Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

1(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042

2(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 Testament oli hageja käsutuses 2007.a. Testament on võltsitud ega ole kehtiv, kuna JK pole alla sellele kirjutanud. Seda kinnitab kriminaalasjas nr 1-11- 5892 tehtud ekspertiis ning kriminaalasi lõpetati tunnistajate suhtes vaid oportuniteedi põhimõttel. Sellega on tuvastatud GK ja AŠ süü, et testament pole ehtne. JK allkiri on võltsitud ja testament ei vasta PärS § 23 lg 1. Isegi kui pärandaja allkiri on ehtne, on testament tühine PärS § 23 lg 1 järgi, kuna ei vasta vorminõudele. Nimelt puudub testaatori omakäeline kuupäev, tunnistajad pole kinnitanud testaatori allkirja õigsust. Testaator peab testamendile märkima kuupäeva ja allkirja vahetult pärast testamendi tegemist. Tunnistajad pole allkirjastanud testamenti pärast testaatorit ja pole selge, kas nad mõistsid tunnistajaks olemise eesmärki ja tähendust. Tunnistajad kirjutasid alla enne kui testaator. IK (S) vastus (lk 167, I kd, vt abielutunnistus, IV kd lk 10p, Eesti Rahvastikuregistris perekonnanimi K) IK vaidles hagile vastu või palus jätta hagi läbi vaatamata. Menetluskulud palus jätta hageja kanda. Testament on esitatud niivõrd hilja, see ei ole hageja heauskne käitumine. Testament ei ole kehtiv samadel põhjustel nagu on vastuses märkinud SD. Testamendis puudub märge, et testaator oli teovõimeline ja sai aru PärS § 23 lg 3. Testamendi sisu ei vasta ka tegelikkusele, sest XXX korter kuulus ühistule XXXXX ning see ei olnud erastamise objekt. See korter kuulus JK emale, kes andis osaku üle hagejale, vara kanti kinnistusraamatusse 2003.a. Testaator ei saanud testamendis unustada seda, et kooperatiivkorteri osaku eest maksti koos esimese abikaasa NK-ga, kuid testamendist nähtub, et isik, kes kirjutas testamendi, ei teadnud EÜ XXXXX kooperatiivkorteri omandamise tegelikke asjaolusid. Need asjaolud kinnitavad, et testament ei ole kehtiv. NK vastus (3 kd, lk 122) NK vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata. Testament pole kehtiv juba selle tõttu, kuidas on selles kajastatud korralduste sisu. Nimelt on sellest välja jäetud osa varast, samuti on märkimata korteriomandite aadressid. Nimelt ei ole usutav, et testaator unustas testamenti märkimata osa varast, vara aadressid, lisaks ei olnud mõned asjad testaatori omandis, lisaks oli osa vara ühisvara. 19.03.07 tegi JK ühe tehingu notaribüroos. Kui JK oleks soovinud teha testamenti, siis oleks usutav, et ta oleks selle teinud notariaalselt mitte koduse testamendina (18.02.07 on kodune testament). Selle testamendi tegemisel pole järgitud koduse testamendi tegemise korda, vormi. Testamendile pole JK alla kirjutanud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata, hageja menetluskulud tema enda kanda. IK (S) kasuks mõisteti hagejalt välja menetluskulude katteks 735 eurot ja NK kasuks 735 eurot. SD kasuks mõsteti hagejalt välja menetluskulude katteks 5023,70 € (ilma käibemaksuta) ning määrati, et menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest

3(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 võlgnetavalt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende tasumiseni. Maakohtu otsuse põhjendused olid järgmised. Kohtule on esitatud JK poolt väidetavalt tehtud kodune testament 18.02.2007 (lk 9, testamendi koopia, tõlge lk 8, I kd, originaal kriminaaltoimiku nr 1-11-5892 tagakaane küljes olevas ümbrikus). Vaidlusalusest testamendist nähtuvalt on testamendi sisu trükitud, sellel on 2 tunnistaja, so AŠ ja GK allkiri ja väidetavalt testaatori, st JK allkiri. Kuna pooled vaidlevad selle üle, kas testament vastab tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendi nõuetele, siis kontrollib kohus selle väidetavalt 18.02.2007 testaatori tehtud testamendi vastavust PärS § 23 lg 1, TsÜS § 83 lg 1. Järgnevalt vaatleb kohus, kas testaator on testamendile alla kirjutanud. Kohus kuulas üle hageja taotlusel testamendile 18.02.2007 tunnistajana alla kirjutanud AŠ. Tema ütlustest nähtuvalt toimus testamendi allakirjutamine järgmiselt: kõigepealt kirjutas testamendile alla JK, siis GK ja alles siis tunnistaja ise (AŠ, IV kd lk 94). Ütluste kohaselt olid testamendile alla kirjutanud tunnistajad selle juures kui JK kirjutas testamendile alla ning nad olid kõik koos samal ajal ühes ruumis. Tunnistaja AŠ ütlustest nähtub, et kriminaalasjas uuriti eksperdi poolt seda, kas K allkirja on teinud K, mida tunnistaja ei väitnud kindlalt. Tunnistaja ütles, et tema (so tunnistaja AŠ) allkirja ei vaadeldud, kuid tema ei ole JK eest allkirja pannud. Veel ütles tunnistaja AŠ, et kui tema pani allkirja testamendile, siis oli seal olemas juba JK allkiri (IV kd lk 94p) ning ta nägi kui JK sellele alla kirjutas. Kostja SD esitas tõendina kohtule kriminaalasja nr 1-11-5892 (I kd lk 82-85) menetluse lõpetamise määruse 20.09.2012. Määrusest nähtuvalt süüdistati AŠ ja GK, kes on vaidlusalusele JK 18.02.2007 testamendile tunnistajatena alla kirjutanud, vastavalt KrK § 344 lg 1 järgi (üldmenetluses). Määrusest nähtuvalt süüdistati GK selles, et ta pani toime KrK § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo ajavahemikul 28.03.2007-17.07.2007 – kirjutas allkirja kodusele testamendile JK (s. XX.XX.XXXX) nimel ja lisas nimetatud testamendile omapoolse kinnituse, et „dokument on JK poolt isikulikult alla kirjutatud GK juuresolekul“ ning et võltsitud testament võimaldas TB-le õiguse pärida JK osa pärandvarast testamendi alusel. Samast määrusest nähtuvalt süüdistati AŠ selles, et ta pani toime KrK § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, so dokumendi võltsimise toimepanemises, mis seisnes selles, et olles teadlik, et JK kodune testament ei ole tegelikult JK poolt allkirjastatud AŠ juuresolekul ning asjaolust, et JK allkiri on võltsitud GK poolt, kirjutas ajavahemikul 28.03.2007-17.07.2007 testamendile kinnituse, et „dokument on JK poolt isiklikult alla kirjutatud AŠ juuresolekul“, kuid tegelikult võltsis testamendis olevat JK allkirja GK ning võltsitud testament võimaldas TB-le õiguse pärida JK osa pärandvarast testamendi alusel. Määrusest nähtuvalt lõpetati menetlus mõlema süüdistatava suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KrMS § 202 alusel. Määrusega määrati GK-le tasumiseks menetluskulusid 333,49 € ja riigituludesse 100 € ning AŠ-le vastavalt menetluskulusid 328,69 € ning riigituludesse 100 €. Asjaolu, et menetlus lõpetati oportuniteedi alusel, ei tee olematuks

4(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 vaadeldava teo toimpanemist nende poolt, sõltumata, et nende suhtes pole tehtud sisulist lahendit - kohtuotsust. Arvestades seda, et testamendile allakirjutanud tunnistajate GK ja AŠ suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteediga KrK § 344 lg 1 nimetatud teo suhtes, siis ei ole kohtu arvates tunnistaja AŠ (hageja tunnistaja) ütlused veenvad ega usutavad selles, et testaator JK kirjutas testamendile 18.02.2007 ise alla ja tegi seda AŠ ja GK juuresolekul. Seega ei ole tõendatud tunnistaja AŠ ütlustega hageja väide, et JK kirjutas testamendile ise alla ja seda tunnistajate juuresolekul. PärS § 23 lg 3 I lause sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Kostja SD esitas kohtule GK, kes oli üks JK vaidlusalusele testamendile allakirjutanud väidetav tunnistaja, kirjalikud ütlused 14.11.2007 tunnistajana kriminaalasjas nr 07730000440 (I kd lk 42-46). Sellest dokumentaalsest tõendist nähtub, et testamendile kirjutas alla kõigepealt tema ise (GK), siis A ja pärast J. Kuna kriminaalasjas menetlus oli lõpetatud ülalviidatud määrusega GK suhtes, ei ole GK ütlused dokumentaalse tõendina veenvad ega usutavad ka selles osas, mis järjekorras on testamendile isikud alla kirjutanud. Seega ei tõenda märgitud dokumentaalne tõend kostja SD ja teiste kostjate väidet, et PärS § 23 lg 3 tulenevat testamendile isikute poolt allakirjutamise järjekorda on rikutud. Vastuseks kostjate väidetele, et kuigi PärS § 23 lg 3 on sätestatud testamendile allakirjutamise järjekord, ei ole selle järjekorra rikkumine iseenesest testamendi tühisuse alus, kuna ei tulene seadusest. Hageja on esitanud kohtule tõendina kriminaalmenetluses nr 1-11-5892 korraldatud ekspertiisi akti nr 11E-DK 0144 25.01.2012 (I, kd lk 16-21, akti arvamuste skaala lk 13-14, I kd). Ekspertiisi on teinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid. Sellele ekspertiisiaktile on tuginenud ka kostja SD. Teised kostjad tuginesid samale tõendile. Kõigepealt on selles aktis eksperdid arvanud seda, et JK passidel nr 0103201, välja antud 26.07.2000, ja nr 26994987, välja antud 29.07.05, on erinevate isikute allkirjad. Ekspertide arvamuse kohaselt ei ole vaidlusalune testament alla kirjutatud sama isiku poolt, kes allkirjastas JK passi nr 0103201, mis on välja antud 26.07.2000. Samas ei olnud ekspertidel võimalik määrata, kas JK nimelt testamendile 18.02.07 ja passi nr 2699797, mis on välja antud 29.07.2005, on alla kirjutanud üks ja sama isik. Veel on eksperdid järeldanud, et testamendil oleval väidetava testaatori (JK) allkirjal on ebatavalised käekirjatunnused, mis ei tulene JK haigustest. Samas märkisid eksperdid, et nende tehtud järeldused ei anna alust muuta seda arvamust, mille olid nad andnud 22.05.2008 ekspertiisiaktis nr DK-0148-08/2421. SD esitas kohtule kriminaalmenetluse käigus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt koostatud ekspertiisiakti 22.05.2008 nr DK-0148-08/2421 (I kd lk 86). Sellele tuginesid ka teised kostjad. Selles on eksperdid järeldanud, et JK ei ole testamendile 18.02.2007 alla kirjutanud. Eeltoodud kahte ekspertiisiakti, mis on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt, hinnates leiab kohus, et kummastki aktist ei saa järeldada seda, et JK kirjutas alla vaidlusalusele 18.02.2007 testamendile. Seega ei tõenda hageja enda poolt esitatud

5(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 ekspertiisiakt nr 11E-DK 0144 testamendile 18.02.2007.

25.01.2012 asjaolu, et JK kirjutas alla vaidlusalusele

Hageja esitas kohtule asjatundja arvamuse - NK Ekspertiisbüroo akti nr 1014 17.12.2012 (I kd lk 31-42). Asjatundja arvamuse kohaselt on JK 18.02.2007 testamendile alla kirjutanud. Sellest nähtuvalt on ekspertiisi teinud NK. Ekspertiisi aluseks on ta võtnud JK allkirjanäidised 12 lehel, küll aga pole näha, kust need allkirjanäidised on saadud (akti lk 2, 3, I kd lk 38-39). Lisaks on esitatud võrdleva materajalina kokkulepe ühistegevuse koha 05.01.08 ja Krediidipanga maksekorraldus. Aktist nähtuvalt on NK eksperdina töötanud 28 aastat, kuid millisel alal ja milline on tema hariduskäik, aktist ei nähtu. Seega ei ole teada asjatundja NK pädevus ning aluseks olnud JK allkirjade kui võrdlusmaterjalide tegelik päritolu. Arvestades seda, et ükski kohtuekspert pole järeldanud, et JK on alla kirjutanud vaidlusalusele testamendile, sh ühe akti kohaselt on kategooriliselt järeldatud, et JK pole alla kirjutanud testamendile, siis kaaluvad nende aktide järeldused üle NK Ekspertiisbüroo aktis nr 1014 17.12.2012 antud NK järelduse, sest igasugused andmed asjatundja NK tegelike teadmiste, sisulise erialalise töö ning võrdlusmaterjali tegeliku päritolu kohta puuduvad. Kuna vaidlusalune kodune testament 18.02.2007 ei ole JK poolt alla kirjutatud, ei vasta testament PärS § 23 lg 1 ning TsÜS § 83 lg 1 tulenevale vorminõudele ning on tühine ega oma seetõttu TsÜS § 84 lg 1 alusel õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole TB-l õigus märgitud tühise testamendi järgi pärida ning tema hagi, millel sisuks on tuvastada tema õigus pärida JK 18.02.2007 koduse testamendi järgi, jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et AŠ ütlused ei ole veenvad ega usutavad, kuna tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteediga. AŠ kriminaalmenetluses oma süüd ei tunnistanud. Kriminaalmenetluse lõpetamisel oli GK ja AŠ eeldatav süü peamiselt tõendatud allkirja ekspertiisiga, mille tõttu taotleti käesolevas asjas uut ekspertiisi. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed tuginedes kriminaalasja lõpetamisele oportuniteediga, jätmata ruumi tsiviilvaidlusele. Hageja esitas eksperdile küsimusi. Kohus jättis eksperdilt küsimata JK tervisliku seisundi ja muude välisfaktorite mõju allkirja pildile. Ekspertiisi läbiviimiseks oli esitatud GK tervisliku seisundi kohta materjal, mitte info JK tervisliku seisundi kohta. Seega ei olnud ekspertidel võimalust hinnata testaatori tervisliku seisundi mõju allkirjale. Ekspertiisiaktides esineb hageja arvates ebatäpsusi, kuna kirjeldatud tunnuste arv ei ühti illustratsioonides toodud tunnuste arvuga, kirjeldatud tunnuste arv on ebapiisav, iga üksiku allkirja tunnused on valitud kunstlikult ettearvatava järelduse tegemiseks, ei ole võimalik kindlaks teha, milline nool millisele allkirjatunnusele viitab. Hageja soovis kordusekspertiisi läbiviimist. Kohtus ülekuulatud eksperti osales kõigi kolme ekspertiisi läbiviimisel, kuid temal puudub vajalik kvalifikatsioon allkirja ekspertiisi läbiviimiseks.

6(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 Kohtuistungil eksperdi poolt esitatud seisukoht ei ole arvestatav seetõttu, et ekspertideks oli määratud kolm eksperti, kellest kaks ei osalenud istungil ja ei saanud oma seisukohta avaldada. Eksperdid on omaalgatuslikult kogunud võrdlusmaterjali, kuid kohus ei andnud vastust hageja seisukohale, kas ekspertidel oli õigus seda teha. Kuna asjas läbiviidud ekspertiisi tulemusena leidsid eksperdid, et ei ole võimalik kindlaks teha kas JK nimelt testamendile 18.02.2007 antud allkiri ja III kogumi allkirjad on kirjutatud ühe või erinevate isikute poolt, ei ole selge kas uuritud kogumites üldse leidub JK usaldusväärset allkirja. Olukorras, kus ekspertidel ei ole võimalik anda konkreetset vastust esitatud küsimusele, tulnuks kohtul tugineda tunnistaja AŠ ütlustele. Kohus ei juhtinud tähelepanu NK pädevuse puudumisele ning selle osas hageja tõendamiskoormisele. Samas kohtule esitatud akt on põhjalik ja analüüsiv. Kuna kriminaalmenetluses ja käesolevas menetluses läbiviidud ekspertiisid olid puudulikud taotles hageja uue sõltumatu ekspertiisi läbiviimist. Maakohus jättis selle taotluse ebaõigelt rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja palus hagis tuvastada, et tal on õigus pärida JK pärandit vastavalt JK 18.02.2007 kodusele testamendile. Vaidluse lahendamiseks tuli maakohtul tuvastada, kas JK on 18.02.2007 koduse testamendi allkirjastanud. Apellatsioonkaebuse peamiste väidetena heidab hageja maakohtule ette tõendite väärat hindamist ning asjas teistkordse ekspertiisi läbiviimise taotluse rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, tuginedes 25.01.2012 ekspertiisiaktis nr 11E-DK 0144, 22.05.2008 ekspertiisiaktis nr DK-0148-08/2421 ja sisuliselt ka 11.09.2015 ekspertiisiaktis nr 14E-DK0066 väljendatule, et 18.02.2007 kodusele testamendile ei ole JK allkirja andnud. Kriminaalasjas nr 1-11-5892 viidi läbi kaks ekspertiisi ning nii 25.01.2012 ekspertiisiaktis nr 11E-DK 0144 kui ka 22.05.2008 ekspertiisiaktis nr DK-0148-08/2421 väljendasid eksperdid selgelt, et 18.02.2007 kodune testament ei ole allkirjastatud JK poolt. Käesolevas tsiviilasjas viidi läbi üks ekspertiis ja 11.09.2015 ekspertiisiaktist nr 14E-DK0066 nähtuvalt jagati ekspertiisi tegemiseks kasutatud võrdlusmaterjal 3 kogumisse. Eksperdil jõudsid testamendil olevat allkirja ja erinevatesse kogumitesse kuuluvaid allkirju võrreldes järeldusele, et I kogumi allkirjad on kirjutatud ühe isiku poolt ning see isik, kes on andnud allkirjad I kogumi dokumentidele, ei ole testamenti allkirjastanud, II kogumi allkirjade osas leidsid eksperdid, et need on tõenäoliselt kirjutatud

7(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 ühe isiku poolt ning testamenti ei ole allkirjastanud isik, kes allkirjastas II kogumi dokumendid. Võrreldes III kogumi allkirju testamendil oleva allkirjaga leidsid eksperdid, et ei ole võimalik määrata, kas III kogumi allkirjad on kirjutatud ühe, kahe või kolme isiku poolt. Samuti leidsid eksperdid, et ei ole võimalik määrata, kas allkiri testamendil ja III kogumi allkirjad on kirjutatud ühe isiku või erinevate isikute poolt. Ekspertide lõppjärelduseks oli seisukoht, et ei ole võimalik määrata, kas allkiri kodusel testamendil 18.02.2007 oli kirjutatud JK poolt. 11.09.2015 ekspertiisiakti nr 14E-DK0066 põhjendustest nähtub, et ekspertiisi võrdlusmaterjalideks esitati väidetavalt JK poolt allkirjastatud erinevaid dokumente, mh oli I kogumi võrdlusmaterjalide hulgas JK poolt allkirjastatud 23.11.2006 notariaalselt tõestatud kinnistu korteriomanditeks jagamise avaldus ja korteriomandite tasuta võõrandamise ning asjaõigusleping nr 7146 ja notariaalselt tõestatud 19.03.2007 korteri müügileping, korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping, asjaõigusleping nr 7146. Nimetatud lepingute allkirjastamisel on notar ametiülesandest tulenevalt kontrollinud allkirja andnud isiku samasust. Kuigi ei saa väita, et teiste lepingute, arvete jms allkirjastamisel isikusamasust ei kontrollitud, on isiku tahe lepingu sõlmimisel ja selle kaudu ka isiku samasus notariaalsete lepingute sõlmimisel veenvamalt kontrollitud. 11.09.2015 ekspertiisiaktist nr 14E-DK0066 nähtuvalt paiknesid JK poolt notariaalselt tõestatud allkirjadega lepingud võrdlusmaterjalide esimeses kogumis, mille kohta avaldasid eksperdid, et isik, kes allkirjastas võrdlusmaterjalid, kodust testamenti ei allkirjastanud. Koosmõjus eelnevaga asub ringkonnakohus seisukohale, et sisuliselt tuleneb 11.09.2015 ekspertiisiaktist nr 14E-DK0066 seetõttu järeldus, et JK kodust testamenti ei allkirjastanud. Kuna 19.03.2007 notariaalne leping on allkirjastatud 9 päeva enne JK surma, saab hinnata ka hageja väidet, kas haiguse tõttu võis JK käekiri olla 18.02.2007 koduse testamendi allkirjastamisel võrreldes varasemaga muutunud. Kuna asjas oli võrdlusmaterjalina esitatud 9 päeva enne JK surma tema poolt notariaalsele lepingule antud allkiri, kummutab see hageja väited, et JK allkiri oli testamendi allkirjastamisel haiguse tõttu varasemaga võrreldes muutunud. Hageja väite õigsuse korral pidanuks muutused kajastuma ka 19.03.2007 lepingu allkirjastamisel. Hageja leiab, et ekspertiisiaktides esineb ebatäpsusi, näiteks on ekspertide poolt iga üksiku allkirja tunnused valitud kunstlikult ettearvatava järelduse tegemiseks, kirjeldatud tunnuste arv on ebapiisav ja kirjeldatud tunnused ning illustratsioonid ei ole kooskõlas. Ringkonnakohus nimetatud väidetega ei nõustu. Eksperdid on ekspertiisi tegemisel analüüsinud nii käekirja üldtunnuseid kui ka eritunnuseid, sh liikumise vormi tähtede ja täheelementide kirjutamisel, liikumissuuna iseärasusi, liikumiste ulatust, punktide asetust ning selle kohta on vormistatud ka ekspertiisiakti lisad illustratsioonidena, kus on tähtede ja täheelementide liikumissuunad jälgitavalt märgitud. Ebaõige on hageja väide, et allkirjade kokkulangevusi ei ole eksperdid üldse analüüsinud. 11.09.2015 ekspertiisiaktis nr 14EDK0066 on kolmanda kogumi võrdlusallkirjade analüüsimisel testamendil oleva vaidlustatud allkirjadega viidatud nii allkirjade erinevate tunnuste kokkulangevustele kui ka lahkuminekutele. Esimese ja teise kogumi allkirjade võrdlemisel testamendis oleva vaidlustatud allkirjaga asusid eksperdid seisukohale, et lahkuminekud käekirjas moodustavad erinevad käekirjatunnuste kogumid. Sellise konkreetse järelduse tõttu polnud ringkonnakohtu arvates kokkulangevusi vaja märkida, sest ekspertide järeldus oli selge ja motiveeritud. Samal põhjusel on ekslik hageja seisukoht, et eksperdid oleksid pidanud allkirjade võrdlemisel analüüsima rohkem tunnuseid, kui see ekspertiisiaktist nähtub. Kui käekirjas esinevad erilised tunnused, kuid nende olemasolu võrreldavaga tuvastamist ei leia, puudub vajadus täiendavate tunnuste hindamiseks.

8(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates hageja väited ekspert HR usaldusväärsuse ja nõutava kvalifikatsiooni puudumise kohta. Ringkonnakohus osutab, et käesolevas tsiviilasjas esitatud ekspertiisiaktidest nähtuvalt ei ole ekspert HR ainuisikuliselt läbi viinud ühtegi ekspertiisi. Kõik ekspertiisid on läbi viidud mitme eksperdi osavõtul. TsMS § 294 lg 1 esimese lause järgi ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Hageja taotlusel määras kohus käesolevas tsiviilasjas käekirja ekspertiisi ning ekspertiisi läbiviijaks määrati riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert ehk Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert. Nimetatud riiklikus ekspertiisiasutuses töötava kohtueksperdi hariduse ja pädevuse kahtluse alla seadmine hageja poolt on ringkonnakohtu arvates on alusetu. Ekspertiisi tulemused ei toetanud vaidluses hageja väiteid, kuid sellel põhjusel eksperdi pädevust vaidlustada ei ole kohane. Õige on hageja väide, et eksperdid ei oleks tohtinud ilma kohtu nõusolekuta koguda ise võrdlusmaterjali, sest TsMS § 302 lg 2 kohaselt küsib ekspert võrdlusmaterjali ja täiendavaid andmeid kohtult. See ei tee aga käesolevas asjas antud eksperdiarvamust ebaõigeks. Harju Maakohus on 06.05.2014 määrusega saatnud ekspertiisi teostamiseks eksperdile kogu kriminaalasja toimiku nr 1-11-5892 (II kd, tlk 176 pöördel). Ekspertiisiaktist nähtub, et eksperdid kasutasid ekspertiisi teostamiseks varasemalt kriminaalasjas nr 1-11-5892 esitatud dokumente täiendava võrdlusmaterjalina. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla ekspertide poolt võrdlusmaterjalidena kasutatud dokumentide autentsust. Kohtuistungil kuulati üle ekspert HR, kes andis ütlusi, selgitades ekspertiisiakti. Hageja leiab, et eksperdi poolt esitatud seisukohad ei ole arvestatavad seetõttu, et ekspertideks oli määratud kolm eksperti, kellest kaks ei osalenud istungil ja ei saanud oma seisukohta avaldada. Ringkonnakohtu arvates on hageja seisukoht vastuolus tema poolt varasemalt avaldatuga, et ta on nõus ühe eksperdi ülekuulamisega istungil (III kd, tlk 177). Seetõttu on hageja väide põhjendamatu. Hageja esitas asjas tõendina 17.12.2012 NK Ekspertiisbüroo akti nr 1014, mille kohaselt tuvastas NK JK allkirja ehtsuse kontrollimiseks teostatud uuringul, et uuringuks esitatud dokumendil “kodutestament 18.02.2007” on kujutatud allkiri, mille teostas JK ise. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette selgituskohustuse täitmata jätmist NK pädevuse tõendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja etteheide maakohtule on põhjendamatu, sest hageja ise ei lisanud aktile tõendit selle kohta, et arvamuse vormistanud isik on pädev allkirja õigsust kontrollima. Ringkonnakohtusse esitas hageja NK haridust tõendavad jm dokumendid ning neist järeldub isiku pädevus anda arvamus allkirja ehtsuse kohta. Siiski ei muuda see ringkonnakohtu arvates ebaõigeks maakohtu seisukohta, et asjatundja arvamus ei saa ümber lükata ekspertiisiaktides antud ekspertide seisukohti. 17.12.2012 NK Ekspertiisbüroo akti nr 1014 järgi oli allkirja ehtsuse kontrollimiseks esitatud võrdlusmaterjalina JK allkirjanäidised 12 lehel, kuid akti sisust nähtuvalt kasutas NK võrdleva uuringu läbiviimiseks vaid dokumente “Kokkulepe ühistegevuse kohta 05.01.2006” ja “Kreedidipanga maksekorraldus nr 0 17.02.2007” Nimetatud dokumente ei ole akti juures, mistõttu ei saa kontrollida, kas tegemist on sama võrdlusmaterjaliga, mis esitati 11.09.2015 ekspertiisiakti nr 14E-DK0066 tegemiseks. Seega on õige maakohtu seisukoht, et 17.12.2012 NK Ekspertiisbüroo aktis nr 1014 toodud lõppjäreldus ei lükka veenvalt ümber asjas esitatud ekspertiisiaktide lõppjäreldusi, kuna võrdlusmaterjalide tegelik päritolu on teadmata.

9(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja väide, et maakohus oleks pidanud eelistama tunnistaja ütlusi ekspertiisi akti (de)le. Asjas kuulati tunnistajana üle AŠ, kelle ütluste kohaselt allkirjastas 18.02.2007 JK koduse testamendi. Maakohus leidis, et tunnistaja AŠ ütlused ei ole usutavad ega veenvad, kuna kriminaalmenetlus testamendi võltsimise kohta lõpetati tema suhtes oportuniteediga. Maakohus tõi esile, et kriminaalmenetlus lõpetati GK ja AŠ ja prokuröri vahelise kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuna nende isikute süü ei ole suur. Maakohus leidis, et kuigi GK-le ja AŠ-le etteheidetav KrK § 344 lg 1 järgne testamendi võltsimise tegu esitatud süüdistuse järgi, lõpetati oportuniteedi alusel, ei tee see olematuks vaadeldava teo toimepanemist nende poolt sõltumata sellest, et nende suhtes pole tehtud sisulist lahendit – kohtuotsust. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud hageja maakohtu järeldust selles, et viidatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega ei tunnistata süüdistatavaid teo toimepanemises süüdi, kuid sellisel alusel menetluse lõpetamise eelduseks on see, et teo toimepanemist süüdistatavad süüd ei eita ning nad kohustuvad kriminaalmenetluse kulud tasuma riigituludesse. Õige on samas apellatsioonkaebuse väide, et tunnistajana käesolevas asjas ütlusi andnud AŠ ei ole oma süüd kriminaalmenetluses testamendi võltsimise teos tunnistanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et tunnistaja AŠ ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu eelnimetatud põhjusel oli põhjendatud. Lisaks on AŠ andnud erinevatel aegadel temalt küsitud asjaolude kohta erinevaid ütlusi, samuti erinevad GK ja TB antud ütlused kriminaalmenetluse raames kohati AŠ ütlustest, mis täiendavalt seavad kahtluse alla AŠ antud ütluste usaldusväärsuse käesolevas asjas. 16.07.2008 tunnistajana ärakuulamisel avaldas AŠ, et ta ei mäleta, millal JK testamendile alla kirjutas, kas tema juuresolekul või hiljem. 16.07.2008 ülekuulamisel ei suutnud AŠ meelde tuletada, kas JK pani allkirja tema juuresolekul või kas JK allkiri oli testamendil juba siis, kui AŠ testamendi allkirjastas (V kd, tlk 53, tõlge 53 pöördel). 02.03.2016 toimunud istungil tunnistajana ülekuulamisel avaldas AŠ, et JK allkirjastas testamendi esimesena, st enne tunnistajaid (IV kd, tlk 94). Nimetatust nähtub, et kui umbes aasta peale testamendi väidetavat allkirjastamist AŠ ei mäletanud JK allkirja andmist, siis 9 aastat hiljem antud ütlustes mäletab, et JK allkirjastas testamendi esimesena. 26.10.2007 ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 1-11-5892 nähtuvad TB ütlused, et ta ei teadnud JK, GK ja AŠ poolt testamendi allkirjastamisest, sest nende jutuajamine toimus teises toas. Hiljem ütles JK talle, et nad allkirjastasid testamendi (V kd, tlk 55 pöördel). 21.11.2007 andis TB ütlusi, et testamendist sai ta teada sama päeva õhtul (V kd, tlk 58, tõlge lk 59). 28.09.2011 kohtuistungil andis TB ütlusi, et viibis testamendi tegemise juures (V kd, tlk 65 pöördel). 02.03.2016 toimunud istungil avaldas AŠ, et TB ei viibinud testamendi allkirjastamise juures. 29.09.2011 avaldas GK, et TB sisenes tuppa ja nägi kuidas nad (JK, AŠ, GK) kolmekesi dokumenti kirjutasid (IV kd, tlk 46). Eeltoodust nähtuvalt on AŠ andnud erinevatel aegadel erinevaid ütlusi ühe ja sama asjaolu kohta, samuti ei haaku tema ütlused teiste asjas esitatud tõenditega, mistõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht, milles ta seadis kahtluse alla AŠ ütluste usaldusväärsuse, on põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, jättes hageja teistkordse taotluse ekspertiisi tegemiseks rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et hageja

10(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 taotluse rahuldamata jätmisel tugines maakohus sellele, et käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi teinud ekspertide ülekuulamise taotlus rahuldati ning võimalikke ekspertiisiga seotud küsimusi on pooltel võimalik ekspertidelt küsida. Sisuliselt tugines maakohus TsMS § 238 lg 1 p-le 2, mille järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest põhjusel, et tõendamist vajava asjaolu kohta, mille kohta tõendit tahetakse esitada, on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Nimetatud säte on mõeldud tagama menetlusökonoomiat olukorras, kus asjaolu kohta tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu. Käesolevas asjas rahuldati hageja esimene taotlus ekspertiisi läbiviimiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei toetanud ekspertiisi tulemus hageja väiteid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti hageja teistkordse ekspertiisitaotluse rahuldamata, tagades menetlusökonoomia ja vältides tõendite kuhjamist olukorras, kus tõendatava asjaolu olemasolu kohta on esitatud juba niigi piisavalt tõendeid. 13.09.2016 esitas hageja taotluse 08.09.2016 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus 08.09.2016 istungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud apellant konkreetselt maakohtu määratud menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ning seetõttu on maakohtu poolt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud. Kostjaid IK (S) ja NK esindas apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja Marina Smirnova ja kostjat SD esindas vandeadvokaat Vitali Šipilov. IK (S) ja NK menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu kokku summas 660 eurot, sh apellatsioonkaebuse analüüs 1 tund, vastus apellatsioonkaebusele 2, 15 tundi, vastustaja 2 taotlusele tõendite juurdevõtmiseks seisukoha esitamine 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 45 minutit, kohtuistung 1 tund, kokku 5,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kostjate IK (S) ja NK menetluskulude taotlus on arvestades asjas esitatud materjalide mahtu ja sisu põhjendatud. SD menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu kokku 2736 eurot, sh kohtuotsuse analüüs 0,7 tundi, kirjavahetus vastaspoolega (kompromiss) 0,2 tundi, suhtlemine kliendiga ja büroosisene nõupidamine (kompromiss) 1 tund, nõupidamine kliendiga (kompromiss) 1,50 tundi, kompromissettepaneku koostamine 0,7 tundi, kirjavahetus vastaspoolega (kompromiss) 0,30 tundi, kirjavahetus vastaspoolega (kompromiss) 0,3 tundi, telefoninõupidamine

11(12)

Tsiviilasi nr 2-13-49042 kliendiga 0,2 tundi, telefoninõupidamine kliendiga, kirjavahetus vastaspoolega (kompromiss) 0,4 tundi, apellatsioonkaebuse analüüs 0,7 tundi, telefoninõupidamine kliendiga, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 2,50 tundi, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 4,70 tundi, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1,40 tundi, kostjate 1 ja 2 vastuse analüüs, apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine 0,8 tundi, telefonivestlus kliendiga, seisukoha esitamine kohtule 0,2 tundi, suhtlus kohtuga, kohtu kirjaga tutvumine 0,2 tundi, kaasvastustaja menetlusdokumendiga tutvumine, kiri kliendile 0,3 tundi, apellandi seisukoha analüüs 0,20 tundi, kohtu kirjaga tutvumine, kiri kliendile 0,10 tundi, kohtumine kliendiga 0,5 tundi, apellandi taotluse analüüs, kiri kliendile 0,20 tundi, vastamine apellandi taotlusele, kohtuistungiks ettevalmistamine 1,30 tundi, ettevalmistumine kohtuistungiks 3,4 tundi, kohtuistung 1 tund. Tunnihinnaks 120 eurot käibemaksuta. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes ning hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. SD lepingulise esindaja kulud seisnevad mitmel korral suhtluses kliendi ja vastaspoolega kompromissiga seonduvalt. Kohtutoimikust apellatsioonimenetluses taoliste toimingute tegemine ei nähtu, mistõttu nende väljamõistmine hagejalt kostja SD kasuks ei ole põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja SD esindaja kulusid järgmiselt: maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse analüüs ja suhtlemine kliendiga kokku 3 tundi, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5 tundi, apellandi taotlusega tutvumine ja kohtule seisukoha esitamine 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund, kohtuistungil osalemine 1 tund. Eeltoodu alusel on põhjendatud ajakuluks kostja SD esindamisel 10,5 tundi ning kokku on põhjendatud tasu suurus 1260 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.