Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

XXXXtegi 18.02.2007 koduse testamendi. Selle testamendi tegemise ja alla kirjutamise juures olid XXXXja XXXX, kes on tunnistajatena testamendile alla kirjutanud. Testament on alla kirjutatud tunnistajate juuresolekul üheaegselt, seal on märgitud testamendi tegemise kuupäev, aasta. Kriminaalasjas nr 1-11-5895 kahtlustati tunnistajaid võltsimises, kuid menetlus lõpetati avaliku huvi puudumise tõttu. Hageja on XXXXüleelanud abikaasa. Testamendis on XXXXpärandanud oma vara hagejale järgmiselt: o Korter XXXX o Korter XXXX o 50% mõttelist osa maatükist aadressil XXXX o OÜ XXXX osa 100% o OÜ XXXX osa 50% XXXXsuri 28.03.2007. Notar Kätlin Aun-Janisk andis 01.11.2012 välja pärimistunnistuse seadusjärgse pärimisõiguse järgi, mitte ülalmärgitud testamendi järgi. Kostjad testamendi järgset pärimist ei tunnista. Hageja palub tuvastada, et tal on õigus pärida XXXXpärandit vastavalt XXXX18.02.2007 kodusele testamendile ning palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega.

KOSTJATE VASTUVÄITED

XXXXvastuväited XXXX hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamine on vaid notari pädevuses ning seega tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Testament oli hageja käsutuses 2007.a. Testament on võltsitud ega ole kehtiv, kuna XXXXpole alla sellele kirjutanud. Seda kinnitab kriminaalasjas nr 1-11- 5892 tehtud ekspertiis ning kriminaalasi lõpetati tunnistajate suhtes vaid oportuniteedi põhimõttel. Sellega on tuvastatud XXXX ja XXXX süü, et testament pole ehtne. XXXXallkiri on võltsitud ja testament ei vasta PärS § 23 lg 1. Isegi kui pärandaja allkiri on ehtne, on testament tühine PärS § 23 lg 1 järgi, kuna ei vasta vorminõudele. Nimelt puudub testaatori omakäeline kuupäev, tunnistajad pole kinnitanud testaatori allkirja õigsust. Testaator peab testamendile märkima kuupäeva ja allkirja vahetult pärast testamendi tegemist. 2 (12)

Tunnistajad pole allkirjastanud testamenti pärast testaatorit ja pole selge, kas nad mõistsid tunnistajaks olemise eesmärki ja tähendust. Tunnistajad kirjutasid alla enne kui testaator. XXXX(XXXX) vastus (lk 167, I kd, vt abielutunnistus, IV kd lk 10p, Eesti Rahvastikuregistris perekonnanimi XXXX) XXXX vaidles hagile vastu või palus jätta hagi läbi vaatamata. Menetluskulud palus jätta hageja kanda. Testament on esitatud niivõrd hilja, see ei ole hageja heauskne käitumine. Testament ei ole kehtiv samadel põhjustel nagu on vastuses märkinud XXXX. Testamendis puudub märge, et testaator oli teovõimeline ja sai aru PärS § 23 lg 3. Testamendi sisu ei vasta ka tegelikkusele, sest XXXX korter kuulus ühistule XXXX ning see ei olnud erastamise objekt. See korter kuulus XXXX emale, kes andis osaku üle hagejale, vara kanti kinnistusraamatusse 2003.a. Testaator ei saanud testamendis unustada seda, et kooperatiivkorteri osaku eest maksti koos esimese abikaasa XXXX, kuid testamendist nähtub, et isik, kes kirjutas testamendi, ei teadnud XXXX kooperatiivkorteri omandamise tegelikke asjaolusid. Need asjaolud kinnitavad, et testament ei ole kehtiv. XXXX vastus (3 kd, lk 122) XXXX vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata. Testament pole kehtiv juba selle tõttu, kuidas on selles kajastatud korralduste sisu. Nimelt on sellest välja jäetud osa varast, samuti on märkimata korteriomandite aadressid. Nimelt ei ole usutav, et testaator unustas testamenti märkimata osa varast, vara aadressid, lisaks ei olnud mõned asjad testaatori omandis, lisaks oli osa vara ühisvara. 19.03.07 tegi XXXX ühe tehingu notaribüroos. Kui XXXX oleks soovinud teha testamenti, siis oleks usutav, et ta oleks selle teinud notariaalselt mitte koduse testamendina (18.02.07 on kodune testament). Selle testamendi tegemisel pole järgitud koduse testamendi tegemise korda, vormi. Testamendile pole XXXX alla kirjutanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

XXXXsuri 28.03.2007. Notar Kätlin Aun-Janik andis 01.11.2012 välja pärimistunnistuse seadusjärgse pärimisõiguse järgi, mitte ülalmärgitud testamendi järgi (lk 10, I kd). Kohtule on esitatud XXXX poolt väidetavalt tehtud kodune testament 18.02.2007 (lk 9, testamendi koopia, tõlge lk 8, I kd, originaal kriminaaltoimiku nr 1-11-5892 tagakaane küljes olevas ümbrikus). TsÜS 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi. Testamendi tegemise ajal kehtinud PärS § 19 lg 1 järgi on testament ühepoolne tehing, millega testaator teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi, lg 2 järgi teeb testaator testamendi isiklikult. PärS § 20 lg 1 järgi võib olla testament notariaalne või kodune ning lg 3 alusel võib 3 (12)

kodune testament olla tehtud tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament või omakäeliselt kirjutatud testament. PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Nii notariaalselt tõestatud testamendi kui koduse testamendi tegemise korral peab testaator PärS § 21 lg 2, § 23 lg 1, § 24 lg 1 alusel alla kirjutama, välja arvatud PärS § 21 lg 3 sätestatud juhtudel notari juures tehtud testamendile (aseallakirjutaja). Nendest sätetest tuleneb ühtne seadusega kehtestatud testamendi vorminõue, et testament peab olema alla kirjutatud testaatori poolt isiklikult, välja arvatud § 21 lg 3 nimetatud juhtumil. Seega ei tulene pärimisseaduse viidatud sätetest seda, et juhul kui testament oleks testaatori poolt alla kirjutamata, et sellisel juhul oleks testament vorminõude rikkumise tõttu ikkagi kehtiv. Eeltoodu tähendab, et märgitud PärS § 23 lg 1 tuleneva vorminõude, mille sisuks on testaatori poolt testamendi allakirjutamine, rikkumise korral on testament kui ühepoolne tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine ega oma õiguslikke tagajärgi TsÜS § 84 lg 1 järgi. Vaidlusalusest testamendist nähtuvalt on testamendi sisu trükitud, sellel on 2 tunnistaja, so XXXX ja XXXX allkiri ja väidetavalt testaatori, st XXXX allkiri. Kuna pooled vaidlevad selle üle, kas testament vastab tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendi nõuetele, siis kontrollib kohus selle väidetavalt 18.02.2007 testaatori tehtud testamendi vastavust PärS § 23 lg 1, TsÜS § 83 lg 1. Järgnevalt vaatleb kohus, kas testaator on testamendile alla kirjutanud. Kohus kuulas üle hageja taotlusel testamendile 18.02.2007 tunnistajana alla kirjutanud XXXX. Tema ütlustest nähtuvalt toimus testamendi allakirjutamine järgmiselt: kõigepealt kirjutas testamendile alla XXX, siis XXXX ja alles siis tunnistaja ise (XXXX, IV kd lk 94). Ütluste kohaselt olid testamendile alla kirjutanud tunnistajad selle juures kui XXXX kirjutas testamendile alla ning nad olid kõik koos samal ajal ühes ruumis. Tunnistaja XXXX ütlustest nähtub, et kriminaalasjas uuriti eksperdi poolt seda, kas XXXX allkirja on teinud XXXX, mida tunnistaja ei väitnud kindlalt. Tunnistaja ütles, et tema (so tunnistaja XXXX) allkirja ei vaadeldud, kuid tema ei ole XXXX eest allkirja pannud. Veel ütles tunnistaja XXXX, et kui tema pani allkirja testamendile, siis oli seal olemas juba XXXX allkiri (IV kd lk 94p) ning ta nägi kui XXXX sellele alla kirjutas.

Kostja XXXXesitas tõendina kohtule kriminaalasja nr 1-11-5892 (I kd lk 82-85) menetluse lõpetamise määruse 20.09.2012. Määrusest nähtuvalt süüdistati XXXXja XXXXt, kes on vaidlusalusele XXXX18.02.2007 testamendile tunnistajatena alla kirjutanud, vastavalt KrK § 344 lg 1 järgi (üldmenetluses). Määrusest nähtuvalt süüdistati XXXXselles, et ta pani toime KrK § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo ajavahemikul 28.03.2007-17.07.2007 – kirjutas allkirja kodusele testamendile XXXX(s. 28.03.2007) nimel ja lisas nimetatud testamendile omapoolse 4 (12)

kinnituse, et „dokument on XXXXpoolt isikulikult alla kirjutatud XXXX juuresolekul“ ning et võltsitud testament võimaldas XXXX õiguse pärida XXXXosa pärandvarast testamendi alusel. Samast määrusest nähtuvalt süüdistati XXXXselles, et ta pani toime KrK § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, so dokumendi võltsimise toimepanemises, mis seisnes selles, et olles teadlik, et XXXXkodune testament ei ole tegelikult XXXXpoolt allkirjastatud XXXXjuuresolekul ning asjaolust, et XXXXallkiri on võltsitud XXXX poolt, kirjutas ajavahemikul 28.03.2007-17.07.2007 testamendile kinnituse, et „dokument on XXXXpoolt isiklikult alla kirjutatud XXXX juuresolekul“, kuid tegelikult võltsis testamendis olevat XXXXallkirja XXXX ning võltsitud testament võimaldas XXXX õiguse pärida XXXXosa pärandvarast testamendi alusel. Määrusest nähtuvalt lõpetati menetlus mõlema süüdistatava suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KrMS § 202 alusel. Määrusega määrati XXXX tasumiseks menetluskulusid 333,49 € ja riigituludesse 100 € ning XXXX vastavalt menetluskulusid 328,69 € ning riigituludesse 100 €. Määrusest nähtuvalt tegi prokurör ettepaneku lõpetada menetlus süüdistatavate suhtes KrMS § 202 alusel ja süüdistatavad nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel, mida kinnitasid kohtule ning olid mõlemad nõus täitma rahalist kohustust ja kandma menetluskulusid. Seega on menetlus XXXX ja XXXX suhtes lõpetatud KrMS § 202 alusel ehk oportuniteedi alusel. Märgitu tähendab aga seda, et kriminaalmenetlus on lõpetatud XXXX ja XXXX ja prokuröri vahelise kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral, kus nende isikute süü ei ole suur. Märgitud alusel menetluse lõpetamise korral ei pea süüdistatavad end süüdi tunnistama, kuid samal ajal tähendab menetluse lõpetamine märgitud alusel seda, et nad on teo siiski toime pannud, kuid karistusregistrisse ei tehta märget ning süüdistatavad, antud juhul XXXX ja XXXX, peavad tasuma kriminaalmenetluse kulud ning määruses märgitud summa riigituludesse. Eeltoodud määrust hinnates leiab kohus, et XXXXja XXXXetteheidetav KrK § 344 lg 1 järgne testamendi võltsimise tegu esitatud süüdistuse järgi, on nende poolt faktiliselt aset leidnud. Asjaolu, et menetlus lõpetati oportuniteedi alusel, ei tee olematuks vaadeldava teo toimpanemist nende poolt, sõltumata, et nende suhtes pole tehtud sisulist lahendit - kohtuotsust. Arvestades seda, et testamendile allakirjutanud tunnistajate XXXXja XXXXsuhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteediga KrK § 344 lg 1 nimetatud teo suhtes, siis ei ole kohtu arvates tunnistaja XXXX(hageja tunnistaja) ütlused veenvad ega usutavad selles, et testaator XXXXkirjutas testamendile 18.02.2007 ise alla ja tegi seda XXXXja XXXXjuuresolekul. Seega ei ole tõendatud tunnistaja XXXXütlustega hageja väide, et XXXXkirjutas testamendile ise alla ja seda tunnistajate juuresolekul. PärS § 23 lg 3 I lause sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Kostja XXXXesitas kohtule XXXX, kes oli üks XXXXvaidlusalusele testamendile allakirjutanud väidetav tunnistaja, kirjalikud ütlused 14.11.2007 tunnistajana kriminaalasjas nr 07730000440 (I kd lk 42-46). Tegemist on dokumentaalse tõendiga kriminaalmenetluses mitte tunnistaja ütlusega, kuna see tõend on kogutud kohtueelses menetluses, mitte kohtulikus menetluses. Selle tõendiga soovis XXXX tõendada, et PärS § 23 lg 3 tulenevat testamendile 5 (12)

allkirjade kirjutamise järjekorda on rikutud. Sellest dokumentaalsest tõendist nähtub, et testamendile kirjutas alla kõigepealt tema ise (XXXX), siis XXXX ja pärast XXXX. Kuna kriminaalasjas menetlus oli lõpetatud ülalviidatud määrusega XXXXsuhtes, ei ole XXXXütlused dokumentaalse tõendina veenvad ega usutavad ka selles osas, mis järjekorras on testamendile isikud alla kirjutanud. Seega ei tõenda märgitud dokumentaalne tõend kostja XXXX ja teiste kostjate väidet, et PärS § 23 lg 3 tulenevat testamendile isikute poolt allakirjutamise järjekorda on rikutud. Vastuseks kostjate väidetele, et kuigi PärS § 23 lg 3 on sätestatud testamendile allakirjutamise järjekord, ei ole selle järjekorra rikkumine iseenesest testamendi tühisuse alus, kuna ei tulene seadusest. Nimelt sätestab TsÜS § 87, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Käesoleval juhul ei tulene pärimisseadusest seda, et kui testamendile on isikud alla kirjutanud ebaõiges järjekorras ning kui muid testamendi tegemise seadusest tulenevaid nõudeid ei ole rikutud, et siis oleks testament tühine. Näiteks on PärS § 24 lg 5 alusel testamendi teatud korraldused (mitte kogu testament) tühised, kui on rikutud § 24 lg 4 sätestatut, mis aga pole testamendile allakirjutamise järjekord. Hageja on esitanud kohtule tõendina kriminaalmenetluses nr 1-11-5892 korraldatud ekspertiisi akti nr 11E-DK 0144 25.01.2012 (I, kd lk 16-21, akti arvamuste skaala lk 13-14, I kd). Ekspertiisi on teinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid. Sellele ekspertiisiaktile on tuginenud ka kostja XXXX. Teised kostjad tuginesid samale tõendile. Kõigepealt on selles aktis eksperdid arvanud seda, et XXXXpassidel nr XXXX, välja antud 26.07.2000, ja nr XXXX, välja antud 29.07.05, on erinevate isikute allkirjad. Ekspertide arvamuse kohaselt ei ole vaidlusalune testament alla kirjutatud sama isiku poolt, kes allkirjastas XXXXpassi nr XXXX, mis on välja antud 26.07.2000. Samas ei olnud ekspertidel võimalik määrata, kas XXXXnimelt testamendile 18.02.07 ja passi nr XXXX, mis on välja antud 29.07.2005, on alla kirjutanud üks ja sama isik. Veel on eksperdid järeldanud, et testamendil oleval väidetava testaatori (XXXX) allkirjal on ebatavalised käekirjatunnused, mis ei tulene XXXX haigustest. Samas märkisid eksperdid, et nende tehtud järeldused ei anna alust muuta seda arvamust, mille olid nad andnud 22.05.2008 ekspertiisiaktis nr DK-0148-08/2421. XXXX esitas kohtule kriminaalmenetluse käigus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt koostatud ekspertiisiakti 22.05.2008 nr DK-0148-08/2421 (I kd lk 86). Sellele tuginesid ka teised kostjad. Selles on eksperdid järeldanud, et XXXXei ole testamendile 18.02.2007 alla kirjutanud. Kui võrrelda 25.01.2012 koostatud ekspertiisiakti aktiga, mis on koostatud 22.05.2008, siis on hilisema ekspertiisi aluseks olnud rohkem võrdlusmaterjale kui 22.05.08 tehtud ekspertiisi aluseks, kuid eksperdid on jäänud selle juurde, mida nad järeldasid 22.05.2008 ehk et testamendile 18.02.2007 ei ole XXXXalla kirjutanud. Eeltoodud kahte ekspertiisiakti, mis on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt, hinnates leiab kohus, et kummastki aktist ei saa järeldada seda, et XXXXkirjutas alla 6 (12)

vaidlusalusele 18.02.2007 testamendile. Seega ei tõenda hageja enda poolt esitatud ekspertiisiakt nr 11E-DK 0144 25.01.2012 asjaolu, et XXXXkirjutas alla vaidlusalusele testamendile 18.02.2007. Hageja taotluse alusel määras kohus käesolevas tsiviilasjas käekirja ekspertiisi, mida tegid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid. Ekspertiisi tulemused on kajastatud aktis 11.09.2015 nr 14E-DK0066 ja selle kohaselt on eksperdid jaganud võrdlusmaterjalid kolme kogumisse (II kd lk 188- 196). Aktist nähtub, et see isik, kes on alla kirjatanud XXXXnimelt 18.02.07 testamendi, ei ole allkirjastanud I kogumi võrdlusmaterjale, kuid I kogumi võrdlusmaterjaliks olnud dokumendid on aga kõik kirjutatud ühe isiku poolt. Samuti ei ole see isik, kes kirjutas alla XXXXnimelt testamendile, alla kirjutanud II kogumi võrdlusmaterjale, mis on aga ekspertide arvamuse kohaselt tõenäoliselt alla kirjutatud ühe isiku poolt. Aktist nähtuvalt ei olnud võimalik ekspertidel määrata, kas XXXXnimelt testamendile 18.02.2007 antud allkiri ja III kogumi allkirjad on kirjutatud ühe või erinete isikute poolt. Lõppjärelduste kohaselt on eksperdid arvanud seda, et kuivõrd võrdlusmaterjalidele on alla kirjutanud erinevad isikud, siis ei ole võimalik määrata, kas allkiri kodusel testamendil 18.02.2007 on kirjutatud XXXXpoolt. Ekspert XXXX seletas istungil (IV kd lk 94p-96), et tegemist on esmakordse juhtumiga, kus tegemist on kolme kogumi võrdlusmaterjalidega ning et eksperdid kasutasid lisaks ka ekspertiisi praktikast tulenevalt nende käsutuses olevaid arhiivimaterajale, mida kohus eksperdile ei saatnud. Ekspert selgitas istungil, et mida suurem on võrdlusmaterjalide hulk, seda tugevam on arvamus. Eksperdi istungil antud arvamuse kohaselt ei mõjutanud XXXXtervislik olukord tema käekirja/allkirja. Ekspert selgitas (IV kd lk 95p) ka ekspertiisiakti 25.01.12 (osales ka selle ekspertiisi tegemisel), et selle akti põhjenduste (akti enda lk 3, all, I kd lk 18) kohaselt viitavad parandused testamendi allkirjas sellele, et allkirja on võltsitud. Ehkki ekspertidel oli tsiviilajas tehtava ekspertiisi võrdlusmaterjalide hulk suurem, ei tuvastanud eksperdid seda, et XXXXoleks alla kirjutanud vaidlusalusele testamendile. Hageja esitas kohtule asjatundja arvamuse - Nora Kasemaa Ekspertiisbüroo akti nr 1014 17.12.2012 (I kd lk 31-42). Asjatundja arvamuse kohaselt on XXXX18.02.2007 testamendile alla kirjutanud. Sellest nähtuvalt on ekspertiisi teinud XXXX. Ekspertiisi aluseks on ta võtnud XXXXallkirjanäidised 12 lehel, küll aga pole näha, kust need allkirjanäidised on saadud (akti lk 2, 3, I kd lk 38-39). Lisaks on esitatud võrdleva materajalina kokkulepe ühistegevuse koha 05.01.08 ja Krediidipanga maksekorraldus. Aktist nähtuvalt on XXXXeksperdina töötanud 28 aastat, kuid millisel alal ja milline on tema hariduskäik, aktist ei nähtu. Seega ei ole teada asjatundja XXXXpädevus ning aluseks olnud XXXXallkirjade kui võrdlusmaterjalide tegelik päritolu. Vaadeldes Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt koostatud ekspertiisiakti 22.05.2008 DK-0148-08/2421 (millele tuginesid kostjad) tulemusi, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt koostatud ekspertiisiakti 11E-DK 0144 25.01.2012 tulemusi (hageja esitatud, kostjad tuginesid) ning kohtu poolt määratud ekspertiisis tehtud ekspertiisaktiakti nr 11.09.2015 nr 14E-DK0066 tulemusi, siis ei ole kohtueksperdid mitte ühelgi korral järeldanud seda, et XXXXon testamendile alla kirjutanud, ja seda isegi siis, kui võrdlusmaterjalide hulk ekspertiisi tegemiseks on olnud suurem. Kõik loetletud ekspertiisid on teinud kohtueksperdid mitmeliikmelises koosseisus (2 või 3 kohtueksperti, käesolevas vaidluses tehtud ekspertiisi puhul 3 eksperti). Kohtul puudub alus kahelda kohtuekspertide pädevuses ja oskustes ekspertiisi 7 (12)

teostada, sest ekspert XXXX selgitas istungil, et eksperdi läbivad korduvalt koolitusi/täiendusi oma erialal. Arvestades seda, et ükski kohtuekspert pole järeldanud, et XXXXon alla kirjutanud vaidlusalusele testamendile, sh ühe akti kohaselt on kategooriliselt järeldatud, et XXXXpole alla kirjutanud testamendile, siis kaaluvad nende aktide järeldused üle Nora Kasemaa Ekspertiisbüroo aktis nr 1014 17.12.2012 antud XXXXjärelduse, sest igasugused andmed asjatundja XXXXtegelike teadmiste, sisulise erialalise töö ning võrdlusmaterjali tegeliku päritolu kohta puuduvad. Selle tõttu kaaluvad kohtuekspertide järeldused (kolm ekspertiisiakti) üle Nora Kasemaa Ekspertiisbüroo akti nr 1014 17.12.2012 järelduse ning kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et XXXXon alla kirjutanud vaidlusalusele testamendile ning tõendatud on kostjate väited, et see on XXXXpoolt alla kirjutamata. Asjaolu, et testament on XXXXpoolt alla kirjutamata, kinnitab veel see, et testamendile alla kirjutanud tunnistajate XXXXja XXXXsuhtes on KrK § 344 lg 1 nimetatud teo (vt otsus ülespool) suhtes kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud. Kuna vaidlusalune kodune testament 18.02.2007 ei ole XXXXpoolt alla kirjutatud, ei vasta testament PärS § 23 lg 1 ning TsÜS § 83 lg 1 tulenevale vorminõudele ning on tühine ega oma seetõttu TsÜS § 84 lg 1 alusel õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole XXXX õigus märgitud tühise testamendi järgi pärida ning tema hagi, millel sisuks on tuvastada tema õigus pärida XXXX18.02.2007 koduse testamendi järgi, jääb rahuldamata. Mis puudutab kostjate väiteid, et testaatori korraldused ei ole selged ega täpsed (nimetamata on kinnistute aadressid, osa vara, et osa vara võib olla ühisvara vmt), samuti kostja 3 väidet, kuidas soetas testaator kooperatiivkorteri osaku ning kuidas selle eest maksti, siis ei oma need vaidluses tähtsust, kuna testament on tühine kohtu poolt ülaltoodud motiividel. Selle tõttu ei pea kohus nendele väidetele sisulist hinnangu andma. Küll aga märgib kohus, et testaator võib põhimõtteliselt PärS § 28 lg 1 (vaidlusaluse testamendi tegemise ajal kehtinud) mõtte kohaselt testamendis vaid isikuid ja asju kirjeldada ning lg 2 kohaselt eksimus isikute ja asjade nimetamises või kirjeldamises ei mõjuta testamendi kehtivust, kui testaatori tahtes pole kahtlust. Samuti võib testaator määrata testamendis annakuid PärS § 54 järgi, anda korraldusi PärS § 19 mõtte kohaselt ka osa vara kohta. Asjaolu, et pole usutav, et testaator tegi koduse testamendi kui tegelikult tegi ta veel 2007 aastal müügitehingu notari juures (kostja 3 väide), ei oma vaidluse puhul tähtust, sest testaator võib alati teha koduse testamendi, kuid teatud müügitehingud tuleb seadusest tulenevalt sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Samuti ei oma vaidluses tähtsust kostja 1 väide, kas hageja ja teiste kostjate vahel on olnud vaidlusi lahusvara või muu üle, kuna vara kuuluvuse kui sellise üle asjas vaidlus puudus. Ka ei oma vaidluses tähtsust kostjate väited, kas testaator kirjutas omakäeliselt testamendile kuupäeva, kas tunnistajad mõistsid testamendi tähendust ja tunnistajaks olemise eesmärki, sest tõendatud on, et testaator pole testamendile alla kirjutanud. Kuna testament ei ole kehtiv, ei oma vaidluses tähtust, millal testament ilmus välja ja kas hageja on selle hilisema esitamisega käitunud pahauskselt. Asjaolu, et testamendis puudub märge, kas testaator oli teovõimeline (kostja 1 vastuväide), ei oma samuti tähtsust, sest ta pole alla sellele kirjutanud.

8 (12)

Eeltoodu alusel ei anna kohus hinnangut kostjate esitatud tõenditele: kinnistute registriosa väljavõtted, muu vara kohta esitatud tõendid (I kd lk 134-135, III kd lk 130-136), kohtute määrused tsiviilasjades nr 2-1025959, 2-10-25792 (II kd lk 170, 135), kinnisasjade turuväärtuse arvamused (I kd lk 136-140), XXXX OÜ majandusaasta aruanne (I kd lk 141-151). Mis puudutab kostjate väiteid, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamine on vaid notari pädevuses, siis märgitud taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest sellist nõuet ei ole hageja kohtule esitanud. Asjaolu, kas testament on tühine või ei, on vaidluse küsimus, mille üle saab kohus vaidluse korral otsustada vaid sisulise lahendiga otsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, 143 p 2 järgi on menetluskuludeks riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud, tõendi saamise kulud. TsMS §175 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks esindaja põhjendatud kulud. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv, ekspertiisikulud ja esindaja kulud tema enda kanda ning kostjate menetluskulud hageja kanda. Kostjate 1, 3 menetluskulud Kostjate 1, 3 menetluskulud (IV kd lk 133-134) on kokku 1584 € 16,5 h eest määraga 98€/h. Aruande kohaselt on kulunud aega hagi analüüsiks, kostja 3 (XXXX) vastuse esitamiseks kokku 4 h, eksperdile küsimuste esitamiseks 1 h, kompromissi läbirääkimisteks 1,5 h, ettevalmistuseks istungiks ja esinduseks kohtus 6 h, täiendavate seisukoha koostamiseks, tõendite esitamiseks 2 h, kohtuvaidluste teeside koostamiseks 2 h. Tasu sisaldab käibemaks U, kuna kostjad 1, 3 käibemaksu tagasi ei saa. Kostja 2 menetluskulud Kostja 2 menetluskulud on kokku 11122 € (IV kd lk 138-162) 105,20 h eest tasu määraga 105,54 €/h ilma käibemaksuta. Lisaks on kuluks registriväljavõtete tasu kokku 19 € ilma käibemaksuta. Kostja 2 palub välja mõista kuludelt ka viivise VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 177 lg 4 järgi. Hageja arvamus kostjate kuludele Hageja arvates ei ole kostja 2 menetluskulude põhjendatud, kuna kulud on kandnud kolmas isik, lisaks on ebamõistlikult palju kulutatud töö tegemiseks aega, sj aega teiste advokaatidega nõu pidamiseks 9,9 h. Ei ole põhjendatud töö perioodil 05.11.2013-18.11.2013 aruande A131209-143815-4401 järgi hagiga tutvumiseks, vastuse koostamiseks 31,6 h, sh on ebaselge, millistele täiendustele kulus aega 0,3 h. Samuti pole põhjendatud kulutatud aeg 2,4 h õiguslikuks analüüsiks, 4,67 h büroosiseseks nõupidamiseks ja 11,1 h kliendiga nõupidamiseks. Ei ole põhjendatud, et 9 (12)

19.02.2014 kulutati kokku 3,8 h istungi ettevalmistamiseks, osalemiseks, sest tegelikult kestis istung alla tunni. Aruande A140303-132051-7247 kohaselt kulus 12.01.14 2,2 h büroosiseseks nõupidamiseks ja seisukoha kujunemiseks ja 0,7 h vastuse esitamiseks kohtule, suhtlemiseks kliendiga. Seega ei ole põhjendatud selline kulu. Aruande A1400403-133816-42377 kohaselt kulus 7 tunnisest ajast 1,9 h suhtlemisele kliendiga, 1,2 h büroosiseseks nõupidamiseks, mis pole põhjendatud. Aruande A141229-135333-26957 kohaselt kulus kokku aega 2,8 h, millest kliendiga suhtlemiseks 1,8 h, mis ei saa olla nii pikk. Aruande A1411229-135333-26957 kohaselt kulus kokku aega 6,3 h, millest 2,1 h kulus kliendiga suhtlemiseks. 06.02.2015 kulus aega 3,7 h, mis sisaldab ettevalmistust istungiks, osalemist sellel, päringu tegemist kinnistusosakonnale, protokolli ülevaatamist. Kulud pole põhjendatud. Ka ei ole põhjendatud 11.03.15 kulunud aeg. Aruande A150911-180837-76123 kohaselt kulus aega 12,9 h, millest 2,2 h kulus 2006.a. müügilepingu analüüsiks ja muu aeg kliendiga nõupidamiseks, mis mõlemad ei ole põhjendatud. Aruande A151105-125249-120089 kohaselt kulus 4,5 h analüüsiks, sj matusekulude analüüsiks 0,4 h, kuid viimane on teise tsiviilasja kulu. Ka ülejäänud kulu kliendiga nõupidamiseks on põhjendamatu. Aruande 23.02.16 (arve e160184 lisa) järgi kulus 3,4 h põhjendamatult suhtlemiseks kliendiga, sj kirjavahetuseks. Aruande 15.03.16 (arve 160340 lisa) järgi kulus istungiks ettevalmistamiseks ja istungiks kokku 9,4 h (3,3+6,1). Istung ise kestis 5,4 h ning 4 -tunnine ettevalmistus ei ole usutav. Ka kohtukõnede teeside koostamise aeg 8,9 h on põhjendamatu. Kostjate 1, 3 menetluskuludest ei ole põhjendatud läbirääkimistele kulunud aega 1,5 h ja kostjate 1,3 teesidele kulunud aeg, kuna ei ole kohtule esitatud. Kohtu arvamus kostjate menetluskuludele ja hageja menetluskuludele Hinnates kostjate 1, 3 esitatud menetluskulusid, mis kokku on 1584 € 16,5 h eest määraga 98€/h. Kohus nõustub hagejaga, et kompromissi läbirääkimisteks kulunud aega 1,5 ei pea kohus otseseks, vajalikuks põhjendatud kuluks. Mis puudutab kohtuvaidluste teese, siis on need kohtule esitatud e-toimiku kaudu (kohus ei pea neid kätte toimetama) ning nende koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud. Kokku on kostjate 1, 3 esindaja põhjendatud, vajalik kulu 15 h (16,5-1,5) eest ning tasu selle eest kooskäibemaksuga 1470 €, millest pool on 735 €. Seega on kostjate 1, 3 menetluskulude taotlus osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Märgitud 735 € tuleb hagejalt TsMS § 162 lg 1, 2 , § 175 lg 1 järgi välja mõista XXXX(XXXX) ja 735 € XXXXkasuks. Hinnetes kostja 2 lepingulise esindaja kulusid, leiab kohus, et need on ülemääraselt ülepaisutatud ega vasta tegelikule tööle. Nimelt võib kohus, sõltumata teise poole vastuväidetest, ikkagi otsustada esindaja vajalike ja põhjendatud kulude üle TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks: • aruande A131209-143815-4401 järgi aega kokku hagiga tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks, vastuse koostamiseks kokku 10 h, ülejäänud aeg selle aruande järgi on kohtu arvates ülepaisutatud, 10 (12)

•

•

•

•

•

• •

• •

aruande A140303-132051-7247 järgi aega kokku istungiks ettevalmistamiseks, osalemiseks istungil, kliendiga nõupidamiseks ja seisukoha esitamiseks 4 h, ülejäänud aeg on kohtu arvates ülepaisutatud, aruande A1400403-133816-42377 järgi aega kokku kliendiga nõupidamiseks, taotluse esitamiseks kohtule, hageja taotluse analüüsiks, ekspertiisiga seotud taotluste, materjalide koostamiseks, suhtlemiseks hageja esindajaga kokku 5 h, ülejäänud ajakulu, mille hulgas on ka suhtlemine büroosiseselt 0,5 h, ei ole vajalik ja on ülepaisutatud, aruande A141229-135333-26957 järgi aega kokku kliendiga nõupidamiseks, ekspertiisimäärusega tutvumiseks, arvamuse analüüsiks, hageja seisukoha analüüsiks täies 2,8 h ulatuses ning see ei ole ebamõistlikult suur kulu, Aruande A150602-102141-65089 järgi aega kokku istungiks ettevalmistamiseks, osalemiseks istungil, protokolliga tutvumiseks, suhtluseks kohtuga, suhtlemiseks kliendiga, kostja 3 seisukoha hindamiseks ja vastuse esitamiseks 4 h, sh istungile kulunud aega 2 h ja 5 min /06.02.15 istung/; ülejäänud aeg ei ole kulunud otseselt käesoleva asja lahendamisele kohtus (vara jagamise võimaluse analüüs, sel teemal kliendiga nõu pidamine, kohtumine kostjate 1, 3 ja hageja esindajaga), aruande A150911-180837-76123 järgi aega kokku kliendiga nõupidamiseks, eksperdile küsimuste koostamiseks, suhtlemiseks vastaspoole ja kohtuga kokku on 5 h, ülejäänud aeg on ülepaisutatud, aruande A151105-125249-12089 järgi aega kokku kliendi ja vastaspoolega nõupidamiseks, täiendavate materjalide analüüsiks 4,8 h, ülejäänud aeg on ülepaisutatud, aruande A151230-092022-43735 järgi aega kokku kliendi ja vastaspoolega suhtlemiseks 1 h, ülejäänud aeg suhtlemiseks kliendi, kohtuga ning teises tsiviilasjas esitatud hagiga, ei ole põhjendatud. aruande 23.02.16 (arve 160184 lisa) järgi aega kokku kliendi ja vastaspoolega nõupidamiseks seoses kompromissiga 1 h, ülejäänud aeg on ülepaisutatud, aruande 15.03.2016 (arve 160340 lisa) järgi aega kokku istungi ettevalmistamiseks, osalemiseks istungil, protokolli analüüsiks, kohtukõne teeside koostamiseks 10 h, ülejäänud aeg on ülepaisutatud.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja 2 esindaja tööle kulunud põhjendatud ja vajalik aeg on kokku 47,6 h eest tasumääraga 105,54 €/h, kokku 5023,70 € ilma käibemaksuta. Asjaolu, et kostja 2 eest on keegi kolmas isik (mõni äriühing) tasunud kulusid, ei tee kostja 2 esindaja poolt osutud teenust, töötatud aega ning kaasnevaid kulusid olematuks. Mis puudutab kostja 2 taotlust hüvitada registrikande saamise tõendi kulud 19 €, siis registriandmete esitamine ei olnud vajalik, sest vara üle vaidlus puudus ning selle tõendamiseks tõendit polnud vaja esitada. Seega on tegemist ebavajaliku tõendi saamise kuluga ning hageja ei 19 € ei kostjale 2 hüvitama. Eeltoodu alusel on kostja 2 menetluskulude taotlus osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Hagejalt tuleb TsMS § 162 lg 1, 2 , § 175 lg 1 alusel kostjale 2 välja mõista esindaja kulude katteks 5023,70 € (ilma käibemaksuta) ning hagejalt tuleb menetluskulude tasumisega viivitamise korral välja mõista alates lahendi jõustumisest võlgnetavalt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende tasumiseni. Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei anna kohus hinnangut nende kulude suurusele, põhjendatusele ning vastaspoole vastuväidetele hageja kulude kohta. 11 (12)

PROTOKOLLI PARANDAMISE TAOTLUS

Kohus pidas korraldava istungi 06.02.2016, mille kohta on koosatud protokoll. Hageja palus protokolli parandada ja kanda sisse hageja selgitused 09.02.2016 (III kd lk 96-98). Kuna hagejat ei ole kuulatud üle vande all, ei oma tema antud selgitused asjas tõendi tähtsust ning kohus jätab TsMS 442 lg 5 ja § 53 lg 4 protokoll paranduse taotluse rahuldamata ja märgitud vastuväited tuleb lisada 06.02.2015 istungi protokollile.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.