varem tuginenud asjaolule, et 30.06.2021 korraldus edastati kaebaja lepingulisele esindajale. Eelnev ei muuda siiski kaebaja seisukohta, sest ka esindaja tutvus korraldusega järgmisel tööpäeval. Üksiti ei olnud kaebaja soovinud, et suhtlus toimuks üksnes esindaja kaudu. Kuvatõmmised infosüsteemist KOTKAS ei tõenda, et kaebaja või tema esindajad tutvusid vaidlustatud korraldusega juba 30.06.2021. Korraldus on sel päeval laaditud alla ühe korra, kuid pole teada, kellele asjaomane IP-aadress kuulub. Teavitus saadeti paljudele menetlusosalistele. Kuna IP-aadressid muutuvad, ei ole võimalik tõendada, kellele kuulus arvuti, millelt otsus alla laaditi. Kui kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, esinevad alused tähtaja ennistamiseks. Tähtaja möödalaskmise põhjustas arusaamatusest tingitud eksimus tähtaja arvestamisel. Muudel juhtudel hakkab tähtaeg kulgema dokumendi vastuvõtmisest arvates. Tähtaja ennistamine ei kahjusta õiguskindluse põhimõtet.
12.Muinsuskaitseamet nõustus KeA-ga, et vaie esitati tähtaega rikkudes. Kuna vaie tagastati õiguspäraselt, ei ole järgitud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega.
13.Kaebaja esitas tuvastamisnõudega.
taotluse
kaebuse
muutmiseks
ja
täiendamiseks
alternatiivse
Kui ringkonnakohus rahuldab KeA määruskaebuse, loeb kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes ja jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, ei ole kaebajal õiguste kaitseks muid õiguskaitsevahendeid kui tuvastamiskaebus. KeA 30.06.2021 korraldus rikub oluliselt kaebaja õigusi. Tuvastamisotsus annaks selguse, kas ja millistel tingimustel on kaebajal lubatud majandustegevusega tegeleda. Ühelt poolt on hüdroelektrijaam (HEJ) ja seda ümbritsev ala kultuurimälestis, mis tähendab, et seda ei või lammutada. Teiselt poolt ei ole HEJ-d võimalik otstarbekohaselt kasutada, sest Kunda jõgi kuulub Natura 2000 alade võrgustikku ning KeA on nõudnud paisu likvideerimist. Tuvastamisotsus annaks vastuse, kas Natura aladel on hüdroelektrienergia tootmine, sh paisutamine, perspektiivitu, kas kalade rände eesmärgil tuleb pais lammutada ja kas välistatud on Natura erandi kohaldamine. Kui tühistamiskaebust ei menetleta või kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb kaebajal pais likvideerida (veeseaduse (VeeS) § 175 lg 4). Paisu likvideerimisel ei oleks kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Ühtlasi ei oleks võimalik säilitada muinsuskaitseobjekti. Tuvastamisotsus aitaks vältida täiendavaid vaidlusi Muinsuskaitseametiga. Kaebajal oleks tuvastamisotsuse alusel võimalik nõuda KeA-lt 30.06.2021 korralduse kehtetuks tunnistamist või menetluse uuendamist. Samuti võib tuvastamiskaebuse esitamist põhjendada preventiivse eesmärgiga ja vajadusega halduspraktikat suunata. Kaebaja ei välista soovi esitada hüvitamiskaebus. Tuvastamiskaebus on vajalik ka halduspraktika suunamiseks. KeA on olnud järjekindlalt seisukohal, et paisutamine on Natura aladel perspektiivitu ja puudub avalik huvi. Kuna kaebajale kuulub veel Natura alal asuvaid paise, on tuvastamiskaebuse menetlemine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
4(10)
3-21-2176
14.KeA on seisukohal, et kaebuse muutmine ja täiendamine tuvastamisnõudega on lubatav, sest tühistamisnõue on esitatud tähtaega rikkudes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
15.KeA on lisanud määruskaebusele kaks tõendit: digitaalallkirja kinnituslehe keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse eelnõule arvamuse andmise kohta ning vandeadvokaadi e-kirja haldusmenetluses esindamise kohta. Määruskaebusest võib järeldada, et vastustaja soovib nende tõenditega kinnitada, et kaebajal olid haldusmenetluses esindajad. Kaebaja 02.06.2022 vastusele on lisatud advokaadibüroo üldmeilile saadetud teade vaidlustatud korralduse kättesaadavaks tegemise kohta. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebuse lahendamisel hinnata, millal saab lugeda haldusakti elektrooniliselt kättetoimetatuks. Tõendid puudutavad HMS § 25 lg 21 ja 27 lg 2 p-de 3 ja 4 kohaldamist. Seega võib neil olla tähtsus asja lahendamisel. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg-d 2 ja 3). II
16.Ringkonnakohus tõlgendas 18.05.2022 määruses (p 13) KeA määruskaebuses väljendatud tahet selliselt, et vastustaja palub tühistada halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2 ning teha uus määrus, millega lõpetada asja menetlus. KeA ei ole sellisele tõlgendusele vastu vaielnud, sh 18.01.2023 seisukohas. Kuna halduskohus võttis 28.04.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 menetlusse nõuded tühistada KeA 30.06.2021 korraldus nr DM-111486-23 ja 25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162, ning resolutsiooni p-s 2 luges kaebuse tähtaegseks, hõlmab KeA määruskaebus seega mõlemat nõuet. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 1, millega kohus võttis menetlusse mh KeA 25.08.2021 käskkirja tühistamise nõude, ja määruse põhjenduste p 9, mille järgi on see käskkiri menetlustoiming, mille tühistamine ei ole lubatud, on vastuolus, kuid vastuolu korral tuleb lähtuda määruse resolutsioonist.
17.Halduskohus teeb määruse kaebuse tähtaegseks lugemise kohta siis, kui teine menetlusosaline on taotlenud menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu (vt HKMS § 124 lg 4; K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2013, lk 441). See eeldab ühtlasi, et teisel menetlusosalisel on olnud võimalik esitada seisukoht kaebetähtaja järgimise kohta. Eelduslikult riivab selline otsustus teiste menetlusosaliste huve. Ühtlasi aitab seisukoha küsimine vältida seda, et kohtu otsustus kaebetähtaja kohta on menetlusosalistele üllatuslik. Kui halduskohus jõuab omal algatusel ja teiste menetlusosaliste seisukohta küsimata järeldusele, et kaebus on esitatud kaebetähtaega järgides, tuleks üldjuhul eelistada tähtaegsusele hinnangu andmist korraldava määruse põhjendavas osas. Sellisel juhul on teistel menetlusosalistel võimalik taotleda kaebetähtaja kontrollimist ja menetluse lõpetamist kohtule vastates. Praegusel juhul ei andnud halduskohus KeA-le võimalust esitada omapoolne seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta. Tegemist ei ole siiski rikkumisega, mis tooks kaasa määruskaebuse rahuldamise ja halduskohtu määruse tühistamise. Kaebetähtaja järgimine sõltub sellest, kas vaie esitati tähtaegselt. KeA seisukoht vaidetähtaja järgimise kohta on esitatud 25.08.2021 käskkirjas, sh on selles vastatud kaebaja väidetele. Halduskohus on põhimõtteliselt arvestanud KeA seisukohaga. KeA on saanud esitada seisukoha kaebuse tähtaegsuse kohta määruskaebuses. KeA 30.06.2021 korraldus
18.Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Isik saab tugineda HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja arvestamise erisusele, kui ta pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, 5(10)
3-21-2176 sh esitas vaide tähtaegselt. Kui vaie esitati tähtaega ületades ja tagastati seetõttu õiguspäraselt, ei ole nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korda järgitud ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega tuleb hakata lugema vaide esemeks olnud haldusakti teatavakstegemisest, mitte vaide tagastamise otsuse teatavakstegemisest (vt Riigikohtu 30.09.2022 määrus nr 3-21-2395, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus nr 3-21-964, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika).
19.Vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamine on seotud vaidlustatavast haldusaktist teada saamise ajaga. HMS § 75 järgi tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Haldusaktist teadasaamiseks loetakse aeg, mil haldusakt tehti isikule teatavaks (vt HMS § 62). Haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti (HMS § 62 lg 1). Kättetoimetamist kasutatakse siis, kui on vajalik isiku tulemuslikum teavitamine (vt HMS § 25 lg 3, § 62 lg-d 2 ja 5). Kättetoimetamise viisid on nimetatud HMS § 25 lg-s 1. Keskkonnaloa andmisest keeldumine tehakse loa taotlejale teatavaks kättetoimetamisega, mh võib sellise haldusakti toimetada kätte elektrooniliselt (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 2 ja § 58 lg 1, vt ka HMS § 25 lg-d 1 ja 3, § 62 lg 5). Elektrooniline kättetoimetamine hõlmab haldusakti kättesaadavaks tegemist keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (vt KeÜS § 58 lg 5 ja HMS § 27 lg 1). HMS § 27 lg-s 2 sätestatakse juhud, millal saab elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud haldusakti lugeda kättetoimetatuks. Seejuures on HMS § 29 lg-s 1 sätestatud haldusorgani poolt dokumendi kättetoimetamise aeg seotud üksnes HMS § 28 lg-s 1 nimetatud kättetoimetamise viisiga.
20.KeA jättis keskkonnaloa andmata 30.06.2021 korraldusega ning edastas nii kaebaja e-posti aadressil [email protected] kui ka teda haldusmenetluses esindanud advokaadibüroo eposti aadressil [email protected] samal päeval kell 18.00 automaatteavituse haldusakti andmise kohta (vt 23.09.2021 kaebuse lisa 18, 02.06.2022 vastuse lisa 1). Teavituse järgi keelduti keskkonnaloa andmisest ning otsusega oli võimalik tutvuda e-kirjas toodud lingil. KeA tugines 25.08.2021 korralduse kättetoimetatuks lugemisel HMS § 27 lg 2 p-le 3, määruskaebuses põhimõtteliselt ka HMS § 27 lg 2 p-dele 1 ja 4 (vt määruskaebuse p-d 2.2 ja 2.3).
21.Ringkonnakohus märgib esmalt, et korraldust ei saa lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 1 alusel, s.o põhjendusega, et asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. KeA on küll märkinud, et 30.06.2021 laeti korraldus alla ühel korral ja on esitanud väljavõtte IP-aadressidest, millelt infosüsteemi külastati (31.01.2022 vastuse lisa 1, 02.02.2022 tõendid), kuid puuduvad andmed, mis võimaldaksid IP-aadressid siduda konkreetsete isikutega ning järeldada, et vaidlustatud korralduse avas kas kaebaja või tema esindaja. Infosüsteemi väljavõttest ja vaidlustatud korraldusest nähtub, et teavitus haldusakti andmisest keeldumise kohta saadeti paljudele erinevatele isikutele ja asutustele (23.09.2021 kaebuse lisa 4, lk 83). Kuna KeA-l ega kohtul ei ole õigust saada vaidlusaluse haldusakti kättetoimetamise aja hindamiseks IP-aadresside kasutajate andmeid ning asjaomased andmed pole enam ka säilinud (vt elektroonilise side seaduse § 1111 lg-d 3, 4, 11), ei saa korraldust lugeda HMS § 27 lg 2 p 1 alusel kätte toimetatuks. HMS § 27 lg 2 p-s 1 on silmas peetud dokumendi avamist või vastuvõtmist sellises infosüsteemis, kus kasutaja on ennast eelnevalt identifitseerinud.
22.Kaebaja arvates ei saa haldusakti lugeda kättetoimetatuks pelgalt selle edastamisega pärast tavapärast tööaega, vaid kättetoimetamine eeldab, et isikul on olnud mõistlik võimalus haldusakti sisuga tutvuda. Tema arvates tuleks haldusakt lugeda seepärast kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval pärast haldusakti andmise kohta teate edastamist ehk 01.07.2021. Sellisel juhul oleks ka vaie esitatud tähtaega järgides. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga. 6(10)
3-21-2176
23.01.02.2018 jõustus HMS § 25 lg 21, millega sätestati esindajale kättetoimetamise eeldus, kui menetlusosalisel on esindaja ja menetluses pole avaldatud vastupidist tahet (vt ka HMS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse (497 SE) seletuskirja lk 5–6, 14, 16). Kättetoimetamiseks piisas praegusel juhul seega teate saatmisest advokaadibüroo üldisele e-posti aadressile. See eposti aadress on toodud äriregistris ja esindajate menetlusdokumentidel ning esindajad ei olnud palunud teateid saata teisele e-posti aadressile. HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4 on aga kättetoimetamise aega puudutavas osas samasisulised ning teated haldusakti andmise kohta edastati nii äriühingule kui ka esindajale samal ajal. Seega ei ole praegu HMS § 27 lg 2 p-de 3 ja 4 eristamisel sisulist tähendust.
24.01.02.2018 jõustunud HMS-i muudatused sidusid äriühingu ning advokaadi puhul haldusakti elektroonilisel kättetoimetamisel kättetoimetamise aja selle kohta teate edastamisega äriregistrisse kantud või isiku avaldatud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4, 497 SE seletuskirja lk-d 14 ja 16; kooskõlastustabeli p 13, lk 6–7). Seejuures viitavad HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4 otsesõnu dokumendi või teate edastamisele, mitte kinnituse saatmisele haldusakti kättesaamise kohta, dokumendi avamisele või vastuvõtmisele, nagu HMS § 27 lg 2 p-des 1 ja
2.Edastamine osutab saatjast lähtuvale tegevusele – edasiandmisele või edasitoimetamisele (vt Eesti Keele seletav sõnaraamat, Sõnaveeb) – ega nõua saaja panust ehk vastuvõtmist. Vastupidist ei saa järeldada ka HMS-i muutmise seaduse eelnõu materjalidest (vt 497 SE seletuskirja lk 10, 14, 16). Kooskõlastustabeli kohaselt tegi Riigikohus ettepaneku lugeda äriühingute puhul haldusakt kättetoimetatuks kolmandal päeval alates teate edastamisest registris märgitud aadressile, kuid selle ettepanekuga ei arvestatud (kooskõlastustabeli p 13, lk 6–7). Üldse oli muudatuse eesmärk konkreetselt sätestada elektroonilise kättetoimetamise aeg ning tagada õigusselgus. Seletuskirja lk-l 8, millele nii kaebaja kui ka halduskohus viitasid, üksnes kirjeldatakse varasemat olukorda elektroonilise kättetoimetamise aja kohta, selgitamaks vajadust uue regulatsiooni järele. Eelnevat seisukohta toetab ka see, et äriühingutele kehtivad kõrgendatud nõuded dokumentide vastuvõtmisel ning eelduslikult kontrollivad HMS § 27 lg 2 p-s 4 nimetatud isikud oma postkasti regulaarselt ja kasutavad e-suhtlust. Kaebaja kaebuses (pd 85, 87) ja 02.06.2022 seisukohas (p-d 5, 6, 7) viidatud kohtupraktika puudutab olukordi, kus isikule ei tehtud haldusakti teatavaks, ja elektroonilist kättetoimetamist enne HMS § 27 lg 2 muudatusi. Ka vead haldusakti kättetoimetamisel ei muuda kättetoimetamist olematuks või mittetoimunuks. Keskkonnaloa andmisest keeldumise võis teatavaks teha infosüsteemis (vt eespool). Teade oli piisavalt informatiivne. Korraldus oli saadetud lingi kaudu kättesaadav ning kaebajal oli võimalik sellega soovi korral tutvuda. Asjaolu, et ta seda ei teinud, ei tähenda, et kättetoimetamist HMS § 27 lg 2 p-de 3 ja 4 mõistes ei toimunud.
25.Seega võib lugeda KeA 30.06.2021 korralduse kaebajale kättetoimetatuks 30.06.2021. Vaie tuli järelikult esitada hiljemalt 30.07.2021. Kuna vaie esitati 31.07.2021, on vaide esitamise tähtaega ületatud.
26.Tähtaega rikkudes esitatud vaide läbivaatamine on võimalik, kui ennistatakse vaide esitamise tähtaeg (HMS §-d 34 ja 77). Tähtaeg ennistatakse, kui menetlusosalisel oli selle ületamiseks mõjuv põhjus. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks peetud eelkõige objektiivset asjaolu, mille toimumist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Subjektiivseid asjaolusid on peetud mõjuvateks vaid juhul, kui isik on olnud piisavalt hoolas vaidluse algatamise korra väljaselgitamisel, kuid vaidluse keerukus või tema isik ja kogemus ei võimalda tal mõista seaduses sätestatud tähtaegade järgimise olulisust (vrd HKMS § 71 lg 1 ja § 150 lg 1, Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2022 määrus nr 3-22-507, p 14; Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2022 määrus nr 3-21-2279, p 10).
27.KeA jättis õigesti vaide esitamise tähtaja ennistamata. Sisuliselt on kaebaja ja esindajad põhjendanud vaide esitamise tähtaja ületamist eksimusega vaidetähtaja arvutamisel ehk subjektiivse asjaoluga. Arvestades kaebaja ja esindajate kogemust protsessitoimingutes, ei ole 7(10)
3-21-2176 see põhjus mõjuv HMS § 34 mõistes. HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4 jõustusid enam kui kolm aastat enne vaide esitamist, mistõttu pidi see regulatsioon neile teada olema. Regulatsioon on ka piisavalt selge.
28.Ringkonnakohtule ei ole äratuntav HMS § 27 lg 2 p-de 3 ja 4 vastuolu põhiseadusega. Nende sätete eesmärk ei ole tagada, et kõigil menetlusosalistel oleks võrdselt aega vaide koostamiseks, vaid et vaide esitamiseks oleks piisav aeg. Sarnaselt ei pruugi teistel isikutel olla hõivatuse vms põhjuste tõttu 30 päeva, et vaiet koostada ja esitada. Praegu oli kaebajal vaide esitamiseks piisavalt aega. Äriühingute ja HMS § 27 lg 2 p-s 4 nimetatud isikute puhul võib kättetoimetamise nn fiktsiooni seaduses sätestamist pidada põhjendatuks. Äriühingutele kehtivad dokumentide vastuvõtmisel kõrgendatud nõuded. HMS § 27 lg 2 p-s 4 sätestatud isikute puhul võib eeldada valmidust elektrooniliseks suhtluseks. Kaudselt võimaldab fiktsioon haldusorganitel tegutseda efektiivsemalt ja vältida vaidlusi.
29.Kuna vaie esitati tähtaega ületades ja puudusid alused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, ei ole nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korda järgitud. Halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega tuleb järelikult hakata lugema 30.06.2021 korralduse teatavakstegemisest, mitte vaiet tagastava käskkirja teatavakstegemisest. Vaidlustatud korraldus tehti kaebajale teatavaks samal päeval. Kuna kaebus esitati 23.09.2021, on see esitatud kaebetähtaega rikkudes.
30.Kaebaja on tuginenud KeA 30.06.2021 korralduse puhul kaebetähtaja ennistamist taotledes subjektiivsele asjaolule, s.o eksimusele vaide esitamise tähtaja arvestamisel. Ringkonnakohus jääb eespool väljendatud seisukohale, et kaebaja ja tema esindajad on protsessitoimingutes niivõrd kogenud, et pidid mõistma, millal hakkab kulgema vaide esitamise tähtaeg. Kaebaja on pidanud varem mitmeid kohtuvaidlusi. Äriühing ja esindajad pidid olema HMS § 27 lg 2 regulatsiooniga tuttavad. Seega ei ole kaebajal kaebetähtaja ületamiseks mõjuvat põhjust ning taotlus tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata.
31.Eeltoodut arvestades tuleb lõpetada haldusasja menetlus KeA 30.06.2021 korralduse tühistamise nõude osas (HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 124 lg 2). KeA 25.08.2021 käskkiri
32.Kaebaja pöördus KeA 25.08.2021 käskkirja tühistamise nõudega kohtusse 23.09.2021. Seega on see nõue tähtaegne ja halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2 selles osas õige. Halduskohtul tuleb edasises menetluses lahendada küsimus, kas kõnealuse käskkirja tühistamise nõue on lubatav. III
33.Kaebaja on esitanud taotluse täiendada kaebust KeA 30.06.2021 korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudega, kui ringkonnakohus loeb selle korralduse tühistamise nõude esitatuks kaebetähtaega ületades ja jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
34.HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Hinnang otstarbekusele on kohtu kaalutlusotsus. Kaebuse lubatavust hinnatakse muutmise avalduse läbivaatamise seisuga ning menetlusseadustikus sätestatud tingimusi ja piiranguid arvestades.
35.Tuvastamiskaebuse esitamist on HKMS § 45 lg 2 alusel piiratud. Selle sätte järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seejuures ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Isik peab tuvastamiskaebuse esitamisel näitama ära põhjendatud huvi: esiteks peab 8(10)
3-21-2176 tal olema vaidlustatud haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus (s.o haldusaktil on vahetu mõju isiku õigustele) ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1; K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2013, lk 188). Kohtupraktikas on seejuures peetud piisavaks preventiivset ja rehabiliteerivat huvi (vt Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika; 10.03.2015 otsus nr 3-3-1-84-14, p 12). Tuvastamiskaebust ei ole lubatud esitada üksnes avaliku huvi kaitsmise eesmärgil, kui kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi üksnes siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal kasutada (Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 33-1-31-15, p 12; 18.09.2014 otsus nr 3-3-1-31-14, p 20). See tähendab, et tühistamiskaebuse tähtaegne esitamata jätmine ei piira iseenesest võimalust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samas ei välista eelnev kohtu õigust arvestada tõhusamat õiguskaitsevahendit laiemalt. Kui kaebajal on võimalik tulevikus esitada kaebus hilisema haldusakti või toimingu peale ja sellega tõhusalt oma õigusi kaitsta, ei ole põhjust lubada tuvastamiskaebuse esitamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2020 määrus nr 3-20-19, p-d 9–10).
36.Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist õigusliku ebaselguse, preventiivse ja kompenseeriva huvi ning halduspraktika suunamisega. Kaebaja väitel on tal ühelt poolt kohustus paisutus likvideerida, kuid kuna HEJ koos tammiga on mälestis, peab ta seda säilitama. Vastasel juhul tekib tal vaidlus Muinsuskaitseametiga. Tuvastamisotsus võimaldaks kaebaja hinnangul vältida seega täiendavaid vaidlusi, samuti on selle alusel võimalik haldusmenetlus uuendada. Kaebaja ei välista, et ta võib esitada tulevikus hüvitamiskaebuse. Kuna kaebajale kuulub veel üks Natura alal asuv pais, aitaks tuvastamisotsus kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja arvates oleks tuvastamisotsusel ka halduspraktikat suunav eesmärk.
37.KeA keeldus 30.06.2021 korraldusega keskkonnaloa andmisest ning kaebajal ei ole seetõttu võimalik tegeleda Kunda jõe paisutamisega ja hüdroenergiast elektrienergia tootmisega. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtivuse murdmine kas kehtetuks tunnistamise või tühistamisega. KeA 30.06.2021 korralduse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajal vabaneda keskkonnaloa andmisest keeldumise otsusest ega kohustaks KeA-d kaebaja taotlust uuesti lahendama. Hilisem hüvitamiskaebuse esitamise soov ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamist ei saa põhjendada ka avaliku huvi kaitsmisega (halduspraktika suunamisega), kui kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Samas on kaebaja õigesti märkinud, et tal on tulenevalt VeeS § 175 lg-st 4 kohustus paisutus likvideerida. KeA on seda korranud ka 30.06.2021 korralduses. Kunda HEJ koos tammiga on tunnistatud mälestiseks ning kaebajal on kohustus seda säilitada (muinsuskaitseseaduse § 33). Muinsuskaitseamet on pidanud 11.08.2022 arvamuses mälestise säilitamist oluliseks avalikuks huviks. Mälestise likvideerimisel võib Muinsuskaitseamet teha kaebajale ettekirjutuse. Kaebajal on võimalik Muinsuskaitseameti ettekirjutus vaidlustada, kuid otstarbekam on kontrollida keskkonnakaitseliste argumentide ning keskkonna- ja muinsuskaitseliste huvide kaalumise õiguspärasust keskkonnaloa üle käivas vaidluses. Ühtlasi võib see aidata kaebajal kokku hoida kulusid. Menetlus võib soodustada menetlusosaliste vahelist koostööd (vrd 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p 34). Kaebuse muutmist võib pidada ka otstarbekaks. See ei põhjustaks asja venimist. Asja menetlemine ei ole jõudnud kaugele. Vastustaja ei ole kaebusele veel vastanud. Kaebuse muutmine ei suurendaks menetluskulusid, sest kaebaja on esitanud seisukohad korralduse õigusvastasuse kohta kaebuses. Vastustaja ei ole kaebuse muutmisele vastu vaielnud.
38.Ringkonnakohus lubab seega kaebust muuta ja täiendada kaebust KeA 30.06.2021 korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudega.
9(10)
3-21-2176 IV
39.Eelneva põhjal tuleb KeA määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2 tühistada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb KeA 30.06.2021 korralduse tühistamise nõude esitatuks kaebetähtaega ületades, jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel selle nõude osas haldusasja menetluse. Ringkonnakohus lubab kaebajal kaebust muuta ja täiendada kaebust KeA 30.06.2021 korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudega. KeA 25.08.2021 käskkirja tühistamise nõue on tähtaegne ning selles osas jääb KeA määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Menetlus jätkub seega KeA 30.06.2021 korralduse õigusvastasuse tuvastamise ja 25.08.2021 käskkirja tühistamise nõudega. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.