Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
13. september 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1161
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – E OÜ, seaduslik esindaja RS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E OÜ määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2016. a määrus. Teha uus määrus, millega jätta Maksu- ja Tolliameti 8. juuni 2016. a taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 08.06.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks E OÜ ettemaksukontole (viitenumber 26106331) summas 4921,10 eurot; anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel E OÜ rahalistele õigustele, arestides maksukohustuslase pangakontod kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 16 437,30 euro ulatuses; võimaldada pangakonto aresti asendamist ettemaksukonto arestiga nii, et arestitav summa ei ületaks võimalikku määratavat maksukohustust 21 358,40 eurot. Taotluse kohaselt alustas MTA 11.01.2016 teate nr 12.2-3/035941-1 alusel E OÜ 2015. a novembri käibedeklaratsioonil kajastatud andmete õigsuse kontrolli. Kontrollimenetluse käigus
3-16-1161 on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid: 1) vormistades asfaldisegude soetamise ja asfaldipaneku seadmete rentimise läbi T OÜ, kuigi tegelikult oli asfaldisegude müüjaks ja asfaldipaneku seadmete rentijaks R OÜ; 2) näidates asfaldisegude ja asfaldipaneku seadmete rentimist suuremas koguses ja/või kõrgema hinnaga, kui oli soetatud kauba ja teenuse tegelik kogus ja/või hind. Sellise teguviisi eesmärgiks oli sisendkäbemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning alusetute arvete alusel viia äriühingust maksuvabalt raha välja. E OÜ kajastas novembri 2015 sisendkäibemaksu hulgas T OÜ arveid nr 301115-1, 301115-2 ja 301115-4. Esitatud ostuarvete ja teostatud tööde vastuvõtuaktide kohaselt soetas E OÜ novembris 2015 T OÜ-lt kokku 885 tonni asfaldisegu ning rentis 100 tundi asfaldilaoturit, 100 tundi kallurit ja 100 tundi asfaldirulli. Maksuhalduril on alust arvata, et E OÜ on novembris 2015 alusetult arvestanud sisendkäibemaksu T OÜ arvete nr 301115-1, 301115-2 ja 301115-4 alusel kokku summas 15 789,05 eurot. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et tegelikult toimus tehing E OÜ ja R OÜ vahel, kellelt E OÜ soetas asfaldisegusid ja rentis seadmeid kogusummas 33 021,60 eurot, sh käibemaks 5503,60 eurot. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et T OÜ-ga tehinguid ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks E OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 15 789,05 eurot, mille tulemusel kuulub E OÜ-l täiendavalt tasumisele käibemaks summas 15 789,05 eurot. Lisaks on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelik tehing toimus E OÜ ja R OÜ vahel summas 33 021,60 eurot (sh käibemaks). E OÜ kandis T OÜ-le kokku 55 299 eurot, millest 33 021,60 euro osas on maksuhaldur seisukohal, et tegemist on E OÜ ettevõtlusega seotud väljamaksega. Ülejäänud 22 277,40 euro osas on maksuhaldur seisukohal, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, mistõttu kuulub väljamakse maksustamisele tulumaksuga. Ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt kuulub arvestamisele tulumaks 20% summas 5569,35 eurot. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et E OÜ on pannud toime maksupettuse. Olukorras, kus isik on esitanud maksuhaldurile teadlikult valeandmeid, ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. Lisaks annab E OÜ varaline seis alust arvata, et äriühing ei ole võimeline tasuma võimalikku määratavat maksukohustust summas 21 358,40 eurot. E OÜ-le ei kuulu kinnisvara ega väärtpabereid, samuti ei oma E OÜ väikelaevu ega sõidukeid. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub E OÜ-l ka vallasvara, millele sissenõuet pöörata. Seisuga 08.06.2016 oli E OÜ ettemaksukonto saldo 4921,10 eurot. Ettemaksukontol olevad vabad vahendid on sama likviidsed kui äriühingu pangakontol olev raha ja E OÜ võib igal hetkel esitada taotluse vabade vahendite kandmiseks enda või kellegi teise pangakontole. Käibeandmiku kohaselt oli E OÜ-l 2015 novembri lõpu seisuga nõudeid ostjate vastu summas 116 716,04 eurot, kuid nende summade laekumises ei saa kindel olla. Samas oli käibeandmiku kohaselt E OÜ-l 2015. a novembri lõpu seisuga kohustusi summas 109 104,24 eurot, millest 96 164,77 eurot moodustasid võlad tarnijatele. 2014. aasta majandusaruande kohaselt oli E OÜ aasta kasum 369 eurot ning jaotamata kasum seisuga 31.12.2014 summas 1162 eurot. Võttes 2014. aasta majandusaasta aruannet aluseks, ei oleks E OÜ-l olnud piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuse tasumiseks. Seisuga 20.01.2016 oli äriühingu pangakontol vabu rahalisi vahendeid 37 148,01 eurot. Kuna tegemist on nelja kuu taguse seisuga ning pangakontodel olev raha on väga likviidne, ei saa maksuhaldur olla kindel, et ka tulevikus oleks E OÜ pangakontol piisav summa maksukohustuse tasumiseks. 2016. a käibedeklaratsioonidest ei nähtu, et äriühingu majanduslik tegevus oleks kasumlik ning äriühing suudaks määratava maksusumma tasuda. Maksuhalduri hinnangul on seega ainsaks võimalikuks ja sobivaks täitetoiminguks aresti seadmine esmajärjekorras E OÜ ettemaksukontole summas 4921,10 eurot ja ülejäänud summa 2(6)
3-16-1161 osas (16 437,30 eurot) E OÜ pangakontodele. Lisaks taotleb MTA luba asendada pangakonto arest summas 16 437,30 eurot osaliselt või täielikult ettemaksukonto arestiga nii, et arestitav summa ei ületaks võimalikku määratavat maksukohustust 21 358,40 eurot. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui E OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 25 630,08 eurot (21 358,40 eurot + 4271,68 eurot), valides tagatise vastavalt MKS §s 122 loetletule. Kui E OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 21 358,40 eurot.
2.Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 määrusega rahuldati MTA taotlus osaliselt. Halduskohus andis MTA-le loa sissenõude pööramiseks rahalisele õigusele Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu), meetmetena aresti seadmiseks E OÜ ettemaksukontole (viitenumber 26106331) summas 4921,10 eurot ning 16 437,30 euro suuruse aresti seadmiseks E OÜ kasutusel olevatele pangakontodele Eesti krediidiasutustes. Nähtuvalt taotlusest ja sellele lisatud materjalidest on maksuhaldur algatanud E OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mille tulemusel võib E OÜ suhtes maksuotsusega määratav maksukohustus olla 21 358,40 eurot (käibemaks 15 789,05 eurot ja tulumaks 5569,35 eurot). Kohtule esitatud dokumendid annavad aluse kahelda maksukohustuslase poolt 2015. aasta novembris 20% määraga maksustatavate tehingute nõuetekohases deklareerimises. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole veel möödunud maksu määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1), sest maksumenetluses kontrollitakse 2015. a maksudeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust. E OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. MTA taotluses välja toodud asjaolud viitavad maksupettuse toimepanemisele. Tehingute tegemine T OÜ-ga on tõsise kahtluse all, kuna T OÜ juhatuse liikmed ei ole tehingute toimumist kinnitanud ega tehinguid deklareerinud. Tehingute tegemine ei saanud olla E OÜ-le majanduslikult otstarbekas ning äriühingu põhjendused tehingute tegemiseks on vastuolulised ja ebausutavad. Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid, tuleb nõustuda maksuhalduri kahtlustega, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. On usutav, et E OÜ ei kavatse ka tulevikus maksuseadusi järgida ning hakkab maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima, muutes end maksejõuetuks. Ettemaksukonto arestimine sellel olevate vahendite ulatuses on taotluses ja selle lisades märgitud asjaoludel proportsionaalne. Ettemaksukontol olevad rahalised vahendid ei ole tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks piisavad. Maksukohustuslasel ei ole muud väärtuslikku vara. Seetõttu on põhjendatud ja proportsionaalne ka äriühingu arvelduskontode arestimine. Avalik huvi maksusummade laekumise vastu kaalub üles E OÜ huvi oma vara vabalt käsutada. Rahuldamata tuleb jätta maksuhalduri taotlus võimaldada pangakonto aresti asendamist ettemaksukonto arestiga nii, et arestitav summa ei ületaks võimalikku määratavat maksukohustust 21 358,40 eurot.
3.E OÜ esitas Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 määrusele määruskaebuse, mille halduskohus edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(6)
3-16-1161
4.E OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 määrus ja jätta MTA loataotlus rahuldamata. Taotluse rahuldamise üheks põhiliseks argumendiks halduskohtu poolt oli asjaolu, et T OÜ ei ole deklareerinud E OÜ-ga teostatud tehinguid. Kohtumisel MTA esindajaga keeldus MTA andmast E OÜ-le võimalust tutvuda T OÜ poolt esitatud deklaratsioonidega. Vastuseks määruskaebuse esitaja päringutele teatas T OÜ, et tehingud on deklareeritud. Samuti on deklareeritud T OÜ ja R OÜ vahelised tehingud. Vastav väljatrükk on tehtud 29.04.2016 ja seega oli MTA oma taotluse esitamise ajal sellest asjaolust teadlik.
MTA palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata.
Määruskaebuse esitaja eksib, väites, et MTA poolt T OÜ müügikäibe deklareerimata jätmine on määravaks eelaresti seadmisel. Kuigi MTA tõepoolest sellele argumendile toetudes oma loataotlust ka põhjendas, ei olnud see asjaolu ainumäärav. MTA on tuginenud käibedeklaratsiooni andmetele, millest tulenevalt ei ole vähemalt vaidlusaluse tehinguga seonduvate kuude jooksul T OÜ deklareerinud käivet suuruses, mis vastaks 2015. a novembri tehingule. Isegi kui konkreetne müügitehing oleks deklareeritud tehingu tegemisele järgnevalt hilinemisega, kinnitaks see ühe asjaoluna, et tehinguid ei toimunud. Pealegi ei ole MTA oma analüüsis eiranud, et T OÜ on jaanuaris 2016 hüppeliselt ühes kuus näidanud 20% käivet summas 121 582,04 eurot – see asjaolu ühes KMD laiema analüüsiga kinnitab hoopis seda, et T OÜ on varifirma tunnustega ettevõte. Määruskaebuse esitaja on ekslikult mõistnud, et halduskohus on eriti tugevalt kaalunud just T OÜ poolt tehingu deklareerimist. Nii see aga ei ole, sest ,,maksukohustuslase“ all on lahendi ps 12.1 ilmselgelt halduskohus pidanud silmas just määruskaebuse esitajat ja tema maksuarvestuse korrektsust, järeldades, et nõustub MTA loataotluse pinnalt maksukohustuse määramise võimalikkusega.
6.MTA esitas 14.07.2016 täiendava seisukoha, milles lisab, et kontrollimenetluse käigus tõendite hindamisest tingituna on määratav maksusumma käesolevaks hetkeks vähenenud. Deklaratsiooniparandusega suurenes E OÜ käibemaksukohustus summas 15 789,50 eurot. Nimetatud kohustuse tasus isik 11.07.2016. Seega ei ole põhjendatud jätkuvalt rakendada ühe täitmist tagava meetmena sissenõude pööramist ettevõtte pangakontodele summas 16 437,30 eurot. Küll aga jätkub kontroll E OÜ tulumaksu arvestuse üle seoses maksuvabalt ettevõttest välja viidud summaga 22 277,60 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tegelikult soetas E OÜ asfaldisegusid ja rentis seadmeid R OÜ-lt ning variäriühing T OÜ-d kasutati tehinguahelas üksnes vahelülina, kelle abil suurendati sisendkäibemaksu ning viidi E OÜ-st maksuvabalt raha välja. Seejuures on jätkuvalt tõenäoliselt tulevikus määratava rahalise kohustuse suuruseks 5569,35 eurot ja selle määramise õiguslikuks aluseks tulumaksuseaduse § 4 lg 1 p 2, § 51 lg 1 ning lg 2 p 3.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.E OÜ esitas 21.06.2016 käibedeklaratsiooni paranduse, mille tõttu suurenes tema käibemaksukohustus summas 15 789,50 eurot. Nimetatud summa tasus E OÜ 11.07.2016. Seega asus maksuhaldur seisukohale, et ei ole põhjendatud jätkuvalt rakendada ühe täitmist tagava meetmena sissenõude pööramist ettevõtte pangakontole summas 16 437,30 eurot.
8.HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sellist lähenemist on Riigikohus aktsepteerinud ka 4(6)
3-16-1161 loataotluse menetluses täitmist tagavateks toiminguteks loa andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 63). Seega tuleb ringkonnakohtul võtta arvesse ka käesoleva määruse tegemise ajaks muutunud asjaolusid.
9.Määruskaebuse lahendamise ajal ei viida maksuhalduri selgitusest nähtuvalt läbi maksumenetlust, mille tulemusel oleks tõenäoline määruskaebuse esitajale käibemaksu määramine. Täitetoiminguid ei saa seetõttu rakendada enam 15 789,50 euro ulatuses, milles halduskohus taotluse rahuldas.
10.Maksuhalduri hinnangul on jätkuvalt vajalik MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingu rakendamine summas 5569,35 eurot. MTA selgitusest nähtub, et kontrollimenetlus jätkub seonduvalt tulumaksuarvestusega ning tõenäolise tulevikus määratava rahalise kohustuse suuruseks oleks 5569,35 eurot.
11.Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 50 alap-s c on selgitanud, et muu hulgas on täitetoiminguks loa andmise eelduseks maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Selline eeldus tuleneb MKS § 1361 lg-st 1. MTA on sellekohast kahtlust põhjendanud sellega, et isik on esitanud maksuhaldurile teadlikult valeandmeid, mistõttu ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. Samuti annab E OÜ varaline seis maksuhaldurile alust arvata, et E OÜ ei suuda tasuda määratavat maksukohustust. Halduskohus nõustus selles osas MTA-ga.
12.MTA taotluses väljendatud kahtlused ei ole praegusel hetkel põhjendatud määral, mis muudaks proportsionaalseks maksukohustuslase omandiõiguse intensiivse riive. E OÜ on esitanud vajalikud käibedeklaratsiooni parandused vastavalt MTA juhistele ning täiendava käibemaksusumma ka tasunud. Seega on E OÜ tasunud suurema osa võimalikust määratavast maksukohustusest ning äriühing ei ole asunud põhjendamatult kõrvale hoiduma võimaliku maksuvõla tasumisest.
13.Lisaks on E OÜ seisuga 04.07.2016 esitanud ka 2015. aasta majandusaasta aruande. Sellest nähtuvalt on E OÜ kasum seisuga 31.12.2015 olnud 129 473 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 1162 eurot. MTA loataotluses märgitu kohaselt oli seisuga 20.01.2016 äriühingu pangakontol vabu vahendeid 37 148,01 eurot. Nii äriühingu kasum seisuga 31.12.2015 kui ka äriühingu arvelduskontodel olev raha seisuga 31.12.2015 (summas 23 266 eurot) ning seisuga 20.01.2016 (summas 37 148,01 eurot) ületavad kordades võimalikku tulevikus määratavat maksusummat. E OÜ ei ole äriregistrist kustutatud ega tehtud talle kustutamishoiatust, samuti on E OÜ endiselt kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, mistõttu puudub põhjendatud alus arvata, et E OÜ plaanib oma majandustegevust lõpetada. Ainuüksi asjaolust, et E OÜ-l oli aprillikuu 2016 käibedeklaratsioonist nähtuvalt kulusid rohkem kui tulusid, ei saa teha järeldust, et E OÜ ei ole võimeline võimalikku tulevikus määratavat maksusummat tasuma. Ehkki ettevõttel on ennast võimalik rahatuks muuta väga kiiresti, peaks praeguse kaasuse asjaolusid arvestades olema tulevase võimaliku maksukohustuse vältimise ohu kohta rohkem indikatsioone.
14.Äriühingu ettemaksukonto ning arvelduskontode arestimine piiravad oluliselt äriühingu võimalusi majandustegevusega tegelemiseks. Mida ulatuslikum on piirang äriühingu varalisetele õigustele, seda enam peab esinema põhjendatud vajadus täitetoiminguks loa andmiseks. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab ringkonnakohus, et käesolevaks ajaks on selline vajadus ära langenud.
15.Seetõttu rahuldab ringkonnakohus E OÜ määruskaebuse, tühistab halduskohtu 10.06.2016 määruse ning teeb uue määruse, millega jätab MTA taotluse rahuldamata. 5(6)
3-16-1161
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.